TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog TÄPITÄHTEDE REEGEL Hei! Onko kotipaikkasi Kyyjärvi? A Ä
aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema.
Keskaeg ja gootika Vanimad kivikirikud ehitatud 14.-15.saj, Ahvenamaal Hattulan Püha Risti kiriku- kaunid seina- ja laemaalid (Hattula Pyhän Ristin kirkko) Tuntuim keskaegne kirik Turu Toomkirik, tüüpiline telliskivigootika Keskaegne kirik oli ristkülikukujuline, põhjapool asus käärkamber, lõunapool relvakamber Lagi tavaliselt kaetud puust silindervõlviga, hiljem telliskivivõlv Hollola ja Porvoo kirikud Siseseinad, võlvid ja kantselei kaeti maalingutega Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903)
Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igaveseks ajaks Venemaa osaks, kuid veel samal sügisel valiti Soomes uute valitsejate ettepanekul saadikud, kes pääsesid Peterburis tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome kuulutati suurvürstiriigiks ja Aleksander I selle valitsejaks. Autonoomse suurvürstiriigi pealinn oli algselt Turu, rahana hakkas kehtima vene hõberubla. Tsaari Venemaa ametlik sõda Rootsiga lõppes 17.septembril 1809.aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki. Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal. Samm-sammult arenev majanduselu
kiiresti, et ta saaks aru missuguseid psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme toob endaga kaasa kirurgiline vahelesegamine ning missugused on postoperatiivsed rehabilitatsiooni võimalused. Kirjandus: Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Pikkarainen P. (2003). Õendusoskused. Medicina. Korte,R., Rajamäki, A., Lukkari, L., Kallio, A. (1996) Perioperativinen Hoito. Porvoo Smeltzer, S. C., Bare, B. G. (2003) Brunner & Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams&Wilkins, 1071. Õe käsiraamat. 2001. Tallinn: Medicina, 208-209.
Kirikus on säilinud kaunid seina ja laemaalid. • Tuntuim kesaegne kirik on turu toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat läänemere piirkonnas • nt hattula pyhaän ristin kirkko • keskaegne kirik on ristküliku kujuline kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. • Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Porvoo kirikutes. • Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. • Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj.) ja hämenlinna kindlus (romaani loss tüüp) 13-18.saj. Ämenlinna ... ROOTSI renessanss 16.saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj
Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M. J. ja Wilson, D. (Ed.) Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kantero, L. R., Levo, H., Österlund, K. (2005). Lasten sairaanhoito. WSOY Porvoo. Korppi, M., Kröger, L., Rantala, H. (toim.) (2011). Lastehaiguste valvearsti käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I. (1999). Haige lapse ravimine. Raamatus: Raivio, K., Siimes, M., A. (toim.) Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina. Lastehaiguste praktikum. (1986). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Pediaatria kateeder. 25 Lassauer, T., Clayden, G. (2007). Illustrated Textbook of Paediatrics
pitää (= täytyy) pidada (on vaja) pizza pitsa pohjoinen põhi poika poiss poikaystävä meessõber, poiss, kavaler poimia korjata pois ära polku teerada polttaa põletada; suitsetada pomo ülemus, boss porkkana porgand porkkanalaatikko porgandivorm Porvoo (kaupungin nimi) Porvoo (linna nimi) posti post postikortti postkaart postimaksu postimaks postimerkki postmark postipaketti postipakk postitoimisto postkontor potilas patsient pudota kukkuda puhdistaa puhastada
lepinguga Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud. Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi
Keskpartei linnade jaoks; 1879 esimene suurem streik metsatööstuses; 1880.aastail algas tüi tollide pooldajate ja vabakaubanduse pooldajate vahel, 1887 jäid peale tollide pooldajad; Sõjaväereform mindi üle sõjaväekohustele; Hakati arutama hääleõiguse laiendamist; 17.02.2017 Põhjamaade ajalugu 13 Soome 19.sajandil 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu; 1809 Porvoo riigipäev; Soomes sai suurvürstiriik Venemaa koosseisus, Vene keisrist sai Soome suurvürst; Säilis senine õiguskord, luteri usk ja rootsikeelne asjaajamine; Soome sai oma keskvalitsuse ja riigikassa; Kõrgemaks valitsusorganiks sai Senat; Keisrit esindas kindralkuberner; Soomele anti tagasi varem Venemaale kuulunud alad (Viiburi); 1812 kuulutati pealinnaks Helsingi; Bürokraatia ajastu 1820.-1850.lõpuni ei käinud koos riigpäev;
10.Mida teha avariiolukorras? Milleni viib viivitamine? 11.Kuidas toimub töö käigus elektrimõõteriistade näitude fikseerimine ja mida ei tohi unustada? 12.Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud? 13.Millal tohib ühendada skeemi lahti? 14.Ohutustehnika nõuded enne elektriskeemi lahtivõtmist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abo, L. (1972). Elektroonika konstruktor. Tallinn: Valgus. 2. Ahoranta, J. (1997). Sähköteknikka. WSOY Porvoo. 3. .Bähr, H., Ecke, W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin. 4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: "Koolibri". 5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed tööd. 6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980)
1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan. 1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius. 20Autonoomiaaeg Soomes Soome Vene suurvürstiriigina 1809-1917. Napoleon ja Aleksander I jagasid maailma. Soome jäeti Venemaa mõjuvõimu alla. 1808-1809 okupeerisid Vene väed sõja käigus Soome. Rootsivastasest sõjast sai kiiresti vallutussõda. 1809 märtsis kutsus Vene tsaar kokku Porvoo Maapäeva, kõik seisused andsid tsaarile truudusvande. Ametlik rahu oli Hamina rahu 17.sept 1809. Rootsi loovutas Soome koos Ahvenamaaga Venemaale. Soomest sai autonoomne suurvürstiriik Vene tsaaririigi koosseisus. Jäi kehtima leteri usk, rootsi õigus- ja haldussüsteem, ametlikuks keeleks jäi rootsi keel. Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma margid, venelastel polnud Soomes kodanikuõigusi. Helsingi sai pealinnaks 1812
teise suuna. ,,Põdrakütid" => heksameetris kirjutatud talupojaeepos, toon ja stiil on homeroslik, kuid suure eepose masinavärk pannakse kujutama lihtsat rahvast ja tema elu. Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on ,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast. 1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks. Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala"
Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E. (1999). Südame ja veresoonkonna haigused. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk.327-339. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kaljusaar, H. (2007). Hüpertensiooni diagnoos, ravi alustamise ajastus ja prognoos. Lege Artis, Vol. 12, 9–11. Kantero, L. R., Levo, H., Österlund, K. (2005). Lasteen sairaanhoito. WSOY Porvoo. Kelsey, J. & McEwing, G. (2006). Physical Growth and Development in Children. Raamatus: Glasper & A., Richardson, J. A. (Ed.). Textbook of Childrens and Young Peoples Nursing. Edinburg: Churchill Livingstone Elsevier, lk.184-185. Kelsey, J. & McEwing, G. (2006). Respiratory Illness in Children. Raamatus: Glasper & A., Richardson, J. A. (Ed.). Textbook of Childrens and Young Peoples Nursing. Edinburg: Churchill Livingstone Elsevier, lk.430.
Valta, valtio ja kansalainen. Forum-kirjasto. Kustannusosakeyhtio Tammi. Helsinki, 1989 120. Kuntalaki: Kunnalliskomitean mietintö. - Helsinki, 1993. 121. Kurvinen, P.; Sippala, S. Päätöksenteko hallinnossa. 2.uudistettu painos. Lakimiesliiton kustannus. Helsinki, 1989 122. Makkonen, K. Luentoja yleisesta oikeustieteesta. Toinen, muuttamaton painos. Kustannusyhtio "Juridica" Ky. Helsinki-Jyväskylä,1981 123. Modeen, T. Virkamiesoikeus pääpiirteitäin .Werner Söderström OY. Porvoo-Helsinki, 1976. 124. Niemivuo, M. Valtio ja kunnallinen itsehallinto. Julkisoikeudellinen tutkimus. With on English Summary. Lakimiesliiton Kustannus. Helsinki, 1991 125. Opiskellen Euroopan Yhteisöön. Valtiovarainministeriö, Henkilöosasto; Valtionhallinnon Kehittämiskeskus. Helsinki, 1993 126. Oulasvirta, L. Kuinka kuntaa toimi. 1992 3. uudistettu painos. Suomen Kaupunkiliitto/Kaupunkiopisto. Suomen Kunnalisliitto/Kunnalisopisto 127. Oulasvirta, L
Valta, valtio ja kansalainen. Forum-kirjasto. Kustannusosakeyhtio Tammi. Helsinki, 1989 117. Kuntalaki: Kunnalliskomitean mietintö. - Helsinki, 1993. 118. Kurvinen, P.; Sippala, S. Päätöksenteko hallinnossa. 2.uudistettu painos. Lakimiesliiton kustannus. Helsinki, 1989 119. Makkonen, K. Luentoja yleisesta oikeustieteesta. Toinen, muuttamaton painos. Kustannusyhtio "Juridica" Ky. Helsinki-Jyväskylä,1981 120. Modeen, T. Virkamiesoikeus pääpiirteitäin .Werner Söderström OY. Porvoo-Helsinki, 1976. 121. Niemivuo, M. Valtio ja kunnallinen itsehallinto. Julkisoikeudellinen tutkimus. With on English Summary. Lakimiesliiton Kustannus. Helsinki, 1991 122. Opiskellen Euroopan Yhteisöön. Valtiovarainministeriö, Henkilöosasto; Valtionhallinnon Kehittämiskeskus. Helsinki, 1993 123. Oulasvirta, L. Kuinka kuntaa toimi. 1992 3. uudistettu painos. Suomen Kaupunkiliitto/Kaupunkiopisto. Suomen Kunnalisliitto/Kunnalisopisto 124. Oulasvirta, L
raamat. Elektrotehnika I. Alalisvooluahelad. Tln.: Natura-E, 1993. 154 lk. H. Puurand. Üldelektrotehnika. Tln.: Valgus, 1996. K. Timpmann. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tln.: Koolibri, 1999. 158 lk. R. Pütsep. Elektritehnika ja elektroonika. Õpik kutseõppeasutuste õpilastele. Tallinn, 2000 (Tallinna Transpordikool). 220 lk. Elektrotehnikaõpikuid mehhatroonikuks õppijaile Jukka Ahoranta, Jaakko Ahoranta. Sähkötekniikan ja elektroniikan perusteet. WSOY Mekatroniikka, Porvoo, 1999. 263 s. Elpers, H. Meyer, N. Meyer, Marquart, Nabbefeld, Skornitzke, Willner, Ruve. Mechatronik Grundstufe. 3. Auflage. Kieser Verlag GmbH, Neisäß, 2000. 336 s. Elpers, H. Meyer, N. Meyer, Marquart, Nabbefeld, Skornitzke, Willner, Ruve. Mechatronik Fachstufe. 1. Auflage. Kieser Verlag GmbH, Neisäß, 2000. 552 s. Fachkunde Elektrotechnik. 22. überarbeitete und erweiterte Auflage. Verlag Europa-Lehrmittel, 1999. 560 s. Muu kasutatud kirjandus
kui tüdrukutel, nii laste endi kui ka nende vanemate vastuste nähtuste omavahelisi seoseid. põhjal (Lahikainen et ai 1995). Et väheneja rahutu uni, halb enesetunne ja kontsentratsiooni-häired raskendavad õpilase Käsutatud kirj andus toimetulekut ja tekitavad pingeid inimsuhetes, siis võib tekkida suletud ring - tekkivad pinged toovad kaasa tulemuste Allardt, E. 1976. Hyvinvoinnin ulottuvuuksia. Porvoo: WSOY. halvenemise, halvenevad tulemused pingete suurenemise ja Boon, R., 2002. Anxiety. Retrieved March, 19 2005 from psühhosomaatiliste häirete süvenemise. http://home.iprimus.com.au/rboon/AnxietvPTSDetc.htm Ferrari, ML, 1986. Fears and phobias in childhood: some
annaabi.ee 
