poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele õigekirja toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel
Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel alanud idasoome elementide tunglus kirjakeelde jõudis kõrgpunkti 19. sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592). Vanim säilinud raamat on "Abckiria", mis oli aabits ja katekismus, mille kirjutas Mikael Agricola 1543. aastal. Tema tõlkis Uue Testamendi soome keelde, mis pani alguse läänesoomelise kirjakeele kujunemise. (Mikael Agricola, 2006). Esimene soomekeelne piibel ilmus 1642. aastal. 18. sajandi alguses reformisid mõjukad keeleteadlased G. Renvall ja E. Lönnrot õigekirja, asuti eemaldama rootsipärasusi ja looma uusi sõnu. 1.1. Soome keele tuntuse saavutamine Soome ühinemine Venemaaga 1809. aastal aitas kaasa soome keele tunnistamisele. (Kaevats
Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?)
Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?)
sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea
sõjaseisus. Usutakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ega ole provintsidega seostatav. 6 7 5. SOOME KEEL JA RAHVASTIK Soome põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi keel. Soome keelt kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides . Soome keel on arenenud eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelt alustas Mikael Agricola. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest. Väidetakse, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles kuigi tähtsamaid raamatuid kirjutati ikkagi ladina keeles
Soome keel Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G...
von Gelderni. 1569. aastal sai Geldern Tallinna, Saaremaa, Läänemaa ja teiste Liivimaa Rootsi valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu. Aastal 1584 läkitas Agricola kõigisse Eestimaa nelja maakonda poliitilise deklaratsiooni,
Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Ta lõi soome keele õigekirja toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirja keelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavli Juusten , Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17.sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome , taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladime keeles. Soome ja rootsi keel olid sellel ajal vähema tähtsusega keeled.
Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette
meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Sn paikneb tabelis pärast Indiumit ja enne Antimoni ning paikneb viiendas perioodis ja neljandas A rühmas. 4 Füüsikalised omadused
hernekeiton lisäksi laskiaispullat.. 14.02 ystävänpäivä - Ystävänpäivänä ystäviä muistetaan ystävänpäiväkorteilla tai muilla tervehdyksillä 28.02 Kalevalan päivä, suomalaisen kulttuurin päivä - päivä, jota vietetään Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan kunniaksi 28. helmikuuta. Päivä on virallinen liputuspäivä. Elias Lönnrot. Märts maaliskuu 08.03 kansainvälinen naistenpäivä Aprill huhtikuu 09.04 Mikael Agricolan päivä, suomen kielen päivä - Agricola loi suomen kirjakielen, Liputuspäivä. Pääsiäiset - Länsisuomalaisessa talonpoikaisyhteiskunnassa perinteisiä pääsiäisruokia olivat mämmi, munamaito, verimakkarat, tuore leipä, lammaspaisti ja uunijuusto. Pääsiäisnäytelmän kulkue. 27.04 kansallinen veteraanipäivä - on kaatuneiden muistopäivääkin rauhanomaisempi luonne, Mai - toukokuu 01.05 vappu, suomalaisen työn päivä - on opiskelijoiden ja työväenliikkeen juhlapäivä. Suomessa 1
põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583. aastal avati jesuiitide poolt Eesti esimene gümnaasium. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed. Õnneliku juhuse tõttu pandi Eesti kirikuasju pärast Liivi sõda ajama Christian Agricola (15511586), kes oma isa, Turu piiskopi Mikael Agricola, vahendusel tundis hästi Rootsi kiriku- ja koolikorraldust. Christian Agricola 1586. aastal koostatud instruktsiooni kohaselt tuli kiriku reformimisel pöörata vajalikku tähelepanu ka nende juures asuvatele koolidele, vastutus laste koolitamise eest pandi kogudusele. Muutuste tulemusena, nagu tõdevad Eesti kooli arengut uurivad ajaloolased, oli kirikukoolide õppetöö tase 17
pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha
ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-
Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2 Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid
puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna 4 poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Tainamaaki aitas kõige paremini leida männipuust nõiavits. Tinakatk Tina, nagu teisedki metallid esineb mitmes erinevas kristallkujus.toatemperatuuril
h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagisoonte kujumise ja paiknemise seaduspärasused. Geoloogilised dstsipliinid jaotatakse viite ts üklisse: 1. Teadusharu, mis uurivad maakoore ainelist koostis, näiteks mineraloogia 2. Teadusharu, mis uurivad maapinnal või maakoores ilmnevaid protsesse ja nende d ünaamikat, näiteks vulkanoloogia 3. Teadusharu, mis uurivad maakoore ja elu arengut, näiteks paleontoloogia 4. Rakendusgeoloogilised distsipliinid, näiteks maavarade õpetus ja
meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1. Mannheimi koolkonna heliloojad 1750ndatest aastatest: Johann Stamitz, Christian Cannabich, Franz Xaver Richter, Carl Stamitz 2. Bachi pojad W. F. Bach, C. Ph. E. Bach, J. Ch. Bach, G. Ph. Telemann, J. F. Agricola, J. J. Quantzi hilised teosed, J. Haydni varane period. Ka Christoph Willibald Glucki Pariisi-perioodi oopereid loetakse varaklassitsimi esindajaiks ("Armide", antiigiainelised "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia Taurises") Kirjanduses esindab varaklassitsismi nn "Tormi ja tungi" liikumine(Herder, noored Goethe ja Schiller) 5 Sajandi esimesel poolel sündinud zanrid, vormid ja esituskosseisud olid
6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
Apostliku ja Athanasiuse usutunnistusi. Ta tõlkis selle laulu saksa keelde aastal 1529. (1994) jagab «Te Deumi», laulu number 191, nõnda, et saab laulda antifonaalselt kahe grupiga. Varajasem väljaanne jagab «Te Deumi» koori ja koguduse vahel osadeks. Soome Evangeelse Luterliku Kiriku «Virsikirja» laul number 320, «Te Deum», on jagatud nii, et saab antifonaalselt laulda kahe grupiga. Laulu on soome keelde tõlkinud Mikael Agricola (umbes 1510-1557) 1544. aastal ja uuendanud Jaakko Suomalaineni ehk Jacobus Finno (1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K
andestas talle ning lubas tal Roomas küllaltki mugavalt elada. Üheks tähtsamaks vastupanuvõitluse punktiks sai Anglesey saar Walesis, mis oli druiidide keskus. Seal puhkesid aastal 60 tapatalgud (Boudicca ülestõus), Anglesey saar kui druiidluse keskus lakkas eksisteerimast, keltide vaimne eliit pidi veelgi kaugemale (Iirimaale) taanduma, kuid seda roomlastel vallutada ei õnnestunud. Agricola oli pärit auväärsest Rooma suguvõsast, 78 sai ta Britannia kuberneriks. 82 oli ta jõudnud vallutustega Sotimaa põhjaossa. Mons Graupiuse lahingus ei jäänud ei roomlased ega kaledoonlased peale. Roomlasi hakati üpris tõsiselt kimbutama. Agricola oli hiljemalt 88 tagasi tõmbunud. Agricola tegi ka ebaõnnestunud katse Iirimaad vallutada. Britannia romaniseerus. Kohalik elulaad muutus, õpiti ladina keelt, sõjavägi muutus
orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland. Barokk Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg
lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad. Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus päev, üro päev, pühakutepäev, Rootsluse päev- Gustav Adolfi päev, isadepäev, lapse
kirjastot.fi/linkkikirjasto · ibiblio - the public's library and digital archive http://www.ibiblio.org/ · Internet Public Library www.ipl.org Temaatilised, (teadus)valdkonna -põhised digitaalraamatukogud 1. Temaatilised (C.Tenopir: fokusseeritud spetsiaalkogud) · - Digital Archive for Chinese Studies (DACHS) - http://www.sino.uni-heidelberg.de/dachs/ · - Medieval Illuminated Manuscripts - http://www.kb.nl/kb/manuscripts/ · - Agricola · - Kotkan Merikirjasto: Virtuaalikirjasto Majakka http://www2.kotka.fi/merikirjasto/ · - Central and Eastern European Online Library (CEEOL) http://www.ceeol.com · - Ethnomathematics Digital Library http://www.ethnomath.org Temaatilised, (teadus)valdkonna -põhised digitaalraamatukogud 2. Tekstiarhiivid, teadusartiklite arhiivid · www.arXiv.org · Networked Digital Library of Theses and Dissertations (NDLTD) - http://www.theses.org/
Vad olid ise enda peremehed, maksid makse kuningale või vürstile, millega olid kaitstud vähemate feodaalide vahelesegamise eest. Kui maake suuremal hulgal kaevandama hakati, ühinesid kaevurid kompaniideks. Ühised sissetulekud jagati osadeks. Järjest rohkem raha nõudsid masinad. Sedamööda, kuidas sahtid sügavamaks muutusid, tõusis pumpade ja tõstukite tähtsus. Selleaegseid kaevandusmasinaid on kirjeldanud Georg Bauer (1494-1555), keda rohkem tuntakse Agricola nime all, oma kuulsas raamatus ,,De re metallica" (1556). Üleminek kivisöele Keskajal alanud rauaahjude kõrguse ja mahu ning õhutõmbe suurendamine viis sulametallide saamiseni. Algul oldi hädas toorraua puhastamisega, kuid aja jooksul õpiti sulamisprotsessi järjest paremini tundma, tänu millele alates 16. saj. lõpust rauatoodang hakkas kiiresti kasvama. Enam ei piiranud tehnika arengut raua kallidus. See-eest tekkis uus kitsaskoht ei
või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida .
(spirit) Hg; põlevuse printsiip , inimese hing S; kõvaduse printsiip, seostub kehaga (corpus) NaCl. Archeus reguleerib kogu organismi tegevust (vaim) asub maksas. Tartar teooria: organismis tekivad sademed, mis põhjustavad haigustumist. Otsis elu eliksiiri (väitis seda ka leidvat). Eitas metallide transmutatsiooni. Ta kirjeldas esimesena metallilist tsinki. Tema andis nime: alkohol, just nendele ainetele, mida me siiani sedasi tunneme. Georgius Agricola (eelnevalt Bauer) 1494-1555 saksa päritolu. Iseloomult Paracelsuse vastand. Seostakse mineroloogiaga mineroloogia isa. Töötas arstina ja tegutses ka mitmes muus valtkonnas. Pakkus välja uusi kaevandamise masinaid, võtteid. Uuris kaevuritele iseloomulike haigusi. Peateos ilmus aasta pärast tema surma ,,Metallurgiast", milles ta võttis kokku oma kaevandustehnoloogia, mineroloogia, andmed (tema enda omad ja kogutud). Seda kasutati rakenduskeemia õpikuna 1,5 sajandit
5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa
ülejäänud Soome pealinna arhitektuurilisele stiilile. Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel. 2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati 1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4
PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahe...
mitte kohe, vaid alles aastakümnete jooksul ning 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimus Liivimaa Poolale kuuluvatel aladel ka vastureformatsioon. Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus 15221525, mil katoliiklusest selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud.
