Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885)...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Eleseus ja noor Siivert naljatavad päranduse üle ning pakuvad seda kordamööda teineteisele. · Eleseus on huvitatud Brede Barbrost. Noormees on neiusse kõrvuni armunud, kuid Barbro tõukab teda järgmistel kohtumistel endast eemale. · Barbro käitub Eleseusega järsult ning noormees lahkub tüdrukust südamevaluga. Aksel toob Barbrole värske ajalehe ning hõbesõrmuse. Ta tuletab neiule meelde, et Barbro ootab temalt last. Ajapikku nihkuvad Akseli ja Barbro suhted jällegi paika, kuid Eleseusele jääb tema südamevalu ning ta hakkab kodus kõvasti tööd rügama. · Brede Olsen jääb oma Avarvaate kohast ilma, pank võtab maa ära. Olsen üritab Akseli ja tütre juurde elupaika saada, kuid Akasel keeldub. · Iisak kiidab Elesuse paremaks muutuvat töötahet ja ka oskusi. Isa tahab alguses, et Eleseus saaks Brede Olseni talu endale, kuid Eleseus tahab lensmaniks saada. · Iisak ostab uue hobuse ning niidumasina
Kui mäe peale kaevandus tööle pannakse ilmub sinna ka palju töömehi. Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks. Kuid selle lapse ta kaotas. Selgusetuks jäigi see, kas naine ise tappis oma lapse või oli see tõesti õnnetus nagu ta väitis. Kuid varsti lahkuski Barbro.Saladuslik lapse kadumine ei jäänud aga märkamata. Varsti jõudis asi kohtuni.
Kui mäe peale kaevandus tööle pannakse ilmub sinna ka palju töömehi. Inger tundis ennast erilisena kui ta mäge vaatama läks ja kõik mehed tema ümber tiirlesid. Üks noormees, Gustav, tuli nende juurde tööle ning Inger armus temasse, või ta vähemalt arvas nii. Kuid noormees lahkus ning naine oli pärast tükk aega tujust ära. Kuid see möödus ja kõik oli jälle vanaviisi. Berde tütar Barbro oli linnas kasvanud tüdruk. Ta läks tööle Akseli juurde, kes endale hiljuti maad ostis. Barbro oli harjunud linna mugavustega ning Aksel pidi talle lehte tellima ja muid ta soove täitma. Tihtipeale nad tülitsesid ning Barbro oli lubanud ära minna. Kuid seda ta alguses ikkagi ei teinud. Ta jäi rasedaks. Kuid selle lapse ta kaotas. Selgusetuks jäigi see, kas naine ise tappis oma lapse või oli see tõesti õnnetus nagu ta väitis. Kuid varsti lahkuski Barbro.Saladuslik lapse kadumine ei jäänud aga märkamata. Varsti jõudis asi kohtuni.
on sellega oluliselt seotud? Ornamentika loomisel lähtuti orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Sellega on seotud Glasgow' koolkond Šotimaalt. 8. Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Riias, Pariisis, Barcelonas, Berliinis Lk 1 9. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too mõni näide. Oma teoste ainestiku võttis ta Soome eeposest „Kalevala“. Näiteks tema teos „Lemminkäise ema“ 10. Kuidas väljendub rahvusromantism kunstis? Rahvusromantism väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajalugu, rahvaluulet ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsust sümbolina. 11
Seotus kohaga/riik Esindajad Eduard Manet Gustav Klimt Edvard Munch Henri Matisse Emil Nolde Claude Monet Auguste Mihhail Vrubel/ Maurice de Ernst Ludwig Rodin (skulptor) Akseli Gallen-Kalle Vlaminck Kirchner
Auguste Renoir, (Ingl), Gustav Klimt („Karje”), (Norra), Nikolai Rotluff, Ernst Edgar Degas, Camille (Austria), H. De Mihhail Vrubel Roerich (Vene), Ludwig Kirchner, Pissarro, Alfred Touluse- Lautrec („Istuv deemon”), Akseli Gallen Vassili Kandinsky, Sisley, Auguste Rodin (Pr) Auguste Rodin (Soome) Eduard Viiralt, Emil („Mõtleja”) Volde
