Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määr...
Parlamentalism Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka k...
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister
kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda. Alamkoja liikmed valiti. Kuningas ei saanud parlamenti laiali saata
9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3.Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. 4.Valitsus sõltub parlamendist 5.Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus.
järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks i) Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valimisnimekirja eesotsas, kuid võidu korral annab mandaadi asendusliikmele j) Poliitbroiler - noorpoliitik, kes teeb üksnes erakonna siseselt karjääri, partei tagatubades kasvatatud poliitikud k) Parlamentalism- seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev võim valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused.
Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president. 11. Millise riigi kohta käib ütlus: ,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13
sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat.
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja
· Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et mõjutada sotsiaalsete teenuste abil inimese toimetulekut. Presidentalism · Presidentaalse riigivalitsemise vormi korral valivad kodanikud presidendi kui ka parlamenidsaadikud. · Valitsus mood parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. Parlamentalism · Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU :
3. a)ABSOLUUTNE riigipea on kuningas ning tema võim piiramatu, siis ka seadusandlik ja täidesaatev võim on kuninga käes. Maksud.................................................................................................... b)PARLAMENTAALNE Riigipea on kuningas, kuid seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev kuninga ning parlamendi käes. Makse reguleerib parlament. 4. Prantsusmaal oli kogu võim ühe isiku käes, seega võim jagamatu. Inglismaal parlamentalism. Riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. 5. 1)inimõigus 2)ratsionalistlik maailmakäsitlus 3)uus humanism(esiplaanil inimene kogu tema vigadega) 4)kriitiline suhtumine ühiskonda 5)loodusõiguse teooria (inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest) 6. a)VOLTAIRE Tema arvates oli õiglane phiskonnakord selline, kus aluseks on vabadus ja omand, ka sõna- ja trükivabadus VALGUSTSTUD ABSOLUTISM b) CHARLES MONTESQUIEU Võimude lahususe teooria( selle autor John Locke)
Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel
Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng
Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest? Renessanss taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile.
3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6
sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- merkantism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 – Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani - Tudorite 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil - ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse - ateism 37)Võimude lahususe idee autor – Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud - Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan - parlamentalism 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J. Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile (16) Henry VIII - Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutus 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale Leo X - Ta oli 217. paavst.(15-16) I
Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament
Nt: Suurbritannia. Presidentalism-president täidab riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid, aga võim on piiratud. Ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja tagandada. President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Presidendil ei ole ainuvõim, ta kõrval on ka seadusandlik võim. Nt: USA 5. Peamised ideoloogiad Liberalism-inimesed sünnivad võrdsete ja vabadena, ühiskond areneb reformide teel, riigivalitsemissüsteemiks parlamentalism, majanduslikud taotlused: riik peab olema minimaalne, sotsiaalsed taotlused: võrdsed võimalused, suhtumine kirikusse neutraalne, tänapäeval mõjukas. Konservatism-traditsioonid ja sotsiaalne stabiilsus, ühiskond areneb loomulikul teel, eelistatav riigivalitsemissüsteemiks parlamenraarne monarhia, majanduslikud taoltused: eraomandi kaitse, sotsiaalsed taotlused: ebavõrdsus on paratamatu, tähtis roll moraali hoidmisel, tänapäeval veidi oma positsiooni kaotanud.
Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa
Info ühiskonna olilisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Töökohti luuakse maades kus on odav elekter,head kommunikatsiooni vahendid, kohusetundlikud oskustöölised, soodne investeerimis poliiitika. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest töötab teenindus sektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda. Parlamentalism,Presidentalism,PoolPresidentalism. Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab: 1. Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega. 2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu. 4
· Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse kosseisu muutumise. · President nimetab ametisse peaministri,peab saama parlamendi heakskiidu. · President vastutab välis-,kaitse ja majanduspoliitika eest , peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. · Suhetes parlamendiga on tal õigus panna seaduseelnõule veto. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Parlamentalism põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtustamine. Mudeliks on Suurbritannia, kehtib ka Skandinaavias, itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal, Eestis. · Rahvas valib otse ainult parlamendi, presidendi valib parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. · Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist
inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse).
Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika *alalise armee loomine(sõjaväekohustus) 2.Puritanism-kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.saj. HenryVIIIalgatatud reformatsioon
Piiratud, põhiseaduslik valitseja Poolpärilik riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. KOHTUVÕIM Ülesanded: Lahendab vaidlusi mängureeglite üle Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism ..rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile. NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. Sagedased valitsuse vahetused. Plussid:parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused autatakse läbi suurema hulga inimeste poolt, leitakse kompromiss
· nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism · president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga · valitsuse töö eest vastutab peaminister, kui president võib sekkuda · rahvas valib nii presidendi kui parlamendi · president ja peaminister tavaliselt samas erakonnas Parlamentalism · põhitunnuseks valitsuse moodustamine · seadusandlik ja täidesaatev pole lahus · parlamendienamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes · kohtuvõim on mõlemast lahus · riigipea ehk erapooletu vahevõimu kohustused on a) täita tseremoniaalseid ja dekoratiivseid ülesandeid (vabariigi aastapäev) b) teostada poliitilist erapooletust nõudvaid toiminguid (nimetab ametisse kohtunikke)
<4 tunnust koos näidetega, et Pr oli absolutistlik riik: 1. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sa prantsuse jurist 2. Abs.riigikorda isel. Kõige paremini Pr kuninga kuulus lause :"Riik- see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4. Ametnikkonna kujunemine Louis XVI nim.oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl
Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse. Konservatism: Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand) Põhiideede areng: rojalism, toetus kirikule, demokraatiavastasus, ühiskondliku
osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada. Tugevaim positioon täidesaatval võimul, millega on tihedalt seotud ka president. Parlamentalism Kõige levinum demokraatlik valitsemisvorm Euroopas. Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus. Võib olla: vabariik Eesti, Iirimaa parlamentaarne monarhia Taani, Hispaania, konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub.
