JÄTKUSÕJAS Raske olukord Iseseisvus on säilitanud Tuli taastada majandus Sõjahüvitisena NSV Liidule saadetava kauba rongile laadimine Helsingis. Üle 60% hüvitisest tuli maksta metallitoodetes, nagu nt vedurid, laevad ja mitmesugused masinad. IDANAABRI SURVE Teises maailmasõjas kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei,
See, et ta jäi II maailmasõjas sõjategevusest kõrvale. Ta küll tegi Saksamaaga koostööd, andes talle kivisütt, kuid sõjategevuses ta ei osalenud. 21. Selgita mõisted: Sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunut aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Infrastruktuur tootmist teenindav võrgustik. Näiteks teedevõrk, elektriliinistik, elamurajoonid, lennuliiklus. Paasikivi-Kekkoneni joon välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega. Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
protsess astunud NATOsse. 9. Millised muutused leidsid aset Soome majanduses, sisepoliitikas, välispoliitikas? Majanduses: · Reparatsioonid 300 milj $ · NL oli Soome suurim eksportmaa · Soome industrialiseerimine tööstusmaaks. Sisepoliitikas: · Teatav tsensuur · Kommunistlik partei · Võimul Moskva soosikud Välispoliitikas: · Paasikivi Kekkoneni liin ehk head suhted NL-iga · 1948 Soome-NL vaheline sõpruse-, koostöö ja vastastikuse abistamise leping. 10. Millised olid Soome, Jaapani ja SLV kaotused II maailmasõjas? · Soome- Soomes toimus Nürnbergi protsessile sarnane protsess, kus kohtu alla läksid kõik sõjaväejuhid, kes olid võidelnud Soome iseseisvuse eest, Soome pidi ka maksma reparatsioone, ta kaotas ka Karjala ja kokkuvõttes 10% territooriumist.
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit.
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
süüdistust nii nagu selle olid saanud Ryti ja mitmed endise valitsuse liikmed. Nad anti kohtu alla süüdistatuna Jätkusõja vallapäästmises. Sellist süüdistust võis karta ka Mannerheim ise ja igaks juhuks kandis ta mõni aeg kaasas mürgiampulli. Sageli on väidetud, et Mannerheim pääses süüdistustest tänu Stalini lugupidavale suhtumisele tema isikusse. 4. märtsil 1946 esitas Mannerheim valitsusele lahkumispalve, uueks Soome presidendiks sai Paasikivi. MANNERHEIMI VIIMASED ELU-AASTAD Oma viimastel eluaastatel elas Mannerheim peamiselt Sveitsis ja asus sõprade pealekäimisel memuaare kirjutama. Selles töös oli marssali abiliseks endine peastaabi luureosakonna ülem kolonel Aladar Paasonen, lühemat aega ka endine staabiülem kindral Erik Heinrichs ja hiljem teisedki isikud. Mälestusteraamatu kirjutamisel püüti küll fikseerida sündmuste käiku nii, nagu Mannerheim seda mõistis, kuid samal ajal tuli
7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E. Rommel Saksa väejuht Paasikivi Moskva delegatsiooni juht H.Truman USA president C.K.E.Mannerheim Soome president C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8. Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9
Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
1944 sügisel asutati Soome Rahva Demokraatlik Liit, kus juhtpositsioon oli kommunistidel, kuid kuhu liitus ka vasakpoolseid sotsiaaldemokraate. SRDL valmistus hoolikalt esimesteks sõjajärgseteks Eduskunna valimisteks, mis peeti 1945 sügisel. Pärast valimisi olid sotsiaaldemokraadid napilt Eduskunna suurim fraktsioon. SRDL oli neile enne valimisi koostööd pakkunud, kuid sotsiaaldemoraadid loobusid sellest. Valimisjärgset Soome valitsuspoliitikat iseloomustab kolme suur koostöö. Paasikivi juhitud uues valitsuses said nii Sotsiaaldemokraatilik Partei, Maaliit kui ka SRDL igaüks võrdse arvu ministriportfelle. Pärast Paasikivi valimist presidendiks sai peaministriks Mauno Pekkala. Kommunistide valduses olid seega nii peaministri kui ka siseministri tähtsad portfellid. Kuna Paasikivi kartis, et kommunistid võivad võimu haarata, hakkas ta toetama nii sotsiaaldemokraate kui ka Maaliitu kommunistide vastu. 1946
tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a