Karje 1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910
Jug:19.saj lõpp püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistustes lähtuti taimedest; põhirõhk sujuvalt voolavatel joontel arhitektuur- hoone pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest (Estonia, Tallinna Draamateater) *Gaudi "La Sagrada Familia" (liivaloss) Maalid- sujuvad ja väljavenitatud figuurid, põhijoonte rõhutamine Ei taodelda ruumilisust Jutustava sisuga, legendiga. Palju tumedaid toone. *Gustav Klimt "Suudlus", "Juudit" *Akseli Gallen-Kallela "Lemminkäise ema" *Eduard Monch "Karje" *Konrad Mägi "Norra maastik" *Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine, mitte esemete jäljendamine *Matisse "Tants" (5 punast) Ekspr:20.saj (saksa fovism)
kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid
43,5x57 cm Moskvas Esimesed kristlased Kiievis 1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades Suur tõus Skandinaaviamaade kunstis Skandinaavlased tutvusid prantsuse kunstiga Rootsi Soome Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik
Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse elama. Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas. Sattus peaaegu vangi lapse tapmise tõttu. Abiellus Akseliga, kuid ka pettis teda. · Aksel Storm Armastas Barbrot. Rajas Kuumaa. Oli väga lahke, hea, helde ja töökas. · Fredrik Akseli vend. Kolis oma naisega Avarvaatele. · Andersen Aronseni ärijuht. · Jesiine Kaugemaa talus koduabiline. Ilma temata ei saanud Inger enam hakkama. Tal oli Ingeri pojaga tõmme. · Aaron ( Aronsen ) Tal oli oma kauplus. · Gustav Mäetööline. Tal oli Ingeriga väike flirt. Ajas Ingeri pea segamini, kuid siis kadus jäletult. · Rebekka - Iisaku ja Ingeri esimene tütar . · Leopoldiine - Iisaku ja Ingeri teine tütar. Viimane neljas laps.
Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli Gallen-Kallela 3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami? Kompositör - Jean Sibelius
saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud
Rahvusromantism eriti nende väljendada kollektiivseid ideaale. Oma rahva ajalugu, Erik Werenskiold ,,Must surm" 19.sajandi II pool rahvaste kunstis, rahvaluulet ja mütoloogilisi tegelasi tõlgendati Akseli Gallen- ,,Lemminkäise 20. sajandi algus kus polnud rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Kallela ema" iseseisvat riiki Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma
postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on eriti kuulus Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) oma soome rahvaeepose "Kalevala" ainetel loodud teostega. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund. Eestlaste rahvusteadvus oli 19. sajandi lõpus ja 20. alguses just ärganud.
Karje. 1908.a. Maalikunst Norra Edvard Munch Elutants. JUUGEND 19. sajandi lõpp Maalikunst Itaalia Rossetti. La Ghirlandata Arhitektuur Eesti F. Mieritz ja I. Gerassimov Ammende Villa Pärnus. 1905. Maalikunst Eesti Konrad Mägi (1878-1925). Norra maastik. 1908-1910. RAHVUS- ROMANTISM 19. sajandi lõpp Maalikunst Soome Akseli Gallen-Kallela Kullervo needus, 1899.a. Maalikunst Leedu Mikalojus Konstantinas iurlionis Loss. 1908.a. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Kalevipoeg. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Viru vanne. 1920
