Põhjamaade ajalugu (0)

Põhjamaade ajalugu
2.09. 2016

Põhjamaade esiaeg

Põhjamaade vanim asula

• Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega);
  
• 120-130 000 aastat vana;
  
• Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades;
  

• Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr
  
• Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri;
  

Inimasustuse algus:

• Rootsi -> 12 aastatuhat eKr;
  
• Taani -> 13 aastatuhat eKr;
  
• Norra -> 10 aastatuhat eKr;
  
• Soome -> 9 aastatuhat eKr;
  

Põhjamaade mesoliitikum

• Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased ;
  

Maglemose kultuur

• 9.-7. Aastatuhat eKr;
  
• Hakati inimesi maha matma;
  

Kongemose kultuur

• Taani;
  
• 6. Aastatuhat eKr;
  

Ertebølle kultuur

• 6.-4.aastatuhat eKr;
  
• Taani;
  
• Tunnuseks kivikirved;
  
• Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik , kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid;
  

Suomusjärvi kultuur

• Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr;
  

Neoliitikum

• 4. Aastatuhat eKr -> keraamika algus;
  
• Massiline sisseränne põhjamaadesse;
  
• Hakkab kujunema paikne asustus;
  

Lehtpeekrite kultuur

• 4.-3. aastatuhat eKr
  

Venekirveste kultuur

• Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane;
  
• 2800-1800 eKr;
  
• Laevakujulised e. Venekirved;
  
• Nöörkeraamika;
  

Soomeugrilaste saabumine

• 3.aastatuhat eKr;
  

Pronksiaeg

• 1800-500 eKr
  
• Hakkavad tekkima kaljumaalingud;
  
• Ususümbolid, riided;
  

Tollundi mees

• 2200 aastat vana u;
  
• Rituaalse mõrva ohver;
  

Põhjamaade esiaeg 2

Rauaaeg

• Põhjamaade rauaaja periodiseerimine :
  
  • Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr);
    
  • Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr);
    
  • Rahvarännete aeg (4.-6-saj.);
    
  • Vendeliaeg (6.-8.saj.)
    
  • Raudesemed valmistati soo- või järvemaagist;
    
  • Säilinud esemeid on vähe. Surnuid põletati, hauapanuseid oli vhe;
    
  • Ilmastik oli muutunud jahedamaks;
    
  • 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid;
    

Rooma rauaaeg

• Saanud nime Rooma impeeriumi kõrgaja järgi;
  
• Kasvab germaani hõimude mõju, keldid tõrjutakse kõrvale;
  
• Palju Roomast prit esemeid: jooginõud, kujud, mündid, ehted;
  

• Põhjamaade inimesed hakkavad kandma pükse;
  
• Põldudel hakati kasvatama rukist;
  
• Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi;
  

Svioonid

• Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania’’ svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98.
  

Rahvarännete aeg

• Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas;
  
• Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine;
  

Suur-Rootsi idee

• Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast;
  

Vendeliaeg

• Eelneb viikingiajale;
  
• Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi;
  
• Ajastut iseloomustab tugevate valitsejate esilekerkimine Kesk-Rootsis;
  
• Tegeleti rauakaubandusega;
  
• Tähtsateks kaubaartikliteks olid karusnahad ja orjad ;
  

Taanlaste esmamainimine

• 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased ;
  
• Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit;
  

Saamid

• 6.sajandil kirjeldati rändsoomlasi;
  

16.09.16

Viikingiaeg

• 9.-11.sajand;
  
• Periood, mil Skandinaaviast pärit meresõitjad hoidsid hirmu all tervet Euroopat;
  
  • Avviken- keegi, kes läheb reisile,
    
  • Vik - merelaht ;
    
• Prantsusmaal- normannid ,
  
• Inglismaal - taanlased,
  
• Iirimaal - fingallid ,
  
• Venemaal - varjaagid ,
  

Meresõitude põhjused

• Paremate elamistingimuste otsimine,
  
• Väheviljakad maad,
  
• ,,Nooremate poegade põhjus’’
  
• Naiste lühike eluiga,
  

Oli 3 tüüpi mereretki:

• Lühiajalised retked lähedastele maadele;
  

Gröönimaa

• 983 -> Erik Punane rajab asunduse;
  
• Tekivad Lääne- ja idaasundus;
  
• Asundused säilisid 15.sajandini;
  

Vinland

• Põhja-Ameerikas;
  
• Umbes aastal 1000 jõudis Leif Eriksson Ameerikasse;
  
• L’Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel;
  

Taanlaste retked

• Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri ;
  
• Iirimaale rajati Dublini riik;
  
• Inglismaal asus Danelag;
  
• 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia;
  

Rootsist lähtuvad retked

• Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi;
  

23.09.16

Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp.

• Pikka aega valitses sugukondlik kord;
  
• Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid ;
  
• Sugukonna juhtideks olid konungid ;
  
• Rahvakoosolekud ehk tingid ;
  
• Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres;
  
• Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu;
  

Taani ühendamine

• 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas;
  

• Jellingi kivi
  
• Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa;
  

Knut Suur

• Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas;
  

Norra rajamine

• Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid;
  
• Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga;
  
• Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku;
  
• Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa ;
  

Rootsi

• Olof Skötknung - ühendas Rootsi hõimud 1000;
  
• Kuningas oli valitav;
  

Island

• 10.sajandil hakkas koos käima üleislandiline rahvakoosolek Alting ;
  

Soome

• Riiki ei tekkinud
  

Ristiusu levik

• 9.sajandil tõi konung Taani kaasa munga , kes hakkas inimesi ristima;
  
• 10.sajandil algas võitlus inglise ja saksa usulevitajate vahel;
  
• Välismaised misjonärid polnud Põhjamaades edukad ;
  
• Ristiusk hakkas laiemalt levima siis, kui usu võtsid vastu kuningad;
  
• Taani kuningas Knut Suur rajas mitu kirikut, levitas usku Rootsis;
  
• Norras levitasid ristiusku esimesed kuningad;
  
• Edukam oli selles Olav Püha;
  
• Rootsis võeti ristiusk vastu 11.-12.sajandil;
  
• Islandil võeti ristiusk vastu Altingi otsusega 999?
  

Viikingiaja lõpp

• 11.sajandil hakkas Euroopas kinnistuma tugev kuningavõim;
  
• See võimaldas Euroopa riikidel tugevamini viikingitele vastu astuda;
  
• Viikingite väljatõrjumine Inglismaal 11.saj . seda loetakse viikingiajastu lõpuks;
  

Viikingiajastu tulemus

• Kaubanduse areng Põhja-Euroopas;
  
• Vastukaal araablastele;
  
• Uute linnade rajamine ( Dublin , Derby jne);
  

30.09.16

Põhjala keskaeg I

Pärast viikingiaega…

• ...oli segane ja kodusõdaderohke ajastu;
  
• Samal ajal rahvaarv mitmekordistub;
  

1.Rootsi

• 11.-12. Sajandini käis võitlus erinevate valitsejasuguvõsade vahel;
  
• Stenkili dünastia;
  
• Sverkeri dünastia;
  
• Eriku dünastia;
  

Erik Püha (1155-1160)

• Süvendas ristiusku;
  
• Alustas ristiretki soomlaste vastu;
  
• Tapeti 1160.aastal palgamõrvari poolt;
  

• Kuulutati pühakuks. 18.mai on Erik Püha mälestuspäev;
  

Kiriku tähtsus kasvab

• Talupojad jäävad ilma õigustest vaimulikku valida;
  
• Rootslased hakkasid maksma maksu Rooma paavstile;
  
• Peapiiskopi asukohaks sai Uppsala;
  
• *Pildil* uppsala toomkirik;
  

Jarl

• 12.sajandil kerkib kuninga kõrvale teine tähtis võimukandja- jarl ;
  
• Jarlid olid pärit Östergötalandi maakonnast, nende järeltulijaid hakati nimetama folkungiteks;
  

Sigtuna hävitamine

• Sigtuna oli Rootsi tähtsamaid keskusi Uppsala kõrval;
  
• 1187 põletavad Sigtuna linna maha ida poolt tulnud meresõitjad;
  
• Pärast Sigtuna hävitamist tugevdati maa kaitset;
  
• Rajati uusi kindlustusi, millest esile kerkis Stockholm ;
  

Birger Jarl (u1200.1266)

• Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks;
  
• Õnnetus luua tugev keskvõim;
  
• Loodi provintsiseadustik;
  
• Jätkati Soome alistamist;
  
• Stockholmi linna väljaarendamine;
  
• Birgeri Jarli poeg Valdemar sai kuningaks;
  
• Pärast Birger Jarli surma algas kodusõda tema poegade Valdemari ja Magnuse vahel;
  

Magnus Aidalukk (1275-1290)

• Jäi peale võitluses vend Valdemariga;
  
• Tpetus sakslastele;
  
• Tugevdas kuningavõimu;
  
• Aadlikud hakkavad teenima ratsaväes;
  
• Vasekaevanduste kasutuselevõtt;
  

Birger Magnusson (1290-1321)

• Kuningaks saades 11-aastane;
  
• Tema asemel valitses algul Torgils Knutssen, kelle ajal ühendati Soome lõplikult Rootsiga ;
  
• 1302 hakkas Birger iseseisvalt valitsema ;
  
• Algas tüli vendadega;
  
