Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 1.4 Riigikord Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kuninglik perekond kuninganna Margrethe II (16.04.1940) prints Henrik (11.06.1934) kuninganna Margrethe II abikaasa kroonprints Frederik (26.05
aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari. See noor naine oli saksa-brasiilia päritolu Silvia Renate Sommerlath. 1971-1973 töötas neiu Müncheni suveolümpiamängude organiseerimiskomitee juures, mille raames leidsid aset kohtumised
Ramses II l RAMSES II FAKTID Seti poeg Tal ei olnud vendi ega õdesid Astus troonile 25 aastasena Teenis hüüdnime suur Esimesed naised: Nefertari ja Istnofret Sõdis ja sõlmis rahu hettidega Valitses 67 aastat Elas umbes 90 aastaseks Ramsese lapsed ja naised Ramsese tähtsamad naised: Nefertari: suri Ramsese 24. valitsemisaastal Istnofret: suri Ramsese 34. valitsemisaastal Istnofreti tütred: Merietamon, Bint-Anath ja Nebbettaui Henutmira: Vaarao õde Maathorneferura: heti printsess Lapsed Ramses II´l oli üle saja lapse. Kuulsamad neist olid: Nefertari poolt ilmale toodud: esimene poeg kroonprints Amenhirhoshefi, ning veel 3 poega ja 2 tütart Istnofreti poolt ilmale toodud: poeg Ramses, Haemuaseti ja Merneptahi kes oli vaarao järglane Sõjad hettidega Ramses II sõdis hettidega. Ramses moodustas oma 5. valitsemisaastal väe ja ründas Kadesi. Hettide vägi nende kuninga Muwa...
Haapsalu rätik Pitsiline ilme: Traditsiooniline haapsalu rätik on nelinurkne suurusega 100x100 kuni 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid ven...
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos ...
sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu.
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. ...
aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda hinnatakse kui professionaalset ja edukat konstitutsioonilist monarhi. Hollandi paraegune kuninganna Beatrix abiellus 1966 saksa diplomaadi Claus von Amsbergiga. Beatrixil on abielust Claus von Amsbergiga kolm poega: * kroonprints (Oranje vürst) Willem- Alexander (sündis 1967) * prints Johan Friso (sündis 1968) * prints Constantijn (sündis 1969) Hollandi Kuninganna
viljakas, lubas Zeus Persephoneil tulla kuueks kuuks aastas tagasi maale. Demeter saatis kuningas Keleose vanima poja, Triptolemose Sküütiasse inimesi õpetama. Kord karistas jumalanna puude mõrtsukat, Erysichthoni. Kuuvalgete ööde jumalanna Artemis oli Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Kord tappis ta hiiglase Aloeuse kaks poega. Ateena kuninga Theseuse poeg Hippolytos oli Artemise parim sõber, aga Aphrodite kadeduse pärast suri Hippolytos. Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü
muretsenud nende elluviimise pärast. 1772.aastal viidi läbi riigipööre. Kuningas oli sunnitud alla kirjutama 17 inimese, sealhulgas Struensee arreteerimiskäsule. Järgnes poliitiline arveteõiendamine, kus Struensee ja tema lähim abiline hukati ning kõik reformid tühistati. Taani 18.sajandil 1784. aastal viis uus aadliku rühm läbi veretu riigipöörde. Nõrgamõistuslikult Christian VII võeti ära tegelik võim, jättes ta ametlikult kuningaks. Asevalitsejaks võeti kroonprints Fredrik, kes sai kuningaks 1808. aastal Fredrik VI nime all. 1788. aastal võeti vastu seadus pärisorjuse kaotamise kohta, fikseeriti teotöö suurus, keelati orjakaubandus. 1814. aastal kehtestati 7-14 aastastele lastele kohustuslik alghariduse omandamine. Taani 18.sajandi valitsejad Christian VI Christian VII Johann Friedrich Fredrik VI Struensee Norra 18.sajandil Taani koosseisus pärast Põhjasõda. Taani dünastia noorem esindaja oli asevalitsejaks.
· Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli 15,300 USD) · Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast 2000a. seisuga) · HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Üldandmed III · Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. · Inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Väike küla mägedes Asukoht
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
Ettekanne `'Kuulsad enesetapjad''- Friedrich Weissensteiner Enesetapp on rängim võimalus protestida ummikussejooksnud elu vastu. Sama erinevad kui on inimesed, on ka nende vabasurma motiivid. Pole raske aimata mõnede inimeste enesetapu põhjuseid. Nagu näiteks Adolf Hitler, Hermann Göring ja Erwin Rommel. Keegi neist poleks arvatavasti sooritanud enesetappu, kui Natsi-Saksamaa oleks võitnud Teise maailmasõja. Hitleril ei jäänud suures osas muud üle kui Natsi-Saksamaa oli varisemas. Tuleb välja, et tal oli elu jooksul tihti tervisega probleeme, eriti suurt rolli mängis tema kõrge vererõhk, mis ilmnes tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis oma keha rüvetamist, mis oli ka üks põhjusi, miks ta lõpuks lahingus ei soovinud langeda. Tema käske täideti sõna otseses mõttes tema surmani, sooritas koos abikaa...
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km²
suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel. Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile. Händel lahkus Itaaliast veebruaris 1710, oli märtsis Innsbruckis, kuid kuberneri tööpakkumist vastu ei võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister. Juba järgmisel kuul läks ta aga Düsseldorfi ja sealt septembris Londonisse. Tema esimene reis Inglismaa pealinna kestis
Teose vaatepunkt, aegruum, süžee ja probleemistik. Täida tabel. Vastused peavad olema sisukad ja põhjalikud, tekstinäidetega. See ruum, mis on alajaotustes, ei ole sinu vastse jaoks, kirjutad nii palju kui vaja, trükkimine lükkab alajaotusi sujuvalt edasi. Salvesta iga natukese aja tagant oma töö ( salvesta ta korraliku pealkirjaga nii, et pärast üles leiad). Kui töö valmis, salvesta, loe üle, paranda vead, salvesta ning lae üles Terasse. „Punane kuninganna“ Victoria Aveyard -------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------- Jutustaja (minajutustus või kolmandas isikus jutustus) Minajutustus ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Peategelane Raamatu peategelane on Mare Barrow...
avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister . Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest. Kuninglik perekond Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim. Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe. Prints Joachim on lahutatud ja tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai ning prints Felix. Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka
• Oma esimesed suuremad tööd selles vallas kirjutas ta vahetult enne kodusõja puhkemist, kuid need avaldati alles aastaid hiljem. • 1640. aastal otsustas Hobbes Inglismaalt lahkuda, sest tülis kuningas Charles I ja parlamendi vahel oli ta oma kirjutistes toetanud esimest ning kartis samal aastal kokku kutsutud Pika Parlamendi poolseid repressioone. • Ta asus elama Pariisi, kuhu peagi koondus suurel hulgal inglise rojaliste. 1646. aastal sai Hobbesist seal kroonprints Charlesi matemaatikaõpetaja. • Kodusõjast sügavalt mõjustatuna kirjutas Hobbes 1651. aastal oma peateose "Leviaatan". Selles sisalduvate religiooni ja traditsioonikriitiliste seisukohtade tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul oli ta saatuse irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli juhitud vabariiklikule Inglismaale. Seal lubati tal rahulikult elada ning isegi oma teoseid avaldada. • Kui monarhia 1660
ja kantaate nii tegi ka Händel 4 Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile ning heliloojat kutsus oma kodumaale ka Inglismaasuursaadik Veneetsias. Händel lahkus Itaaliast veebruaris 1710, oli märtsis Innsbruckis, kuid kuberneri tööpakkumist vastu ei võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister. 5
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toime...
maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus." 6. Louis XIV surm 1712. aastal hakkas Louis ilmutama vananemise märke. Kuna kroonprints oli surnud rõugetesse, tõusis päevakorda tema pojapoja Burgundia hertsogi troonileasumine. Kuid ka tema ja tema poeg Bretagne'i hertsog haigestusid ja surid. Trooni päris hiljem hoopis Burgundia hertsogi noorem poeg Anjou hertsog, keda tuntakse Louis XV-na. 1715 aasta suvel halvenes Louis' tervis. Üks jalg põhjustas kohutavat valu. Lõpuks tunnistati paistetus ja tumedad laigud gangreeni sümptomiteks. Sellest sai Louis' surmahaigus. Pühapäeval, 1
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastai...
