IV.Sümfoonia.1911 · Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella ,,Män fràn slätten och havet " (Knape) · Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella 15 V.Sümfoonia.1915/1919 · Kuus laulu klaveri saatel - ,,Der wanderer un der Bach" (Greif) · ,,Tanken" , duett kahele sopranile klaveri saatel · Op.28 ,,Sandels" , imprompt meeskoorile ja orkestrile (Runeberg), ümber töödatud 1915 a. · Op.84 Viis laulu meeskoorile a capella VI-nda ja VII-nda sümfoonia valmimisaastatel ei ole Sibelius kirjutanud olulist vokaalmuusikat. 3.1 KEELELISED PROBLEEMID Sibeliuse laulud järgnevad tähtsuselt kohe tema orkestriteostele,kuid millegipärast ei ole nad väga lauljate poolt armastatud. Väga harva esitatakse Sibeliuse laule programmilisuse alusel ja lisaks sellele ei ole väga palju tema laule ka salvestatud.
ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST
(Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.). Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses (Vikipeedia, 2017). Ainsus Mitmus Meessoost null-lõpp -ы nimisõnad -ь -и -а -е -о -(ь)я
Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed. Johan Ludvig Runebergi (1804-1877)- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus
maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.
Keijo Hotakainen ja myyjä Meeri Ala-Kuusisto. · Kari Hotakainen kirjoitti ylioppilaaksiRautalammin yhteislukiosta vuonna 1976. · Hän on koulutukseltaan humanististen tieteiden kandidaatti. Sofi Oksanen · On virolaistaustainen suomalainen kirjailija. · Oksanen on julkaissut kolme romaania ja yhden näytelmän. · Hän voitti vuonna 2008 Finlandia-palkinnon sekä 2 Sofi Oksanen Kaiken takana oli pelko -kirjan julkistamistilaisuudessa.009 Runeberg-palkinnon romaanillaan Puhdistus. · Esikoisromaanissaan Stalinin lehmät (2003) Oksanen käsitteli Neuvosto-Viroa ja maahanmuuttajuutta syömishäiriöiden kautta.
1640. asutati Soome ülikool: Turu akadeemia. Alguses tugevdas see rootslaste mõju , sest tõi kaasa endaga rootslastest õppejõude ja õpilasi. Vähehaaval aga tasandus algul valitsenud ebasuhe ja pöördus Soome kasuks, ja ülikool hakkas elavdavalt mõjutama kogu maa kultuurielu. Vahepeal oli paar raskemat ajajärku. Suured näljaaastad 17.sajandi lõpul ja sellele järgnes Põhjasõda ning selle võidukale algusele järgnes Soome okupeerimine. Kirjanduselu üldjooni Runeberg kurdab "Maamme"-laulus Soome vaesuse üle: "Meie maa on vaene ja jääb selliseks/ sellele, kes ihkab kulda". Neid värsiridu on sageli korratud seoses poliitika või majandusega ja neid võib kohaldada ka Runebergi eelsele kirjandusele. Üleminek rikkast ja mitmepalgelisest rahvaluulest "päriskirjandusse" oli järsk ja põhjalik. Soome vanim kirjandus on ligi kolme sajandi jooksul mahult väike, ainevallalt ahas, stiililt üksluine. Tõeliselt hakkab kirjanduselu hoogu minema alles 18
Lönnrot pääsi kuitenkin pienellä avustuksella opiskelemaan Porvoon lyseoon, mutta hän muutti kuitenkin pian Hämenlinnaan, missä hän pääsi apteekkarin oppilaaksi. Lönnrot järjestettiin kuitenkin nopeasti opiskelemaan Hämeenlinnan triviaalikouluun itsenäisesti ja työsopimus apteekissa lopetettiin. Saadessaan päättötodistuksen jatkui Lönnrotin opintojen tie Turun akatemiassa, jossa samaan aikaan opiskelivat myös Johan Ludvig Runeberg ja J.V. Snellman. Lönnrot ansaitsi samaan aikaan raha kotiopettajana. Lönnrotin kiinnostus runoja ja suomen kieltä kohta syttyi hänen ollessaan kotiopettajana turkulaisen professorin ja hänen perheensä luona. Lönnrot suoritti filosofian kandidaatin tutkinnon, minkä jälkeen hän aloitti lääketieteen opinnot Turussa ja jatkoi niitä myöhämmin Helsingissä. Ennen opiskelujen alkamista Helsingissä, Lönnrot aloitti
Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen Temppeliaukio kirik Maalikunst: A Edelfelt A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. E Järnefelt H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes. Skulptuur: W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto Alexander II Monument, Senate Square, Helsinki J Takanen Ville Valgren Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg
folklivsskildringarna i stockholmsmiljö, till exempel Hyrkuskens berättelser. Sannolikt var han sin tids mest spelade dramatiker i Sverige med bland annat det välkända lustspelet (komedi) Ett resande teatersällskap (1848), som gjordes som TV-serie i Sveriges Television 24 år 1972. Repliken "Fan skall vara teaterdirektör" ur denna pjäs har ofta citerats i teatersammanhang genom seklerna. Johan Ludvig Runeberg ses ännu idag som Finlands nationalskald. Hans dikter markerade en nystart för den svenskspråkiga lyriken i början av 1830-talet och det är en utveckling som delvis går i samma riktning som den mer realistiska, samhällsengagerade och radikala prosalitteratur, som vi redan talat om och delvis läst. Samtidigt som Runeberg på många sätt bryter med romantiken finns det fortfarande kvar många motiv - flyttfåglarna är ett "Flytt-
Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts
kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine
Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (18231849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese
juugend tampere toomikrik hallidest kividest pruun katus suur ringi kujuline aken väike müür ümber helsingis ajaloo muuseum hall torn pruuni ja halli triibud üleval segamini sibeliuse auaammas jooksev mees keskmaajooksja paavo nurmi kuju keset basseini havis amanda merineitsi skulptuur felix nylund kolm seppa torni otas üksik skulptuur all ümber teised aleksander ii ausammas skulptuur soome eepos mees all koer/hunt C. Sjöstrand W. Runeberg J. Takanen V. Valgren V. Aaltonen E. Hiltunen Eliel Saarinen- juugendstiilis Eero Saarinen A. Lindgren H. Gesellius L. Sonck A. Aalto Timo ja Tuomio Suomalainen W Lönn hilma af kilnt- • abstraktsionism, loomingut eluajal ei eksponeerinud, pidi alles 20 a pärast tema suma avaldama nils von dardel • sündis bettnas södermanlandis • 1888 • õppis rootsi .... • loomingut mõjutasid postimpressionistid, foovide puhas värv ja jaapani puulõiked. Kasutas
A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine Kalevalalik-Runeberglik ajastu (1828.1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos. Kuulsaim Kalevala illustreerija Akseli Gallen-Kallela (looming 1890-1931) Kalevalalik-Runeberglik ajastu Johan Ludwig Runeberg (1804-1877): soomekeelse rahva (Saarijärve Paavo) ja Soome looduse (Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome
Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma margid, venelastel polnud Soomes kodanikuõigusi. Helsingi sai pealinnaks 1812. Arhitekt oli saksa päritolu Carl Ludvig Engel. Ehitus väga hoogne. Helsingisse 1819 senat, ülikool 1828 (Turu Akadeemia toodi üle). Turu Akadeemiast sai Keiserlik Aleksandriülikool. Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee. Lauantaiseura akadeemiline selts. Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda. 1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs. 1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks. J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa lehes, seda võiks pidada Soome esimeseks poliitiliseks leheks. Oli Helsingi ülikooli rektor, edendas haridust, töötas senatis rahanduskomisjoni juhina. Tänu temale Soome mark, soome keel ametlikuks keeleks.
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (1823 1849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. runo karjala ja soome eepiline rahvalaul. Runo-vormis on näiteks Elias Lönnroti (18021884) koostatud soome rahvuseepos "Kalevala" (1835 1836).
tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi
Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne,. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane.Vastandlikkus Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo(Hüljatud, Jumala emakirik pariisis), inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.(tasuja) 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine.
tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine
mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa
vastandlikud hea ja halb, erandlikud kangelased, sisemine ja välimine ilu vastandatud. · Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. · Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. · Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo( ,,Jumala ema kirik Pariisis") , inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism · sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated.
annaabi.ee 