• Torgils Knutsson hukati;
  

Hatuna üllatus

• 1306. Vangistasid vennad Birgeri Hatuna lossis;
  
• Kuningas oli sunnitud loovutama osa riigist vendadele;
  

Nyköpingi pidusöök

• 1317 kutsus kuningas vennad Nyköpingi lossi ja lasi neil seal nälja surra;
  

• Rootsis hakkas mäss kuninga vastu;
  
• Kuningas Birger põgenes Taani. Tema poeg hukati;
  
• Võimule tuli 3aastane Birgeri vennapoeg Magnus ;
  

14.10.16

2.Taani

• 11.sajandi lõpus toimusid troonisõjad, mis kestsid 80 aastat;
  
• Segadused lõpetas 1157 võimule saanud Valdemar Suur (1157- 1182 );
  
• Tehti koostööd Saksa-Rooma riigiga, aeti minema vendid;
  
• Maa kaitseks hakati rajama kindlustusi, üks neist oli Kopenhaagen ;
  

Valdemar II

• Liitis Taaniga Põhja-Eesti 1219;
  
• 1223 langes vangi, kaotas suure osa võidetud maadest ;
  
• Dannebrog ;
  
• Valdemar II ajal pandi kirja Taani seadused;
  
• Koostati maade hindamise raamat;
  
• Ringstedi katedraal ;
  

Kuningavõimu nõrgenemine

• Pärast Valdemar II surma nõrgenes kuningavõim;
  
• 1282 Vordingborgi akt - algeline põhiseadus;
  
• Kutsuti kokku Dannehof - aadli esinduskogu;
  

Christopher II

• Taani nõrgim kuningas;
  
• Kaotas võimu Dannehofile;
  
• Riiki nõrgestasid talupoegade mässud;
  
• Taani sattus täielikult sakslaste mõju alla;
  

Valdemar IV Atterdag( 1340 -1375)

• Võimule tulles kuulus kuningale vaid osa Jüütimaast;
  
• Oli suunitud jätkama maade müümist;
  
• 1349. aastaks suutis suurema osa riigist tagasi võita;
  
• Riigistati omanikuta jäädud maad
  
• Saadi tagasi Rootsile kaotatud territooriume
  
• Dannehof korraldati ümber - lisaks aadlikele kuulusid sinna vaimulikud
  

Taani- Hansa sõda 1360-1370

• Algas Gotlandi saare pärast;
  
• Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla.
  

3. Norra

• 1130-1240 pidevad kodusõjad;
  
• Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule
  

Hakon IV Hakonsson(1217-1263)

• Birkebeiner/Birkebeinerrennet
  
• Lõpetati sisesegadused
  
• Moodustati riiginõukogu
  
• Island ja Gröönimaa allusid Norrale
  
• Magnus Seaduseparandaja
  
• Koostati Norra seaduste kogu
  

Norra- Rootis personaalunion

• 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson;
  
• 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast;
  
• Aadlikud pidid ise põldu harima ;
  
• Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi;
  

5.Soome

• 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks;
  
• Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks;
  
• 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir;
  

4.11.16

Põhjamaade unioonid

Folkungite lõpp Rootsis

• Magnus VII/VI Erikson oli Rootsi ja Norra kuningas (1319-1364);
  
• Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem;
  
• Vastuolud aadlikega, kes suruvad läbi maaseaduse, mille järgi oleks kuningas valitav;
  
• Kuningas pani oma poja Hakoni 1354 Norra kunungaks;
  
• Taani-Hansa Liidu sõjas toetas Rootsi Hansa Liitu;
  
• Tekkis segadus Rootsi valitsemises Magnuse ja Hakoni vahel;
  
• Macklenburgi Albrecht ;
  
• 1364 tagandati Magnus Eriksson;
  
• Uueks kuningaks sai Albrecht;
  
• Albrecht oli ebapopulaarne;
  
• Võõramaalane;
  
• Müüs Gotlandi Saksa ordule;
  
• Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip;
  
• Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.);
  
• 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar;
  

• EE tegevuse tulemusel

• 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete;
  
• Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele;
  

Kolme riigi unioon

• 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi.
  
• Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm.
  
• Vitaalivennad – esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi.
  
• Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel.
  

Pommeri Erik

• Asetati kolme riigi kuningaks;
  
• Margarete valitsemine:
  
  • Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas;
    
  • Maksustas Rootsi suurte maksudega;
    
  • Kokkuleppel Hansa Liiduga saavutas kontrolli Stockholmi üle;
    
  • Suutis mereröövlite mõju Läänemerel vähendada;
    
• 17. juunil 1397 kogunnesid Taani, Norra ja Rootsi aadlikud Kalmari linnas;
  
• Loodi Kalmari unioon – Taani, Norra ja Rootsi ühisriik.
  

Uniooni mõranemine

• Rootsi oli uniooni vatsu, sest Rootsis olid kõrgetel ametikohtadel taanlased ja sakslased ;
  
• Uninoon kurnas Rootsi majandust;
  

Engelbrekt Engelbrektsson

• 1434 lagas talupoegade ülestõus Engelbrekt Engelbrektsson juhtimisel;
  
• Pommeri Erik kuulutati troonilt kukutatuks;
  
• Engelbrekt Engelbrektsson kuulutati legendiks;
  
• 1436 Engelbrektsson tapeti unioonimeelsete aadlike poolt;
  
• Regendina hakkas valitsema Karl Knutsson;
  

Engelbrektssoni tegevuse tulemusel

• Talupojad said arvestatava mõju;
  
• Taastati Rootsi iseseisvus ;
  
• Moodustati rahvakoogu – Riksag;
  
• Pommeri Erik ei külastanud enam Põhjala riike, läks tagasi Pommerisse;
  
• Mõneks ajaks taastati unioon 1440 - ndatel;
  

11.11.16

Põhjamaade unioonid 2

Rootsi

• Rootsi troonil vahetuvad kuningad
  
  • Christian I
    
  • Karl Knutsson
    

• Rootsis hakkavad võimusegaduste ajal tähtsat rolli mängima aadlisuguvõsad:
  

• Oxenstiernad
  
• Vasad
  
• Tottid
  

• Tähtsaks muutub jälle regendi amet.
  

• 1471 Brukenbergi lahing Taani ja Rootsi vägede vahel. Taanlased said lüüa, kuningas langes rootslaste kätte vangi.
  
• Sten Sture vanem – Rootsi regent 1470 – 1497 .
  

• Taani oli huvitataud endiselt kolme riigi unioonist.
  
• Uniooni pooldas osa Rootsi aadlist. Rootsi talupojad olid uniooni vastu.
  
• Sten Strue toetus talupoegadele.
  
• 15. saj lõpul sõdis Rootsi üheaegselt Venemaa ja Taaniga.
  
• 1497 andis Sten Sture alla;
  
• Taani kuningas Johan sai taas kolme riigi valitsejaks.
  
• Taani kuningas oli Rootsis valitsejaks 4 aastat;
  
• 1501. taastati Sten Sture võim.
  

Svante Nilsson – regent ( 1503 – 1512 )

• Tema järel tuleb võimule tema poeg Sten Sture noorem
  
• Sten Sture ( N ) toetus talupoegadele.
  

• Christian II ( 1513 – 1523 ) Taani kuningas.
  
• Osa aadlist otsis abi Taani kuninga Christian II käest.
  

• 1517 võitsid rootslased taani väge Brännkyrka lahingus.
  
• 1520 kaotasid rootslased lahingu Asundeni järve jääl. Sten Sture ( N ) sai surmavalt haavata .
  

Stockholmi piiramine 1520

• 1520. septembris Stockholm alistus. Christian II kuulutati Rootsi kuningaks.
  

Stockholmi veresaun

• 1520. aasta novembris tapeti Stockholmi suurel turul 82 Sturede pooldajat.
  
• Kuningas Christian II sai omale hüüdnime Türann.
  

Taani ja Norra

• 15 – 16 saj. kasvas aadlike arv;
  
• Taani riiginõukogu kokku ei kutsutud;
  
• Christian II ( 1513 – 1523 ) Taani kuningas;
  
• Christian II oli enne kuningaks saamist Norra asevalitsejana;
  
• Norra liideti kindlalt Taani külge. Kõikidel kõrgetel ametikohtadel olid taanlased.
  
• 1515 abiellus Saksa – Rooma keisri Karl V õega.
  

Island

• 1402. – katk hävitas üle poole rahvast.
  
• Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed .
  
• Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit.
  

Soome

• Peaprobleem : Venemaa vallutussoovid
  
• 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda.
  
• Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes.
  

