muutuvad ühiseks ning jõutakse välja kommunismi (lad communis ühine). REVISIONSIM ja SOTSIAALDEMOKRAATIA XIX sajandi teisel poolel muutus marksism sotsialistlikus liikumises k õige mõjukamaks vooluks, seda tunnistas isegi tolleaegse Euroopa suurim sotsialistlik partei Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ent oma praktilises tegevuses hakkas see partei Eduard Bernsteini ja tema mõttekaaslaste eestvedamisel nõudma Karl Marxi õpetuse revideerimist (siit ka voolu nimetus revisionism). Revisionism seadis revolutsioonilise propaganda asemel esikohale praktilised sotsiaalsed reformid. Neid taheti saavutada parlamentaarse võitluse ja demokraatlike valimiste teel. Seega võib öelda, et sotsiaaldemokraatia kujutab endast evolutsioonilist sotsialismi. Sotsiaaldemokraatia peamisteks toetajateks kujunesid tööstustööliste, ameti ja kutseühingud. XX sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katava...
Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriik...
The best managers select people on talent, not on intelligence, education or experience. And do not try to improve their staff's weak points but rather strengthen their strong points. Taylorism: rational model. Goal - productivity maximization. Monotonous, management by control, no personal initiatives. Human relations approach: goal employee satisfaction, participation, conflict solving, manager is MOTIVATOR, work still monotonous. Revisionism: integration between social system and technological system, appreciation and interesting work are important motivators. McGregor X/Y theory X: people are lazy, will avoid responsibility, avoid work, they desire only money. Y: people need independency, responsibility, naturally want to work. Sociotechnique: optimal mix of economic and social goals (task extension, enrichment, circulation).
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teis...
Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882)
(Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa. Venemaa jääb alla, kuna ülehindas oma majanduslikkke
Venemaa sai lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905a. revolutsiooni puhkemist. *Bosnia kriis 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima. 5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja
Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase vaenalane on minu sõber” 2. “Kohtle sõbralikult oma kaugemat vaenalst ja võitle lähema vaenlasega” 1970ndad: suhted USAga paranesid! Hiina ja Venemaa:1650: esmakordselt kokkupõrked. 1689 Netšinki leping- mõlemad võitjad. 1860 Pekingi leping 1864 uus leping 1911 Venemaa provotseerib Mongoolia Hiina vastu. Keerulised suhted peale II MS: Stalin ja Mao: 1. Mandžuuria probleem 2
Õpikut ei näita progressi 176. The 11th Chapter in Kuhn’s ‘The Structure of Scientific Revolutions’ is titled ‘The Invisibility of Scientific Revolutions’. In this chapter Kuhn revisits the themes developed in earlier chapters. He explains that the celebrated scientific revolutions that he uses as examples are selected solely that the reader is already familiar with them. Kuhn suggests in this chapter that revolutions are invisible because of historical revisionism in science textbooks. His argument runs along the following lines. Firstly assuming that scientists and laypeople use textbooks as the primary source of learning about a scientific field then the presentation of the field within the textbooks is of central importance. Secondly Kuhn suggests that there is a central assumption that science is independent of the historical context (note that he himself does not hold this view). Thirdly Kuhn
jääma vaid tugevamad Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest energiliemalt oma õigusi suurendama; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida 50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1. Revisionism revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel,
Suurbritannia kuningas George V. B) Venstre: liberaalide mittesotsialistidest vasakpoolsed Talupojad ja linnade keskklass. Taotles parlamentalismi kehtestamist. Mõjutaja rahvaülikoolide rajaja Nikolai Grundtvigi kristlik-isamaaline ajaloonägemus. Lõhenes kaheks (1905): vana (,,maavillane") venstre VS uus radikaalne venstre (urbaanne keskklass) C) Sotsiaaldemokraatlik partei (1878) Eeskuju Saksamaale. Marksism (1890. aastatel) ja revisionism (20.sajandi alguses) Parlamentalismi läbimurre (1901), Venstre võitis ülekaalukalt rahvatingi valimised, kuningas pidi nimetama venstre-valitsuse. Üldine ja ühetaoline valimisõigus jõustus (ka naiste puhul!) parlamendi valimistel (1915, III põhjamaades). Kandideerimise puhul jäid veel kehtima mõned piirangud. Islandi poliitiline moderniseerumine (1800-1918) Taanile allutatud Islandi Althing-koosolek (kärajad) mille pädevuses oli kohalik kohtupidamine, likvideeriti 1800
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
