Kasutan oma uurimustöös soomekeelset teaduskirjandust, sest Soomes on hüpnoosist ilmunud hiljuti ka raamat ning asjaga tegelevad mitmed spetsialistid. Lisaks tegutseb Soomes Hüpnoosiliit juba 1970-ndast peale. Peamiste allikatena on Hannu Lauermaa "Lääkärilehti", arstidele mõeldud ajakirjas ilmunud ülevaateartikkel, mis on väga hea teadusliku käsitluse ja viidetega kõrge impakt faktoriga publikatsioonidele. Lisaks 2004. aastal Soomes välja antud raamat "Hypnoosi ja suggestio" (S. Kallio, 2004). Proovin oma lühikeses ülevaates näidata, millisetes kliinilistes valdkondades saab hüpnoosi edukalt kasutada ja milline on hetkel suhe õiguseteaduse ja hüpnoosi vahel. Hüpnoos on paljuski jäänud läänemaailmas tahaplaanile ning seda ümbritseb liigselt müstika ja saladuseloor. Hüpnoosi definitsioon Alustama peab teema lähtekohaks oleva mõiste defineerimisest. Esmapilgul tundub küsimus, mis on
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus........
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus. Aga selles, kas keegi kuskil lisaks meile olemas on, olen ma täiesti kindel, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kedagi peale meie ei eksisteeri ja samas on olemas palju väiteid nende olemasolu kinnitamiseks. Kasutatud kirjandus: ,,Teine maailm. Kahtleja käsiraamat" Jouko Aho, Nils Edelman, Kari Enqvist, Jukka Häkkinen, Timo Kaitaro, Sakari Kallio jne. http://www.hot.ee/fiction/artiklid/ufo.htm http://www.otsimrat.net/ufolehekulg/VILJARING.HTM http://et.wikipedia.org/wiki/Viljaringid http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4lise_elu_otsingud
tähelepanu keskpunkti. Ajakirjanduses rõhutati, et võimlemine on vajalik mitte üksnes meestele, vaid ka naistele ja tütarlastele. Kuid see ei olnud veel kaugeltki naisvõimlemine. Seisukoht, et naiste võimlemine peab meeste omast sisuliselt erinema, alles küpses. Anna Raudkatsi Soomes õppimise ajal sealnegi naisvõimlemine alles püüdis iseseisvuda, vabaneda Lingi ja sookolite võimlemise jäikusest, muutuda dünaamilisemaks ja plastilisemaks. Selle nimel töötasid Elin Kallio ja Elli Björksten, töö viis lõpule Hilma Jalkanen, kes oli eelnevalt tutvunud saksa võimlemiskoolkondadega Berliinis ja Münchenis. Erilise hoo ja suurema sisulise arenguga edenes Eesti naisvõimlemine 1920. Aastate teisel poolel. 1925.aastal saabus energiline organisaator ja andekas pedagoog Ernst Idla diplomeeritud spordiõpetajana tagasi Saksamaalt, kus ta õppis Kalevi stipendiaadina. Berliinis
Punaarmee alused tulid Tallinna lahele, et vältida selle mineerimist. Nii pääsesid Nõukogude väed Eesti territooriumile baasidesse ja võib öelda, et Soome lahe sulustrateegia lõunatiib kukkus ära. Ei saanud enam loota Soome lahe sulgemisele. Rootsis oli alati viidatud sellele et mitte valitsus vaid rahvas ei taha aidata Soomet. Rikhard Sandler rootsi välisminister otsusas kutsuda kõik Põhjala riigipead- kolm kuningat ja president Kyösti Kallio 1939. Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus
Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi aluste mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse se...
Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
kiiresti, et ta saaks aru missuguseid psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme toob endaga kaasa kirurgiline vahelesegamine ning missugused on postoperatiivsed rehabilitatsiooni võimalused. Kirjandus: Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Pikkarainen P. (2003). Õendusoskused. Medicina. Korte,R., Rajamäki, A., Lukkari, L., Kallio, A. (1996) Perioperativinen Hoito. Porvoo Smeltzer, S. C., Bare, B. G. (2003) Brunner & Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams&Wilkins, 1071. Õe käsiraamat. 2001. Tallinn: Medicina, 208-209.