Põhjamaade ajalugu 7

Uusaja algus. Reformatsioon

Rootsi

• Gustav Vasa (1496– 1560 );
  
• Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus;
  
• Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada;
  
• 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel;
  
• Gustav Vasa kuulutati regendiks;
  
• 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev;
  
• Rootsi–Taani sõda lõppes 1524;
  
• Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi. Aga riik oli vaba;
  
• Olaus Petri –alustab Rootsis reformatsiooni ja hakkab levitama luteri usku. Kirik allub riigile;
  
• Rootsis viiakse Gustav Vasa juhtimisel läbi luterlik reformatsioon ;
  
• 1527 . maksustatakse kirikud;
  
• Hiljem allutatatakse kiriku vara riigile;
  
• Tänu kiriku varade riigistamisele sai Rootsi vabaks välisvõlast;
  
• Rootsi muutus Põhjamaade jõukamaks riigiks, kelle käest teised tahtsid laenu;
  
• 1542–1544 Dacke sõda – talupoegade ülestõus kuninga maksupoliitika vastu;
  
• 1544 kuulutati välja monarhia pärilikuks;
  
• Korraldati ümber sõjavägi–loodi regulaararmee;
  

Gustav Vasa aja lõpul:

• Majandus õitsval järjel;
  
• Tugev armee ;
  
• Hariduselu oli tähelepanu alt välja jäänud;
  

Gustav vasal oli 3 naist:

• Järeltulijad olid 2 esimese naisega. Esimesega 1 laps, teisega 3 last.
  

Troonipärijad – Erik, Johan, Magnus, Karl;

• Magnus ei saanud kuningaks ja sai printsitrooni ja ta vaimne olukord läks halvemaks;
  

Erik XIV ( 1560 – 1568 )

• Valitses 8 aastat;
  
• Võttis esimesena kuningana endale järjekorranumbri;
  
• Suhtus vendadesse umbusklikult;
  
• Kannatas jälitusmaania all;
  
• 1561 sekkus Liivi sõtta, võttes kontrolli alla Põhja–Eesti ja Tallinna;
  
• 1563 alustas Taaniga Põhjamaade seitsmeaastast sõda;
  
• 1563 laskis Erik vangistada oma venna Johani koos abikaasaga. (5aastaks) vangistuse ajal sündis Johanile poeg Sigmund
  
• Eriku plaan abielluda Elizabeth I läks rappa. Ja ta abiellus hoopis Soome sõdalase tütre endale naiseks ;
  
• 1568 Erik XIV kukutati ;
  
• Ta pandi vangi, kus ta 1577 mürgitati. (hernesupi järgi, kus oli sisse panna arseeni ja ta suri arseeni tõttu);
  
• Uueks kuningaks sai Johan III;
  
• 1570 sõlmiti rahu Taaniga; sissetulek
  
• Lõpetati sõda Poolaga;
  
• Jätkab sõda Venemaaga. Rootsi saab endale Põhja-Eesti;
  
• Johan III ajal vähenesid riigi sissetulekud;
  
• Johan III parandas suhteid katoliku kirikuga, kuna ta naine oli katoliiklane ja samuti tema poeg, mille tõttu probleem seisneski;
  
• 1590 sai Rootsi kuningaks Johan III poeg Sigismund ;
  
• Sigismund oli katoliiklane ja valitud 1587 Poola kuningaks;
  
• Sigismund oli kuningas 1592-1599;
  
• Algas võitlus Sigismundi ja tema onu Karli vahel;
  
• 1599 loobus Sigismund võimust;
  
• Uueks kuningaks sai Karl IX (Vasa poegadest kõige noorem);
  
• Karl IX oli viimane Rootsi kuningas, kes läbis Eriksgata;
  

Karl IX ajal:

• Rajati Göteborgi linn;
  
• Alustati saamide ristimist;
  
• Peeti sõda Poolaga;
  
• Sekkuti Venemaa troonitülidesse;
  

Taani

• 1521 kukutati Christian II. Tema asemele pandi ta onu Frederik I;
  
• 1531 tegi Christian II ebaõnnestunud katse troonile naasta. Ta pidi elu lõpuni vangi jääma;
  

Krahvisõda

• 1533 suri Frederik I;
  
• Algas võitlus kuningatrooni pärast;
  
• Katoliiklased tahtsid kuningaks Christian II, luterlased Frederiku poega Christianit;
  
• 1534 valiti kuningaks Christian III, kes kinnitas luterluse riigiusuks;
  
• Aadlike võim nõrgenes;
  
• Frederik II oli kuningas aastail 1559 -1588;
  
• 1560 sekkus Taani Liivi sõtta;
  
• Saare–Lääne ja kuramaa piiskokond andsid end Taani kuninga võimu alla;
  
• Hertsog Magnus;
  

Christian IV (1588–1648)

• Rosenborgi Loss;
  

• Arenes kaubandus;
  
• Omandati ülemerevaldusi;
  
• Linnad muutusid suuremaks ;
  
• Sekkuti 30– aastasse sõtta;
  

Norra

• 1536 kuulutasid välja Taani võimud Norra oma provintsiks;
  
• 16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid ;
  
• Christian IV rajas uusi linnu:
  
  • Kristiansand;
    
  • Kristiania;oslo
    

Rootsi suurriigi algus

• 1611 sai kuningaks Gustav II Adolf;
  

• Kuningas oli poole oma valitsemisajast sõjakäikudel;
  
• Kasvas ametnike tähtsus;
  
• 1617 sai Rootsi endale Ingerimaa ;
  
• 1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme ;
  
• 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta;
  
• 1631 Breitenfeldi lahing–Võtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise;
  
• 1632 Lützeni lahing;
  

Gustav II Adolf

• Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks
  
• Korraldas Rootsi valitsemise ümber;
  
• pani aluse kõrgemale haridusele;
  
• Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna ;
  
• Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks;
  

Kuninganna Kristiina (1632–1654)

1645 rahuleping Taaniga

1648 Vestfaali rahu

Soome

• 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid;
  
• 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde;
  
• 1550 rajati Helsingi linn;
  
• 1570– 1595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast „Pikk viha”;
  
• 1595 Täyssina rahu–määrati kindlaks Rootsi–Vene piir;
  
• Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX;
  
• 1596 –1597 Nuiasõda;
  
• Hakapeliidid–hakka peale/ soomlased rootsi sõjaväes;
  

Põhjamaade ajalugu 8 ( 1620 -1721)

Island

• Jäi Skandinaavia sündmustest eemale;
  
• Põhiline võitlus käis piiskopi;
  
• Reformatsioon viidi läbi vägivaldselt 16.sajandi keskel;
  

Taani püüdis enda käes hoida Islandiga kauplemise monopoli;

Rootsi suurriik

• 1644. hakkas Kristiina ise riiki juhtima
  
• Kuninganna kutsus Rootsi hulgaliselt kultuuri – ja teadustegelasi.
  
• Tuntuim Rene Descartes ;
  
• Pikad sõja-aastad olid vähendanud riigi tulusid;
  
• Olukorra paranemiseks anti osa riigimaadest erakätesse;
  
• 1654 loobus Kristiina troonist, lahkus Rootsist ning siirdus katoliku usku. Tema elukohaks sai Rooma.Tuntuim juht Jaakko Ilkka ;
  
• Hakapeliidid-rootsi soomlastest sõjamehed;
  
• Gustav ll Adolfi ajal juurdus Soomes asjaajamiskeelena rootsi keel;
  
• Rootsi keele õpe tehti kohustuslikuks ;
  

• 
  

Karl X Gustav ( 1654 – 1660 )

• Pööras tähelepanu sõjandusele;
  
• Viidi läbi osaline reduktsioon ;
  
• Sõjad:
  
  • Poolaga;
    
  • Venemaaga;
    
  • Taaniga;
    
• Poolaga edu ei saavutanud
  
• Taani käes vallutati Lõuna-Rootsi ning pandi paika praegune riikidevaheline piir;
  

Karl XI (sündis 1656/valitsusaastad-1660–1697)

Hallmantel-rootsi riideese

• Kuningaks saades 4 aastaselt;
  
• Tegelik valitseja algul oli Magnus de la Gardie;
  
• Rootsi pidas sõda Hollandi, Brandengurgi (hiljem Preisiriik) ja Taaniga;
  
• 1675. saadi lüüa Fehrbellini lahingus;
  
• Skane sõda peeti Taaniga Lõuna-Rootsi pärast;
  
• Ebaedukad sõjad kiskusid alla regendi maine;
  
• Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks;
  

Karl XI ajal:

• Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast;
  
• Parandati suhteid Taaniga;
  
• Pöörati rohkem tähelepanu majanduspoliitikale;
  
• Kuningas hakkas harrastama absolutistlikku valitsemisviisi;
  
• Karl IX hüüdnimi oli hallmantel;
  

Reduktsioon

• 80% aadlikele antud maadest riigistati;
  
• Sõjaväes teeninutele tehti soodustus ;
  
• Riigi tulude kasvades rajati Karlskrona mereväebaas;
  

1697 Karl XI suri. Uueks kuningaks sai Karl XII;

Karl XII ( 1697 – 1719 )

• Lühikesed juuksed/uus välimus kuningate välimuses;
  

• Põhjasõda 1700–1721
  

• Venemaa;
  
• Poola;
  
• Saksimaa;
  
• Taani;
  
• VS.
  

• Rootsi;
  

• 1700 Narva lahing, mis oli tema esimene võidu lahing;
  

1709 Poltaava lahing –Rootsi kaotus;

• Rootsi lüüasaamine;
  
• Karl XII viibis 5 aastat Türgi valdustes, püüdes Türgit Venemaa vastu sõtta astuma sundida;
  
• Segadus Benderõs
  

• 1718 sai Karl XII Fredikshaldi kindluse (Norras) juures surma(läbi kuuli);
  

• Valitsejaks sai Karl XII õde Ulrika Eleanora;
  

• 1721 sõlmiti Venemaaga Uusikaupunki rahu;
  

TEEMA LÕPP PEALE VAHEAEGA KONTROLLTÖÖ
16.12.16

Põhjamaade ajalugu 9

Põhjamaad 18 sajandil.

