Põhjamaade ajalugu (0)

Põhjamaade ajalugu
Minevikust tänapäeva
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared.
P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid
nimetust Scandia.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Skandinaaviamaad:
Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi.
Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island
Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel.
Idamurre- taani ja rootsi keel
Läänemurre- norra ja islandi keel
Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia
algkeelele; nn viikingikeelele.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea
tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita.
Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks
murreteks.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Fennoskandia ­ Ida-Karjala; Koola ps; Skandinaavia ps. Skandinaavia ja
soomeugrilaste ala.
Läänemeremaad
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Tänapäeva Põhjamaade elanikud on omavahel väga tihedalt seotud ka
ajaloo tõttu:
Näiteks Lõuna-Rootsi maakond Skåne on olnud palju pikemalt ürgne Taani
maakond ning on end Rootsiga hakanud identifitseerima alles paaril viimasel
sajandil. Keskuseks on Lund.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Jämtland on pigem ajalooline Norra, mis hetkel kuulub Rootsile.
Soome oli pikka aega inimtühi ja asustamata piirkond. Inimasustus oli
lõunarannikul ja eriti tänapäeva Turu linna ümbruses.
1250. aastatel alustati sihikindlat (eelkõige Rootsi) kolonisatsiooni Pohjanmaa
ja kogu Lõuna-Soome ranniku asustamiseks.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Ca 5% ehk 400 000 rootslast on tegelikult soomlastest esivanemate järeltulijad,
kes erinevatel aegadel ja põhjustel on Rootsi elama asunud.
Ca 300 000 rootslast elab Soomes ka tänapäeval.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
1232. a. toimub alles I Soome idapiiri kinnitamine. See kulges tänapäevasest
Soome idapiirist mõnevõrra idapool.
Muinasnorralased on mõjutanud endast läände jäävaid alasid. Nt enamus
viikingeid olid just norralased.
Norralaste geneetiline jälg on tugev tänapäeva Inglismaa idaosas.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Taanit on läbi aegade kõige rohkem mõjutanud Saksamaa ja saksa kultuur.
Ka Rootsi on mõnevõrra saksa kultuurist mõjutatud, kuid vähem.
Soome peamised vastased läbi ajaloo on olnud (eeskätt usulistel põhjustel)
venelased; sakslastesse on nad suhtunud sümpaatiaga.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Rootsi suurimaks vaenlaseks on kuni 19. sajandini olnud Taani.
Taani on kuni 16. sajandini olnud (küll geograafiliselt väike) võimsaim Põhjala
riik.
1380. aastal moodustati Taani-Norra personaalunioon. Norrast saab Taani
provints ja Norra hakkab taanistuma. Seetõttu on tänapäeva norra keeles väga
suured taani keele mõjud.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
1809. aastani oli Soome Rootsi riigi koosseisus; peale seda autonoomne
vürstiriik Venemaa koosseisus.
1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus:
1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused
võrreldes muu Euroopaga.
- mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu
- ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas.
3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus.
Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See
on tähtis:
Religiooni ja kultuuri ühtsus;
Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Rahvaloendused 18. sajandil Soomes ja Rootsis viiakse läbi luteri kiriku baasil.
19. sajandil tekkis huvi kauge mineviku, ühise õitsenguperioodi vastu.
Tekkis skandinavismiaade, see algas kultuuriliselt põhjalt. Poliitiline
skandinavism ei õnnestunud eriti ja lõpliku hoobi andis sellele Taani-Saksamaa
sõda 1864. a.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Põhjamaade lipud on välja arenenud/eeskuju saanud Taani
Danebrogist.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
e tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Norra lipp Rootsi lipp
ja vapp ja vapp
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Soome lipp
ja vapp
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Tänapäeva Põhjamaad on kõrgeltarenenud heaoluühiskonnad, mida
ühendavad omavahel ühine tihe ajalugu ja tihe koostöö väga paljudel elualadel.
Viikingiaeg ­ allikad
ALLIKAD:
Ruunikivide tekstid
Luule
Kohanimed ja isikunimed
Arheoloogilised leiud
Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta
Viikingiaeg - dateering
VIIKINGIAJASTU ALGUS:
Varem 793. a. ­ Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a.
VIIKINGIAJASTU LÕPP:
1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a.
kui Normandia hertsog vallutas inglismaa.
Viikingiaeg ­ viikingite mõju
Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney
saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem.
Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad
Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid
tänapäeval päris nii enam ei arvata.
Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine
aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani
talupoeg ning Norra kaupmees.
Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad
Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud
hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti.
Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või
Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum``
või
Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´
Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad
Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna,
elu-olu ja religiooni kirjeldused.
Viikingid ise kirjutasid üles vähe, peamiselt ruunikividele.
Viikingiaeg - ruunikivid
Norrast 45 ruunikivi
Taanist 220 ruunikivi (sh 36 Bornholmislt)
Rootsist 2500 ruunikivi
Mõned sõnad on tänapäeval oma tähendust muutnud (nt kuningas), kuid
üldjoontes on need siiski mõistetavad.
Viikingiaeg - ruunikivid
Vanimad teadaolevad ruunimärgid on aastast 200pKr.
Algselt koosnes tähestik 24 märgist, hiljem 16 märgist.
Algustähtede järgi kutsuti tähestikku futharkiks.
Pikemat tähestikku kasutati tähtsamate jas pühade tekstide jäädvustamiseks,
lühemat igapäevasteks ülestähendusteks.
Viikingiaeg ­ nimed ajalooallikana
Paljud viikingiaegsed kohanimed on kasutusel ka tänapäeval. Seda nii
Skandinaavias kui ka mujal.
Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast
pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks
teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines.
Viikingiaeg - antropoloogia
Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm.
Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist.
Huvitav omapära ­ rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad.
Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad.
Viikingiaeg - antropoloogia
Väikelaste suremus oli suur.
Taani luustike uurimine annab aluse väita, et elu ei olnud nii vägivaldne, kui
allikad vahendavad.
Paljud luustikud kuuluvad vanima vanusegrupi esindajatele.
Viikingiaeg ­ inimeste välimus
Inimeste välimus oli proportsionaalne ja harmooniline.
Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest. Leitud on kamme, küüneorke,
pintsette, pesunõusid jne.
Inglise kroonik John Wallingfordist ­ viikingitel oli edu inglise daamide juures,
sest nad kammisid end, käisid ilusasti riides ja pesid end laupäeviti üleni.
Viikingiaeg - riided
Terviklikke viikingite riideid säilinud ei ole. Võime siiski üht-teist oletada:
Meestel ­ tuunika, püksid ja ülevise
Naistel ­ särk ja õlapaeltega kleit
Viikingiaeg - ehted
Kanti palju ehteid, mis olid mitmekülgselt kaunistatud, kuid enamasti oli nendel
ehetel ka mingi funktsioon riiete ühendamiseks või kinnitamiseks.
Sõrmuseid kanti harva ja kõrvarõngad olid tundmatud.
Viikingiaeg - ehted
Ehted asendasid ka raha, mida näitab paljude poolikute ehete olemasolu.
Ehteid on leitud palju
Enamus leitud ehetest on kohalikku päritolu. Välismaine ehe sulatati ümber
oma maitse järgi. Nt palju kant sõlgi, millest suurimad olid kuni 1 kg.
Viikingiaeg - eluasemed
Majade suurus ja ehitusviis sõltus omaniku staatusest ja kohalikest oludest.
Kivihooned mördiga - kirikud 11. saj
Hoones oli hämarus, kuigi tunti küünlaid. Hoone/ruumi keskel oli tulease. Võis
olla ka eraldi ahi.
Viikingiaeg ­ elamud
Tunti ka õlilampe, kuid neid kasutai harvadel ja tähtsatel puhkudel, kuid ka
käsitöö nt vaipade valmistamisel.
Hoonetel olid uksed, mis käisid kas metall- või puulukuga kinni. Võtmehoidjal oli
perekonnas tähtis staatus.
Varguse eest lukustatud ruumist karistati karmilt, sest lukk sümboliseeris
võõrast vara.
Viikingiaeg - eluasemed
Suits levis kogu ruumis ja inimestel oli pidevalt vingumürgitus.
Muldpõrandad tambiti kõvaks ja neile puistati õlgi.
Seinte ääres olid põrandast kõrgemad muldplatvormid ­ istumiseks ja
töötegemiseks. Need hoidsid ka sooja, sest külm liikus piki platvormide vahelist
kanalit.
Viikingiaeg - eluasemed
Tähtsamad esemed olid tekstiilist ja nahast padjad ja tekid ning katted.
Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid.
Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes.
Magati eraldi orvides või põrandal.
Majapidamises olid teljed ja käsikivi.
Viikingiaeg - eluasemed
Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim.
Joodi õlut, mõdu, veini, piima.
Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja
pähkleid.
Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette
lugulaule.
Viikingiaeg - ühiskond
Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured.
Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui
meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne
naisematus ­ Osebergi matus ­ on naine.
Naine sai käsutada oma abiellu kaasa võetud kaasvara võrdselt mehega.
Viikingiaeg - ühiskond
Abielurikkumise korral karistati naist orjusesse müümisega, meest aga
surmanuhtlusega.
Samal ajal võis mehel olla mitu naist ja seksuaalsuhe ka orjatariga, mida ei
loetud abielurikkumiseks.
Naise tähtis roll oli majapidamisega tegelemine, laste sünnitamine ja
kasvatamine ning käsitöö (tekstiil) valmistamine.
Viikingiaeg - ühiskond
Naise tähtsust näitab seegi, et naised lasid valmistada ja naistele valmistati
ruunikive.
Naine võis abielu lahutada.
NAISTE JA MEESTE SUURIM ERINEVUS TULENEB VÕIMALUSTEST
VÄLJASPOOL KODU, MIDA MEESTEL OLI ROHKEM.
Viikingiaeg - ühiskond
Orjasid oli palju ­ sõjavangid, orjade lapsed, teatud kuritegu ja lunaraha
saamiseks orjastatud kristlased.
Orjad tegid talutöid, nn viikingite suurehitisi ja naisorjasid kasutati ära
seksuaalselt, sest orjaga ei rikutud abielu.
Orjasid pandi isandale/emandale surres kaasa. Mõnikord läksid nad
vabatahtlikult, mõnikord vägivaldselt, lootuses saada isandaga samasse
surmajärgsesse meeldivasse kohta.
Viikingiaeg - ühiskond
Vabasid inimesi oli palju:
kaupmehed,
sõdalased,
jahimehed,
põllumehed,
vabadikud,
teenijad,
rentnikud,
käsitöölised.
Viikingiaeg - ühiskond
Perekond oli küll oluline, kuid perekonna kõrval oli ka teisi ühendusi, nt
sõjalised või kaubanduslikud.
Vabad mehed osalesid tingidel.
Lapsi tapeti sündides sõltumata soost ja tervislikest põhjustest, jättes nad
inimtühjadesse paikadesse maha. Peamiselt majanduslikel põhjustel.
Viikingiaeg - ühiskond
TAANI riik ühendati esimesena ­ arvatavasti ca 800 . a. oli kogu tänapäeva
Taanil ja Rootsi lõunaosal sama valitseja.
NORRA ­ liideti 9. sajandi lõpus.
ROOTSI ühendati lõplikult 12. saj.
Viikingiaeg - ühiskond
Viikingiajal on tuntud mõiste kuningas, kuid tema tähendus on ebaselge.
Maakondadel olid oma kuningad ja pealikud lisaks kesksele kuningale, kelle
tähtsus vähenes keskse kuningavõimu tõusuga.
Põhjus ühinenud riikide tekkeks oli tähtsamate isikute soov hoida rahu ja
stabiilsust ning koguda jõukust, mida võis kindlustada allumine kesksele
kuningale.
Viikingiaeg - ühiskond
Keskne kuningas asutas ja hoidis korras kaubakohti, kaitses kaupmehi ja
rannikut ning sõlmis kasulikke kokkuleppeid, mida maakonnajuht ei suutnud.
Kuningas pidi isa- või ema poolt pärinema kuningasoost, samas naisvalitsejaid
ei olnud.
Pealike ja kuningate või tugines isiklikule maale, varale ja autoriteedile.
Viikingiaeg - ühiskond
Piirkondade kontrollimiseks ja maksukogumiseks olid riigi eri osades
ametimehed.
Tuntud oli jarli amet ­ oluline, tähtis isik kuningriigis.
Kuningas juhtis riiki, sõjaväge ning viis läbi olulisi usutseremooniaid. Lisaks
sõlmis kokkuleppeid välisriikidega.
Viikingiaeg - ühiskond
Kõige olulisemad otsused võttis vastu vabade meeste koosolek ­ ting.
Tingi tähtsus ja roll sõltus kuningast.
Viikingiaeg - transport
Riik vajas eksisteerimiseks sidusust, mida saadi läbi transpordi.
Maismaateed
Taliteed
Meretransport
Tuntud on viikingite meresõiduoskused.
Viikingiaeg - laevad
Kaubalaevad, sõjalaevad, kuninglikud laevad.
Laeva keskmine pikkus 20-25 m, laius 3-5m kuid võis olla ka pikemaid ja
laiemaid.
Kiirus 6-8 sõlme; 1 sõlm = 1,852 km/h.
Kaubalaev võis mahutada 13-60 tonni kaupa.
Sõjalaev kuni 70 meest.
40% kaubalaeva kõrgusest oli pealpool veepiiri.
Viikingiaeg - laevad
Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid
võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta.
Suudeti sõita vastutuult.
Norra rannikust Inglismaa idaossa sõideti heal juhul 1-1,5 päevaga.
Viikingiaeg- linnad
Enamus inimesi elas üksiktaludes, kuid kujunesid ka linnalised asulad.
Birka ­ kesk-Rootsis
Sigtuna ­ kesk Rootsi
Hedeby ­ Lõuna-Taanis
Kaupang - Norra
Viborg
Odense
Roskilde
Lund
Södertälje
Visby
Viikingiaeg - linnad
HEDEBY- põhjamaade kõige lõunapoolsem linn. Ligidal oli Danevirke, teised
rahvad ja oluline Jüütimaad läbiv kaubatee.
Esmamainimine 804. a.
24 ha
Linna ümbritses poolringikujuline vall.
Läbikaevatud 7%; leitud 340 000 eset.
Viikingiaeg - linnad
BIRKA ­ Rootsi suurim linn. Björkö saar Mäläreni järves 30 km Stockholmist
läänes.
8. saj keskel rajatud
Kuningavõimu- ja jumalakultuse keskus
Rahvusvaheline kaubandus
Kalmistute haudade arvu järgi võis olla 500-600 või 700-1000 inimest.
Viikingiaeg - linnad
SIGTUNA ­ 970. a. esilekerkimine.
Täpne planeering
Kuningamõis ja mündikoda
KAUPANG ­ Norras; Oslo fjord
8. saj lõpp-10. saj algus
Viikingite religioon
AASID ja VAANID
AASID:
Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja
kaheksajalgne ratsu Sleipnir.
Kaarnad Hugninn ja Muninn.
Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud
sõdalased. Oodati viimast lahingut.
Taanis ja Götalandis populaarne.
Viikingite religioon
THOR ­ oli Odini poeg.
Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud.
Võitles kurja vastu.
BALDR ­ Odini poeg
HEIMDALLAR ­ jumalate vahimees
Viikingite religioon
VAANID:
FREYR ­ rahu, rõõm, viljakus.
Suur fallos. Rituaalsed peod.
FREYA ­ naissoost vaste.
Nornid ­ perekondadevälised saatusejumalannad
Viikingite religioon
Hiiud,
LOKI ­ kuri ja kaval olend
MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR ­ halvad inimestele ja jumalatele
HEL - surnuteriik
ALFID ­ neutraalsed haldjad
Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad.
Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning
Rootsis Uppsalas.
Viikingiaeg - religioon
Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi:
Lejres 99 inimest, 99 hobust jne.
Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend.
Surnukehad riputati hiide.
Konkreetseid templeid leitud ei ole.
Viikingiretkede põhjused
Vaesus
Riikide teke Skandinaavias
Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine
Nõrgad riigid rünnatavates maades ­ Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne
Perekondade nooremad lapsed
Rootsi XI-XIII saj
Vahetult viikingiajale järgneva paari sajandi andmed Rootsi ja kogu Põhjala
kohta on napid ja ebausladusväärsed.
Olof Sülekuningas/Skötkonung (995-1022) on esimene ristitud Rootsi kuningas.
Olof Sülekuninga ajal käivitati Sigtunas maa esimene müntimiskoda, võttes
eeskujuks Inglise rahad.
Rootsi XI-XIII saj
See ei olnud euroopalik kristlus ­ vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad,
orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust.
Paganausk oli Upsalas Bremeni Adami järgi veel 1070.ndail.
Rootsi XI-XIII saj
Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta.
Kuningavõim oli nõrk
Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim
Tähtsad olid jarlid
Rootsi XI-XIII saj
1060. a. suri Emund Vana; uueks kuningaks sai suurnik Stenkil.
Algavad poliitiliselt keerulied ajad ­ võimuvõitlus.
Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad.
Rootsi XI-XIII saj
Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi
asundusi.
Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene.
Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned.
Areneb kaubandus ( eriti XII saj)
Rootsi XI-XIII saj
XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis,
Västeråsis ja Sigtunas.
Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses.
Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute
suguvõsa vahel.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad
omale suure sõltumatuse.
Samal ajal kasvab kiriku võim:
1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma
paavstile maksu.
1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop.
Rootsi XI-XIII saj
1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased
eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu).
Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele.
XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid.
Rootsi XI-XIII saj
Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete
põetamine, tellisepõletamine).
Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja
perekonnanimede panekusse.
Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis.
Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja
nende suguvõsamõis oli Bjälbo.
Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``.
Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on
viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a.
Rootsi XI-XIII saj
1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik.
1250. a. valitakse uus kuningas.
Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg
Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast).
Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist.
Rootsi XI-XIII saj
Stockholmi asutamine 1250. a.
Peale Birger jarli surma puhkeb vendade vahel tüli ja Valdemari asemel
valitakse 1275. a. uueks kuningaks Valdemari vend Magnus.
Folkungite ülestõus 1280. a. ja selle julm mahasuumine.
Vandetõotusseadus ­ troonivastased kuriteod ja trahvid.
Rootsi XI-XIII saj
Kaubanduslepingud Lüübeki ja Hamburgiga ­ Rootsi kaubanduslik ülemvõim
Läänemerel lõpeb.
Jätkub Stockholmi väljaehitamine.
Rootsi XI-XIII saj
SOOME integreerumine Rootsi riiki.
1150.ndad ­ Erik Püha ristiretk Soome.
Birger jarli ristiretk Soome 1239. a. või 1250.a.
Rootsi XI-XIII saj
Birger jarli ja tema järglaste ajal XIII saj II poolel hakkab Rootsist
kujunema riik.
Üleriiklikud maksud
Riiginõukogu ­ organ valitud aadlikest
Maakondade tingid kinnitavad vormiliselt uue kuninga
Marsk ­ sõjaväeline kõrge riigiametnik
Drots ­ kohtuvõimus kõrge riigiametnik
Kantsler - kõrge riigiametnik
Kuningale alluvad läänid
Lossid
Rootsi XI-XIII saj
1279. a. Magnus Aidaluku seadus, et aadlikud ei pea maksma makse, kui nad
kuuluvad ratsateenistusse.
1280. a. - taaskinnitatakse kiriku maksudest vabastust.
Euroopalikud kombed
Kaotati talupoja kohustus anda peavarju ja toitu rändavale aadlikule.
Rootsi XI-XIII saj
1290. a. Magnus Aidaluku surres sai võimule ta poeg Birger.
Valitseb regent marsk Torgils Knutsson.
Torgils Knutssoni ajal vallutatakse Soomes juurde uusi alasid.
Asutatakse Viiburi; Rootsi piir Neeva jõel.
Magnus Aidaluku poeg Birger Magnusson kihlatakse Taani kuninga tütrega ja
tema vend Erik Magnusson Norra kuninga tütrega.
Rootsi XIV saj
1302. a. hakkas Birger valitsema iseseisvalt.
Birgeri vennad Erik ja Valdemar võtavad oma läänides valitsemise üle ja ei
soovi eriti oma venda kuulata.
Vennad lähevad Torgils Knutssoniga tülli ja põgenevad.
Mäss Västergötalandis Norra kg toetusel.
Torgils Knutsson vahistati 1305. a. ja hukati 1306. a.
Rootsi XIV saj
Vennad Erik ja Valdemar võtavad Håtuna lossis Birgeri vangi ja sunnivad teda
tegema järeleandmisi.
Erik abiellus Norra kuninga tütrega ja sai poja Magnuse. Valitses oma maadel
sõltumatult.
Rahva olukord oli halb.
1317. a. kutsub Birger oma vennad Nyköpingi lossi, kus ta nad vangistab ja
laseb surra.
Rootsi XIV saj
Ülestõus kuningas Birgeri vastu ja Birger põgeneb abikaasaga Taani.
Birgeri poeg Magnus hukatakse 1320. a.
Erikule korraldatakse uhked matused.
Rootsi XIV saj
1319. a. sureb Norra kuningas ja võimule saab tema tütrepoeg Magnus
Eriksson. Nyköpingi lossis hukatud/surnud Eriku poeg.
1319. a. juulis valib Rootsis Riiginõukogu uueks kuningaks 3-aastase Magnuse
ROOTSI-NORRA PERSONAALUNIOON.
Rootsi XIV saj
Vannuti truudust uuele kuningale (tema esindajatele) ja võeti vastu otsused:
Uusi makse ilma riiginõukoguta ei kehtestata;
Riiginõunikeks või foogtideks ei saa välismaalased;
Kuningas valitseb koos seadustega ja kedagi ei vangistata
ilma juurdluse ja kohtuotsuseta.
