Sissejuhatus
Valisin
selle teema, sest see
huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud
18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi,
Norra ja Taani.
Kuna
uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi
alguseni (I
maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis
Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale
kui näiteks 15.sajand.
Rootsi
Majandus
Skandinaaviamaad 1721.aastal
Uusikaupunkti
rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa
Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja
Soome,
mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi
oli lakanud olemast Euroopa suurriik . Lüüasaamisega seoses tuli
leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud
suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega.
1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava
töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid,
mis tõid kaasa nälja. Toiduainete puudust süvendas Vene vägede
laastamistöö Balti provintsides. Pärast Põhjasõja lõppu oli
Rootsis ja Soomes tuhandeid talusid, mis olid tühjad. Pikkamööda
aga algas uuesti rahvastiku kasvamine ja toibuti ka majanduslikust
kaosest.
Tööstus
18.sajandil
pöörati erilist tähelepanu manufaktuuridele, sest tolleaegse
majandusõpetuse järgi, tuli võimalikult palju kaupu ise toota, et
vähendada sissevedu. 1739.aastal loodi Manufaktuurikontor, mille
ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ning kutsuda kohale
oskustöölisi, keda Rootsis esialgu ei olnud. Manufaktuuride rajajad
said tasuta ehitusplatsi ja ehitusmaterjali, nad võisid toorainet
sisse tuua tollimaksu vabalt ning nad vabastati erakorralistest
riigimaksudest. Nii manufaktuuri omanik kui ka tööline oli
vabastatud sõjaväeteenistusest. Manufaktuure toetati mitmesuguste
rahaliste toetustega. Peamine tööharu oli rauatööstus, sest raud
oli esimene väljaveoartikkel. Peale rauatööstuse pöörati ka
tähelepanu tekstiilitööstusele ning tekstiilitööstuse
töötajatele loodi hulk ketruskoole, et saaks uusi töötajaid välja
õpetada.
Põllumajandus
Toimusid
mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist , mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka
kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik
kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi
suurim uudis oli kartul , mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama
ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771 .-1772.aastal oli ikaldus ja nälg,
mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga , selleks
määrati ametisse vastavad ametnikud, kes talupidajatele
lambakasvatust õpetasid.
„Vabaduse
aeg“
1718.aastal
sai Karl XII Norra sõjakäigul surma. Karl XII polnud järglasi ega
meessoost lähisugulasi, siis pääses troonile tema vanem õde
Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720.aastal troonist ja andis selle oma mehele Hesseni
printsile Friedrichile. Ta astus troonile Friedrik I nime all ning ta
kehtestas uue valitsemiskorralduse, mis kuningavõimu veelgi rohkem piiras .
Karl XII
Seaduslik
võim läks nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale, kus
ei olnud seisuste esindajatel võrdsed õigused. Uut riigikorda hakati kutsuma seisuslikuks parlamentarismiks. Riigipäev pidi kokku tulema üks kord kolme aasta jooksul, vajaduse korral ka tihedamini.
Riigipäeva istungite vaheajal juhtis riiki Riiginõukogu, kus kõik
küsimused otsustati hääletamise teel. Kuningal oli ainukesena kaks
häält, kuid kui ta jäi hääletamisel vähemuse poole, pidi ta
ainult alla kirjutama vastuvõetud otsusele või korraldusele.
Kuningavõimu nõrkuse pärast, hakati seda aega kutsuma vabaduse
ajaks, mis tähendas vabadust aadlile. Riigivalitsemise
üksikküsimustega tegelesid mitmed kolleegiumid, tähtsaim neist oli
kantseleikolleegium, mida juhtis kantsler, kes oli sisuliselt
valitsusjuht.
Ulrika Eleonora
„Mütsid“
ja „Kübarad“
Võimuvõitlus
käis päris pikka aega „Mütside“ ja „Kübarate“ vahel, sest
need olid poliitilised parteid ning neil olid erinevad arusaamad
majandus- ja välispoliitikast.
M Arvid Horn
ütsideparteid juhtis Arvid Horn, kes pidas tähtsaks heade
suhete loomist Venemaaga. Endiste vaenlaste vahel oli sõlmitud
sõprusleping 1724 .aastal Venemaa poolse survega . Horni vastased
väitsid, et selline sõprus on öömütsides vanameeste poliitika ja
sellest tuleneb ka nimetus Mütsidepartei. Horni vastased olid aga
Kübaratepartei, kes toetusid Prantsusmaale ja lootsid Põhjasõjas
Venemaale kaotatud alad tagasi võita ja taastada Rootsi suurriik.