Rootsi „Vabaduste aeg” 1719 – 1771

• Pärast põhjasõda oli Rootsi jäänud ilma suurriigi staatusest ;
  
• Riigi majandus oli kehvas olukorras;
  
• Elanike arv oli kahanenud;
  
• Segadused troonipärimise ümber;
  
• 1719. võeti vastu uus põhiseadus:
  
  • Kuningavõimu piirati;
    
  • Tegelik võim kuulus Riiginõukogule ja Riksdagile ehk rahvaesindus/ parlament ;
    

Frederik I (1720–1751)

• Tegelikult sai riigi valitsejaks kantsler Arvid Horn ;
  

• Arvid Horn;
  
• Horni valitsemist iseloomustas:
  
  • Ettevaatlik välispoliitika;
    
  • Kaotati maksud riigivõla leevendamiseks;
    
  • Talupoegade olukorra parandamine;
    
  • Merkantilistlik majanduspoliitika ;
    
• Rootsi esimesed erakonnad :
  
  • Mütsid–pooldasid Horni passiivset välispoliitikat;
    
  • Kübarad–Pooldasid agressiivset välipoliitikat, venevastased;
    

• 1738 loobus Horn ametist;
  
• Kantsleriks sai „Kübarate” esindaja Karl Gyllenborg;
  

1741 – 1743 Rootsi–Vene sõda

• Venemaa vallutas Soome;
  
• 1743 Turu rahu–Rootsi sai Soome tagasi, kuid pidi leppima Venemaa soosikuga Rootsi troonil;
  

• Suur Dalarna tants 1743;
  

• Viimane suur talurahvaülestõus;
  
• Talupojad soovisid kuningaks kroonprintsi;
  
• Ülestõusnud aeti Stockholmist välja. Juhid hukati;
  

Adolf Fredrik (1751–1771)

• Talle meeldis väga süüa ja suri vastlakukleid süües.(17vastlakuklit);
  
• Tema naine Louisa Ulrika ( Friedrich II, Preisi kuninga õde );
  
• Kuningas oli pehmeloomuline. Sobis hästi parlamentaarseks valitsejaks( pronksist tempel kuninga allkirjaga);
  

1756 – 1763 seitsmeaastane sõda;

• Rootsi astus sõtta Prantsusmaa pealekäimisel;
  
• Sõda oli edutu;
  
• 1792 väljus Rootsi sõjast kuna riigikassa oli tühi;
  
• Rootsi riigikassa oli tühjenenud;
  
• Riigivõlg oli sama suur kui Põhjasõja lõppedes;
  
• Kübarate partei kõrvaldati võimult;
  
• 1765 . tulid võimule mütsid;
  

Mütside poliitika:

• Likvideeriti kaubanduspiirangud;
  
• Alustati kokkuhoiuga;
  
• Kehtestati trükivabadus;
  
• Katkestati suhted Prantsusmaaga ;
  

2.Taani 18.saj. Ipoolel

Frederick IV (1699– 1730 )

• Valitsemise eesmärk oli rahu Põhjalas;
  
• Peamised liitlased Venemaa ja Holland;
  
• Kaotati sunnismaisus. Rajati postiteenistus ja esimene teater;
  
• Edu Gröönimaa hõlvamisel;
  
• Fredricksborgi loss siiani 1 kuninglikest residentsidest;
  

Christian VI (1730– 1746 )

• Vastand isale ta oli kuri inimene;
  
• Lõbustused Taanis keelati;
  
• Kuninglik teater suleti;
  
• Pühapäevane kirikuskäimine tehti kohustuslikuks;
  

Frederik V (1746– 1766 )

• Muutis ära enamiku isa vastuvõetud määrastest;
  
• Korraldati suuri õukonnaballe. Taasavati teater;
  
• Kuningas ise riiki ei valitsenud vaid jättis selle Johan Bernstorffi hooleks;
  

Christian VII (1766–1808)

• Caroline Matilda (kuninga naine ja tuli Inglismaalt ning temasse ei suhtutud hästi);
  
• Johann Struensee – kuninga ihuarst ja nõuandja ja tegelik valitseja;
  
• Kuninga vaimuhaiguse tõttu sai Struenseest ainuvalitseja;
  
• Võeti vastu mitmed valgustusajastust mõjutatud seadused. Kehtestati trükivabadus;
  
• 1772. Struensee arreteeriti ja mõisteti hiljem surma;
  

20.01. 2017

Gustav III ajastu Rootsis 1771 – 1792

• Gustav III periood oli Rootsi valgustatud absolutismi kõrgaeg;
  
• Gustaviaanlus;
  
• Ta abiellus Taani printsessiga Sofiega, võttis naiseks poliitilise võttega oli 2 last üks neist suri vms. Perega ta läbi ei saanud;
  
• Kuninga esimene eesmärk:
  
  • Kübarate ja mütside lepitamine;
    
  • Kui lepituskatse ebaõnnestus, otsustas kuningas riigipöörde kasuks;
    
• 1772. a. augustis toimus riigipööre;
  
• Riiginõukogu liikmed vangistati;
  
• Riksdag kinnitas uue valitsemiskorraldus ;
  
• Kuninga võim suurenes, Riiginõukogu roll vähenes;
  
• Uus korraldus oli jäetud sihilikult segaseks;
  
• Gustav III soosis teaduste ja kunstide arengut;
  
• Asutati Kuninglik Ooper ja Kuninglik Ballett ;
  
• Avati Rootsi Akadeeemia;
  
• Välispoliitikas orienteerus Rootsi Prantsusmaale;
  
• Toetati Ameerika Ühendriikide iseseisvumist;
  
• St. Barthelemy saar ( kink Prantsusmaalt);
  
• Rootsis seati sisse usuvabadus;
  
• Riiki lubati asuda katoliiklastel ja juutidel ;
  
• Ise rootslased usku ei tohtinud vahetada;
  
• Riigi majandusolukorra parandmiseks viidi läbi rahareform ;
  
• Riigi sissetuleku suurendamiseks kehtestati viinamonopol, (talupojad ise viina ei tohi ajada);
  

• Rootsi – Vene sõda 1788 – 1790;
  
• Lisaks Venemaale tuli sõdida Taaniga;
  
• Suur hulk Rootsi aadlikest oli sõja vastu;
  
• Tekkis Anjela liit, kuhu kuulusid Gustav III vastased. (Liit aeti julmalt laiali;
  
• Svensksundi lahing;
  
• Sõja lõpetas Värjala rahu;
  
• Sõda lõppes tulemusteta. Venemaa pidi loobuma erisuhetest Rootsiga;
  
• Gustav III kasutas sõda ära oma positsiooni tugevdamiseks;
  
• 1789 eemaldati Riksdagist aadlikud. Seejärel võeti vastu seadusemuudatus, millega Riiginõukogu kaotas oma tähtsuse ja tänu sellele seaduse muudatusele said talupojad osta maad päriseks;
  
• Kuningas sai ainuvalitsejaks;
  
• Tekkis plaan Gustav III kõrvaldamiseks;
  
• 16.märtsil 1792 tehti Gustav III-le atentaat kuninglikul maskiballil;
  
• Jacob Johan Anckarström – Kuninga tapja, kuningas suri 2 nädalat hiljem tüsistusse. Piinarattal võeti pea maha ja käsi millega ta kuningat tulistas, samuti piitsatati teda 3 osas linnas;
  

27.01.2017

4.Soome: Venemaa või Rootsi.

• Soome sai Põhjasõjas rängalt kannatada;
  
• Langes rahvaarv;
  
• Asjaajamiskeelena kinnistus rootsi keel;
  
• 1742 teatas Venemaa valitseja, et Venemaa võiks toetada Soomet iseseisva riigina;
  
• Rootsi pidi hakkama Soomet rohkem kindlustama;
  
• Rootsi ja Vene sõjad toimusid Soome territooriumil;
  

5.Island 18.sajandil

• Island oli muust Euroopast eraldatud;
  
• Kaubandussuhted käisid Taani kaudu;
  
• Aastas käis üks postilaev Taani ja Islandi vahel;
  
• 18.saj. algul elas Islandil 50 000 inimest, sajandi lõpul 40 000 inimest;
  
• Rahvaarvu vähendasid epideemiad, looduskatastroofid ;
  
• Suurim looduskatastroof oli Laki vulkaani purse 1783.aastal;
  

Põhjamaade ajalugu 10

Põhjamaad Napoleoni ajastul

Taani

• Jätkus vaimuhaige Christian VII valitsemine;
  
• Kuninga eest vastutas tema poeg Frederik;
  
• Viidi läbi reformid :
  
  • Keelati orjapidamine;
    
  • Kaotati pärsiorjus;
    
  • Normeeriti talurahva kohustusi;
    
  • Kaubandust soosiv maksusüsteem;
    
• Inglise laevastik hävitas 1805 Taani sõjalaevastiku;
  

• Taani sõlmis liidu Prantsusmaaga;
  