1809 sõlmiti rahuleping Venemaaga; Rootsi kaotas Soome ja Ahvenamaa; Troonipärija küsimus: Karl XIII oli lastetu; Troonipärija tuli leida välismaalt; Karl August; Parun Mörnerettepanek valida prantslane; JeanBaptiste Bernadotte; 1810 valiti marssal Bernadotte troonipärijaks; Ta läks üle luteri usku saabus oktoobris 1810 Rootsi; Karl XIII lapsendas ta. Ta uueks nimeks sai Karl Johan; Kroonprints astus sõtta Prantusmaaga, parandas suhteid Inglismaa ja Venemaaga.n g; Viimaselt sai loa liita endaga Norra; 1814 loovutas Taani Norra Rootsile; 03.02.2017 Põhjamaade ajalugu 11. Põhjamaad 19.sajandil Taani 1808. Aastast juhtis riiki Frederik VI; Riigi majanduslik olukord halvenes madalate viljahindade ja Norra kaotuse tõttu; Kuulutati välja riigi pankrot; Majadusolukord paranes 1830. Aastaks; Alustati industrialiseerimisega;
poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei
1986 valis Londonis asuv Linné ühing ta oma auliikmeks. Kuigi Akihito oli troonipärija sündimisest saadik, nimetati ta ametlikult troonipärijaks alles 10. novembril 1952 Tokio keisripalees toimunud tseremoonial. 1953. aasta juunis esindas Akihito Jaapanit Londonis Elizabeth II kroonimise tseremoonial. Akihito oli esimene Jaapani keiser, kelle abikaasa pole aadlik. Michiko isa oli suurärimees. Ta abiellus Michikoga 10. aprillil 1959 ja neil on kolm last: kroonprints Naruhito (sündis 23. veebruaril 1960) prints Akishino (11. november 1965) sayako Kuroda (endine printsess Sayako) (18. aprill 1969) Erinevalt varasematest keisritest kasvatasid Akihito ja Michiko oma lapsi ise, mitte ei jätnud seda lapsehoidjate ja teenijate hooleks. Akihito hakkas osa keisri kohustusi täitma pärast oma isa haigestumist 1988. aasta septembris, sealhulgas osales ta Jaapani parlamendi istungi avatseremoonial. Hirohito suri 7.
1864-- Wagneri ellu sekkus Baieri kuningas Ludwig II. (hull?) Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust. Eriti meeldis talle "Lohengrin", mis räägib luigerüütlist. LUIK -- tuleviku ettekuulutaja, jumalik olend. Ludwigi jaoks oli luik graatsia ja väarikuse kehastus. Luigerüütel muutus Ludwigi jaoks elavaks ülluse ja elegantsi kehastuseks. Ludwig elas Schwansteini lossis (luigekivi), kus teda ümbritsesid kõikvõimalikud kunstipärased luiged. 15. aastane kroonprints kuulis "Lohengrinit"ja nuttis meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus. Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise päeva oma õnnepaevaks. Ka Wagner leidis sama, aga ütles, et Ludwigile on antud poeetiline hing. Ludwig ümbritses end luigesümboolikaga ja lõpuks hakkas end samastama luigerüütliga -- uksildus, soov põgeneda oma unelmatemaale. Ludwig õppis
linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 4 2. POLIITILINE KESKKOND 2.1. Riigipea Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. 2.2. Parlament Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel
Aastal 1912 saabus Okinawale Jaapani admiral Dewa. Tema auks korraldati suured pidustused ning üks esinejatest oli Gichin Funakoshi. See oli esimene jaapanlastele korraldatud Okinawa võitluskunstide demonstratsioon. Admiral rääkis nähtust edasi Jaapani keisrile ja Funakoshi kutsuti 1917. a. Jaapanisse, Kiotos asuvasse budoalade peamajja karated esitlema. Tol ajal kutsuti Okinawa võitluskunsti Ryukyu Todejutsu. 1921. aastal, kui kroonprints Hirohito külastas Shuri linna Okinawal, nägi ta Funakoshi korraldatud demonstratsiooni. Prints oli sellest niivõrd vaimustuses, et lasi oma laeva kaptenil Kannahal korraldada kokkusaamine Funakoshiga. Hiljem soovitas Kannaha Funakoshile korraldada demonstratsioon Jaapanis. Enne oma Jaapani rännakut oli Funakoshi valitud Okinawa Võitluskunstide Liidu juhiks. Kuna uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. (5. dan oli tal elu lõpuni)
Kas SAKSA NOTAR kirjutada suure või väikese algustähega? – Täiend saksa on väikese algustähega siis, kui rõhutatakse notari rahvust. Kui see kaalutlus puudub, on õige suurtäht: Saksa notar. Tartus on Suur kaar ja Väike kaar; kaar on siin liigisõna ja seepärast väikese tähega. Ametinimetus kultuuriminister on väikese algustähega. Eesti turg ja Euroopa turg on suure algustähega. Ühend emake loodus on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Vene aeg. Sõna kroonprints on väikese tähega, nii ka ühendis Taani kroonprints Frederik. Millal kirjutada ilmakaari suure, millal väikese algustähega? – Ilmakaarte nimetused on väikese algustähega. Suurt tähte kasutatakse siis, kui Lääs ja Ida on kohanime tähendusega: mõeldakse (poliitiliselt) lääneriike ja (kultuuriliselt) idamaid. Kuid ka väike algustäht ei ole sellisel juhul vale, nt Sai läänelt (= lääneriikidelt) majandusabi.
okinawated ka Itosu Yasutsune, Matsumura, Arakaki ja Hosu juures. Aastal 1912 saabus Chujosse, Okinawale Jaapani admiral Dewa. Tema auks korraldati suured pidustused ning üks esinejatest oli Gichin Funakoshi. See oli esimene jaapanlastele korraldatud okinawa võitluskunstide demonstratsioon. Admiral rääkis nähtust edasi Jaapani keisrile ja Funakoshi kutsuti 1917. aastal Jaapanisse, Kiotos asuvasse budalade peamajja karated esitlema. Siis oli ala nimi Ryukyu Todejutsu. 1921. aastal, kui kroonprints Hirohito külastas Shuri linna Okinawal, nägi ta Funakoshi korraldatud demonstratsiooni. Prints oli sellest niivõrd vaimustuses, et lasi oma laeva kaptenil Kannahal korraldada kokkusaamise Funakoshiga. Hiljem soovitas Kannaha Funakoshile korraldada demonstratsioon Jaapanis. Enne oma jaapani matka oli Funakoshi valitud Okinawa Võitluskunstide Liidu juhiks. Et uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. 5. dan oli tal elu lõpuni
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900)................................................7 2. VORMEL-1...........................................................................................................8 2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8 ...
katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla. JAMESI VIIMASED AASTAD JA SURM 1624. aastal otsustas James viimaks siiski sõtta minna, et oma tütre au taastada. Et riik oli sisuliselt pankrotis, siis kutsus ta Buckinghami hertsogi ja poja soovitusel kokku parlamendi ning palus sellelt kehtestada erakorralised sõjamaksud. Nagu mitu korda varemgi, keeldus parlament sellest ning Jamesi vihal polnud piire. Kroonprints Charles suutis isa ja parlamendi erisusi siiski siluda ning teatud rahahulk siiski saadi. James eemaldus aga üha enam reaalsest valitsemisest, võimust võtsid resignatsioon ning maailmast eraldumine. Kuninga füüsiline tervis muutus üha kehvemaks, teda vaevas salapärane palavikuhaigus. 1625. aasta alguses Jamesi tervis siiski paranes ning ta otsustas minna suuremale ringreisile. Kuid seal tabas teda taas palavik, lisaks sellele asusid teda ravima Buckinghami
välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased. Tööpuudus on 8,8%, võrreldes Eestiga, kus tööpuudus on 4,4%, on Taanis väga raske tööd leida. Taanis valitseb parlamentaarne monarhia, riigipea on kuningas, kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seadustele allakirjutamine ja mõningad esindusfunktsioonid. Taani riigipea on hetkel kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969). Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat. Peaminister on Helle Thorning- Schmidt, kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001) Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Muidugi on mõned