Kolmas laps sündiski veaga ning Inger hukkas ta koheselt ja peitis laiba metsa. Saladus ei püsinud tänu omakasupüüdlikule Oliinele kaua ja Inger viidi vangi. Seal oli ta aastaid, kuni Geissler ta sealt seadusetundmise ning nutikusega välja päästis. Teine mõrv juhtus aastakümneid hiljem, kui Barbro tappis oma äsjasündinud lapse sellel põhjusel, et ei oleks suutnud elada lapse isaga ning vastsündinud poeg oleks teda alatiseks köitnud Akseli külge. Samamoodi peidetakse laip, kuid taaskord saab Oliine teada ja saladus levib. Kohtus astub Barbro eest välja lensmaniproua, kes peab kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus langetavad sellekohaseid otsuseid mehed. Paralleele saab tuua praegusel hetkel toimuvaga - naiste õigusi annavad ja otsuseid nende keha üle langetavad mehed. Läänemaailmas tekitab furoori
· Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Venemaa -maalis kummalisest piinast haaratud tegelasi ,,Deemon" ,,Luik-tsaaritar" Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918
nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal- 1896.a. ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). 3.Nimeta Antoni Gaudi tuntumaid teoseid. Too kaks näidet. (Kleebi ) „Casa Vicens“, „Sagrada Família kirik“, „Casa Batlló“, „Casa Milà“ jne. . 2. Nimeta kunstniku nimi ja maali pealkiri. Akseli Gallen-Kallela, Lemminkäise ema 3. Kelle teosed on „ Karje“, „ Madonna“, „Elutants“? Kleebi need teosed siia. Edvard Munch. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist. Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid
Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak oleks siis veel tahtnud tema käest küsida, kas oleks mõistlik Eleseusele Avarvaate osta. XVIII Onu Siivert suri 3 nädalat pärast seda kui teda külastatud oli. Eleseus korraldas matused ning pidas ka matusekõne. Siivert otsustas oma päranduse vennale kinkida. Kodus hakkas Eleseusel igav ning kui ta sai teada, et Barbro elab akseli juures läks ta neiule külla. Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse. Kolmanda külaskäigu ajal oli Barbro tõre ning Eleseus pettus neius. Aksel ostis Barbrole hõbedase kihlasõrmuse. Aksel arvas, et Barbro võib olla rase ning oli seetõttu Eleseuse külaskäikude tõttu pahane. Eleseus käis Akselit ja Barbrot luuramas. Nähes neid õrnutsemas murdus ta süda. XIX Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud
Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak oleks siis veel tahtnud tema käest küsida, kas oleks mõistlik Eleseusele Avarvaate osta. XVIII Onu Siivert suri 3 nädalat pärast seda kui teda külastatud oli. Eleseus korraldas matused ning pidas ka matusekõne. Siivert otsustas oma päranduse vennale kinkida. Kodus hakkas Eleseusel igav ning kui ta sai teada, et Barbro elab akseli juures läks ta neiule külla. Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse. Kolmanda külaskäigu ajal oli Barbro tõre ning Eleseus pettus neius. Aksel ostis Barbrole hõbedase kihlasõrmuse. Aksel arvas, et Barbro võib olla rase ning oli seetõttu Eleseuse külaskäikude tõttu pahane. Eleseus käis Akselit ja Barbrot luuramas. Nähes neid õrnutsemas murdus ta süda. XIX Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud
Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga. Soome kunstis jättis temasse tugeva mulje Akseli Gallén- Kallela looming. 1911-1914 valmis Paul Raual mitmeid kompositsioone teemadel "Leinav Linda", "Kalevipoeg ema otsimas" ning "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Pärast I maailmasõda kuivasid baltisakslaste tellimused kokku ning Paul Raud leidis uue rakenduse eesti intelligentsi esindajaid portreteerides. Näiteks võib tuua "P. Jürgensoni portree" ja "C. Poska portreed".
kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid. Tööstus: 22,3 23,8 16,4 Zacharias Topelius oli 1854 Helsingi Ülikooli Ehitus: 4,3 5,5 4,6 ajalooprofessor ning aastatel 18751878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Allikad Tarkiainen, Kari (2008) Svariges Österland Från forntiden till Gustan Vasa. ,,Svensk språkkultur i Finland"; ,,När kom svenskarna till Finland?". Atlantis ISBN 978-91-7353-227-3 (sverige) http://www.koolielu.ee/pages.php/0317?aj=1102 Välja antud 8. veebruar 2001. Kasutatud 09.03.2009 http://www.folktinget.fi/pdf/publikationer/Svifin.pdf Kasutatud 03.03
Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga ei olnud vaimustuses maamehe naise ametist. Seetõttu nende peres valitses kurbus, õelutsemine. Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond. Ei teagi, kas olla õnnelik või õnnetu nende üle, kuid vähemalt Aksel sai armastatud naisega koos olla. Barbro oligi ära teeninud selle, et oma õiget armastust ei leidnud. 4.Inger kuidas muutus teose jooksul, miks? Alguses kauge maale tulles oli Inger lopsakas, kohmakas, armiga lõual ja täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära
Nikolai II tütar. Pildil on näha kuidas ta on riietatud pikka halli kleiti ja seisab trepiastmete ääres, toetates oma paremat kätt käepidemele. Näha on punast vaipa ning tagapool punast kardinat. Samuti on pildil näha marmorskulptuuri. Maalil on kenasti tasakaalus punane, hall ja valge värv, tibake ka musta (varjud). Näoilmselt ei pakatu mitte mingit huvitavat emotsiooni, võibolla õrn väsimus. Maal on suur, kuid sellegipoolest on tegu hea teosega. Neljas valik oli `'Akseli Gallen Kallela portree'', maalitud 1920. aastal õlivärve kasutades lõuendile. Selle teose puhul meeldib mulle see, kuidas pildil olevat meest on kujutatud: kiilaspäine härra, kellel on on paksud vuntsid ja suus piip, seljas paistab olevat pruun triiksärk valgete käiste ja pruuni lipsuga. Tema silmist näen mina elukogenud meest, kelle pea on tarkust täis. Värvidest on pildil ainult kasutatud pruuni, valget ja halli. Taaskord maal, mille võiks samuti seinale panna!
Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged
silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose ,,Kalevala" illustraator. Edvard Munch 1863-1944 Põhjamaade kuulsaim sümbolist, kelle väljendusrikas looming on olnud eeskujuks ekspressionistidele. Norra kunstniku loomingut mõjutasid lapsepõlvemälestused ja inimese hirmud. Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid. ,,Laps ja surnud ema" ,,Karje"
pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tarvis visandatud illustratsioonid, mis talle hiljem surematut kuulsust tõid.
norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1
tegemisi. Elu lõpus kannatab Munch silmahaiguse käes, mis ei lasknud palju maalida. 23.jaanuaril 1944.a. suri Munch oma mõisas. Kogu loomingu pärandas Oslo linnale ja 1963.a. avas Oslo linn Munchi Muuseumi. 19.saj. lõpul oli maalikunst meeldivalt omapärane Eestis, Soomes ja Venemaal. Siin arenes välja nn. rahvusromantiline suund. Maalidel püüti kujutada oma maa ja rahva sangarlikku minevikku ning taaselustada rahvaluule võluv maailm. Soome tuntuim kunstnik on Akseli Gallen-Kallela ( 1865-1931). Õppis Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Pariisis, kus sai sümbolistlikke mõjutusi. Varasemad tööd on realistlikud. Pärast reisi Karjalasse ja Põhja-Soome hakkas maalima sealset loodust ja rahvuseepose ,,Kalevala" teemadel. On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid
1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle
Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad
De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). Akseli Gallen-Kallela maal. MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku
Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid. Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1
,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele. ¤ Nikolai Roerich- Venemaa- eeskuju Soomest, asutas Peterburis rühmituse ,,Mir Iskustva". Rahvusromantikute stiil, maalib varjaage (esimesi vene valitsejaid). Siirdub Indiasse, seejärel idamaised sümbolid teoste teemaks. ¤ Edvard Munch Norra- rahvusromantik (sümbolism + juugend), teemaks sümbolism, maalimistehnikaks juugend. ,,Haige laps". Ekspressionist
Iisak ostis veel ühe maatüki. Lõpuks tõi ta naisele kauaoodatud teenija Jesiine. Iisak otsustas maja suurendada. Inger tõi ilmale veel ühe tütre. Eleseus tuli koju ning hakati maja laiendama. Oliine teatas, et onu Siivert on suremas. Onu külastades tundus kõik korras olevat. Geissler tuli uuesti maatüki ostuga tegelema. Onu Siivert suri kolm nädalat peale külastust. Eleseus võttis matuste korraldamise enda peale. Elesusel oli igav ja ta otsustas Akseli kaasale Barbrole külla minna. Nad said omavahel hästi läbi ja Elesus armus temasse. Eleseusi süda murdus, kui ta ükskord luurates nägi, kuidas Aksel ja Barbro õrnutsevad. Avarvaate pandi müüki ning Iisak ei teadnud, kas seda oleks mõtet Eleseusele osta või mitte. Iisak ostis esimesena oma piirkonnas niidumasina, mis aga kohe katki läks, sest mees oli selle valesti kokku pannud. Eleseus parandas masina kasutusjuhendi järgi ära.