Rootsi

• Pärast Gustav III surma sai kuningaks tema poeg Gustav IV Adolf. Taheti tema eest talle naine otsida, abiellus, kuigi sellest ei tulnud midagi välja kuna naine oli venelanna ja hiljem abiellus mingi printsessgia;
  
• Poisi eest valitses tema onu Karl;
  
• Gustav IV Adolf (1792–1809);
  

• 1796 sai kuningas täisealiseks;
  
• Viidi läbi rahanduse ümberkorraldamine;
  
• Viidi läbi maaomandireform;
  
• Rootsi välispoliitikas puudus kindlus ;
  
• Sõlmiti liit Inglismaaga, 1805 kuulutati Prantsusmaale sõda;
  
• 1807 vallutasid Napoleoni väed Rootsile kuuluva Saksamaa osa;
  
• Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid liidu;
  
• Taani ajas Rootsit närvi;
  

Rootsi – Vene sõda 1808 – 1809

• Venemaa ründas Rootsit ja vallutas Soome ning Ahvenamaa ;
  
• Sõjaline ebaedu viis mõtted riigipöörde vajalikkusele. 1809 kuningas vahistati;
  
• Gustav IV Adolf tagandati ja saadeti perega koos riigist välja. Ta suri 1839 Šveitsis;
  
• Uueks kuningaks sai Karl XII (1809–1818) Ta oli juba vana mees ja lastetu, kuid ta pidi pärandama trooni kellegile. Mees lapsendas Taani printsi või midagi sellist;
  
• 1809 võeti vastu uus põhiseadus;
  
• Kuningast sai valitsuse juht;
  
• Valitsus oli aruandekohustuslik Riksdagi ees;
  
• Loodi Riiginõukogu;
  
• Rahvale tagati sõna-,usu–ja trükivabadus;
  
• 1809 sõlmiti rahuleping Venemaaga;
  
• Rootsi kaotas Soome ja Ahvenamaa;
  

Troonipärija küsimus:

• Karl XIII oli lastetu;
  
• Troonipärija tuli leida välismaalt;
  
• Karl August;
  
• Parun Mörner–ettepanek valida prantslane ;
  
• Jean– Baptiste Bernadotte;
  
  • 1810 valiti marssal Bernadotte troonipärijaks;
    
  • Ta läks üle luteri usku saabus oktoobris 1810 Rootsi;
    
  • Karl XIII lapsendas ta. Ta uueks nimeks sai Karl Johan;
    
• Kroonprints astus sõtta Prantusmaaga, parandas suhteid Inglismaa ja Venemaaga.n g;
  
• Viimaselt sai loa liita endaga Norra;
  
• 1814 loovutas Taani Norra Rootsile;
  

03.02.2017

Põhjamaade ajalugu 11. Põhjamaad 19.sajandil

Taani

• 1808. Aastast juhtis riiki Frederik VI;
  
• Riigi majanduslik olukord halvenes madalate viljahindade ja Norra kaotuse tõttu;
  
• Kuulutati välja riigi pankrot;
  
• Majadusolukord paranes 1830. Aastaks;
  
• Alustati industrialiseerimisega;
  
• Christian VIII (1839-1848) *pilt*
  
• Kuninga põhiprobleemiks sai liberaalne poliitiline liikumine, mis nõudis kuninga võimu kärpimist;
  
• 1846. Loodi Liberaalne Partei - Venstre;
  
• Frederik VII (1848-1863) - viimane absolutistlik kuningas;
  
• 1849 võeti vastu põhiseadus, millega absoluutne monarhia kaotati;
  
• Parlament sai suured võimuvolitused. Kehtestati demokraatlikud vabadused ;
  
• Rahvaküsimuse esilekerkimine;
  
• Taani jagunes: Taani kuningriigiks ja Schleswigi ja Holsteini hertsogkondadeks;
  
• Taanlased nõudsid Schleswigi tihedamat liitmist Taaniga;
  
• Tulemuseks oli sõda. Taani pidi tunnistama hertsogiriikide puutumatust;
  
• 1864. Kaotati sõda Preisimaale ja Austriale ning Taani oli sunnitud Schleswigist ja Holsteinist loobuma.
  
• Algas Saksamaale läinud piirkondade saksastamine;
  
• Christian IX (1863-1906) ‘’Euroopa äi’’
  
• Tema tütred said Inglise kuningannaks ja Vene keisrinnaks;
  
• Lapselapsed valitsesid Inglismaad, Venemaad, Kreekat, Norrat, Taanit
  
• Algne perekonna loss Lüxburg
  

Norra

• 1814. läks Taani koosseisust üle Rootsile;
  
• Norralased soovisid senisest suuremaid õigusi;
  
• 17.mail võeti vastu nn Eidsvolli konstitutsioon ;
  
• Norra kuulutati iseseisvaks ja Taani kroonprints valiti Norra kuningaks;
  
• Rootsi kuulutasa Norrale sõja;
  
• Norra väed alistusid;
  
• Rootsi kroonprints Karl Johan tunnustas Eidsvolli konstitutsiooni
  
• Personaalunioon:
  
  • Rootsil ja Norral on ühine kuningas;
    
  • Riikidel oli ühine välispoliitika;
    
  • Norra valitsus asus Kristianias
    
  • Parlament - Storting - tegutses rahva huvides
    
• Norrale mõjus raskelt seinste kaubandussidemete kadumine;
  
• Nõrgas olukorras oli riigi rahandus;
  
• 19.saj keskpaigaks paranes rahandusolukord;
  
• Ehitati raudteid ;
  
• Suurt tähelepanu pöörati kaubalaevastiku arendamisele. Norra kaubalaevastik muutus üheks suuremaks maailmas;
  
• 19.sajandil kasvas rahvaarv umbes 3x. Sajandi lõpus elas Nrras 2,2 miljonit inimest.
  
• Rahvaarv kasvas vaatamata väljarändele;
  

Island

• Napoleoni sõdade aeg tekitas segadusi Islandi valitsemises;
  
• Mitmel korral proovisid saarel võimu haarata inglise meremehed. Korra
  
• 1814 läks Taani otsealluvusse;
  
• Hakkas arenema Islandi iseseisvumise idee. Korra kuulutati saar iseseisvaks;
  
• Idee peamised levitajad oli Kopenhaagenis õppivad islandlased;
  
• Jon Sigurdson;
  
• 1845 alustas taas tööd Althing;
  
• Islandi keel tunnistati taani keelega võrdseks;
  
• 1874 anti Islandile piiratud põhiseadus.
  
• Islandil asus Taani valitsuse esindaja. Olulised ametiasutused jäid Kopenhaagenisse.
  
• 19.sajandi jooksul kasvas rahvaarv. 1900 elas saarel 78 000 inimest.
  

Põhjamaade ajalugu 12 - Rootsi 19 sajandil

Karl XIV Johan (1818–1844)

• Pani aluse neutraliteedipoliitikale – Rootsi peamine mure oli laveerimine Inglismaa ja Venemaa vahel;
  
• Karlsborgi kindlus- saab kogu rootsi sõjaväe sinna koondada ja siis seal süda jätkata;
  
• Majandusolud olid pikka aega sarnased teiste põhjamaadega;
  
• Rahvaarv kasvas–suurenes maatööliste arv;
  
• Tähtsaimaks tööstusharuks jäi mäetööstus;
  
• Toimus aktiivne kanalite ehitamine. Tähtsaim Göta kanal ;
  
• Raudteede rajamine jättis kanalid hiljem kasutuseta;
  
• 1842 võeti vastu määrus kohustuslike algkoolide kohta;
  
• 1830-aastatel avaldusid kuningavastased meeleolud Riigipäevas;
  
• Kuningat süüdistati absolutistlikus valitsemises;
  

Oskar I ( 1844 – 1859 )

Erinevus isast

• Oskas hästi rootsi keelt;
  
• Oli liberaalsete vaadetega;
  

Reformid:

• Meeste–naiste võrdne pärimisõigus;
  
• Tsunftisunduse lõpetamine;
  
• Karskusliikumise algatamine;
  
• Riigipäev hakkas tihedamalt koos käima (kord aastas);
  
• Keelas ära puskari tegemise, mis talupoegadele ei meeldind;
  
• Rahvaarvu suurenemine tõi kaasa tööpuuduse;
  
• Algas emigreerumine USA-sse. Enne I MS rändas välja umbes miljon inimest;
  
• Välispoliitikas püüdis Rootsi hoida erapooletust
  
• Krimmi sõja ajal otsiti võimalust liituda Prantsusmaa ja Inglismaaga– selleks, et Soome tagasi saada;
  
• Rootsile oli kasulik Ahvenamaa relvavabaks muutmine;
  

Karl XV (1859–1872)

• Rahva seas populaarne ;
  
• Püsimatu iseloomuga, pühendus harva keerukatele probleemidele;
  
• Reforme juhtisid riigiametnikud , mitte kuningas;
  
  • Piirati kodukariõigust (mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda);
    
  • Lubati lahkuda riigikirikust;
    
  • Mindi üle vabakaubandusele;
    
• 1866 tehti Riksdagi reform ;
  
• Riksdag oli kahekojaline ;
  
• Esimese koja liikmed määrati ära omavalitsuste poolt;
  
• Teine koda valiti otsestel valimistel;
  
• Kehtis varanduslik tsentsus (igaüks ei saa kandideerida);
  
• 1867 – 1868 viimane suur näljahäda (inimesed sõid puukoort);
  