1738.aastal
sunniti Arvid Horn, kes oli tegelik valitseja, erru minema. Järgmisel
aastal läks võim üle Kübarateparteile.
Võitlus kuningavõimu pärast
Kuningas Fredrik I polnud huvitatud riigivalitsemisest, seega valitses riiki
tegelikult Karl Gustav Tessin. Pärast Fredrik I surma astus troonile
1751.aastal Holstein -Gottropi hertsog Adolf Fredrik. Nii nagu
eelminegi kuningas, oli ta välismaalane, kes ei ilmutanud
riigivalitsemise vastu huvi tundvat, seevastu Preisi printsess ja
Rootsi kuninganna oli harjunud oludega, kus kuninga iga käsku
vastuvaidlematult täideti. Tema ümber koondus Õukonnapartei, kuhu
kuulusid vanade nimekate aadlisuguvõsade noored aristokraadid, kes taotlesid kuningavõimu tugevdamist. Tema õhutusel keeldus Adolf
Fredrik andmast allkirja Riigivolikogu seadusandlikele aktidele,
mille hääletamisel ta vähemuse poolele oli jäänud. 1756.aastal
lahendati see konflikt, kus kuningas keeldub andmast allkirja, siis
tuleb see nimetempliga alla lüüa.
Organiseeriti
vandeselts, kes hakkas Riiginõukogu võimu murdmiseks riigipööret
ette valmistama. Vandenõu aga avastati, paljud hukati, teisi ootas
vangistus ning kuninganna sai kirjalikult noomida ja kuningas pidi kuulama ära manitsused.
Sõda Venemaaga
1741.aastal
alustas Rootsi Venemaa vastu sõda, kus nad said lüüa Lappeenranta
lahingus ning venelased vallutasid Helsingi. 1743 .aastal puhkes
Rootsis suur talupoegade ülestõus, seoses paljude inimelude
kaotusega. 1743.aastal sõlmiti Turu rahu, kus Rootsi loovutas osa
Soomest Kymi jõeni Venemaale. Katse taastada suurriiki oli lõppenud
uue lüüasaamisega.
Riigipööre
Gustav III
1771.aastal
sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III. 1772.aasta augustis viis
ta läbi koos ohvitseridega riigipöörde. Riigikogu ja Riigipäeva
juhtivad poliitikud arreteeriti. Riigis taastati kuningavõimu täius.
Gustav III tutvus Prantsusmaal viibides valgustajate õpetusega ning
nii pidi ka Rootsis saama uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism . Riigipööre tegi lõpus välisriikide sekkumisele Rootsi
siseasjadesse.
Taani
Arengu põhijooned
Võrreldes Rootsiga oli Taani üheks eripäraks kaubanduse suurem osakaal maa
majanduselus. 1720.aastal sõlmitud rahulepinguga kohustus Rootsi
taas Taanile tolli maksma, kui kaupade vedu käis läbi Taani
väinade. Tulutoov kauplemine oli suhkruga , mis toodud Lääne- Indiast või kaubeldi India ja Hiina teega.
Christian VI
Taanis oli mõisnikel suurem võim talupoegade üle, kui Rootsis. Christian
VI kehtestas Taanis 1733 .aastal uuesti pärisorjuse. Taani kuningatel
oli erinevalt Rootsist ka 18.sajandil absolutistlik võim, mis
poliitilisele opositsioonile kohta ei jätnud.
18.sajandil
levis Taanis pietism , mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Pietism
oli luterluse pinnal tekkinud ja Saksamaalt Taani jõudnud õpetus,
mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste enesetäiustamist
ja ligimesearmastust. Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud.
Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati
karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud.
Valgustatud absolutism
18.sajandil
levisid valgustuslikud ideed. Nendele
aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv
ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule
pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et
valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu
parandamiseks.
Johann Friedrich Struensee.
Kuningas
Fredrik V valitsusajal ( 1746 - 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike
rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei
tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord
kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII.
Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee.
Reformid
1770.
aasta sügisel algasidki reformid . Kaotati tsensuur ja kehtestati
trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste
ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning
nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati
surmanuhtlus mitmete süütegude eest.
Majanduselus
kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele. Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse . Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei
kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas . Eri
väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati.
Talupoegade
jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse
kindlaksmääramine. Kõik see tõi Struenseele kaasa palju vaenlasi.