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soo...
(Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Priit Võigemast Henn Ahas Indrek Sammul Ants Ahas Hele Kõre Marta Alo Kõrve Käsper Ott Aardam Kohlapuu Karol Kuntsel Martinson Anti Reinthal Tääker Ott Sepp Mugur Mart Toome Miljan Argo Aadli Konsap Bert Raudsep Käämer Jaan Tätte kapten (Oskar Eller) Hannes Kaljujärv salgajuht Peter Franzén Sulo A. Kallio Guido Kangur Karakull Martin Veinmann pataljoniülem (Karl Einbund) Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat. Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud. 2.3 Filmivõtted Haapsalus Võttepäev algas näitlejate ja massistseenis osalejate riietamisega-grimeerimisega kultuurimajas. Vabatahtlikke tuli Anneli Akna sõnul Haapsallu kogu Eestist. Filmigrupp kasutab raudteejaama suurt ootepaviljoni
Aastatuhandete jooksul on saarte pindala pidevalt suurenenud ja need on kokku kasvanud. Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud. Kuigi kogu Saaremaa areng on seotud merega, eristub kitsas rannikuala, mis tänapäeval on merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa
kaksikymmentäyksi kakskümmend üks kaksistaan kahekesi kaksitoista kaksteist kaksitoistavuotias kaheteistkümneaastane kala kala kalakeitto kalasupp kalastaa kalastada, kala püüda kalenteri kalender kalja kali (siin: õlu) Kallio (kaupunginosa Helsingissä) Kallio (Helsingi linnaosa) kallis kallis kalsarit pikad aluspüksid kamala kole, hirmus kamarimusiikkifestivaalit kammermuusikafestival kammata kammida kampa kamm Kanariansaaret Kanaari saared kanasalaatti kanasalat kangas kangas, riie
Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond"). Kirjutas sageli oma luuletusi ümber nii, et neil oli mitu versiooni. Oli tugevalt valgustusajavaimuline kirjanik, rõhutas mitmes seoses
1932-36 Soome senise ajaloo pikaealisem Kivimäki valitsus (tsentrumi vähemusvalitsus: Maaliit, Progressiivne partei, RKP) stabiliseeris olukorra. Sisepoliitilise- ja majanduskriisi ületamine. Muuhulgas valuuta devalveerimine (1931), riigi sekkumine majandusesse, mille tulemuseks elatustaseme tõus. Põhjamaine punamullavalitsus (12.3.1937-1.12.1939) 1937 valiti Soome presidendiks Maaliidu Kyösti Kallio SDP toel. Kallio oli nõus Maaliidu (5 kohta), SDP (5 kohta) ja Progressiivse partei (2 kohta, PM) koondvalitsusega, mis jõi püsima kuni Talvesõjani. Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel! Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus. Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944) Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel
aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti Liidu (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale.[ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#V.C3.A4lispoliitika_.281918.E2.80.931939.29] 2.3 Majanduselu Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted
Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere stepivööndis, levinud Jamnaja kultuurist. Selle rahvastik on 3000 eKr läinud liikvele. Nii on nöörkeraamikakultuur levinud laiemalt ida ja põhja poole, osalt ka Kesk-Euroopasse. Jamnaja kultuuri vasest ja pronksist esemed. Samal ajal läänemere kultuuris vasest ja pronks esemeid veel ei leidunud. Polnud rahul Kalev Wiiki teooriaga ja 2012. a Soome keeleteadlased Petri Kallio ja Jaakko Häkkinen: ühine nn uurali algkeel eksisteeris Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Valter Lang: Eestlaste juured Eestimaal Vikerkaar, 2014 nr 7-8: algläänemeresoome keel sai Läänemere äärde jõuda alles mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Pronksiaegsed kultuurid 10. loeng Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall?