• Suurenes väljaränne;
  
• Suri lasteta xd;
  

Oskar II (1872–1907)

Karl XV vend

• Viimane kuningas, kes tegi läbi kroonimistalitsuse Rootsis ja Norras;
  
• Arvestas Riksdagi arvamusega, ei omanud Rootsi poliitikas enam suurt rolli;
  
• 1873 Rahareform – rahaühikuks saab kroon;
  
• 1876 loodi peaministri ametioht. Esimene peaminister Louis de Geer;
  
• Louis de Geer;
  
• Hakkasid välja kujunema parteid:
  
  • Maameestepartei- maa jaoks;
    
  • Keskpartei– linnade jaoks;
    
• 1879 – esimene suurem streik metsatööstuses;
  
• 1880.aastail algas tüi tollide pooldajate ja vabakaubanduse pooldajate vahel,
  
• 1887 jäid peale tollide pooldajad;
  
• Sõjaväereform– mindi üle sõjaväekohustele;
  
• Hakati arutama hääleõiguse laiendamist;
  

17.02.2017

Põhjamaade ajalugu 13

Soome 19.sajandil

• 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu;
  
• 1809 Porvoo riigipäev;
  
• Soomes sai suurvürstiriik Venemaa koosseisus, Vene keisrist sai Soome suurvürst;
  
• Säilis senine õiguskord, luteri usk ja rootsikeelne asjaajamine ;
  
• Soome sai oma keskvalitsuse ja riigikassa;
  
• Kõrgemaks valitsusorganiks sai Senat ;
  
• Keisrit esindas kindralkuberner ;
  
• Soomele anti tagasi varem Venemaale kuulunud alad (Viiburi);
  
• 1812 kuulutati pealinnaks Helsingi;
  

Bürokraatia ajastu

• 1820.-1850.lõpuni ei käinud koos riigpäev;
  
• Võim oli riigiametnike käes;
  
• 1827 avati Helsingi ülikool;
  

Rahvusluse tõus

• Algas ,,keelevõitlus’’ - soome keel või rootsi keel?
  
• Soome keelele suuremat õigust nõudsid üliõpilased
  
• Johan Vilhelm Snellman - juhtiv soome rahvuslane
  
• 1835 ,, Kalevala ’’ (E.Lönnrot)
  
• J.Runebergi isamaalised luuletused
  

Aleksander II aeg Soomes

• 1863 kutsuti Maapäev uuesti kokku
  
• Otsused
  
• Maapäev käib tihedamini koos
  
• Hääleõigust laiendati
  
• Soome keel sai ametlikuks keeleks
  
• Kaubandus vabastati riigi järelvalve alt
  
• Kaotati trükiste eeltsensuur
  

1860 rahareform

• Hakkas kehtima Soome mark
  

Parteide moodustamine

• 1860.aastatel tekkis nn Soome partei, juht G.Z Forsmann (hiljem Y.S. Yrjö-Koskinen)
  

Majandusareng

• 19.sajandil ehitati hulgaliselt kanaleid. Tuntuim Saima kanal
  
• Tähtsaimaks tööstusharuks sai metsatöösstus. Suuremaks tööstuskeskuseks sai Tampere;
  
• Maal tekkis rahvastiku juurdekasvu tõttu maa-ja tööpuudus.
  
• Maalt lahkuti linnadesse. Soomest rännati välja Peterburi või Ameerikasse
  

Venestamisaeg

• Aleksander III valitsemisjala hakati Soome eriõigusi Vene riigis vähendama:
  
  • Kaotati rahvuslik postiteenistus;
    
  • Vene keelele anti ametliku keele staatus;
    
  • Nikolai Bobrikov - Soome kindralkuberner;
    
• Lõhe Soome rahvuslikus liikumises:
  
  • Vanasoomlased
    
  • Noorsoomlased
    

Pro Finlandia

• Euroopa manifest Soome toetuseks
  

Põhjamaade ajalugu 14

Põhjamaad 20.sajandi algul

Taani

• Kujunde lõplikult välja parlamentaarne riigikord;
  
• 1915 uus põhiseadus - valitsus oli aruandekohustuslik parlamendi, mitte kuninga ees;
  
• 1915 said naised valimisõiguse;
  
• Kuningas Frederick VIII (1906-1912)
  
• Christian X (1912-1947)- armastatud, pikka kasvu, rahva seas ratsutas tihti
  

Rootsi

• Jätkus parlamentarismi väljakujunemine;
  
• Tähtsamateks poliitilisteks jõududeks olid liberaalid , konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid ;
  
• Jätkusid sotsiaalsed reformid:
  
  • Keelati naiste öötöö
    
  • Loodi töötülide komitee
    
  • Hakati maksma riiklikku pensioni
    
  • Kriminaalkoodeksisse viidi sisse tingimise karistus
    
• 1905. Aastal eraldus Rootsist Norra
  
• Gustav V (1907-1950)
  
• Rootsi tegelikuks juhiks sai peaminister
  
  • Karl Staaff
    
  • Arvid Lindmann
    
  • Hjalmar Hammaskjöld
    
• Enne I maailmasõda muutus tähtsaks relvastumine;
  
• Osa poliitikuid olid sõjaliste kulutuste vastu
  
• Lahingulaev Sverige;
  
• Sven Hedin;
  
• 1914 talurahvamarss - viimane kord, kus kuningas valitsuse vastu välja astus;
  
• Koorelahutaja ja kuulaager
  
• 1912 Stockholmi olümpiamängud
  

Norra

• 7.juunil 1905 otsustas Norra Rootsist lahku lüüa
  
• Haakon VII (1905-1957)
  
• Norras kehtestati:
  
  • Naiste valimisõigus
    
  • 10-tunnine tööpäev
    
  • Tervisekindlustus
    

Soome

• Jätkusid venestamisreformid
  
• 1901 kaotati Soome oma sõjavägi
  
• 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks;
  
• Süvenes eraldatus noorsoomlaste ja vanasoomlaste vahel;
  
• Eraldi jõuks kujunesid sotsiaaldemokraadid;
  
• 16.juuni 1904 -> Eugen Schaumann tappis Bobrikovi;
  
• 1906 valiti Edusund
  
• Valimistel osalesid ka naised
  

I maailmasõda

• Põhjamaad I maailmasõjas ei osalenud;
  
• Augustis 1914 Malmö kohtumine - teatati, et ei osaleta sõjategevuses;
  
• Sõda mõjutas riikide majandusarengut
  
• Tekkis puudus toiduainetest
  
• Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe Saksamaal
  

Soome iseseisvumine ja kodusõda

Veebruarirevolutsiooni mõju

• Vene Ajutine Valitsus taastas Soome autonoomsed õigused;
  
• Moodustati uus Senat ja Valiti uus Eduskond;
  
• Noorsoomlased;
  
• Vanasoomlased;
  
• Maaliit (maa inimeste jaoks);
  
• Sotsiaaldemokraadid
  

Soomlased jagunesid neljaks

• 18.juuli 1917–seadus riigivõimust;
  
• Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada;
  
• Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust;
  

1917.a. Segane olukord

• Inflatsioon ja tööpuuduse kasv;
  
• Toidupuudus ;
  
• Streikide arvu suurenemine;
  
• Vene sõjavägi Soomes;
  
• Vastuolud soomlaste hulgas;
  
• Korrakaitsesüsteemi puudumine;
  

Kaitseliit ja Punakaart

• Korra hoidmiseks hakati looma kaitseliite;
  
• Tööliste poolt hakati looma Punakaarti;
  
• Venemaa oktoobripöörde mõjul kuulutas Soome end faktiliselt iseseisvaks;
  
• Novembris 1917 puhkes Soomes üldstreik;
  
• Novembri lõpus asus ametisse Svinhufvudi valitsus;
  
• Peaeesmärk-iseseisvuse väljakuulutamine;
  

Pehr Evind Svinhufvu – Soome peaminister (paksu vuntsiga vanamees );

6.detsember 1917

• Soome kuulutati iseseisvaks;
  
• Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust;
  
• Suomen Kansalle –
  

Vastuolude süvenemine

• 1918.a. algul süvenesid vastufolud nn valgete ja punaste vahel;
  
• Punakaartlased väljusid sotsiaaldemokraatide kontrolli alt;
  
• Soomes oli endiselt vene sõjavägi;
  
• Jaanuaris 1918 asuti looma Soome relvajõudusid;
  

Kodusõja algus

• 27.jaanuaril 1918 alustavad punased Helsingi vallutamist;
  
• Punaste keskuseks sai Lõuna-Soome;
  
• Valgete keskuseks sai Vaasa linn (valgete pealinn ja punastel Helsingi);
  
• Kodusõda oli suuremalt jaolt sissisõda (Rinne praktiliselt puudus);
  
• Valgeid toetas Saksamaa;
  
• Jäägrite tagasitulek algas sõjapööre;
  
• Märtsis algas Valgete suurpealetung;
  
• Aprillis saabus Soome Saksa 10 000 meheline abivägi;
  
• Aprilli alguses vallutasid valged Tampere ja Helsingi;
  
• 18.a. Mai keskpaigaks oli terve Soome valitsus kontrolli all;
  
• Valitsusvägedes hukkus u.3200 meest.(3 kuu jooksul);
  
• Punaste poolel 3600 meest;
  
• Punane Terror –1700 ohvrit;
  
• Valge Terror–8400 ohvrit;
  
• Vangilaagris suri 12 000 inimest. ( Hispaania gripp );
  

Põhjamaade ajaugu 16: Rootsi, Norra, Taani Maailmasõdade vahel

Rootsi

• Vabariiklike ideede levik;
  
• 1920 astus Rootsi Rahvasteliitu;
  
• 1920–Ahvenamaa kriis. Rootsi saadab sõjaväe Ahvenamaale;
  

Reformid:

• Kehtestati üldine valimisõigus;
  
• 48-tunnine töönädal;
  
• Kaotati surmanuhtlus;
  

Muutused sisepoliitikas

• Kasvas sotsiaaldemokraatide tähtsus;
  
• Ülejäänud parteid: liberaalid, konservatiivid, Talurahvapartei(tööline oli nagu rikas inimene);
  
• Hjalmar Branting (sotsiaaldemokraatide juht) (1860 – 1925);
  
• 1920.aastatel oli tavaline valitsuste tihe vahetumine;
  
• Desarmeerimine ;
  
• Kohustuslik algharidus (6.klassi);
  
• Töökohtud (riiklikud);
  

Majandusõitseng

• 1920.aastatel arenes Rootsi tööstus kiiresti;
  
• Tööstuskaupade eksport suurenes;
  
• „Tikukuningas“ ( Ivar Kreuger) (ostis kokku tikuvabrikuid ja tõi sisse ohutuid tikke, millest sai tema hitt, 20-ndate lõpuks oli kogu maailma tikuvabrikud tema käe all) Andis tohutult võlgu ja lasi end Pariisis end maha;
  

Majanduskriis

• Kriis tabas valusamini põllumajandust;
  
• Nõuti teraviljakaubanduse üle riiklikku kontrolli;
  
• 1931 kriisi haripunkt;
  
• Adaleni sündmused;
  
• Pärast võeti vastu seadus, mis vähendas politsei mõjuvõimu;
  

Sotsiaaldemokraatide valitsemisaja algus.

• 1932.Moonutasid sotsid valitsuse– peaministri koht jäi neile kuni 1969.aastani.
  
• Per Albin Hansson (sotsialiste juht ja peaminister) Tema ajal viidi läbi sotsialistlik reform, pani aluse Rootsi heaolu riigile;
  

Heaoluriigi kujunemise algus.

• Krooni devalveerimine (kroon tehti vabaks);
  
• Sisseveotollid (põllumajanduse ja tööstuse arenguks);
  
• Töötuskindlustus;
  
• Vanaduspensioni tõstmine;
  
• Puhkusetasud (2x sai inimene aastas tasuliselt puhata);
  
• Pikaajalised töölepingud (leping on peamiselt tähtajatu);
  

Välispoliitika

• 1938 kuulutas Rootsi end neutraalseks;
  
• Hakati ette valmistama Skandinaaviamaade ühist kaitsesüsteemi;
  

TAANI

• 1920 sai Taani tagasi Põhja-Schleswigi;
  
• Kõige populaarsem partei– sotsiaaldemokraadid;
  
• Tähtsaim majandusharu põllumajandus;
  
• Majanduskriis tabas põllumajandust kõige raskemalt;
  
• Kui Rootsis algas oli Taanis hullem olukord;
  

Sildade ehitamine

Island

• 1918 kuulutati välja Islandi kuningriik , mis oli personaalunioonis Taaniga;
  

Norra

• Majanduslikult raske periood kahe maailmasõja vahel;
  

Põhitähelepanu maadehõlvamisel:

• Teravmäed (inimtühi);
  
• Jan Mayeni maa (inimtühi);
  
• Kuninganna Maudi maa (inimtühi);
  
• Bouvet saar. (tuumaplahvatustega kusagil Antartika lähedal asustamata saar) (inimtühi)
  
• Fridjof Nansen (Norra sümbol) ( maadeavastaja ) (läbis üksi suuskadel Gröönimaa ja seejärel laeval Põhjajäämerel) (spetsiaalselt ehitatud laev selle jaoks Fram ) antakse välja passe põgenikele ja kel kodumaad pole. Passeport Nansen;
  

31.03.2017

Põhjamaade ajalugu 17: Soome maailmsõdade vahel

Kuningriik või vabariik?

• Riigijuht - riigihoidja
  
• Taheti uua Soome kuningriik
  
• Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt
  
• Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I)
  
• Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid.
  
• 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks
  
• Riigpeaks oli president
  

Soome presidendid 1919-1940

• K. J. Stahlberg (1919-1925)
  
• L.K.Relander (1925-1931)
  
• P.E. Svinhufvud (1931-1937)
  
• K. Kallio (1937-1940)
  

Soome välispoliitika

• Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega
  
• 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel
  

• 1920 Ahvnamaa kriis
  

• Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia
  

• 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks
  
• Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund
  

Sisepoliitika

• Erakonnad:
  
  • Rahvuslik Koonderakond
    
  • Rahvuslik Eduerakond
    
  • Maaliit
    
  • Sotsiaaldemokraadid
    
  • Kommunistid
    
  • Rootsi Rahvuspartei
    
• Maareform
  
  • Maarentnikud said osta maa päriseks.
    
• Keeletüli:
  
  • Soome ja rootsi keel olid riigikeeled
    
  • Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi
    
  • Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki
    
  • Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast.
    
  • 1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel
    
• Keeluseadus
  
  • 1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus
    
  • Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel.
    
  • Soomlaste mõistatus: 5-4-3-2-1-0 (5.aprillid 1932 kell 10:00 avati mingi alkopood)
    

Lapua liikumine

• Kommunismivastane rahvuslik liikumine 1929-1932
  
• Sai alguse kui 1929.aastal aeti laiali kommunistide koosolek Lapuas
  
• Vihtori Kosola - Lapua liikumise juht
  
• Nõuti kommunistide tegevuse lõpetmist;
  
• Kommuniste küüditati NSVL piiri äärde;
  
• 1930.võeti vastu kommunistidevastane seadus
  
• 1930. Talupoegade marss
  
• 1932 alustasid lapualased Mäntsala külas riigipöördekatset
  
• President ähvardas kasutada sõjaväge
  
• Liikumine keelustati
  
• 1930.aastad - stabiilne areng
  
• Punamulla koalitsioon - Maaliit ja sotsiaaldemokraadid
  

Kultuur, haridus, eluolu

• Haridustaseme tõus - 7-klassiline kooliharidus
  
• Uued ülikoolid
  
• Alvar Aalto - arhitekt ja disainer
  
• Paavo Nurmi - 9kordne olümpiavõitja, Lendav Soomlane , pikamaajooksja
  

*pilt*
1940 olümpiamängude staadion Helsingis
1932. Soome odaviskajad võitsid Los Angeleses ,kolmikvõidu, Matti Järvinen, Helsingi staadioni torn sama pikk kui selle venna odakaar

II maailmasõda

Neutraliteet

• II maailmasõda puhkedes kuulutasid Taani, Norra ja Rootsi end erapooletuteks riikideks;
  

Taani okupeerimine

• Saksamaa okupeeris Taani 9.aprillil 1940;
  
• Kuningas jäi Taani, Taani valitsus jätkas tööd sakslaste kontrolli all;
  
• Suurbritannia ja USA okupeerisid II maailmasõja ajal Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi;
  
• Taani jäi Saksamaa kätte sõja lõpuni;
  

Norra okuperimine

• Saksamaa tungis Norrale kallale 9. aprillil 1940;
  
• Kogu maa langes sakslaste kätte 10.juulil 1940;
  
• Kuningal ja valitsusel õnnestus maalt põgeneda;
  
• Norra kaubalaevastik jäi USA ja Inglismaa kasutada;
  
• Vidkun Quisling– Juhtiv Norralane, kes tegi Saksamaaga koostööd;
  
• Saksa väed alistusid Norras 8.mail 1945;
  

Rootsi–mittesõdiv riik

• Kui algas Talvesõda kuulutas Rootsi end mittesõdivaks;
  

• Rootsi püüdis olla vahendajaks sõdivate poolte vahel;
  
• Rootsi tegi järeleandmisi;
  
• Saksmaaale eksporditi rauda;
  
• Kehtestati kontroll ajakirjanduse üle;
  
• Saksa vägedel lubati läbida Rootsi alasid;
  
• Pärast sõjaõnne pöördumist Saksamaa kahjuks lõpetas Rootsi sakslaste varustamise;
  
• En svensk tiger - rootsi on vait ei kobise
  

Sõjapõgenikud

• Rootsi saabus sõja ajal üle 400 000 sõjapõgeniku;
  
• Eesti, Läti, Soome;
  

Soome

• 1939– ebaõnnestusid Soome–NSVL läbirääkimised;
  
• Talvesõda 30.11.1939–13.03.1940;
  
• „Terijoe valitsus” -Otto Ville Kuusinen;
  
• Simo Häyhä– Valge surm (Soome tuntuim Snaiper) (Tema tegevused on paljud legendid )
  

Rahulepingu tingimused

• peab loobuma 3 maa osast ja Soome lahe saartest;
  

• Risto Ryti– president 1940–1944;
  
