Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte) sündis 26. jaanuar 1763 ja suri 8. märts 1844. Karl oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 18181844, Bernadotte'i dünastia rajaja. 18061810 oli ta ka Pontecorvo vürst. Karl XIV Johanina Rootsi kuningana 1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni
Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia Euroopas jagunes alates 1807 perekonnariikideks (Napoleoniidid), sõltuvateks vasallriikideks ja liitlasteks. Prantsusmaa marssal BERNADOTTE valiti Rootsi troonipärijaks. Oma poliitika õigustamiseks viitas Napoleon ajaloolistele paralleelidele(Rooma ja Karolingide impeerium). Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna ilma temata poleks sellist asja juhtunud.
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits
tekstide. Soovi korral need tätoveeringud võib isegi pühitseda [volituses 88 päeva]. Briti kuningliku perekonna tätoveeringud ei ole keelatud. Aastal 1862, tulevane kuningas Edward VII Briti sain tätoveering rist käe. Prints Charles oli ka tätoveering, seda vähendati veidi enne pulmi, et printsess Diana. Peaaegu kogu keha kuningas Harold oli tätoveeringud stseene sõjaväe lahingud [volituses 88 päeva]. JeanBaptiste Jules Bernadotte, marssal Prantsusmaa ja Rootsi kuningas suri 8. märts 1844. Valmistudes Balsameerimis tema käe tätoveeritud avastas silt prantsuse keeles: "Surm kuningas!". John F. Kennedy tõi oma tätoveering ainult survel tema abikaasa. Tal oli tätoveering õlal on kilpkonn, mis tähendab, et omanik ületas ekvaatori [volituses 88 päeva]. Tätoveerimine oli Albert Einstein, Nikolai II ja Stalini [volituses 88 päeva].
novembril 1900. aastal avati Narva Siivertsi-Peetri kalmistu ees jõe kaldal püramiidikujuline Põhjasõja mälestussammas Preobrazenski ja Semjonovski kaardiväepolgu võitlejatele. Avamine toimus keiser Nikolai II juuresolekul. Teise maailmasõja Narva lahingus sai mälestusmärk vigastada ja see avati pärast taastamist uuesti 1. septembril 1956. 18. oktoobril 1936 avasid, Rootsi laevastiku hävitajaga "HMS Klas Horn" Eestit külastanud, Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Narva lahingu monumendi Narva linna sissesõidutee äärde Härmamäel. Stockholmi kuningalossi ees asuva Bernard Foucquet pronkslõvi koopiana, arhitekt Ragnar Österbergi kavandi järgi valmistatud monument koosnes kahest osast 8,5 m kõrgusest graniitalusest ja sellel seisvast 2 m kõrgusest lõvist, mida kohalik rahvas hakkas nimetama "Rootsi kutsikaks". Monumendi ühel küljel oli Karl XII monogramm ja selle all aastaarv MDCC, teisel küljel kiri "SVECIA MEMOR, MC M XXXVI"
Kuressaare Gümnaasium IISRAEL 1945-2010 Lisette Toplaan Margot Väli Kuressaare 2010 1 Sissejuhatus Kahe suure mandri Euraasia ja Aafrika vahel asub väike maalapp. Nii pisike, et seda gloobusel ei märkagi. Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda"maaks, kus voolab piima ja mett", aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga. Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja võimuvahe...
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 ...
kaotuse osaliseks. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815
Kuningast sai valitsuse juht; Valitsus oli aruandekohustuslik Riksdagi ees; Loodi Riiginõukogu; Rahvale tagati sõna-,usuja trükivabadus; 1809 sõlmiti rahuleping Venemaaga; Rootsi kaotas Soome ja Ahvenamaa; Troonipärija küsimus: Karl XIII oli lastetu; Troonipärija tuli leida välismaalt; Karl August; Parun Mörnerettepanek valida prantslane; JeanBaptiste Bernadotte; 1810 valiti marssal Bernadotte troonipärijaks; Ta läks üle luteri usku saabus oktoobris 1810 Rootsi; Karl XIII lapsendas ta. Ta uueks nimeks sai Karl Johan; Kroonprints astus sõtta Prantusmaaga, parandas suhteid Inglismaa ja Venemaaga.n g; Viimaselt sai loa liita endaga Norra; 1814 loovutas Taani Norra Rootsile; 03.02.2017 Põhjamaade ajalugu 11. Põhjamaad 19.sajandil Taani 1808. Aastast juhtis riiki Frederik VI;
koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks12. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. 12 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254 Arvan, et Napoleon läks liiga hoogu. Oli kohe näha, et vastane oli ülekaalus ja oleks tulnud taganeda arukalt, et kuskil mujal alistada vaenlane või vähemalt teda piisavalt nõrgestada, et hiljem võtta võit. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Fouché ja sõjaministriks kindral Bernadotte39, kes oli Itaalia sõjakäigul Bonaparte’i alluvuses. Ka Sieyès mõistis, et Prantsuse Vabariigil on lõpp, kui riiki ei asu juhtima kindla käega tarmukas mees. Bonaparte polnud ainus, keda Sieyès täitevvõimu eesotsas näha oleks soovinud. Ta oleks ehk valinud hoopis kindral Joubert’i, kuid too hukkus äsja lahinguväljal Itaalias. Nüüd jäi Sieyèsil valida kindralitest kas Bernadotte, Moreau või Bonaparte. Riigi pööramiseks on julgusest vähe, on vaja hulljulgust. Lõpuks jäi revolutsiooni algataja valik peatuma Bonaparte’il. Mehed viis kokku Napoléoni vend Lucien. Stsenaarium oli järgmine: Lucien kuulutab parlamendi mõlemas kojas, et salapolitsei andmeil on Pariisis algamas rojalistlik mäss, mistõttu oleks mõistlikum 18. brümääril (9.novembril) Pariisis istungit mitte pidada, vaid teha seda linnast väljas paiknevas Saint- Cloud’ [sä(n) ´kluu] lossis
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia-vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa 1808-1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningas Karl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiser Aleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norra liitmiseks Rootsi Kuningriigiga. 29. märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917.
laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812). Soomes ja Rootsis algas moodsa rahvusliku identiteedi kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763-1844) valimine troonipärijaks. Rootsi kuningana Karl XIV Johan (1811/18-44). Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist) Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814 5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
ISELOOMULIK monarhiale: A. monarhi: 1) võimu allikas algselt kas jumalikku päritolu või nn sui generis alusel (monarhia kui riikluse idee kehastus (Hegel)); 2) kui riigipea absoluutne võimutäius - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim on koondunud monarhi kätte; 3) kui riigipea võimupädevus on päritav (valimine vaid spetsiifilisel juhul: a) kui dünastia lõpeb - nt Prantsuse marssal Jean Baptiste Bernadotte valiti algul Rootsi kuninga troonipärijaks ning pärast Karl XIII surma sai ta kuningaks Karl XIV Johani nime all; või b) kui monarhia sisse seatakse - nt Saksa keisri Wilhelm I valimine > edasi juba monarhi võimu pärandamine); B. monarh jagab võimu kas: 1) suursenjööridega (feodaalse killustatuse ajastu) või 2) seisuslike esinduskogudega (Euroopas on neis tüüpiline koosseis nn kuuriate kaupa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