külastas 1929. aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti liidu, kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Seetõttu jäi Eesti 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Kultuur Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1928. aastal etendus esimene eesti ooper "Vikerlased". Tegutses Eesti Kultuurkapital
Kuningriik või vabariik? Riigijuht - riigihoidja Taheti uua Soome kuningriik Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I) Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid. 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks Riigpeaks oli president Soome presidendid 1919-1940 K. J. Stahlberg (1919-1925) L.K.Relander (1925-1931) P.E. Svinhufvud (1931-1937) K. Kallio (1937-1940) Soome välispoliitika Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond Rahvuslik Eduerakond Maaliit Sotsiaaldemokraadid
vabanemise meetod. Hüpnoosi eesmärgiks on selgitada välja halva harjumuse tekitaja ning püüda asendada seda mõne tervislikuma harjumusega. Paljude sõltuvustega tegelevate teraapiaseansside jooksul kasutatakse enesehinnangut tõstvaid sisendusi. Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (Streeter 2006: 62-65). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususe kohta statistilist kinnitust saadud (Lainjärv 2011: 5). 10 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia
Välispoliitika ülem oli ka varem president, nüüd on EL-ga seonduv peaministri asi, muuga tegeleb president. Peaminister Mari Kiviniemi. Ministreid kokku 20, neist 11 naised. Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei. Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed, Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit. Soome presidendid: 1919-1925 K. J. Stahlberg 1925-1931 L. Kr. Relander 1931-1937 P. E. Svinhufvud 1937-1940 K. Kallio 1940-1944 R. Ryti 1944-1946 C. G. E. Mannerheim 1946-1956 J. K. Paasikivi 1956-1982 U. Kekkonen 1982-1994 M. Koivisto 1994-2000 M. Ahtisaari 2000- ... T. Halonen 32.Lipp, vapp, hümn. Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.
Gerhard Munthe Harald Oskar Sohlberg. Levib lisaks rahvusromantismile ka üldine sümbolism (kunstnik kui eriline olend) ehtsümbolistlik autoportree kuid taustal norralik kirik. Sohlberg (norra loodus, tinglik, üldistatud) Soome rahvusromantiline arhitektuur (Tampere toomkirik Lars Eliel Sonck; Kallio Kirik) Saarinen Helsingi rraudteejaam Akseli Gallen Kallela! (samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?)
aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti Liidu (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti- sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale. Parlamentaarse demokraatia aastad 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (1918-1920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni
2292 1941 Kalda Meelis Tallinn 05:28:41 M21 1221 1296 Kaljumäe Anti Harju 04:06:29 M21 1940 1778 Kaljuvee Lauri-AndresTallinn 04:48:39 M21 2381 2903 Kall Andres Tallinn 05:58:58 M21 619 1326 Kallasmaa Sander Tallinn 03:36:54 M21 2126 2187 Kalle Rein Põlva 05:03:48 M21 2143 1624 Kallikorm Janno Tallinn 05:05:46 M21 1017 2921 Kallio Janne Soome 03:56:32 M21 2125 2054 Kalm Aigar Harju 05:03:24 M21 1052 1076 Kalmus Rando Harju 03:58:42 M21 1251 2611 Kalnins Martins Läti 04:07:51 M21 211 349 Kalvershs Maris Läti 03:12:16 M21 1901 1504 Kandla Veiko Tartu 04:46:02 M21 2057 1901 Kangro Toomas Jõgeva 04:57:07 M21 293 226 Kanistik Heiki Tallinn 03:17:54 M21
marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel. Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama ja Eestisse toimetama. Vabatahtlike värbamine läks täie hooga käima, aastavahetuseks olid 2 väeosa enam-vähem valmis. Esimesena jõudis Eestisse majon Ekströmi väeosa, nn 1
168 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪ- ɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 11. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-302-7. 12. VAHUR MÄGI. Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918–1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-344-2. 13. HEIKKI OLAVI KALLIO. Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen Yliopiston. Huma- nististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7. 14. ÜLLE RANNUT. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