• Vaherahu perioodil 1940–1941 otsustas Soome sõlmida tihedamaid sidemeid Saksamaaga;
  
• 25.juunil.1941 algas Jätkusõda;
  
• Soome eesmärk– Saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad;
  
• Lisaks kaotatud aladele hõivas Soome Ida-Karjala;
  
• 1944. juunis alanud Punaarmee pealetung sundis Soomet otsima võimalusi sõjast lahkumiseks;
  

Väljumine sõjast

• Sõjast väljumiseks astus Ryti presidendiametist tagasi ja presidendiks sai Mannerheim ;
  
• Vaherahu sõlmiti 19.septembril 1944;
  
• Soome pidi jääma 1940.a. piiridesse ;
  
• Soome pidi maksma 300 miljonit dollarit sõjakahjude katteks;
  
• Karistama sõjakurjategijaid
  
• Keelustama sõjaväelised organisatsioonid ;
  

Lapi sõda

• Soome sõda Saksa vägedega 1944–1945;
  

21.04.2017

Põhjamaade ajalugu 20. Põhjamaad pärast maailmasõda

Taani

• Väljus maailmasõjast purustusteta
  
• 1945 liituti ÜROga
  
• 1949 NATOga
  
• Frederik IX (1947-1972) uus kuningas, polnud ühtegi poega, maeti kirikust välja
  
• 1953 muudeti põhiseadust ja troonipärimisseadust
  
• Taani parlament muudeti ühekojaliseks - Folketing
  
• Trooni sai pärida ka naisliinis
  
• Christiansborgi loss -> valitsus, parlament, kohus
  

Bonni protokoll

• 1955 kirjutati Saksa LV ja Taani vahel alla kokkuleppele taanlaste huvide kaitse kohta Lõuna-Schleswigis
  

Margarethe II (1972-)

• Kuninganna
  

• 1973 sai Taani Euroopa Liidu liikmeks
  
• Tähtsaimad parteid:
  
  • Sotsiaaldemokraatlik partei
    
  • Venstre
    
  • Taani Rahvapartei
    
  • Sotsialistlik Rahvapartei
    
  • Konservatiivne Rahvapartei
    
• Kehtivad kõrged ja keerulised maksud
  
• Tagasimaksed toimuvad fondide kaudu
  
• Taani tähtsamaks majandusharuks on põllumajandus - ¾ maast on haritav
  
• Taanile kuuluvad 2 territooriumi: Fääri saared ja Gröönimaa
  
  • 1979 sai Gröönimaa autonoomia Taani koosseisus
    
  • 1985 astus Gröönimaa Euroopa Liidust välja
    
  • Fääri saared 1948.a lepinguga seoti Taaniga
    
  • Kui Taani liitus EL-ga jäid Fääri saared sellest eemale
    

Island

• Kuulutas 1944 end iseseisvaks;
  
• Esimene president Sveinn Björnsson;
  
• Islandile jäi tegutsema USA Keflaviki sõjaväebaas;
  
• Islandile hakkas mõju avaldama ameerikalik kultuur;
  

Tursasõjad

• Islandi tüli Suurbritanniaga kalapüügi pärast 1950.-1970.aastail.
  
• Vigdis Finnbogadottir - maailma esimene naispresident;
  

Põhjamaade ajalugu 21

Norra, Rootsi II maialmasõja järel

Norra

• II maailmasõja järel:
  

• otsustati loobuda neutraliteedipoliitikast;
  
• Pöörati suuremat tähelepanu Põhjamaade koostööle;
  
• 1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma ;
  
• 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga;
  
• Norra astus ÜRO liikmeks;
  
• Trygve Lie– ÜRO esimene peasekretär;
  
• 1949 astus Norra NATO liikmeks;
  
• 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud;
  

Naftaajastu

• 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad;
  
• Stavangeri linnast sai tööstuskeskus;
  
• 1980 suurõnnetus (naftaplatformil, kus hukkus palju inimesi merel) ( Alexander Kiellandi Ehitusviga, tulega tormiga murdusid vaiad perepõhjas puruks ja see platsvorm vajus küliti merre);
  
• 1960.aastate lõpul suurenes sisseränne;
  
• 1994 kukkus rahvahääletusel läbi ettepanek ühinemiseks EL-ga;
  
• Olav V (1958-1991) kuningas pärast sõda (käis printsina olümpiamängudel);
  
• Harald V (1991- ) kuningas (Norras praegugi)
  

Tähtsaimad parteid

• Töölispartei- sotsialistliku ilmavaatega;
  
• Hoyre- paempoolsed;
  
• Kristlik Rahvapartei- kirikuuid;
  
• Keskpartei-
  
• Progressipartei- Andres Preivik (külastas töölispartei noortelaagrit, püstoliga) xd
  
• Sotsialistlik Vasakpartei -
  

Rootsi

• Jätkus sotsiaaldemokraatide valitsemine
  
• Viidi läbi uusi reforme.
  
• Pensionireform – suurendati rahvapensionit (inimesed, kes isegi tööd ei tee, saavad pensionit,aga Eestis nõutakse 5 aastat elamist siinses riigis)
  
• Haldusreform – vähendati omavalitsusi .
  
• Haridusreform– 9-klassiline ühtluskond
  

Kuningad

• Gustav VI Adolf (1950–1973);
  
• Carl XVI Gustav (1973-) eelmise järglane;
  

Välispoliitika

• Neutraliteedipoliitika.
  
• Liituti ÜRO-ga, kuid mitte NATO-ga.
  
• 1994 liituti EL-ga.
  
• Dag Hammaskjöld oli ÜRO peasekretär 1953 – 1961
  
• 1967 läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele.
  
• 1971 . aasta parlamendireformiga muudeti Riksdag ühekojaliseks.
  

Tähtsaimad parteid:

• Sotsiaaldemokraatlik Partei
  
• Keskpartei
  
• Mõõdukas Koalitsioonipartei.
  
• Liberaalne Rahvapartei
  
• Kristlik-Demokraatlik Liit.
  

• Olof Palme–peaminister 1969–1976, 1982–1986. 28.veebruaril 1986 tapeti. Mõrv on siiani lahendamata .
  
• 2003 tapeti Rootsi välisminister Anna Lindh
  
• 1981 – „Whiskey on the rocks” Nõukogude allveelaev Rootsi vetes.
  
• 1980.aastail suurenes sisseränne.
  
• Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud.
  

5.05.2017

Põhjamaade ajalugu 22

Soome pärast II maailmasõda

Olukord sõja järel

• Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $)
  
• ,,Sõjakurjategijate’’ karistamine
  

Juho Kusti Paasikivi

• President 1946-1956
  
• Paasikivi liin : eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel
  

• Soome loobus Marshalli plaanist
  
• Sõpruseja koostööleping NSVL-ga
  
• Kaubadusleping NSVL-ga
  
• NSVL vähendas reparatsioonimakseid
  

Finlandiseerumine

• ..ehk soomestumine
  
• Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega
  

• Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas
  

1952

• Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile
  
• Helsingis toimusid olümpiamängud
  

1955

• NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist
  
• Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks
  
• Soome sai ÜRO liikmeks
  

Urho Kaleva Kekkonen

• President 1956-1982 (kõige pikemat aega)
  
• Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika
  
• Osavõtt ÜRO rahuvalveoperatsioonidest
  
• Aktiivne välissuhtlus
  
• Tihedam koostöö põhjamaadega
  

,,ÖÖkülmade’’ aeg

• Kriis 1958- 1959 Soome ja NSVL suhetes
  
• Põhjus: Soome valitsusseei saanud kommuniste
  
• NSVL katkestas kaupade veo Soome
  
• Lahendus: pandi ametisse NSVL-le meeldiv valitsus
  

Finefta

• Soome ühines Euroopa Vabakaubanduse Assotsatsioonig (EFTA)
  
• Samal ajal sõlmiti vabakaubandusleping NSVL-ga.
  

Noodikriis

• 1961 oli Kekkonie tekkinud vastaskandidaat Olavi Honka
  
• N-Liit saatis Soomele dipllomaatilise noodi ähvardustega
  
• Ähvarduste mõjul loobus Honka kandideerimast.
  
• *Jahiseltskond*: Kekkonen+Gorbatšov
  
• Kekkonen käis Tartus, sai auüliõpilaseks
  
• Kekkonen suusatas 17km Otepääl
  

1975

• Helsingis toimus Euroopa Julgeoleku ja Koostöö nõupidamine
  
• 4-kordne olümpiavõtija (viimane valge pikamaajooksja)
  
• *pilt* Kekkonen polnud ise võimeline enam kõndida, aitasid ihukaitsjad
  

Mauno Koivisto

• President 1982-1994
  

Rahvusvahelise suhtlemise tihenemine

• Seoses NSVL lagunemisega hakati pöörduma läände:
  
  • 1989 ühineti Euroopa Nõukoguga
    
  • 1994 Euroopa Liiduga
    

• 1970.-80.aastatel - elatustaseme kiire tõus
  
• Tarbimis-ja heaoluühiskonna väljakujunemine
  

,,Lama’’

• 1990.aastate alguses majanduskriis - seoses NSVL kokkuvarisemisega
  

Martti Ahtisaari

• President 1994-2000
  

Tarja Halonen

• President 2000-2012
  

Sauli Niinistö

• 2012-