JÄTKUSÕJAS Raske olukord Iseseisvus on säilitanud Tuli taastada majandus Sõjahüvitisena NSV Liidule saadetava kauba rongile laadimine Helsingis. Üle 60% hüvitisest tuli maksta metallitoodetes, nagu nt vedurid, laevad ja mitmesugused masinad. IDANAABRI SURVE Teises maailmasõjas kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei,
See, et ta jäi II maailmasõjas sõjategevusest kõrvale. Ta küll tegi Saksamaaga koostööd, andes talle kivisütt, kuid sõjategevuses ta ei osalenud. 21. Selgita mõisted: Sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunut aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Infrastruktuur tootmist teenindav võrgustik. Näiteks teedevõrk, elektriliinistik, elamurajoonid, lennuliiklus. Paasikivi-Kekkoneni joon välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega. Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents
· Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi.
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit.
neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister. Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40 Ryti Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal Mannerheim marssal, rootsi aadlik, vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli President Paasikivi Soome president aastatel 46-56. Ajas nn ,,paasikivi poliitikat", st, üritas säilitada häid suhteid NL-iga, seda ka sõnavabaduse hinnaga. Atlandi harta 14. august 1941 Roosevelt ja Churchill sõlmivad lepingu, mis sätestab, et riigid ei tohi taotleda pärast sõja lõppu uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahaste õigust valida endale ise valitsemisvorm
Rootsi ühiskaitse leping oleks võimaldanud Talvesõda ära hoida ja et üks mõjuv Soomet toetav avaldus Kremli läbirääkimistel 1939. aasta sügisel oleks kaasa toonud sama tulemuse." Marssali sõnade kohaselt usaldati liialt illusioone ja lubadusi. Tõsi küll, sõnad illusioonidest ja lubadustest ei käi Mannerheimi enda, vaid Soome juhtpoliitikute kohta. Marssalile oli sõjaoht selge ning ta püüdis, nagu ka Juho Kusti Paasikivi ja Väinö Tanner, saavutada Moskvaga kompromissi. Pärast Talvesõja lõppu tähendas Mannerheim, et sügisel 1939 oleks siiski tulnud järele anda, kuid sündmuste edasist käiku arvestades tähendas hiljem: Soome sõdis kõige õigemal ajal. Tõepoolest oli sõda rängas pakases soodne Soomele ning ebasoodne vastasele, pealegi olnuks kevadel- suvel 1940 igasuguse välisabi saamine juba täiesti võimatu. SOOME SISE- JA VÄLISPOLIITIKA Soome sise- ja välispoliitiline olukord 1943.1944
7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E. Rommel Saksa väejuht Paasikivi Moskva delegatsiooni juht H.Truman USA president C.K.E.Mannerheim Soome president C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8. Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9
56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3
1944 sügisel asutati Soome Rahva Demokraatlik Liit, kus juhtpositsioon oli kommunistidel, kuid kuhu liitus ka vasakpoolseid sotsiaaldemokraate. SRDL valmistus hoolikalt esimesteks sõjajärgseteks Eduskunna valimisteks, mis peeti 1945 sügisel. Pärast valimisi olid sotsiaaldemokraadid napilt Eduskunna suurim fraktsioon. SRDL oli neile enne valimisi koostööd pakkunud, kuid sotsiaaldemoraadid loobusid sellest. Valimisjärgset Soome valitsuspoliitikat iseloomustab kolme suur koostöö. Paasikivi juhitud uues valitsuses said nii Sotsiaaldemokraatilik Partei, Maaliit kui ka SRDL igaüks võrdse arvu ministriportfelle. Pärast Paasikivi valimist presidendiks sai peaministriks Mauno Pekkala. Kommunistide valduses olid seega nii peaministri kui ka siseministri tähtsad portfellid. Kuna Paasikivi kartis, et kommunistid võivad võimu haarata, hakkas ta toetama nii sotsiaaldemokraate kui ka Maaliitu kommunistide vastu. 1946
tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil.