Norra riigistruktuur uniooniriigi koosseisus 1814-1905 Personaalunioon: Norra kuningas on Rootsi pärilik monarh (Bernadotte 1818----). Rootsi kuninga võim Norra siseküsimustes oli väga piiratud. Unioonikuninga pädevuses välispoliitika. Eidsvolli põhiseaduse põhjapanev mõju Norra välispoliitikale 19.sajandil. 1) Norra valitsuskabinet Kuninga esindaja Norras ülemasehaldur (1814-73). Norra valitsuskabinet (1814-84) ülemasehaldur ja 6 riiginõunikut (ministrit). 1884 jõustus parlamentalism. Iga riiginõunik juhtis oma ministeeriumi (kirik- ja kooliministeerium, justiits-, sise-, majandus-, sõjaväe-, laevastikuministeerium). 2) Norra kahekojaline parlament: stortinget Kogunes iga kolmas aasta ja ulatuslik seadusandlik võim. Rootsi kuningalt 2 korda veto, aga seejärel jõustusid Norra parlamenti otsused. Esialgu hääleõigus 45% täisealistest meestest (rekord Euroopas). Hääleõigus riigiametnikel, linna ettevõtjatel ja jõukatel majaomanikel, maal üle 25-
3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu. Põhitunnused: · Individiolism-vabadus omandile ja vabadusele, võimaluste võrtsus. · Reformism-reformidpeavad olema õigustatud ja ei tohi olla äärmuslikud. · Parlamentalism kõrgem võim kuulub parlamendile. · Antikerikalism-kerikalism-riigi ja kiriku läbipõimumine, usu vabadus ja sallivus. · Majanduslik liberalism-vaba majandus. Riigi osalemine majanduses minimaalne. W. E. Gladstone 19 saj. kuulus liberaal. 2. Konservatism-tulnud ladina keelest- säilitama. Tekkis prantsuse revulutsiooni mõjul. Lipukiri: vabadus, võrtsus, vendlus. Rajaja E. burce "Prantsuse revulutsiooni peegeldamine" (raamat),
valitsusjuht. Rahvas valib presidendi. Valitsuse koosseis muutub pr valimise järel, mitte parlamendi. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Pr nim ja tagandab valitsuse. Hea: valitsused on pikaajalised. Halb: vastastikkuse tegevuse pärssimine või blokeerimine POOLPRESIDENTALISM- Nt Prm, Island, Portugal, Leedu, Venemaa. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nim ametisse peaministri, kellega koos juhib valitsust. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse. PARLAMENTALISM- Nt It, SM, Sveits, Iirimaa. Esindusdemokraatia. Rahvas valib parlamendi, mis valib presidendi. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse, kes annab aru Rkgle. Hea: üksmeel kiirendab otsustusprotsessi. Halb: konflikt viib võmukriisini. VALIMISED- Funktsioon: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; rahva usalduse indikaator; hariv. Põhimõtted: üldisus (valijate
Kaks koda läbimõeldus, stabiilsus, sobib föderaalsüsteemile Valitsuse ülesanded: Juhtida riiki parlamendi suunitste alusel Administratsiooni järelvalve Kriiside juhtimine Sõjalised ja välisasjad Tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks Sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused Riigipea, valitsuskabinet, administratsioon Parlamentalism: Parlamendi rolli vähenemine Usaldushääletuse piiramine Valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast Partei jhib parlamendisaadikut Valitsusjuht liidrina KOV tunnused: Territoriaalsus Autonoomsus Otsene demokraatia Demokraatlikult valitud esinduskogu Legaalsus
väke inimeste rühm eliit,kuigi valijatele tundub,et nendel on kontroll üle Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. *Presidentalism-rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto. *Parlamentalism-Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. *Sotsiaalsete liikumiste kaudu saavad kõik inimesed osaleda poliitikas,nt. Osa võtta kampaaniates ,allkirjade kogumistes. *Erakonnad on erinevalt sotsiaalsetest liikumistest spetsiifilised organisatsioonid nad on
Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa
Aleksander III ei aksepteerinud Aleksander II tegusid. Ta leidis, et paljud muudatused, mis 18601870. aastatel ellu rakendati, ei olnud Venemaa ühiskonnale sobilikud. Otseselt ta neid ei muutnud, kuid väiksemates valdkondades üritati reformide mõju pisikeste muudatustega nullida. Aadli positsioon ühiskonnas tugevnes. Ta hakkab kõnelema rahvuslikust isevalitsusest. Väga selgelt ütleb ta välja, et Venemaa jaoks ainuke ja sobilik valitsusvorm on ainuvalitsus. Läänelik parlamentalism oli tema jaoks vastuvõetamatau. Rahvusliku isevalitsuse idee oli tema jaoks seotud Moskvaga. Ta oli see keiser, kes koliski Moskvasse elama. Tema jaoks polnud heas nimekirjas ka Peeter I. Tema ajal hakati venestama Impeeriumi äärealasid. Toimus klassikaline venestamine. Olulisi reforme tema ajal läbi ei viidud. Ainukesed positiivsed muudatused toimusid majandusvaldkonnas hakati kaasama väliskapitali. NIKOLAI II VALITSEMISAEG Ta jätkas paljuski Aleksander III liini
4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED
President nimetab ametisse peaministri *peaminister koostab valitsuse, mis peab saama presideni heakskiidu Enamasti kuuluvad president ja peaminister ühte parteisse Valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, kuid president saab selle õiguse ära võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus
annaabi.ee 