varustust. 26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister Girija Prasad Koiralaga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha. 21. novembril 2006 kirjutasid peaminister Koirala ja maoistide juht Prachanda alla lepingule kodusõja lõpetamise koht. Kuningas Birendra oli hoolimata oma vastuolulisusest rahva seas väga armastatud. Ametlikel teadetel tulistas kroonprints Dipendra 1. juunil 2001 surnuks oma isa kuningas Birendra, oma ema kuninganna Aishvarya, oma venna, oma õe, oma isa noorema venna prints Dhirendra ja mitu oma tädi ning tulistas lõpuks iseennast. Kuigi prints Dipendra suri teadvusele tulemata, sai ta Nepali troonijärglusseaduse järgi kuningaks. Kui ta 3. juunil suri, kuulutati kuningaks tema isa vend Gyanendra. Viimane on ärimees, kellel on osalus paljudes suurtes Nepali firmades. Ta suurendas oma kuninglikku elatisraha ümberarvutatult
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
Jooksu ajal saadeti pidevalt ratsa- ja jalgrattakullereid staadionile teatama neist, kes jooksu juhivad. Viimane sõnum 70 000-le staadionil ja selle ümbruses viibinud kreeklasele oli kurb - juhib Flack. Siis jõudis staadionile vahutava hobuse seljas major Papadiamantopoulus, tormas kuningaloozi ja teatas, et juhtima on asunud kreeklane. Viimaks ilmus staadioni maratoniväravasse väike tolmune Spyros Louis. Prints Georg ja kroonprints Konstantin tormasid talle vastu ja jooksid võitja kõrval, üks ühel, teine teisel pool, kuni finishini. Louisil jätkus veel energiat, et kummardada rõõmsale kuningale. Louisi suudeldi, talle hõisati järele kuni riietusruumini, kuhu ta kanti õlgadel - üldine ekstaas valitses staadionil ja kogu linnas. Seitse minutit hiljem jõudsid staadionile järgmised kreeklased: Charilaos Vasilakos ja Spiridon Velokas. Neljandana finishisse jõudnud Gyula Kellner esitas aga protesti selle
ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne.Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada! PÖÖRDUMISED JA TIITLID Olenemata riigi ühiskondlikust ja majanduslikust korraldusest on viisakad pöördumisvormelid olemas igas keeles ning nende kasutamine on niisama loomulik kui tervitamine ja hüvastijätmine. Kõnetlussõnad · Kuningas ja kuninganna Teie Majesteet · Kroonprints ja kroonprintsess Teie Kuninglik Kõrgus · Suursaadik Teie Ekstsellents · Paavst Püha Isa · Katoliku kardinal, paavsti nuntsius Teie Pühadus · Õigeusu patriarh Teie Õndsus · Peapiiskop, piiskop Teie Hiilgus
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
» «See on hea. Aga tal on siin väga igav. Siin pole kuningaid; ega ole, Huck?» «Ei.» «Siis ta ei saa siin kohta. Mis ta peaks tegema?» «Noh, ma ei tea. Mõned neist teenivad politseis ja mõned õpetavad inimesi prantsuse keelt rääkima.» «Ai, Huck, kas prantsuse inimesed ei räägi siis nii nagu meie?» «Ei, Jim. Sa ei saaks sõnagi aru sellest, mis nad räägivad -- mitte ühtainustki sõna.» «Noh, see on ju kole lugu. Kuidas see siis nii on?» 1 Dauphin -- Prantsusmaa kroonprints, troonipärija. 291 «Ma ei tea. Aga nii see on. Ma oskan pisut nende pobinat ühest raamatust. Kujutle, et keegi tuleb su juurde ja ütleb: Polli-vuu-fraanzi1. Mis sa arvaksid?» «Ma ei arvaks midagi. Ma annaksin talle mööda pead. Kui ta ei oleks valge. Ma ei lubaks ühtki neegrit endale seda öelda.» «Lollus. Ta ei ütleks midagi paha. Ta ainult küsiks, kas sa oskad prantsuse keelt?» «Noh, miks ta siis seda ei küsi?» «Aga ta ju küsibki. Prantslane küsib seda niiviisi.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