Mandela N. LAV I mustanahaline president Mao Zedong Hiina RV juht Markel G. Baltikumi valgustaja Masing O.W. marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õtähe Mussolini B. Itaalia diktaator Nehru J. I peaminister Indias Nikolai I Vene tsaar 19. saj. Nikolai II Vene keiser Nikolai II viimane Vene tsaar 20. saj. Nixon R. USA president 70 Oxenstierna A. Rootsi kantsler 17. saj. Paasikivi J.K. Soome president 50 Palusalu K. Eesti kuulsaim sportlane (maadleja) Peeter I Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Peron J.D. Argentiina dikaator Petain H.Ph. Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Peterson K.J. esimene Eesti soost luuletaja Pinochet A. Tsiili diktaator Poska J. Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Päts K. Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Rasputin G
rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr. Poolt kavandatud ekspeditsioonikorpusi
Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a
28.veebruaril 1986 tapeti. Mõrv on siiani lahendamata. 2003 tapeti Rootsi välisminister Anna Lindh 1981 ,,Whiskey on the rocks" Nõukogude allveelaev Rootsi vetes. 1980.aastail suurenes sisseränne. Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud. 5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile
Nimed M.L.King -Neegrite usu eest võitleja USA J.F.Kennedy -USA president 60 D.Eisenhower -USA president 50 M.Thacher -Suurbritannia peaminister 70-80 K.Adenauer -SLV kantsler 40-50 U.K.Kekkonen -Soome president 60-70 F.D.Roosevelt -USA president 30-40 H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W.Brandt -SLV kantsler 60-70 J.K.Paasikivi -Soome president 50 Aastaarvud http://www.abiks.pri.ee 1950-53 -Korea sõda 1951 -San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu 1979 -NSVL tungib Afganistaani 1962 -Kariibi kriis 1968 -Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 1949 -NATO rajamine, SLV-SDV Saksa lagunemine 1947 -Berliini blokaadi algus 1974 -Nafta kriis Daatum
valimisõigus. III Ajutine parlamentalism, riigipäevareform ja üldine ja ühetaoline valimisõigus (1905-08) Taust: esimesel venestusperioodil (1899-1905) parteide jaoks uued eraldusjooned: sisepoliitiline keelevõitlus jäi taustale. Kuidas peaks suhtuma (keisri) ebaseaduslike määruste täitmisesse: 1) Vanasoomlased pooldasid järeleandmist väikestes küsimuste ja suhete säilitamist venelastega, et säiluks soome rahvas (nt J.K. Paasikivi). 2) Noorsoomlased, rootslased ja sotsialistid pooldasid jäika põhiseaduslikku joont ja passiivset vastupanu (K.J. Stahlberg, P.E. Svinhufvud). Poliitiline moderniseerumine (1905-08): ajutine parlamentalism Poliitilised reformid võimaldasid Venemaa 1905. aasta revolutsioon ja Soomes üldstreik: venestuse ajutine kehtestumine (1905-08) ja poliitilised reformid. Soome I parlamentaarne senat ehk valitsus (1905-08, järgmine 1917)
Kuni 1944 teise pooleni kulges asi vaikses, venivas positsioonisõjas, kumbki pool suuri rünnakuid ette ei võtnud. Soomlaste jaoks oli tegemist jätkusõjaga- eesmärgiks taastada Talvesõja-eelne olukord. Samal ajal, eriti pärast Stalingradi lahingut, mis lõppes Sm jaoks katastroofiliselt, püüdsid soomlased luua salajasi sidemeid Moskvaga, kasutades selleks ennekõike Stockholmi. 1944 märtsis, pärast Kurski lahingut ja Punaarmee suuremaid saavutusi, sõitis Moskvasse Juhan-Kusti Paasikivi, kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult
Hakati formeerima ka riikliku Soome armeed. Carl Gustav Mannerheim sai Soome sõjaväe ülemjuhatajaks kodusõja ajal. Talle ei meeldinud koostöö Saksamaaga ja ta astus ajutiselt valitsusest välja. Detsember 1918 - Mannerheimist sai riigihoidja ehk riigipea. (Laidoner ja Mannerheim olid koos õppinud.) Tema valitsemis ajal paranesid suhted Soome ja Antante'i vahel. 1920 - Tartus sõlmiti Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping. Soome delegatsiooni juhtis Paasikivi. 1939-1940; 1941-1944 oli Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja (Talve ja Jätku sõda). 1944-1946 oli Mannerheim Soome presidendiks. 2.16.3.1 SISEPOLIITIKA Kodusõja järel oli lühikeseks ajaks Soome poliitika Saksameelne. Riigi moodustamisel oldi kahe vahel: teha kuningriik või vabariik. Kuningas otsutati kutsuda Saksamaalt, kuid kui Saksamaa kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht. Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed
toimimiseks. Soome olukord sel hetkel polnud kiita, Punaarmee ähvardas piiri taga. Soome ministrid olid kahtlevad, kas eestlasi on üldse võimalik aidata. Regulaararmeeüksusi ei saadetud, kuid saadeti relvi (vintpüssid, laskemoon, suurtükid). Enamasti oli tegemist vanade ja rikkis relvadega, mis tuli kõigepealt korda teha. Välislaenu taotleti mitmetelt Soome pankadelt. Kaasas olid ka siinsete pankade garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist
Vilniuse piirkonna, mille poolakad olid vallutanud 1920, mis oli olnud tüliõunaks Leedu ja Poola vahel. Leedu väed marssisid Vilniusse pidulikult sisse samal päeval, mil Punaarmee tuli üle piiride, Punaarmee tulek jäi kõrvaliseks asjaks nende jaoks. Balti riikide saatust oli määratud jagama ka Soome. Enne Leedu lepingu alla kirjutamist kutsuti Moskvasse ka Soome delegatsioon, mida juhtis Paasikivi. NL tahtis rentida Soomelt Hango poolsaare, rajada sinna meresõjaväebaas koos rannakaitserajatistega. NL tahtis saada Soomelt enda kätte Soome lahe väikesaared. Nõuti, et Soome piiri Karjala kannasel nihutataks eemale Leningradist. See olemasolev piir kulges u 35 km kauguselt Leningradist, NL juhtkond väitis, et sõjatehnika on nii palju arenenud, et Leningrad on ohustatud Valge-Soome vägede poolt. Soome oli ka väga keerulises seisus, Soome sõjavägi jäi arvuliselt kordades alla
annaabi.ee 
