Petain Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele. Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister. Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40 Ryti Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal Mannerheim marssal, rootsi aadlik, vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli President Paasikivi Soome president aastatel 46-56. Ajas nn ,,paasikivi poliitikat", st, üritas säilitada häid suhteid NL-iga, seda ka sõnavabaduse hinnaga. Atlandi harta 14. august 1941 Roosevelt ja Churchill sõlmivad lepingu, mis sätestab, et
sõda rängas pakases soodne Soomele ning ebasoodne vastasele, pealegi olnuks kevadel- suvel 1940 igasuguse välisabi saamine juba täiesti võimatu. SOOME SISE- JA VÄLISPOLIITIKA Soome sise- ja välispoliitiline olukord 1943.1944. aastal oli raske. Ühelt poolt nõuti, et valitsus peab otsima võimalusi rahu sõlmimiseks, teiselt poolt kinnitati, et Saksa abi ja toetus on Soomele tingimusteta vajalik. Kõigele lisaks kartis Mannerheimil saada süüdistust nii nagu selle olid saanud Ryti ja mitmed endise valitsuse liikmed. Nad anti kohtu alla süüdistatuna Jätkusõja vallapäästmises. Sellist süüdistust võis karta ka Mannerheim ise ja igaks juhuks kandis ta mõni aeg kaasas mürgiampulli. Sageli on väidetud, et Mannerheim pääses süüdistustest tänu Stalini lugupidavale suhtumisele tema isikusse. 4. märtsil 1946 esitas Mannerheim valitsusele lahkumispalve, uueks Soome presidendiks sai Paasikivi. MANNERHEIMI VIIMASED ELU-AASTAD
liitmisest 52.Eesti ja Põhjamaade sidemed XX saj 1991 hakkasid sidemed kiiresti tugevnema,lühikese ajaga muutusid Rootsi ja Soom meie suurimateks kaubanduspartneriteks. 53. 1944 põgenes Rootsi kõige rohkem eestlasi. 54.Island tunnustas Eesti iseseisvumist esimesena 55.Talve ja Jätkusõda olid Soome ja NSVLi vahelised sõjad II MS ajal 56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63
Seejärel aga ületati vana piir ja vallutati Ida- Karjala (1941-1944). Nii sooviti saavutada ,,pant" rahuläbirääkimiste jaoks. Kindlasti oli sõja edukuse üheks põhjuseks sakslaste abi - saksa armee ülesandeks oli Lapimaa kaitse. Rahulik kaevikusõda lõppes 9. Juunil 1944, kui algas Nõukogude Liidu suurrünnak Karjala kannasel.Kriitilises olukorras, kui Punaarmeel oli 20.kordne relvastuse ülekaal soomlaste ees, sõlmis tolleaegne Soome president R.Ryti 26.6.1944 iskliku vastutusega lepingu Saksamaaga. See tähendas, et kui R.Ryti loobub oma ametist, kaotab ka leping kehtivuse. Selline leping oli ettenägelik tulevaste sündmuste jaoks, kui Soome otsutas oma poolt vahetada. Pärast sakslastega lepingu sõlmimist oli paar edukat sõjakäiku Punaarmee vastu, kuid Saksamaa hakkas maailmasõjas oma positsioone kaotama. Ryti loobuski presidendi ametist (4.8.1944) ja parlament valis uueks presidendiks C.G.Mannerheimi (1944-46)
c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust
organisatsioone maailmas. Pärast Jätkusõda saadeti Lotta Svärd Nõukogude Liidu surve tõttu laiali.Lotta Svärdi pikaajaline juht oli Fanni Luukkonen.Meenutab naiskodukaitsjaid.Relvastamata kaitseühing. Ühing koolitas naisi sõjalisteks abitöödeks. Haiglad, kontorid jne. Side ja infovahetus. 44ndal lubati nad relvakoolitusele. Lõpuks osalesid ikka sõjas. 27.II maailmasõja lõpp ja rahutingimused. Lapi sõda. Sõja lõpetamiseks astus president Ryti oma ametist tagasi ja 1944 augustis valiti eriseaduse alusel presidendiks Mannerheim, kes teatas Saksamaale, et Ryti otsused ei kohusta teda millekski ja nii annulleerus Ribbentropi visiidi ajal sõlmitud leping, mis kergendas Soome jaoks rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone
teisel päeval ametlikult "Soome demokraatliku rahvavalitsuse" moodustamisest eesotsas soome tuntud kommunisti Otto Kuusineniga, kes alates 1918. aastast elas N. Liidus. 2. detsembril sõlmis Kuusise "valitsus" Balti eeskujul N. Liiduga vastastikuse abistamise pakti, täites sellega ka kõik Moskva territoriaalsed nõudmised. Oletatavasti oli see samm mõeldud soomlaste üksmeele lõhestamiseks, kuid tegelikkus kujunes hoopiski vastupidiseks. 1. detsembril moodustatud Risto Ryti uus valitsus võis Helsingis tegutseda teadmises, et soome rahvas on üksmeelsem kui kunagi varem. Selle tõenduseks oli rahvaväe vapper ja meeleheitlik võitlus oma kodumaa eest, mis äratas imetlust kogu maailmas. Olles veendunud, et N. Liiduga otsestes läbirääkimistes kokkuleppele jõuda pole võimalik, ning tundes võitluse ebavõrdsust, pöördus Ryti valitsus 4. detsembril 1939 abi saamiseks Rahvasteliidu poole, kes kutsus kokku liidu nõukogu ja täiskogu. N
vastutusel oli rinne Põhja-Soomes). Eesmärk ja soomlaste üldine soov oli kaotatud Karjala 63 tagasivallutamine, mis realiseerus mõne kuuga (1941). Seejärel vana piiri ületamine ja Ida-Karjala vallutamine (1941-1944). Suur-Soome realiseerimine, strateegilised piirid ja pant rahuläbirääkimiste jaoks. SB kuulutas Soomele sõja (6.12.1941, otsest sõjategevust ei toimunud), USA mitte. Soome V president Risto Ryti (1940-1944), Progressiivne partei. Soome VI president C.G. Mannerheim 1944-1946. Jätkusõja lõpp 1944 ,,Rahulik" kaevikusõda jaanuar 1942-juuni 1944. Soome ei soovinud osaleda Leningradi vallutamisel ega üritanud katkestada Murmanski raudteed. 9.6.1944 algas NL suurrünnak Karjala kannasel. (NL 20-kordne suurtükiväe ülekaal ja parem relvastus): rinde murdmine ja Viiburi kaotamine 20.6. Kriitilises olukorras (relvastuse saamiseks) president Ryti sõlmis 26.6.1944 isikliku
tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le, et Soome ei vaja territoriaalseid vallutusi, on valmis leppima sõjaeelse piiriga ja oleks mõistlik alustada läbirääkimisi. Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti, kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet, nõudes kindlust, et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu. Ryti vastas isikliku kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi. Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4
Sõjapõgenikud Rootsi saabus sõja ajal üle 400 000 sõjapõgeniku; Eesti, Läti, Soome; Soome 1939 ebaõnnestusid SoomeNSVL läbirääkimised; Talvesõda 30.11.193913.03.1940; ,,Terijoe valitsus" -Otto Ville Kuusinen; Simo Häyhä Valge surm (Soome tuntuim Snaiper) (Tema tegevused on paljud legendid) Rahulepingu tingimused peab loobuma 3 maa osast ja Soome lahe saartest; Risto Ryti president 19401944; Vaherahu perioodil 19401941 otsustas Soome sõlmida tihedamaid sidemeid Saksamaaga; 25.juunil.1941 algas Jätkusõda; Soome eesmärk Saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad; Lisaks kaotatud aladele hõivas Soome Ida-Karjala; 1944. juunis alanud Punaarmee pealetung sundis Soomet otsima võimalusi sõjast lahkumiseks; Väljumine sõjast
annaabi.ee 