being built of local stone. Roman influence The written protohistory of Scotland began with the arrival of the Roman Empire in southern and central Great Britain, when the Romans occupied what is now England and Wales, administering it as a province called Britannia. Roman invasions and occupations of southern Scotland were a series of brief interludes. In 834 AD the general Gnaeus Julius Agricola defeated the Caledonians at the battle of Mons Graupius, and Roman forts were briefly set along the Gask Ridge close to the Highland line (none are known to have been constructed beyond that line). Three years after the battle the Roman armies had withdrawn to the Southern Uplands. They erected Hadrian's Wall to control tribes on both sides of the wall, and the Limes Britannicus became the northern border of the empire, although the army held the Antonine Wall in the Central Lowlands
muiste rootslasi asunud. Kas peame ranna- ja saarerootslasi gootlaste järeltulijateks lugema? Ajaloolised allikad jätavad meid ses suhtes kimpu. Suurem jagu uurijaid arvab ometi, et saare- ja rannarootslasi otsekohe ei või gootlaste järeltulijateks lugeda. Küll aga avaldavad meie saarte rootslased sarnasust Uuemaa Soome rootslastega. Viimastest teatakse, et nad Rootsist välja rännanud. Piiskopp Miikael Agricola kirjutab Uue Testamendi eeskõnes, tema ajal (1550. a. ümber) arvatud üleüldiselt, Soome rootslased olla Ojamaalt pärit. Ojamaal kõneleb vana jutt, korra suure nälja ajal rännanud hulk saare elanikka Dagaithi saarele. Dagaithi saarest tunneme Hiiu saare ära, mis praegusel ajal germaani keeltes enamasti Dagö (= päevasaare) nime kannab. Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma
· Eesti: metshaldjas -hallijas, -halgjas, -alijas; metsaisa, metsaema, metsavaim, metsavalitseja, metsakuningas · Vepsa: mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed, mec izhand ja toine pol; I. Vinokurova: mec > mechiin'e, korbhiin'e > metsamez > mecizand, mecemag, meclapsed; kukeri (< sm kekri, köyri) · Vadja: meccä-altiaz, meccä-peremmeez, mecää emä, meccäläin, mecää haamo, mecää piru, mecää paha · Soome-karjala: Agricola Tapio, tapio (mets), metsän kultainen kuningas; metsän emuu; metsähinen; metsänneitsyt, mettänneito, mettänpiika, karu. 21. Missugused arusaamad seostuvad läänemeresoome rahvaste mütoloogias eksimisega? Iseloomusta eesti metshaldja-uskumuste vanemat kihistust. Eksimisega seotud kujutelmad on väga fantaasiarikkad. Eksida võib nii kodu lähedal kui ka eemal sellest. Eksinu ei tunne enam ümbrust, ei oska leida õiget teed, sageli
ravimeid Paracelsus iatrokeemia rajaja, vastandus antiikaja ja araabia arstide tõekspidamistele rõhutas vajadust kasutada alkeemiat meditsiinis, haiguste tartar-teooria- haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe sulavuse ja lenduvuse printsiip vaim väävel süttivuse ja põlevuse printsiip hing, sool kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip keha. Eitas transmutatsiooni, kirjeldas metallilist tsinki, võttis kasutusele araablaste ,,alkohol" Agricola: mineraloogia isa, süstematiseeris teadmised keemilisest tehnoloogiasst, peateos ,,Metallurgiast"- väga põhjalik, mitmekesine teos, oli pikka aega põhiline rakenduskeemia käsiraamat. Kirjeldas esimesena vismutit, klassifitseeris mineraale nende füüs omaduste põhjal van Helmont: avastas mitme õhutaolise aine olemasolu, võttis kasutusele termini gaas, uuris puidu põlemisel tekkivat süsihappegaasi, sai reaktsioonides ka lämmastikoksiidi, vääveldiokiidi jm, imal neid uurimata
Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile. Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla. 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Lühem teos: ,,Agricola" (oma äia Agricola elulugu, biograafiline ajalugu) ,,Germania" (etnograafiline ajalugu), ,,Dialogus de oratoribus" (käsitlus tollastest kõnemeestest). Pikemad teosed: ,,Historiae" Rooma ajalugu alates 69. aastast ja annaalid ehk "Alates jumaliku Augustuse lahkumisest". 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem. 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest.
