Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891)
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi
Kunstnikud soovisid näidata oma rahvaste kauget kangelaslikku minevikku, kasutades motiive rahvaluulest ja kujutades uutmoodi kodumaa maastikke. Kui sümbolismile olid tähtsad üksikisiku elamused või ajatud ja üldinimlikud teemad, siis rahvusromantism tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Aleksi Gallen-Kallela (Soome)- Kalevala ainelisi kompositsioone maalis sümbolistlikult, sest ta leidis, et rahvaluulemaailma kujutamine vajab tinglikumat väljendamis viisi. Ta toonitab kontuure. Maalilaad on stiliseeriv ja dekoratiivne. Nikolai Roerich (Vene) , Mihhail Vrubel (Vene) Arhitektuuris kasutati eeskujudena arhhailisit puuarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.
·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus
on sellega oluliselt seotud? Ornamentika loomisel lähtuti orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Sellega on seotud Glasgow' koolkond Šotimaalt. 8. Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Riias, Pariisis, Barcelonas, Berliinis Lk 1 9. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too mõni näide. Oma teoste ainestiku võttis ta Soome eeposest „Kalevala“. Näiteks tema teos „Lemminkäise ema“ 10. Kuidas väljendub rahvusromantism kunstis? Rahvusromantism väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajalugu, rahvaluulet ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsust sümbolina. 11
kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm
1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910 tempera, kriit, paber
Jug:19.saj lõpp püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistustes lähtuti taimedest; põhirõhk sujuvalt voolavatel joontel arhitektuur- hoone pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest (Estonia, Tallinna Draamateater) *Gaudi "La Sagrada Familia" (liivaloss) Maalid- sujuvad ja väljavenitatud figuurid, põhijoonte rõhutamine Ei taodelda ruumilisust Jutustava sisuga, legendiga. Palju tumedaid toone. *Gustav Klimt "Suudlus", "Juudit" *Akseli Gallen-Kallela "Lemminkäise ema" *Eduard Monch "Karje" *Konrad Mägi "Norra maastik" *Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine, mitte esemete jäljendamine *Matisse "Tants" (5 punast) Ekspr:20.saj (saksa fovism)
Tema loodud on kuulsad Muumitrollid. Tööstus: 22,3 23,8 16,4 Zacharias Topelius oli 1854 Helsingi Ülikooli Ehitus: 4,3 5,5 4,6 ajalooprofessor ning aastatel 18751878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Allikad Tarkiainen, Kari (2008) Svariges Österland Från forntiden till Gustan Vasa. ,,Svensk språkkultur i Finland"; ,,När kom svenskarna till Finland?". Atlantis ISBN 978-91-7353-227-3 (sverige) http://www.koolielu.ee/pages.php/0317?aj=1102 Välja antud 8. veebruar 2001. Kasutatud 09.03.2009 http://www.folktinget.fi/pdf/publikationer/Svifin.pdf Kasutatud 03.03.2009 ja09.03.2009
Ruumilisus rõhutatud, graatsiline Kontuur, siluett Claude Monet, Auguste Ashley Beardsley (g) Edvard Munch ("Karje") G. Munthe, A. Gallen- Henri Matisse, Maurice Renoir, Edgar Degas, C. Antonio Gaudi (a) Mihhail Vrubel Kallela, N. Roerich, (O. Vlaminc, Andre Derain Esindajad Pissarro, A. Sisley, Gustav Klimt (m) Redon), M. ciurlionis Auguste Rodin (sk)
1. S?mbolismi olemus. 2. Skulptor Auguste Rodini 3 t??d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik
1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades Suur tõus Skandinaaviamaade kunstis Skandinaavlased tutvusid prantsuse kunstiga Rootsi Soome Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised
Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli Gallen-Kallela 3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami? Kompositör - Jean Sibelius
(põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad
olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja mütoloogilisi kangelasi Edvard Munch(1863-1944) • Norra kunstnik „Karje“ • Teemadeks on inimest saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega Nikolai Roerich(1874-1947) • Vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich, Meretagused külalised Kristjan Raud(1865-1943) • Esimesi eesti kunstnikke kes tegi karjääri Eestis • Enamik loomingust koosneb söejoonistustest • Suur osa teostest on seotud folklooriga • Illustreeris teose „Kalevipoeg“ Teekond maailma lõppu
19.sajandi II pool rahvaste kunstis, rahvaluulet ja mütoloogilisi tegelasi tõlgendati Akseli Gallen- ,,Lemminkäise 20. sajandi algus kus polnud rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Kallela ema" iseseisvat riiki Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma Kogu Euroopas, kaasajas. Sooviti reaalsuse eest põgeneda. Toetuti Odilon Redon
Saarisega; 1905) Vanemuise teatrimaja Tartus (1906, hävinud) Korporatsiooni Sakala hoone Tartus Veski tänaval (koos Wivi Lönniga; 1911) Friedrich Akeli silmakliinik Tallinnas Roosikrantsi 10a (1912) Estonia teatri hoone (koos Wivi Lönniga; 1913) Helsingi üliõpilasmaja Pangahoone Helsingis Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen Temppeliaukio kirik Maalikunst: A Edelfelt A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. E Järnefelt H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes. Skulptuur: W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto
1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle
6) Millele pandi alus Eesti kunstis 19-20. sajandivahetusel? Pandi alus kunsti õppimise võimalustele ja rahvakunstile. 7) Kus võis Eestis õppida kunsti 19-20. sajandivahetusel? A. Laikmaa ateljee koolis 8) Kes oli tuntud isik Eesti kunsti ja seltsielus 20. sajandi alguses? Ants Laikmaa 9) Nimeta ja kirjelda A. Laikmaa portreid? ''Marie underi portree'', ''Autoportree'', ''Lydia Koidula portree''. Impressionismi mõjulised psühholoogilised pastellportreed. 10) Kust võttis A. Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Oma teoste ainestiku võttis Kalevalast, sümbolistika teemad. 11) Nimeta E. Munchi teoseid? ''Karje'', ''Madonna'' 12) Kes oli esimene eestlastest rahvusvaheliselt tuntud kunstnik? Kristjan Raud 13) Milline teema oli oluline K. Raua loomingus? Kalevipoja teema 14) Nimeta ja kirjelda K. Raua joonistusi ja graafikat? '' Inimene ja öö'', ''Pesu'', ''Kalevipoja surm'' . Tegi jõulisi vorme, rasked nurgelised vormid.
pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tarvis visandatud illustratsioonid, mis talle hiljem surematut kuulsust tõid.
postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on eriti kuulus Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) oma soome rahvaeepose "Kalevala" ainetel loodud teostega. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund. Eestlaste rahvusteadvus oli 19. sajandi lõpus ja 20. alguses just ärganud.
Karje. 1908.a. Maalikunst Norra Edvard Munch Elutants. JUUGEND 19. sajandi lõpp Maalikunst Itaalia Rossetti. La Ghirlandata Arhitektuur Eesti F. Mieritz ja I. Gerassimov Ammende Villa Pärnus. 1905. Maalikunst Eesti Konrad Mägi (1878-1925). Norra maastik. 1908-1910. RAHVUS- ROMANTISM 19. sajandi lõpp Maalikunst Soome Akseli Gallen-Kallela Kullervo needus, 1899.a. Maalikunst Leedu Mikalojus Konstantinas iurlionis Loss. 1908.a. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Kalevipoeg. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Viru vanne. 1920
Sümbolistid kujutavad oma teostes väljamõeldud asju ja olukordi. Fantaasiast sündinud pildid. Sümbolistid leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Neis teostes pole kindlatvisuaalset kujundust tegelastest ja kunstnik võib selle ise väljamõelda. G. Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke,
· Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Venemaa -maalis kummalisest piinast haaratud tegelasi ,,Deemon" ,,Luik-tsaaritar" Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja
Vincent van Gogh (1853-1890). Olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Kuulsamad teosed: ,,Vaas 12 päevalillega" (1888),"Tähistaevas", ,,Kohviku terrass öösel" (1888) Paul Gauguin (1848 1903). Kuulsamad teosed: ,,Nägemus peale jutlust"(1888), ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Oled Sa armukade? " (1892), ,,Autoportee paletiga" (1893) Sümbolism: Nikolai Triik (1884 1940). ,,Konrad Mäe" portree (1908), ,,Lennuk" (1910) Aksel Gallen-Kallela (1865 1931). ,,Lemminkäise ema" (1897) , ,,Sampo kaitsmine" (1896), ,,Kullervo needus" (1899).
Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut kunstide sünteesi, pühendades energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide elustamisele.
nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal- 1896.a. ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). 3.Nimeta Antoni Gaudi tuntumaid teoseid. Too kaks näidet. (Kleebi ) „Casa Vicens“, „Sagrada Família kirik“, „Casa Batlló“, „Casa Milà“ jne. . 2. Nimeta kunstniku nimi ja maali pealkiri. Akseli Gallen-Kallela, Lemminkäise ema 3. Kelle teosed on „ Karje“, „ Madonna“, „Elutants“? Kleebi need teosed siia. Edvard Munch. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist. Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid
mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda
Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga. Soome kunstis jättis temasse tugeva mulje Akseli Gallén- Kallela looming. 1911-1914 valmis Paul Raual mitmeid kompositsioone teemadel "Leinav Linda", "Kalevipoeg ema otsimas" ning "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Pärast I maailmasõda kuivasid baltisakslaste tellimused kokku ning Paul Raud leidis uue rakenduse eesti intelligentsi esindajaid portreteerides. Näiteks võib tuua "P. Jürgensoni portree" ja "C. Poska portreed".
kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud rahvusromantismi vaimust. Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike
helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku
Nikolai II tütar. Pildil on näha kuidas ta on riietatud pikka halli kleiti ja seisab trepiastmete ääres, toetates oma paremat kätt käepidemele. Näha on punast vaipa ning tagapool punast kardinat. Samuti on pildil näha marmorskulptuuri. Maalil on kenasti tasakaalus punane, hall ja valge värv, tibake ka musta (varjud). Näoilmselt ei pakatu mitte mingit huvitavat emotsiooni, võibolla õrn väsimus. Maal on suur, kuid sellegipoolest on tegu hea teosega. Neljas valik oli `'Akseli Gallen Kallela portree'', maalitud 1920. aastal õlivärve kasutades lõuendile. Selle teose puhul meeldib mulle see, kuidas pildil olevat meest on kujutatud: kiilaspäine härra, kellel on on paksud vuntsid ja suus piip, seljas paistab olevat pruun triiksärk valgete käiste ja pruuni lipsuga. Tema silmist näen mina elukogenud meest, kelle pea on tarkust täis. Värvidest on pildil ainult kasutatud pruuni, valget ja halli. Taaskord maal, mille võiks samuti seinale panna!
MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged
· Mihhail Vrubel Mihhail Vrubel oli vene maalikunstnik. Tema loomingut iseloomustab vene traditsioone järgiv dekoratiivsete detailide küllus, vanavene ja Bütsantsi kunsti mõju põimus juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega. · James Ensor - James Ensor oli belgia maalikunstnik ja graafik. Ta oli üks moodsa kunsti eelkäijaid, kes mõjutas tulevast ekspressionismi ja sürrealismi. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallelah maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" Nikolai Roerich oli vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane. Kuulus ka ,,Mir Iskusstva" rühmitusse. · Edvard Munch
Rõhutatud piirjooned Arhidektuuris kasutati loodusele omast kõverjoont. Hoone välisilme kujunes tema funktsioonist e. otstarbest. Nt.Gustav Klimt (pilt) Rahvusromantism Peamiselt levis nendes maades, kus ei olnud veel iseseisvat riiki. Nt: Norra, Soome, Eesti. Temaatika kujunes rahvaluule, eeposte, legentaarsete ajaloo kujutamisega. Nt: Eestis- "Kalevipoeg" K.Raud, O.Kallis, N. Triik. Soomes- "Kalevala" A. Gallen- Kallela (pilt) ja Norras- viikingi temaatika. Modernism e. Moodne kunst 20.saj.(algas 1905.a.) Oli rohkelt lühiajalisi erinevaid kunstivoole. Sooviti teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Fovism (les fauves-metsikud) 1901.a., Prantsusmaa Värvi kaudu positiivsete tunnete avaldamine maalil. Jõulised värvipinnad ja hoogsad pintslilöögid. Erksad värvid. Nt: H.Matisse "Tants (pilt)
silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose ,,Kalevala" illustraator. Edvard Munch 1863-1944 Põhjamaade kuulsaim sümbolist, kelle väljendusrikas looming on olnud eeskujuks ekspressionistidele. Norra kunstniku loomingut mõjutasid lapsepõlvemälestused ja inimese hirmud. Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid. ,,Laps ja surnud ema" ,,Karje" NEOIMPRESSIONISM
figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII
norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1
tegemisi. Elu lõpus kannatab Munch silmahaiguse käes, mis ei lasknud palju maalida. 23.jaanuaril 1944.a. suri Munch oma mõisas. Kogu loomingu pärandas Oslo linnale ja 1963.a. avas Oslo linn Munchi Muuseumi. 19.saj. lõpul oli maalikunst meeldivalt omapärane Eestis, Soomes ja Venemaal. Siin arenes välja nn. rahvusromantiline suund. Maalidel püüti kujutada oma maa ja rahva sangarlikku minevikku ning taaselustada rahvaluule võluv maailm. Soome tuntuim kunstnik on Akseli Gallen-Kallela ( 1865-1931). Õppis Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Pariisis, kus sai sümbolistlikke mõjutusi. Varasemad tööd on realistlikud. Pärast reisi Karjalasse ja Põhja-Soome hakkas maalima sealset loodust ja rahvuseepose ,,Kalevala" teemadel. On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema
Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad
sümbolitena. - Lõid mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. - Näit: Theodor Kittelsen- “Must surm” (kujutab katkuepideemiat Norras)- Lõi mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide kangelastest. - Gerhard Munthe- “Kosilased – Püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil. - Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel
Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). Akseli Gallen-Kallela maal. MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku
Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid. Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1
kõrvaga"1889 Gauguin"Sainte-Victoire´´i mägi"Toulousse-Lautrec Ammende villa Pärnus 1897 ,,Bruant´i kabaree reklaam"1892 1905 Estonia teater Tallinnas La Sagrada Familia kirik Beardsley"Paabulinnurüü" Redon"Ronk" 1983 1883 1894 1882 Munch"Karje" Munch"Elutants" Klimt"Juudit" Klimt"Suudlus" Gallen- Kallela 1893 1899-1900 1901 1907-1908 "Lemminkäise ema"1897 Raud"Kalevipoeg kivi Mägi"Tee Tartust Kallis"Kalevipoeg kellukest Matisse"Elurõõm" Heitmas" Viljandisse" helistamas"1915 1905-1906 Dufy. ,,Kummardus Kirchner"Autoportree Dix"Sõda" Picasso"Avignoni naised"
aga ulatuslikult eksponeeritud impressionismi suurkujude teosed (Tiik, 1975, 5-6). Kodumaale tagasi jõudnud, peatus Laikmaa esmalt jälle Tallinnas. Kitsaste olude sunnil läks ta 1901. aasta suvel Haapsallu. Järgnevad paar tööaastat Haapsalus olid loominguliselt produktiivsed. Laikmaa teosed, mis olid tugevasti mõjutatud impressionismist, olid uueks nähtuseks eesti kunstis. Nendel aastatel külastas ta Helsingit. A. Gallen-Kallela looming pani Laikmaa mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber (Tiik, 1975, 6). Haapsalu oli kunstnikule vaid vahepeatuseks, sinna kestvamalt pidama jääda polnud ta kavatsenudki. Laikmaa edasised tegevusplaanid nõudsid laiemaid võimalusi, suuremat keskust, ja selleks oli tema jaoks enesestmõistetavalt kubermangulinn Tallinn. Seal oli ta töötanud kohe pärast Düsseldorfist ja hiljem välismaareisilt tulekut, seal oli tal tutvusi nii
Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed". Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau, Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst
Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe. tööstuslikku masstootmist vastandav, eesmärgiks vabaneda 19.saj ehitus-ja 19. saj lõpp 20. saj algus Juugend Euroopa, Ameerika tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Taimevormid, keldi ja jaapani kunst, rokokoo, Gustav Klimt, Edvard Munch. kohalik rahvakunst
1. Kujutavad väljamõeldud asju ja olukordi, kunstniku fantaasias sündinud kujutluspildid. 2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama. Koosneb kolmest pildist: noormees põllul, sõit hobustega, leinav noormees. 8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak
Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand
annaabi.ee 