Need põhimõtted on ka 1350. a. I üleriigilises maaseaduses (Magnus Erikssoni
riigiseadus) ja 1422.a. riigiseaduses ning sedakaudu kuni 1734. a.
Rootsi XIV saj
1332. a. sai Magnus täisealiseks ja asus Rootsit valitsema.
Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem.
Taani oli väga keerulises seisus ja kogu riik oli pandidtud Holsteini krahvidele ­
ettepanek Rootsile osta ära Skåne ja Blekinge, mida ka tehti 32 000 marga ehk
6432 kg hõbeda eest.
Rootsi XIV saj
1335. a. Magnus abiellub. Sünnib kaks poega: Erik ja Håkon, kellest tehakse
Norra marionettkuningas. Erikust saab ``Rootsi kuninas``.
Riik on võlgades ja rahvas rahulolematu.
Kuningal on mitteaadlikust soosik Bengt Algotsson, kelle ta tõstab
hertsogiseisusesse ­ süüdistus homoseksualismis.
Rootsi XIV saj
Ristisretk itta ebaõnnestub.
Katk ­ sureb 1/3 elanikkonnast. 1300. a. Soomes ja Rootsis kokku
700 000 elanikku; 1350. a. 500 000.
Rootsi XIV saj
Uueks kuningaks valitud Erik tõstab oma isa vastu aadlike toel 1357. a. mässu,
kuid juba 1359. a. sureb Erik ja tema perekond tuulerõugetesse või katku.
Magnus Eriksson korraldab Kalmaris esimese üleriigilise kokkutuleku, mis on
Riksdagi eelkäija.
Rootsi XIV saj
Taani kuningas Valdemar Atterdag soovib oma kaotatud alasid Blekinget ja
Skånet tagasi saada ­ sõjad Taaniga.
1360. a. vallutatakse Rootsilt tagasi Blekinge ja Skåne; 1361. a. Gotland.
Rootsi XIV saj
Sakslased ja rootsi ülikud veenavad Håkonit astuma oma isa vastu, mida too
ka teeb. Varsti siiski poeg Håkoni Magnusson ja isa Magnus Eriksson lepivad.
Loobutakse liidust sakslastega ja sõlmitakse rahu Taaniga. Håkoni abiellub
Taani kuningas Valdemar Atterdagi 10-aastase tütrega.
See ei meeldinud Rootsi aadlikele.
Rootsi XIV saj
Rootsi aadlikud paluvad uueks kuningaks Magnus Erikssoni õepoega
Albrechtit, kes hakkas Rootsit valitsema 1364. a. Albrekti nime all.
Bo Jonsson Grip ­ sai Rootsi kõige võimsamaks meheks; 1374. a. muudeti
Soome ja peaaegu kogu Rootsi sisuliselt tema isiklikuks valduseks. Talle kuulus
1500 mõisat.
Rootsi XIV saj
1386. a. Bo Jonsson Grip suri, kuid võimu Albrektile tagastamise asemel anti
see Taani kuningas Valdemar Atterdagi tütar Margaretele.
1387. a. oli surnud Valdemari tütrepoeg Olof.
1375. a. sai Olofist Taani kuningas, olles 5. aastane.
1380. a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai
Olofist ka Norra kuningas.
Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu.
Rootsi XIV saj
Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka
Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja.
Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani
kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete.
Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama.
Kalmari unioon 1397-1521
1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks.
Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja
nimetati Rootsi valitsejaks.
Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete.
Kalmari unioon 1397-1521
Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest
saama unioon:
Unioon kestab igavesti;
Sõja korral üksteise toetamine;
Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks;
Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad;
Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika.
Kalmari unioon 1397-1521
Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa
liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis.
Sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu
Kalmari unioon 1397-1521
1397. a. juulis kutsutakse Rootsi, Norra ja Taani vaimulikud ja ülikud Kalmari
nõupidamisele.
Margaretal ei olnud Olafi surma tõttu lapsi ja seetõttu nimetas ta oma
järglaseks oma õetütre poja, Pommeri hertsogi Eriku.
Erik krooniti Rootsi kuningaks, olles 15-aastane.
Kalmari unioon 1397-1521
Margareta valitses uniooni kuni oma surmani 1412. a.
Taanis oli 750 000 elanikku ja ta oli tugev rahvusriik
Rootsi oli endiselt pigem maakondade liit elanike arvuga 500 000.
Norra oli samuti nõrgalt keskvõimuga seotud ja elanikke oli 250 000.
Kalmari unioon 1397-1521
Positiivsetest püüetest hoolimata satub unioon varsti kriisi.
Selle peamiseks põhjuseks on Taani-Rootsi vastuolud: Taani liigne
domineerimine unioonis, mis Rootsile ei sobinud.
Kalmari unioon 1397-1521. a.
Taani soovis iga hinna eest hoida Rootsit unioonis, kuid sellest hoolimata oli
perioode, kui Rootsi oli unioonist väljas.
1435-1441. a.
1448-1457. a.
1465-1497. a.
1501-1520. a.
Kalmari unioon 1397-1521
Erik Pommerist nimetas Rootsi kindluste komandantideks/foogtideks taanlasi,
mis häiris Rootsi aadlikke.
Tekib kaks parteid:
Unioonipartei
Rahvuslik partei
Kalmari unioon 1397-1521
Kuningas Erik Pommerist sõdis Hansa liidu vastu ja Põhjamaade, eriti Rootsi
majandus sattus seetõttu raskustesse.
Eriti suure hoobi saj Hansa kaubandusblokaadist Bergslagen, mis tegeles
vasekaubandusega.
Kalmari unioon 1397-1521
1434. a. Engelbrekt Engelbrektssoni juhtimisel toimub mäss foogti vastu.
Soolast oli puudus
Uued maksud
Tööpuudus, sest rauakaubandus oli takistatud.
Kalmari unioon 1397-1521
Engelbrekt:
Esivanemad olid sakslased; mässu ajaö 40-aastane.
Oli alamaadel.
Vadstenas nekrutide nõukogu värbamiskoosolekul asusid ka ülikud mässu
toetama.
Engelbrekt nõudis vägivallaga ähvardades välja tunnistuse, et Pommeri Erikut
ei tunnistata enam Rootsi kuningana.
Kalmari unioon 1397-1521
1435. a. Arboga rahvaesinduse kokkukutsumine:
Engelbrekt valitakse Rootsi regendiks ja riiginõunikuks.
Engelbrektile omistatakse Örebro loss ja lään
Karl Knutsson Bondest saab armee ülemjuhataja.
Kalmari unioon 1397-1521
1435. a. mai ­ Halmstadi kokkulepe Erikuga viimase troonist loobumiseks.
1435. a. sügisel kinnitab Riigipäev kartuses Engelbrekt Engelbrektssoni liiga
suure võimu ees kaasregendiks marsk Karl Knutsson Bonde.
Kalmari unioon 1397-1521
ERIK POMMERIST ei kavatse oma võimust loobuda.
1436. a. talvel puhkes uus ülestõus.
Karl Knutsson ja Engelbrekt tungisid 1436. a. aprillis Stockholmi ja piirasid lossi
sisse.
Laevateekonnal Örebrost Stockholmi 1436. a. Hjälmareni laiul Engelbrekt
mõrvatakse isiklikel põhjustel Måns Bengtssoni poolt.
Kalmari unioon 1397-1521
Karl Knutsson võtab mõrvari oma kaitse alla.
Enbelbrekt maetakse Örebro kirikusse, kus tema hauast kujunes
palverännakukoht.
Talurahvaülestõus surutakse maha.
Kalmari unioon 1397-1521
1439. a. tõugatakse Pommeri Erik siiski lõplikult troonilt ja ta elab Gotlandil ning
tegutseb Läänemerel mereröövlina.
Rootsi riigi eestseisjaks on Karl Knutsson, kuid uueks kuningaks valitakse
Pommeri Eriku õepoeg BAIERI KRISTOFFER, kes kroonitakse 1441. a.
1442. a. saab Baieri Kristoffer ka Norra kuningaks. Näiliselt on unioon
taastatud.
Kalmari unioon 1397-1521
Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots.
Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad.
Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel
kujunevad.
1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson.
Kalmari unioon 1397-1521
Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli
suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega.
1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad
vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb.
Kalmari unioon 1397-1521
1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni
vastu, kes põgeneb Gdanskisse.
Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I.
1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi.
1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi
eestseisjaks ning Karl Knutsson aeti jälle ära.
Kalmari unioon 1397-1521
1465-1467. a. olid regentideks Oxenstierna ja Tott.
1467. a. suvel kroonitakse Karl Knutsson kolmandat kordaja jääb
kuningaks kuni oma surmani 1470. a.
Kalmari unioon 1397-1521
Uueks Rootsi sisuliseks valitsejaks saab
STEN STURE VANEM.
Christian I üritas taas võimu haarata, kuid sai 1471. a. BRUNKENBERGI
lahingus lüüa.
Kalmari unioon 1397-1521
STEN STURE valitsemisele tekib vastuseis ning 1497. a. kroonitakse
Norra ja Taani kuningas HANS Rootsi kuningaks.
Kuningas HANSu poeg tunnistatakse Rootsi troonipärijaks.
STEN STURE VANEM haaras võimu jälle oma kätte.
Kalmari unioon 1397-1521
1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma
surmani 1512. a.
o
Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas.
o
SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis.
Kalmari unioon 1397-1521
Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE.
Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni
poeg STEN STURE NOOREM.
Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta
sõlmis taani kuningas Christian II liidu.
Kalmari unioon 1397-1521
Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing
vallutatakse Trolle loss.
Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa.
Rootsi uusaeg
Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25-
aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast.
Ta läheb Dalarna maakonda ja üritab seal asjatult mässu õhutada, sõites edasi
Norrasse.
Mõne aja pärast sõidavad mässu asjus ümber mõelnud mehed talle suuskadel
järele ­ VASALOPPET.
Gustav Vasa võimuletulek
1521. a. saab Gustav Vasast Dalarna juht ja ka Rootsi riigi eestseisja.
1523. a. 6. juunil ­ valitakse Gustav Vasa Strängnäsi riigipäeval Rootsi
kuningaks Hansa Liidu toel. Rootsi rahvuspüha.
Kuningaks krooniti 1528. a. ja ta oli see kuni surmani 1560. a.
Gustav Vasa võimuletulek
Gustav Vasa juhitud vabadussõda läks maksma 114 000 hõbemarka, mis oli 24
tünni münte.
Gustav Vasa valitsejana
GUSTAV VASA tegevus kokkuvõtlikult:
Tsentraliseeritud valitsuse loomine
Opositsiooni mahasurumine
Kiriku omandi konfiskeerimine
Reformatsiooni teostamine Rootsis
Kuningavõimu päritavaks muutmine
4- seisusega Riigipäev
Tugev ühiskonna kontroll
Gustav Vasa valisejana
Gustav Vasa oli väga osav majandusinimene ja oskas Rootsi riigi välja tuua
väga keerulisest majanduslikust olukorrast ja suurtest võlgadest.
Osaliselt aitas sellele kaasa ka lihtne mõnede võlgade maksmatajätmine.
Rootsi Gustav Vasa ajal
1527. a. VÄSTERSI RIIGIPÄEV otsustas alustada reformatsiooni, mis andis
võimaluse konfiskeerida kiriku maad.
1531. a. sügisel kerkis esile veelkord oht CHRISTIAN II poolt, kes maabus
Norras.
Taani, Rootsi ja Lübeck ühinevad võitluses tema vastu. Christian II
vangistatakse.
Rootsi Gustav Vasa ajal
1533. a. hakkavad Christian II pooldajad mässama ja neid toetab seekord ka
Lübeck.
GUSTAV VASA toetas uue Taani kuningana CHRISTIAN III.
Lübeck ja Christian II pooldajad said lüüa ja Gustav Vasa kasutas seda ära
oma võla mittetasumiseks Lübeckile.
Rootsi Gustav Vasa ajal
1540. aastatel toimus ülestõus, nn DACKESÕDA, mis oli alguses edukas ja
ohustas Gustav Vasat.
1550. ndatel toimus sõda Venemaaga Soome piiride pärast.
Gustav Vasa pojad
1544. a. Västeråsi riigipäev:
Erik ­ uus Rootsi kuningas
Johan ­ Soome hertsog
Magnus ­ Östergötalangi hertsog
Karl ­ Södermanlani hertsog
Rootsi Gustav Vasa poegade ajal
Rootsi jõudis renessanss.
Rootsi territooriumi suurendamine.
ERIK XIV ­ 1560-1568. a.
Gustav Vasa I abielust
Väga hea haridus
Väga mitmesugused majanduslikud ja poliitilised plaanid
Rootsi Erik XIV ajal
ERIK XIV ei soovinud oma võimu vendadega jagada ja selleks koostati 1561. a.
ARBOGA PARAGRAHVID.
1561. a. kroonimistseremooniaks valmistati uued võimusümbolid, mis maksid
palju.
Jagas aadlitiitleid lihtsat päritolu meestele ja valis neid ka oma kaastöölisteks,
kuna ei usaldanud kõrgaadlikke.
Rootsi Erik XIV ajal
Loodi nn kuninga komisjon.
Kõrgaadlilt nõuti kindlalt ratsaväeteenistuskohustuse täitmist.
Rootsi Erik XIV ajal
1561. a. tunnistab Tallinn ja balti aadel Erik XIV ülemvõimu.
1562. a. abiellub Johan Poola kuninga tütre Katarina Jagellonicaga ja saab
endale kingiks Liivimaa Poola osas losse.
ERIK XIV see abielu ei meeldi ­ vallutatakse Turu loss ja Johan viiakse koos
abikaasaga vangi. 1567. a. sünnib poeg Sigismund, hilisem Poola ja ka Rootsi
kuningas.
Rootsi Erik XIV ajal
1563. a. algatas Taani kuningas Frederik II sõja Rootsiga taastamaks Kalmari
uniooni.
Erik XIV umbusk kõrgaadli suhtes süveneb.
1567. a. hukatakse mõned kõrgaadli esindajad.
ERIK XIV lööb välja vaimuhaigus.
Rootsi Erik XIV ajal
ERIK XIV oli mitmeid armukesi, paljud neist lihtsat päritolu.
KARIN MAUNUSETÜTREGA abiellub ta salaja 1567. a.
1568. a. sünnib poeg GUSTAV.
1568. a. algab ülestõus ja aasta lõpul loobub Erik XIV troonist.
Erik sureb vangistuses 1577. a.
Rootsi Johann III ajal
Uueks kuningaks saab GUSTAV VASA teine poeg, Soome hertsog JOHANN,
kelle valitsejanimi oli Johann III.
Rootsi Johann III valitsemisajal
Johan III oli halb majandusinimene ­ valitsusaja lõpus oli inflatsioon 800%:
(sõjad ja väärismetalli sisalduse vähenemine).
Lõpeb sõda Poola- ja Taaniga (ostetakse tagasi Älvsborg).
Seati sisse erimaks rootsi kõigile elanikele.
Sõda Venemaaga.
Rootsi Johann III valitsemisajal
Ehitati palju losse ja ümberehitatakse vanu losse. Oluline on kunstiline element,
mitte kindlus olemine.
Hakatakse kaitsma ajaloolisi ehitisi, eeskätt kirikuid.
Lähenetakse katoliku kirikule, kuid leppimist ei toimu. `Punane raamat`` - uus
liturgiakäsiraamat.
Rootsi Johan III valitsemisajal
SIGISMUND saab 1587. a. Poola-Leedu kuningaks.
Johan III tundis pojast puudust ja tegi talle 1589. a. ettepaneku tulla tagasi
Rootsi, kuid sellele olid vastu kohal olnud Rootsi aadlikud.
JOHAN III vallandab seepeale paljud kõrgaadli esindajad, mis lõpetab mõneks
ajaks kõrgaadli mõjuvõimu.
Sigismund ja Karl
Sigismund satub pärast 1592. a. Rootsi kuningaks valimist vastuollu oma onu,
Södermanlandi hertsog Karliga.
Karl oli fanaatiline potestant ja tegutses selle nimel, et Rootsist kaotataks
viimasedki katoliikluse jäänused.
Katoliiklane olemist karistati surmanuhtlusega ja see võrdsustati
riigireetmisega.
Sigismund ja Karl
Pärast oma kuningast venna surma võtab Karl Rootsis valitsemise üle, sest
vennapoeg on veel Poola.
1593. a. Uppsala koosolek ­ riigiusk peab olema protestantlik; lõpetati Johan
III liturgia ja kinnitati Augsburgi usutunnistus; mõisteti hukka kalvinism.
Sigismund ja Karl
Sigismund saabub Rootsi ja kutsub 1594. a. kroonimispidustusteks kokku
Riigipäeva.
Sigismund kinnitab Uppsala Riigipäeva otsused.
Rahulolematus nii Karli kui ka Sigismundi poolt.
Kroonimistseremoonia on protestantlik.
Vastuolud onu ja vennapoja vahel süvenevad.
Sigismund ja Karl.
Soomes toimub ``nuiasõda``, milles Karl esineb talupoegade kaitsjana.
SIGISMUND tuleb laevastikuga Rootsi, vallutatakse Kalmar.
1598. a. Stångebo lahing, mille kaotab Sigismund.
1599. a. tagandatakse Sigismund Rootsi troonilt ja uueks kuningaks saab Karl
KARL IX nime all.
Karl IX (v 1599-1612)
Esialgu valitses regendina, alates 1604. aastast kuningana.
Kroonimispidustused 1607. a.
Hukkas Sigismundi toetanud aadlikke - `Linköpingi veresaun`´ ja kiusas taga
teisi Sigismundi toetanud isikuid.
Karl IX (v 1599-1612)
Oli perekonda väga kiindunud.
Lastele andis hea hariduse.
Julma ja võimuihar, oma isa Gustav Vasa sarnane.
Kokkuhoidlik, edendas majandust:
kanalid, kaevandused ja vabrikud.
Riiki kutsuti välismaiseid kaupmehi (hollandlased).
Karl IX (v 1599-1611)
``Põhjamaade laplaste kuningas`` - tiitel.
Sõda Poolaga.
Sekkus Venemaa asjadesse ``segaduste ajal`´, 1610. a. vallutati ajutiselt
Moskva ja 1611. a. Novgorod. Omati kavatsust Karli poeg Karl Philip panna
Venemaa troonile.
Sureb 1611. a. rabandusse.
Rootsi ühiskond ja kaubandus XVII saj
Domineeris põllumajandus. Tarvitati palju terasvilja ja kala (peamine liha).
Piimatooted.
Imporditi soola; eksporditi metalle ja karusnahka ning kala.
Rahvaarv hakkas taas tasapisi kasvama. 1,2 milj XVII saj keskel.
Elati nii külades kui ka üksiktaludes.
Eluasemed olid lihtsad, kuid omati kohati ka mõningast varandust (hõbe)
Rootsi ühiskond ja kaubandus XVII saj
Talupoegadele kuulus 60% maast, mis tegi riigi erakordseks, sest mujal kuulus
talupoegadele maad kordi vähem.
Talupojad olid iseteadlikud, ettevõtlikud ja sõltumatud.
Talupojad olid esindatud Riigipäeval.
Linnad kasvasid ja arenesid, kuid väga suurt tähtsust ei omanud. Linnaelanik
oli käsitööline ja kas sakslane, hollandlane või sotlane.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
Noor kuningas Gustav II Adolf oli kogenematu ja tema riik oli raskustes: sõjad,
kaubandusblokaad, kõrged maksud jne.
Riigikantsler Axel Oxenstierna: ``Esiteks on üleüldiselt teada, et kõik meie
naabrid on meie vaenlased ­ poolakad, venelased, ja taanlased, nii et mitte ükski
paik Rootsis, Soomes ja Liivimaal ei või väita, et ta on vaenlase suhtes kindlustatud.
Teiseks pole meil üleüldse sõpru, kellele meie mured südamesse läheksid``.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
``Kolmandaks veel see, et meil pole ühtegi vaenlast, kes ei oleks või kes
vähemasti ei arvaks end olevat tugevam kui meie. Neljandaks: nüüd juba 52
aastat kestnud pikad sõjad, ilma vähimategi hingetõmbepausideta ja mitmete
vaenlaste vastu nii maal kui merel, on selle riigi kaubanduse nii välja suretanud,
riigi alamad nii ära kurnanud ja varud otsakorrale viinud, et kusagilt pole enam
midagi võtta.``
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
AXEL OXENSTIERNA on Rootsi läbi aegade osavamaid riigimehi, kes oli
ametis kuni oma surmani 1654. a.
Oxenstierna ja Gustav II Adolfi koostöö hakkas laabuma väga hästi ja koostöös
rajasid nad Rootsi suurriigi, mis oli olulisemaid riike Euroopas.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
GUSTAV II ADOLF
Hea kasvatus ja haridus
Oskas 6. keelt
Äge ja kannatamatu, kuid andekas ja ilumeelega, veenev ja sarmikas.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
Gustav II Adolfi valitsusajal peeti kokku 11 Riigipäeva:
1617. a. Örebro Riigipäev
­ sätestas Riigipäeva töö alused
kaubanduskorraldus ehk majandusseadustik
Talupoegade küüdikohustuse reguleerimine
Usumäärus ­ katoliiklane pidi 3. kuuga maalt lahkuma ja katoliiklane
kaotas kõik õigused.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
1626. a.
Rüütelkonnamäärus (aadelkonna registreerimine)
q
Härrasklass (krahvid ja parunid) 12 suguvõsa
q
Rüütliklass (riiginõunikud ja järeltulijad) 92
q
``svenneklass`` (ülejäänud aadelkond) 92 suguvõsa
Koosoleku juhataja oli MAAMARSSAl, kelle määras kuningas.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
Aadliseisusesse tõstetu sai kuningalt aadlitunnistuse ja vapi.
Aadlisuguvõsad said omale ka nimed (,kellel seda veel polnud).
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
Uus kohtukorraldus:
q
SVEA õuekohus ­ kõige kõrgem
q
Turu õuekohus 1623. a.
q
Göta õuekohus Jönköpingis
1789. a., kui asutati ÜLEMKOHUS, säilis võimalus kuningale ja Riiginõukogule
edasi kaevata.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
q
Uppsala ülikool (1477. a.) sai kindla majandusliku vundamendi ehk nn
gustaviaanliku pärandi.
q
1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte).
q
1630. a. - riigiantikvaari amet.
q
Linnade taastamine ja laiendamine.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
KNÄREDI rahu 1613. a. Taani ja Rootsi vahel:
Älvsborg jäi Taanile, kuni 25 000 kg hõbeda tasumiseni.
Ülejäänud maad saadi tagasi.
Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas.
Rootsi oli maailma suurim vasetootja.
Kehtestati lisamaksud.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga:
q
Ingerimaa
q
Kahjutasu Venemaalt
q
Venemaa sai tagasi Novgorodi
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik.
ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30-
aastasesse sõtta.
q
Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta
q
Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda.
q
Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse
kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
q
1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi.
q
Võeti laenu (Prantsusmaa).
q
Propaganda - ``Põhjamaade lõvi`´.
1631. a. 7. september Bretenfeldi lahing ­ katoliiklaste kaotus.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Gustav II Adolf (1611-1632)
q
Läbirääkimised katoliiklastega; liikumine lõuna poole.
q
Gustav II Adolfi soov peale võitu - Protestantliku ühisriigi keiser või
evangelistliku liidu juht?
1632. a. 6. november ­ Lützeni lahing. Leipzig 20 km. Gustav II Adolf saab
surma.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
KRISTIINA oli Gustav II Adolfi tütar.
1644. a. sai ta täisealiseks.
1650. a. kroonimine, Kristiina on 23-aastane.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Kristiina oli haritud ja oskas paljusid keeli ja oli tuttav kaasaja ja mineviku kirjanduse,
kunsti ning filosoofiaga, kuigi paljudes valdkondades polnud tema teadmised väga
sügavad.
Õukonnas kõneleti prantsuse ja ladina keeles.
Hariduse andis talle Johannes Matthiae, kes viis ta kokku katoliiklusega, mis
kuningannale sümpatiseeris ja viis lõpuks troonist loobumiseni 1654. a.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Asus Stockholmi ümber ehitama, et muuta see suurriigi pealinna vääriliseks.
Kroonimistseremooniaks 1650. a. ehitati ümber kogu Uppsala linn, kuigi
kroonimine seal lõpuks aset ei leidnudki.
Lammutati iidne Uppsala keskus ja asemele rajati sirged tänavad. Sissesõiduteed
viisid kiriku ja lossini, kus tseremoonia pidi toimuma.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Losside sisustamiseks telliti Euroopast kallist sisustust: tapeete,
majapidamistarbeid, mööblit, hõbeserviise ja muud vajaminevat.
Stockholmi toodi ka sõjasaak 30- aastasest sõjast. Sealhulgas ka Habsburgide
keiser Rudolfi kunstikogu Prahast. Sinna kuulusid Tiziani ja Rubensi maalid ja
gootide 1400. a vanune hõbepiibel.
Kuniganna eraraamatukogu kujunes üheks Euroopa suurimaks.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Ehitati uusi või ehitati ümber vanu losse klassitsismimõjutustega barokkstiilis.
Riiki kutsuti välismaiseid arhitekte ja kunstnikke, teadlasi ja kirjanikke, kellest
mtmed jäid Rootsi ka elama.
Erik Dahlberg koostas raamatu ``Suecia antiqua et hodierna``, milles oli
ülevaade Rootsi suurriigi olulisematest ehitistest.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Aadliseisusesse tõsteti senisest rohkem perekondi ja tema troonist loobumise
hetkeks oli neid üle 700 ehk üle kahe korra rohkem kui kuninganna valitsema
asudes.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Aadelkonna tähtsus tõusis ja Riiginõukogu mõju vähenes tunduvalt.
Rahapuuduse tõttu pantis riik suurema osa maadest aadelkonnale.
Tagajärjena võis 600 perekonda koguda maksu 2/3 riigi majapidamistelt.
Riik oli suurtes rahalistes raskustes ja seda kuni Karl XI reduktsioonini.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Riiki kutsuti kunstnike ja teadlaste kõrval ka välismaiseid kaupmehi, ärimehi ja
tehnikuid, kes aitasid Rootsi majandust uuele alusele saada.
Valloonid tõhustasid metallitööstust.
Vaske toodeti palju ja 1644. a. kehtestati suured vaskrahad. Kõige suurem ehk
10-taalrine maksis 10 kg.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Rajati esimesed Rootsi saatkonnad välismaal.
1649. a. rajati Aafrika Kullarannikule koloonia ­ Karlsborgi kastell, mis kaotati
1663. a.
Uus-Rootsi Põhja-Ameerikas Delaware`is (1638-1655).
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Oldi huvitatud, et kuninganna abielluks ja saaks lapsi.
Salajane kihlus tädipojaga, kes oli Brandenburgi kuurvürst.
1649. a. ja 1650. a. kinnitati kahe järjestikuse Riigipäeva poolt Kristiina
järglaseks Karl Gustav.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
Lõpliku veenmistöö katoliikluse kasuks teostas prantsuse filosoof Rene
Descartes.
Katoliiklus tundus olevat soojem ja kultuurisõbralikum kui karm luterlus.
Katoliiklane ei saanud olla Rootsi valitseja.
1651. a. on salaja kaks jesuiiti Kristiinat õpetamas ja lõplikult ütleb ta troonist
lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Kristiina (1644-1654)
1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma.
Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte.
Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg.
Isa oli saksa väikevürst ja Karl X Gustav oli seega PFALZide dünastiast, mitte
enam Vasa nagu Kristiina.
Võimule saades 32-aastane.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
Karl X Gustav abiellub võimu kindlustamiseks ja järglaste saamiseks juba 1654.
a. sügisel Holstein-Gottorpi printsessi Hedvig Eleonoraga.
Paaril on ainult üks laps ­ tulevane Karl XI.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
1655. a. alustatakse nö neljandikreduktsiooniga, kuid ei viida seda ellu, sest algab
sõda Poolaga.
Poolas olid võimul Sigismund Vasa järglased, kes pretendeerisid Rootsi troonile ja
ka Liivimaale. Nimetatud ohu kõrvaldamiseks ja Poola (osaliseks) vallutamiseks ta
sõja algataski.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
Poola sõjaretke algus on edukas:
Vallutatakse Lääne-Preisimaa (va Danzig).
Rootsi vägi on Warssavi all.
Ajutiselt tunnistab Rootsi ülemvõimu Brandenburgi kuurvürst.
Rootsi armee on liiga väikene, et Poolat väga kaua okupeerida.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
- 1656. a. astus Rootsi vastu sõtta taaskord Venemaa.
- Vallutatud Poola alade elanikkond tõstab mässu.
- 1657. a. liituvad Poolaga Austria, Brandenburg ja Taani-Norra kuningas
Frederik III.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
KARL X GUSTAV peab nendest paljudest vaenlastest kõige
ohtlikumaks Taanit ja Taani sõjast eemaldamiseks vallutatakse
Jylland.
Läbirääkimised Oliwer Cromwelliga.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
1658. 30. jaanuar ­ algab retk üle Belti Jüütimaalt Själlandile eesmärgiga
vallutada Kopenhaagen.
Mehed, kuningas, kahurid, moon ehk Rootsi suurriik ­ kõik sõltus jää
kandevõimest.
1658. a. 11. veebruar ­ rootsi vägede koondumine.
Taanlaste kaotus.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
v
ROSKILDE RAHU 1658. a. 26 veebruar.
Rootsi saab omale:
Skåne,
Hallandi,
Blekinge,
Bornholmi,
Bohusläni,
Trondheimi.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
Võidujoovastuses soovib KARL X GUSTAV vallutada kogu Taani, pealegi oli Taani
edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune.
1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu.
Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa.
Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis.
Kaotatakse Bornholm ja Trondheim.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl X Gustav (1654-1660)
1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse.
Järeltulija KARL XI on 4-aastane.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
EESTKOSTEVALITSUS:
leskkuninganna
Kõrgaadel
Krahv Magnus Gabriel De la Gardie ­ eestkostevalitsuse juht.
Nõrk riigimees
Toetas Uppsala ülikooli
Rootsi suurvõim 1611-1718
De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
1660. a. Oliwa rahu Poola, Brandenburgi ja Saksa-Rooma keisriga.
Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaal.
Johan Kasimir Vasa ütles lahti taotlustest Rootsi troonile.
Rootsi loovutab Preisi sadamad, mis ta oli vallutanud.
Rootsi suurvõim 1611-1718
De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
Taaniga sõlmiti leping, millega Rootsi loobus Trondheimi läänist ja Bornholmist.
Ülejäänud alad jäid Rootsile.
Kärde rahu 1661. a. 1. juulil Venemaaga ­ Venemaa loobus nõudmistest
Liivimaa suhtes ja lõpetas Tartu ümbruse okupatsiooni.
Rootsi suurvõim 1611-1718
De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
1660. a. sügis ­ Riigipäev täiendab 1634. a. otsust ja tugevdab seisuste võimu
kuningavõimu vastu.
Riigi rahalised probleemid jäävad alles, sest eeskostevalitsuse juht oli halb
finantspoliitik.
1661. a. alustatakse esimesena Euroopas paberraha trükkimist, kuid
oskamatuse tõttu olukorda juhtida Stockholmi Pank pankrotistus.
Rootsi suurvõim 1611-1718
De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
1668. a. ­ asutatakse Riigi Seisuste Pank ­ maailma vanim riigipank, mis allus
Riigipäevale. Paberraha antakse uuesti välja 1701. a.
Riigipäevadel on eeskostevalitsus ajal vastuolud seisuste ajal.
Rootsi suurvõim 1611-1718
De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
Välispoliitikas sõlmib eeskostevalitsus kokkuleppe Louis XIV.
Prantsusmaalt saadakse ka rahalist abi/laenu.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
KARL XI saab 1672. a. täisealiseks.
Lünkliku haridusega, häbelik ja kogenematu.
Düsleksik. Lugemine valmistas raskusi.
``Hallmantel`` - hüüdnimi.
Ei korralda uhkeid pidusid ja vastuvõtte ega suhtle välismaa kunstnike,
filosoofidega jne.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Valitsema asudes oli Karl XI oma ema ja Riiginõukogu mõju all.
Ta oli küll üksikutes valitsemist ja poliitikat puudutavates küsimustes mõjutatav,
kuid samas kõigutamatult luterluse ja kuninga ülimuslikkuse pooldaja.
Kogu oma valitsemisaja oli töökas ja väsimatu ning võis leppida väga väikese
uneajaga.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
KARL XI JA SÕJAD
Rootsi kaotab Fehrbellini lahingu preislastega, kellega sõditi liidu tõttu
Prantsumaaga.
Holland, Saksa keiser ja Taani kuulutavad kaotuse järel Rootsile sõja.
Riik on endiselt raskes rahanduslikus seisukorras ja sõjavägi on nõrk.
Kuningas võtab kogu valitsemise ja juhtimise enda peale, De la Gardie
saadetakse erru.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Kuningas on oma julguse ja otsustuskindlusega sõdurite seas populaarne ja
neile eeskujuks.
Raskeks läheb 1676. a., kui taanlased-hollandlased võidavad Ojamaast lõunas
merelahingu ja lasevad põhja lipulaeva `´Kronan`´.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Skånes tegutsevad sissid.
Halmstadti ja Lundi lahingu võidavad rootslased.
Köge merelahingu 1677. a. taanlased küll võidavad, kuid on siiski kaotusseisus.
LUNDI rahu 1677. a. Louis XIV vahendusel.
Brandenburg saab Rootsilt väikesi maa-alasid.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Katkestatakse liit Prantsusmaaga ja sõlmitakse liit Taaniga.
1680. a. abiellub Karl XI Taani printsessi Ulrika Eleonoraga.
Skåne rootsistamine.
Blekinges rajatakse Karlskrona linn, kuhu viiakse laevastiku peakorter.
1682. a. taasavatkse Lundi ülikool.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
REDUKTSIOON
1680. a. Riigipäev muudab kuninga volitused peaaegu ainuvalitsejalikuks.
Eestkostjate aegse valitsuse mõningaid liikmeid tuli uurida ja karistada nende
tegude eest.
Reduktsiooon ­ see ei puudutanud iidseid aadlike valdusi, vaid äsja
omandatud alasid.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Reduktsiooni läbiviimine õnnestub kuninga ja mitteaadlike liidu tõttu. Riik võtab
tagasi 30% maadest.
Paljud aadlisuguvõsad, eriti hiljem tekkinud, laostusid.
Vana kõrgaadel kaotab oma mõju.
Samal ajal esines nähtus, kus Karl XI lähedased aadlikud ajasid kokku uusi
valdusi.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Reduktsioon puudutas ka Eesti- ja Liivimaad, kus see õnnestus läbi viia
aadlike vastuseisu tõttu alles II katsel.
J. R. Patkul ­ Rootsi riigi vastu töötaja.
Eesti- ja Liivimaal üritati kaotada ka pärisorjust, kuid juriidiliselt seda siiski
kaotada ei õnnestunud, kuigi siinsete talupoegade olukord leevenes tunduvalt.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
SÕJAVÄE MAAPALGALINE ÜLALPIDAMINE (indelningsverket).
Rutger von Aschenberg ja Erik Dahlberg ­
süsteemi peamised loojad ja korraldajad.
Süsteem kehtis kuni 1901. a.
Alaline armee.
Ohvitseridele anti ametikortereid ja sõduritele vabadikukohti.
Ohvitserid olid enamasti mitteaadlikud.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Talupojad andsid sõduritele toitu ja varustust, lisaks palk.
Sõduri palk ja maalapp kasvas koos auastme suurenemisega.
Jalaväesõduri,- ratsaniku- või mereväelase ülevalpidamine.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
Toimusid tihedad ülevaatused, õppused ja kontrollreidid.
Õppuste käigus ilmnenud vigade parandamine.
Riik andis sõduritele samasugused relvad ja samasuguse mundri.
Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Karl XI (1660-1697)
KIRIKUSEADUS
Kirikukohustus
Lauluraamatute trükkimine.
Kellamehel kohustus kihelkonna lapsi lugema õpetada.
Kirikuõpetajad olid kuninga eestkõnelejad.
Nõiajaht: 10 aastat ja 300 hukatut.