· Mihhail Vrubel Mihhail Vrubel oli vene maalikunstnik. Tema loomingut iseloomustab vene traditsioone järgiv dekoratiivsete detailide küllus, vanavene ja Bütsantsi kunsti mõju põimus juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega. · James Ensor - James Ensor oli belgia maalikunstnik ja graafik. Ta oli üks moodsa kunsti eelkäijaid, kes mõjutas tulevast ekspressionismi ja sürrealismi. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallelah maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" Nikolai Roerich oli vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.
19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec. Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe. tööstuslikku masstootmist vastandav, eesmärgiks vabaneda 19.saj ehitus-ja 19. saj lõpp 20. saj algus Juugend Euroopa, Ameerika tarbekunstis valitsenud stiilide segust
De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine
jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sümbolism 20.sajandil Kujutasid fantaasia abil loodud Akseli Gallen-Kallela Prantsusmaal, nägemusi. Nende teostes on palju ,,Kullervo needmine" Belgias ebamäärast, tabamatut, vaid Hogo Simberg aimatavat; need kubisevad ,,Haavatud ingel" igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants"
akvarellidega.tasapinnaline stiil, selles stiilis kujutati kõike nii mööblit, tapeeti, raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud ka Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli ka Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd
Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunite värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber. Oma mõtete tribüüniks kasutas ta Tallinnas ilmuvat uut ajalehte Teataja. Nii sattus ta tihedasse kontakti ajalehe 5 ümber koondunud eesti radikaalsete haritlastega ning temas küpses otsus asuda taas Tallinnasse ja alustada kunstipedagoogilist tegevust.
..........................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd. Rahvusromantism: Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt. Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine) Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö. Prantsuse kunsti ajaloos ,,post" ehk pärast impressioniste tulijad. Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus impressionism kui liiga passiivne tegelikkuse peegeldaja. Vincentv van Gogh 2 tööd:
3 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone.
väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades
rase! Nad leppisid lõpuks ära ja solvangut tundis hoopiski Eleseus......Elesus viis pildi tagasi...Nähes naist läks ta minema, kuid naine ei järgnenud talle. Ta jälgis eemalt, Barbro oli koos Akseliga õnnelik. Ta viha väljendus nilbes laulus, mida ta laulma hakkas. 19. Iisak tuli külas tagasi hobusega. Avarvaate müüakse maha ja Brede läheb elama külasse. Tegelikult müüs hoopiski pank, kui Brede ei tahtnud häbi tunda. Kõik võisid näha, et Barbro ei lahku oma Akseli juurest enam kunagi. Lensamaniproua sai lapse. Ta oli öelnud, et andke naistele parem hääleõigus ja võimalus ise oma saatust mõjutada, ent oma saatusest ta ei pääsenud. Eleseus ei tahtnud eriti seda kohta, kuna see oli Barbro lähedal. Ta õigustas, et haritud inimesel on ju nii palju võimalusi ja ta lootis midagi paremat. Kolmas uudis oli, et mines uue hobuse järele toodi ka niidumasin. See töötas ja läks katki. Parandades sai Eleseus oma oskusi näidata
Inglismaa üksindus,surm, elu igavene ringkäik jne, Gustave Moreau (1826-1898) Saksamaa salapärasus, irratsionaalsus, kunstnike fantaasia Odilon Redon (1840-1916) Ida- ja Põhja- vallandus, loov aktiivsus, põnevate detailide Akseli Gallén-Kallela (1865-1931) Euroopa kombineerimine, pahe ja vooruse vastasseis, Gerhard Munthe (1849-1929) sadism, iharus, neuroos, unenägude kujutamine, ebausutavad maastikud, naise kuju 19.saj lõpp ja juugend Euroopa Taimevormid, rokokoo, kohalik rahvakunst, Maalikunst: 20
2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud
annaabi.ee 