Kohustuslik osa on välimuse kirjeldus. Keskne ülesehitusprintiip: vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine. Keskendumine eraelule, mitte poliitilisele tegevusele (,,biograafilise relevantsuse seadus"). Täpne varasemate autorite tsiteerimine. Etteheited: kõmulisus, halb stiil. 135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. Tacitus (c. 56 pärast 117): ,,Agricola" e De vita et moribus Iulii Agricolae (,,Julius Agricola elust ja kommetest"). Suetonius (c. 69 pärast 122): De Vita Caesarum (,,Keisrite elust") 136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri. Peategelasteks homoseksuaalne paar (erinevus kreeka romaanist!), tegevustik toimub madalama ühiskonnaklassi elu taustal. Peategelase iseloomustus: mütomaniakaalne (paralleelide tõmbamine kuulsate müüdikangelastega). Kreeka romaaniga sarnased motiivid: rändamine, torm ja laevahukk,
a eKr, ka kreeklastelt. Taganesid Ilüüriase ja Väike-Aasiaasse. Haarasid Kesk ja Lõuna-Euroopat. Briti saarele õudsid germaanlaste suurel survel belgide nime all Britanniasse katuvelaanid ROOMA VALLUTUS 43.AASTAL Rooma väed maandusid 43.aastal, keldid ja belgid osutasid vastupanu, koraldades ülestõusu. Võideti kelitide pealinn Londonumus, roomlaste väed jäid Inglismaale. Keiser Hadrianus rajas Hadrianuse valli(kindlustusvall Agricola ajal). Antonius Pius rajas uue valli. Roomlased asutasid mitmeid uusi linnu, see-eest keelt üle ei võetud. Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi. GERMAANLASTE VALLUTUS 5. SAJANDI KESKEL Germaani hõimudes oli angldis, saksid, jüüdid, friisid jt. Nende vallutatud alast kujunes hiljem välja Inglismaa. 9.sajandil tekkid Edela-Inglismaal Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert 829.aastal ühendas Inglise kuningriigiks
(Raud "Sipsik"). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht
Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir; Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX; 15961597 Nuiasõda; Hakapeliididhakka peale/soomlased rootsi sõjaväes; Põhjamaade ajalugu 8 (1620-1721) Island Jäi Skandinaavia sündmustest eemale; Põhiline võitlus käis piiskopi;
kooskõla (see inimene on selline, järelikult tema teod on ...), kohati kunstilise liialduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta) versioon. Nt: "Ab urbe condita" ("Linna asutamisest alates") 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 1468, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 6996, monograafia kaasajast), Agricola (oma äia biograafia) 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest. Cato ("Põllumajandusest"), Varro ("Ladina keelest", "Põllumajandusest), Vitruvius ("Arhitektuurist"), Celsus ("Meditsiinist") jne. 137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned.
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale “äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Sˇpmele(Semele))
Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale · Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Spmele(Semele))
arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966. Üleminek põhikoolidele jõudis lõpule 1970 aastatel.(koolikohustus piirdus põhikooliga
Concern over the depletion of the earth's finite reserves of oil, and the effect this would have on a society dependent on it, is a field known as peak oil. Etymology The word "petroleum" comes from Greek: πέτρα (petra) for rock and Greek: ἔλαιον (elaion) for oil. The term was found (in the spelling "petraoleum") in 10th-century Old English sources. It was used in the treatise De Natura Fossilium, published in 1546 by the German mineralogist Georg Bauer, also known as Georgius Agricola. In the 19th century, the term "petroleum" was frequently used to refer to mineral oils produced by distillation from mined organic solids such as cannel coal (and later oil shale), and refined oils produced from them; in the United Kingdom, storage (and later transport) of these oils were regulated by a series of Petroleum Acts, from the Petroleum Act 1862 onwards. Composition In its strictest sense, petroleum includes only crude oil, but in common usage it includes
Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa. See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