Reformide
käigus kuulutati välja usuvabadus , kuid kaotati paljud pühad ja
tähtpäevad - näiteks jõulud ja lihavõtted. Asutati esimene
vaeslastekodu, hakati sillutama teid ning tänavatele pandi nimed.
Seoses 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati
rahvale müüma odavat leiba. Mõisnikud oli raevunud, sest
selletõttu hakkas nende sissetulek kahanema . Rahvarahutusi põhjustas
see, et kõigile ei jätkunud leiba.
Reforme
oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende
elluviimise pärast. Reformide vastaseid tekkis üha enam juurde ja
pooldajaskond aga kahanes.
Riigipööre
Seesuguses
olukorras sepitseti õukonnavandenõu, mida juhtis kuninga ema.
1772.aastal viidi läbi riigipööre, kus kuningas oli sunnitud alla
kirjutama 17 inimese, sealhulgas Struensee arreteerimiskäsule.
Järgnes poliitiline arveteõiendamine, kus Struensee ja tema lähim abiline hukati ning kõik reformid tühistati.
Uued
reformid
1780.
aastatel kujunes välja uus aadlike rühm, kes seadis sihiks Taani
uuendamise. 1784 . aastal viisid nad läbi veretu riigipöörde.
Nõrgamõistuslikult Christian VII võeti ära tegelik võim, jättes
ta ametlikult kuningaks. Asevalitsejaks võeti kroonprints Fredrik,
kes sai kuningaks 1808. aastal Fredrik VI nime all. 1788. aastal
võeti vastu seadus pärisorjuse kaotamise kohta, fikseeriti teotöö
suurus, keelati orjakaubandus. 1814 . aastal kehtestati 7-14
aastastele lastele kohustuslik alghariduse omandamine.
Fredrik VI
Norra
Pärast
Põhjasõda jäi Norra Taani koosseisu, olles Taani kuningriigi jaoks
põhjaprovints. Norrat valitses asevalitseja , kelleks määrati
tavaliselt Taani valitseva dünastia mõni noorem esindaja.
Norralased pidasid oma maad aga omaette riigiks, mis oli ühendatud
personaaluniooni alusel. Norras ei olnud pärisorjust ja talupojad
olid vabad, nii nagu Rootsiski. Puudusid mõisamajandid, lihtrahva
põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus.
Norra
majanduses oli põllumajanduse kõrval väga oluline osa kalapüügil,
suurtes kogustes püüti heeringat ja turska. Hinnatud
väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne -
Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras
esimesed kapitalistlikud ettevõtted.
Pidevalt
sekkus Taani Norra majandusellu. 1735.aastal tuli Taanist korraldus,
mis muutis viljakaubanduse Lõuna-Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus , kus turuseisund on püsiv ning ühte
toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents .
Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse
elavnemisele ei suutnud Norra oma elanikkonnale elatist kindlustada,
kuigi Norra oli Taani riigi provints . Väga paljud noored lahkusid
Norrast, suundudes Taani, Inglismaale või Madalmaadesse.
1760.
aastal algas Norras rahvusteadvuse tõus, mida oli märgatavalt näha.
Hakkasid ilmuma ajalehed ning nõuti oma panka ja ülikooli. Eriti
elavaks muutus Norra probleemide arutelu Struensee reformide ajal,
kui kehtis trükivabadus. 1780. aastate reformid puudutasid mingil
määral ka Norrat. 1788. aastal kaotati taani kaupmeeste
viljakaubanduse monopol. Ametnike kohale määrati eelkõige Norras
sündinud mehi. Hakkas valmima pinnas iseseisvumisele.
Kokkuvõte
18.sajandi Skandinaavia maade uurimisega sain juurde palju teadmisi, mida varem
polnud kuulnud . Referaati koostades sain teada, et Rootsil oli
sajandi jooksul rohkem valitsejaid kui Taanil ja Norral. Rootsil oli
kogunisti 7 valitsejat.
Üldiselt
oli 18.sajand stabiilne aeg, nendega seoses toimub vähe sõdasid,
kuid neil oli selle-eest palju troonil olijaid. 18.sajandil oli
kõikides riikides ikaldusaasta, tööpuudus ja nälg. Sain teada, et
Taanis pakuti nälja leevendamiseks odavat leiba, mida aga kõikidele
ei jätkunud.
Kasutatud allikad
Piirmäe,
H., Laur , M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg
2. Tallinn: Kirjastus „ Avita “.
Miksike.
Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/norra_18.saj_htm 21.05.2011
Miksike.
Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/18saj_taani_liina.htm 21.05.2011
Google
pildid
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
D0ris
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid