Samal ajal oli ta hämmastavalt õrn muusikaliste mõjutuste vastu soome kirjanduses. Samuti kasutas ta saksa-, prantsuse-, itaalia-, ladina- ja ingliskeelseid tekste fakt, mis hiljem kirjeldas ka tema akadeemilisi oskusi peale muusika. Sibelius rääkis neid keeli osavalt ning õppis meistriteoseid nende originaalkeeltes ka. Kreeka keeles. Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku ,,pingerida", mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson 17 (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck.
ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed. Johan Ludvig Runebergi (1804-1877)- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse
maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.
Suomi kirjailijat · Elias Lönnrot · Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoaja, kielentutkija, lääkäri ja suomalaisen kasvitieteen uranuurtaja. · Lönnrot oli suomen kielen uudistaja, useiden sanakirjojen toimittaja ja ensimmäisen suomenkielisen aikakauslehden kustantaja sekä toimittaja. Hän julkaisi useita kansaa valistavia terveydellisiä ja tieteellisiä julkaisuja. · Tove Marika Jansson · Oli suomalainen kirjailija, taidemaalari, filosofian tohtori, pilapiirtäjä ja sarjakuvataiteilija, joka tunnetaan parhaiten Muumi-hahmojen luojana. · Ruotsinkieliseen taiteilijaperheeseen syntynyt Jansson oli jo lapsuudestaan asti tuottelias, ensin etenkin kuvataiteilijana ja myöhemmin kirjailijana ja kuvittajana. · Menestykseen Jansson nousi 1950-luvulla, kun ensimmäiset muumikirjat ilmestyivät. · Muumitarinoita kertyi Janssonin elämän aikana p...
Turu romantisimi tabas peagi tagasilöök => Arwidssoni pagendamine, Turu põlemine, ülikooli üleviimine Helsingisse. Laupäevaselts mitteametlik selts, mille liikmed olid endised Turu üliõpilased. See ühendas noori haritlaskonna liikmeid ja oli neile mõttevahetusfoorumiks. Liikmed olid näiteks Runeberg, Snellmann, Topelius, Cygnaeus ja Nervander. Seltsiga seotud ka Lönnrot. Sõrpruskond=> Lönnrot, Runeberg ja Snellmann => asutasid Soome Kirjanduse Seltsi, millest sai peagi Lönnroti ,,Kalevala" kirjastaja. Sõpruskond lagunes kui nad lahkusid Helsingist eri suundadesse. Laupäevaseltsi liikmed sattusid vastamisi rahva seast tõusnud liikumisega, mida nimetati äratusliikumiseks, mille tuntumaiks juhiks oli Paavo Ruotsalainen ja mis levis üliõpilaskonnas. Liikumine haaras kaasa andeka Lars Stenbäcki, kelle elueituse vastu astus Runeber 1838 üles ,,Vana aedniku kirjades"
Lönnrot pääsi kuitenkin pienellä avustuksella opiskelemaan Porvoon lyseoon, mutta hän muutti kuitenkin pian Hämenlinnaan, missä hän pääsi apteekkarin oppilaaksi. Lönnrot järjestettiin kuitenkin nopeasti opiskelemaan Hämeenlinnan triviaalikouluun itsenäisesti ja työsopimus apteekissa lopetettiin. Saadessaan päättötodistuksen jatkui Lönnrotin opintojen tie Turun akatemiassa, jossa samaan aikaan opiskelivat myös Johan Ludvig Runeberg ja J.V. Snellman. Lönnrot ansaitsi samaan aikaan raha kotiopettajana. Lönnrotin kiinnostus runoja ja suomen kieltä kohta syttyi hänen ollessaan kotiopettajana turkulaisen professorin ja hänen perheensä luona. Lönnrot suoritti filosofian kandidaatin tutkinnon, minkä jälkeen hän aloitti lääketieteen opinnot Turussa ja jatkoi niitä myöhämmin Helsingissä. Ennen opiskelujen alkamista Helsingissä, Lönnrot aloitti
Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen Temppeliaukio kirik Maalikunst: A Edelfelt A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. E Järnefelt H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes. Skulptuur: W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto Alexander II Monument, Senate Square, Helsinki J Takanen Ville Valgren Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg
folklivsskildringarna i stockholmsmiljö, till exempel Hyrkuskens berättelser. Sannolikt var han sin tids mest spelade dramatiker i Sverige med bland annat det välkända lustspelet (komedi) Ett resande teatersällskap (1848), som gjordes som TV-serie i Sveriges Television 24 år 1972. Repliken "Fan skall vara teaterdirektör" ur denna pjäs har ofta citerats i teatersammanhang genom seklerna. Johan Ludvig Runeberg ses ännu idag som Finlands nationalskald. Hans dikter markerade en nystart för den svenskspråkiga lyriken i början av 1830-talet och det är en utveckling som delvis går i samma riktning som den mer realistiska, samhällsengagerade och radikala prosalitteratur, som vi redan talat om och delvis läst. Samtidigt som Runeberg på många sätt bryter med romantiken finns det fortfarande kvar många motiv - flyttfåglarna är ett "Flytt-
Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts
kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine
Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (18231849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese
juugend tampere toomikrik hallidest kividest pruun katus suur ringi kujuline aken väike müür ümber helsingis ajaloo muuseum hall torn pruuni ja halli triibud üleval segamini sibeliuse auaammas jooksev mees keskmaajooksja paavo nurmi kuju keset basseini havis amanda merineitsi skulptuur felix nylund kolm seppa torni otas üksik skulptuur all ümber teised aleksander ii ausammas skulptuur soome eepos mees all koer/hunt C. Sjöstrand W. Runeberg J. Takanen V. Valgren V. Aaltonen E. Hiltunen Eliel Saarinen- juugendstiilis Eero Saarinen A. Lindgren H. Gesellius L. Sonck A. Aalto Timo ja Tuomio Suomalainen W Lönn hilma af kilnt- • abstraktsionism, loomingut eluajal ei eksponeerinud, pidi alles 20 a pärast tema suma avaldama nils von dardel • sündis bettnas södermanlandis • 1888 • õppis rootsi .... • loomingut mõjutasid postimpressionistid, foovide puhas värv ja jaapani puulõiked. Kasutas
A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine Kalevalalik-Runeberglik ajastu (1828.1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos. Kuulsaim Kalevala illustreerija Akseli Gallen-Kallela (looming 1890-1931) Kalevalalik-Runeberglik ajastu Johan Ludwig Runeberg (1804-1877): soomekeelse rahva (Saarijärve Paavo) ja Soome looduse (Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome
Kaks erinevat mõõka on sarnasedKarjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Hümn- Maamme( Meie Maa) Hümni muusika autor on saksa immigrant Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. 33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (1823 1849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. runo karjala ja soome eepiline rahvalaul. Runo-vormis on näiteks Elias Lönnroti (18021884) koostatud soome rahvuseepos "Kalevala" (1835 1836).
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne,. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane.Vastandlikkus Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo(Hüljatud, Jumala emakirik pariisis), inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.(tasuja) 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine.
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa
vastandlikud hea ja halb, erandlikud kangelased, sisemine ja välimine ilu vastandatud. · Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. · Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. · Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo( ,,Jumala ema kirik Pariisis") , inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism · sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated.