maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi. Aga riik oli vaba; Olaus Petrialustab Rootsis reformatsiooni ja hakkab levitama luteri usku. Kirik allub riigile; Rootsis viiakse Gustav Vasa juhtimisel läbi luterlik reformatsioon; 1527. maksustatakse kirikud; Hiljem allutatatakse kiriku vara riigile; Tänu kiriku varade riigistamisele sai Rootsi vabaks välisvõlast; Rootsi muutus Põhjamaade jõukamaks riigiks, kelle käest teised tahtsid laenu; 15421544 Dacke sõda talupoegade ülestõus kuninga maksupoliitika vastu; 1544 kuulutati välja monarhia pärilikuks;
Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati Soomet, selle liikmele hertsogkonnaks andmiseks. Esialgne volitus Soome esialgse haldusvormi loomiseks anti kirikule. Varasemast olemas paganlikud kihelkonnad. Need saavadki esialgse haldusjaotuse aluseks. 13. sajandi keskel hakkab kiriku poolt juhitud administratsioon tasapisi ilmalike meeste kätte minema. Kirik annab maksud üle kuningale ja riigile. Soome selle aja keskusteksTuru, Viiburi, Hämeenlinna. Esialgne peamine kiriklik üksus oli Turu piiskopkond. See hõlmas kogu ala, mida Rootsis Soome all mõisteti, lisaks Ahvenamaa. 14. sajandil hakkavad selgelt kujunema maakonnad. Kunstlikku maakondade loomist veel ei ole. Esimesed olulisemad (Edela-Soome alal): Päris-Soome, Satakunta, Ahvenamaa, Uusimaa ja Häme. Keskaja lõpus oli Soomes kuus linna: Turku, Viburi, Porvo, Naantali, Rauba, Ulvila
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Ku
pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus
aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga põgenema. Püüdes oma riiki tagasi võita, langes ta Stiklestadi lahingus. Pärast seda sai kristlusest riigiusund. Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks. 11. sajandil oli arvukalt sisesõdasid. Kiriku võim tugevnes ja hakkas mõjutama kuningavõimu. Aastal 1104 asutati Lundi peapiiskopkond ja Norra kirik vabanes Bremeni peapiiskopkonna võimu alt. Pärast Sigurd Magnussoni surma 1130. aastal sai alguse Norra kodusõda. Kuningavõimu kindlustas uuesti Sverre Sigurdssoni suguvõsa. Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond. Kuningas Håkon Håkonsson suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused
- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis tõid kaasa nälja. Toidu
4 Taani kaart Riik Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister . Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest. Kuninglik perekond Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim. Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus..........................................................................................................................
• Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina
Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur
15.03.1917 Nikolai II loobub troonist 04.1917 USA astub I maailmasõtta 12.04.1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 11.1917 Oktoobri revolutsioon 16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06.1920 Eesti I põhiseadus 24.02.1928 Eesti Vabariigi iseseisvumine 26.04.1989 Tsernobõli tummareaktori plahvatus 23.08.1989 Balti kett 11.03.1990 Leedu iseseisvumine 13.01.1991 Vilniuse veresaun 20.08.1991 Eesti taasiseseisvumine 21.08.1991 Läti taasiseseisvumine 12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk
iseseisvaks. Soome iseiseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917. 18. jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava Soome Kuningriigi. Kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome kodusõja lõpetas Tartu rahulepinguga aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir. Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-
Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv), Borgund, Gol. Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal. Samast ajastust on ka Hattulan Püha Risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina- ja laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko Keskaegne kirik on ristküliku kujuline, kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Pervoo kirikutes.
saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A.W.Hupel -andis välja I eesti k
vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a
Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. Sõdadevaheline ajastu (1918-1939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks. Soome Teises maailmasõjas (1939-1945)
Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi 1920-1934 - parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20
Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. SOOME VÄLISPOLIITIKA Pärast seda, kui Soome hoidis külma sõja ajal suhteid Nõukogude Liidu ja lääneriikidega hoolikalt tasakaalus, otsustas Soome, et tema rahvuslike huvide seisukohast on oluline koostöö Lääne- Euroopaga. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on tal nüüd ka vaatlejastaatus WEU juures.
Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks. 10 6
saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö. - Tulevase sõja peamised osapooled: I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon (1608) - Enesekaitseline organisatsioon - Kontakteerub Prantsusmaaga, kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser) II Katoliitlik Liiga (1609) - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog) - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556): 1.Saksamaa Keisritroonile (Austria haru) ja 2.Hispaania troonile Kolmekümneaastane sõda = Ühine nimetus mitmetele peamiselt Saksamaa pinnal toimunid sõjasündmustele (1618-1648) Lähtekoht: - Saksamaa protest
sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk..............................................................................7 Soome sümboolika.....................................................7 kasutatud kirjandus.....................................................8
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad.
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sv
Eesti vahel. *Soomusrongidega ühines Julius Kuperjanovi. *Viru rindel vabastati 19. Jaanuaril 1919 Narva. Juhtis Aleksander Tõnisson. *Narva vabastamisel oli suur tähtsus utria dessandil. *Lõuna Eestis toimus VabadusSõja verisem lahing, seotud Paju mõisaga. *4 Veebruariks oli Eesti vaenlastest vabastatud. Asutava Kogu valimised *5-7 aprillini 1919 korraldati asutava kogu valimised *Asutav kogu pani aluse Eesti riiklusele. *15 Juuni 1920 võeti vastu esimene Eesti Põhiseadus. Landerwehri sõda. *Lätist polnud Saksa väed täielikult lahkunud. *Läti väeosad olid kehvad. *Lätis sõdisid punaarmee vastu Sakslastest koosnevad Landerwheri väeüksused. *Balti-Sakslased soovisid Lätis endale võimu ja maid. *Puhkes sõda Eestlaste ja Landeswheri vahel. *Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus.(Cesise linn Lätis) *Võnnu vaatamispäeval 23 Juuni tähistatakse Võidulahingu vallutamispäeva. Tartu rahuleping. *Novembris 1919 algasid uued lahingud.
Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Ke
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel a
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