28.veebruaril 1986 tapeti. Mõrv on siiani lahendamata. 2003 tapeti Rootsi välisminister Anna Lindh 1981 ,,Whiskey on the rocks" Nõukogude allveelaev Rootsi vetes. 1980.aastail suurenes sisseränne. Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud. 5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
eraldi NL´le kinnitama (kellega ei sõlmitud mittekallaletungileping 1932). Karjala kannase vabatahtlik kindlustamine 1939. aasta suvel. Moskva läbirääkimised okt.-nov. 1939: soomlased viivitavad Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis Soome jäi NL mõjusfääri (23.8.1939): Poola ja 62 Baltikumi langemise järel sai Soome kutse Moskva läbirääkimistele 5.10.1939. Soome läbirääkijad (Stockholmi saadik) J. K. Paasikivi (KOK, hilisem Soome president 1946-56) ja Väinö Tanner (SDP juht, rahandusminister). NL´´i nõudmised: abiandmislepingu sõlmimine, Hanko-neeme rentimine NL sõjaväebaasi jaoks, piiri korrigeerimine NL kasuks Karjala kannasel ja Petsamos, Soome lahe saarte loovutamine. Soomlaste seisukoht: ebaseaduslikud ja ebaõiglased nõudmised, millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20
Kuni 1944 teise pooleni kulges asi vaikses, venivas positsioonisõjas, kumbki pool suuri rünnakuid ette ei võtnud. Soomlaste jaoks oli tegemist jätkusõjaga- eesmärgiks taastada Talvesõja-eelne olukord. Samal ajal, eriti pärast Stalingradi lahingut, mis lõppes Sm jaoks katastroofiliselt, püüdsid soomlased luua salajasi sidemeid Moskvaga, kasutades selleks ennekõike Stockholmi. 1944 märtsis, pärast Kurski lahingut ja Punaarmee suuremaid saavutusi, sõitis Moskvasse Juhan-Kusti Paasikivi, kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult
Hakati formeerima ka riikliku Soome armeed. Carl Gustav Mannerheim sai Soome sõjaväe ülemjuhatajaks kodusõja ajal. Talle ei meeldinud koostöö Saksamaaga ja ta astus ajutiselt valitsusest välja. Detsember 1918 - Mannerheimist sai riigihoidja ehk riigipea. (Laidoner ja Mannerheim olid koos õppinud.) Tema valitsemis ajal paranesid suhted Soome ja Antante'i vahel. 1920 - Tartus sõlmiti Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping. Soome delegatsiooni juhtis Paasikivi. 1939-1940; 1941-1944 oli Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja (Talve ja Jätku sõda). 1944-1946 oli Mannerheim Soome presidendiks. 2.16.3.1 SISEPOLIITIKA Kodusõja järel oli lühikeseks ajaks Soome poliitika Saksameelne. Riigi moodustamisel oldi kahe vahel: teha kuningriik või vabariik. Kuningas otsutati kutsuda Saksamaalt, kuid kui Saksamaa kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht. Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed
toimimiseks. Soome olukord sel hetkel polnud kiita, Punaarmee ähvardas piiri taga. Soome ministrid olid kahtlevad, kas eestlasi on üldse võimalik aidata. Regulaararmeeüksusi ei saadetud, kuid saadeti relvi (vintpüssid, laskemoon, suurtükid). Enamasti oli tegemist vanade ja rikkis relvadega, mis tuli kõigepealt korda teha. Välislaenu taotleti mitmetelt Soome pankadelt. Kaasas olid ka siinsete pankade garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist
Eestile ja Lätile ei antud vastutasuks midagi, siis Leedulased said vastutasuks oma riigi koosseisu Vilniuse piirkonna, mille poolakad olid vallutanud 1920, mis oli olnud tüliõunaks Leedu ja Poola vahel. Leedu väed marssisid Vilniusse pidulikult sisse samal päeval, mil Punaarmee tuli üle piiride, Punaarmee tulek jäi kõrvaliseks asjaks nende jaoks. Balti riikide saatust oli määratud jagama ka Soome. Enne Leedu lepingu alla kirjutamist kutsuti Moskvasse ka Soome delegatsioon, mida juhtis Paasikivi. NL tahtis rentida Soomelt Hango poolsaare, rajada sinna meresõjaväebaas koos rannakaitserajatistega. NL tahtis saada Soomelt enda kätte Soome lahe väikesaared. Nõuti, et Soome piiri Karjala kannasel nihutataks eemale Leningradist. See olemasolev piir kulges u 35 km kauguselt Leningradist, NL juhtkond väitis, et sõjatehnika on nii palju arenenud, et Leningrad on ohustatud Valge-Soome vägede poolt. Soome oli ka väga keerulises seisus, Soome sõjavägi jäi arvuliselt kordades alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
