või arusaamatus, mille tulemusena solvanguid tekib pinge, mis ajendab osapooli · Vastaspoole kohal üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks olek mõjub ärritavalt peab olema vähemalt kaks osapoolt · Jäine vaikus ja valdkonnad, kus nende huvid · Boikott kokku puutuvad seega on ta oma · Apaatia, Üldine loidus olemuselt sotsiaalne situatsioon, Konflikti Head küljed- milles kaks või enam isikut Konflikti lahendamise ABC- · Võib sõprus-või esindades erinevaid seisukohti, perekonnasidet arvamusi, huvisid või eesmärke, *Põhjenda oma soove tugevdada
.............................................................. 3 1. Moskva 1980........................................................................................................................... 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 1.3. Boikott .............................................................................................................................. 4 1.4. Avatseremoonia ............................................................................................................... 5 1.5. Majutus.............................................................................................................................. 5 1.6. Olümpia muusika...........................................................
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster
pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides - 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse - Eisenhower saadab föderaalväed, kes murravad läbi kaardiväest
Erinevast informeeritusest, erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest, erinevatest eesmärkidest, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus (Katsan). 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID Isikusisene konflikt: Inimese sisemuses võivad esineda nn motiivide konfliktid. Nende puhul astuvad võitlusse kaks tegevusajendit, millest õiget leida pole sugugi kerge ega lihtne. Inimeste sisekonflikte võib olla kolme liiki: · Esiteks võib tekkida selline konflikt, kui inimese ette kerkib kaks võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab ainult ühte
Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi" ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks Hitler kuulutati Juhiks Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa
4. Konflikti käitumuslikud tunnused: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, see segab ka tõsisemate asjadega tegelemist kõrgendatakse häält süüdistatakse teisi nägeletakse pisiasjade pärast teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid püütakse kolleege leeridesse jagada pealekaebamine, laim, ässitamine, ülemäärane kontrollimine jäine viisakus boikott apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas 4. Konflikti tunnused: avalik, sest teadvustatud ja läbielatud pinged avaldusid käitumises; väline, sest tekkis inimeste vajaduste rahuldamisel tema suhetes väliskeskkonnaga; kuum, sest konflikt oli üliaktiivne, esines tundlikkust ja avalikke rünnakuid ja avaldus aktiivset kaitsepositsiooni; vääralt paigutatud konflikt, sest konflikti põhiküsimuse lahendamise asemel tegeldi vähemtähtsate probleemidega;
Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse kolleege leeridesse jagada, pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet,
Konfliktide tunnused: · lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, tõsisemate asjadega ei ole võimalik tegeleda · hääle kõrgendamine, üksteise süüdistamine, pisiasjade pärast nägelemine · teistele kahju tekitamiseks kasutatakse pilkeid ja solvanguid · püütakse kolleege leeridesse jagada · pealekaebamine, ässitamine, laim · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt · jäine viisakus · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas, · boikott Konfliktid jagunevad: · Horisontaalne konflikt (sama juhtimistasandi esindajate vahel) · Vertikaalne konflikt (eri tasandite inimeste vahel, nt ülem-alluv) · Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt)
tööle võtmist. 18. Milliseid meetodeid võivad kasutada ametiyhingud , kui riikliku lepitaja sekkumine ei lahenda probleemi? 6p a) streik töö katkestamine tööliste poolt eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda nõustuma tööliste ettepanekutega b) pikett plakatitega liikumine ettevõtte ees eesmärgiga tõmmata oma probleemidele avalikkuse tähelepanu c) boikott aü liikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega 19. millised on peamised suunad EL maade tööturupoliitikas? 8p 1. uus ettevõtlus eesmärgiks on uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise lihtsustamine 2. tulemuslik rakendumine eesmärk on struktuurse töötuse vähendamine, ergutades töötajaid rakendumiseks vajalikku kvalifikatsiooni omandama (ümberõpe). 3
Kohandi MK-10 * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1
saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohaloleku ärritav mõju, samuti jäine viisakus või boikott või ka apaatia, üldine loidus ja passiivsus töörühmas. 2 Konfliktide tekkimine Töökohal võib töötaja olla konfliktiga seotud kahel moel: otseselt ja kaudselt. Otseselt seotud on siis kui konflikt on tekkinud kahe töötaja või töötajate vahel. Kaudne seotus on siis kui konflikt on tekkinud ülemuste, alluvate, erinevate osakondade või klientide ja töötaja ettevõtte vahel. Ehkki töötaja pole sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis.
Hääle kõvenemine, teineteise süüdistamine, väikeste asjade pärast nägelemine. Teistele kahjustamiseks kasutatakse pilkeid ja solvanguid. Proovitakse kaastöötajaid leeridesse jagada. Pealekaebamine, ässitamine, laimamine. Vastaspoole kohal viibimine mõjub ärritavalt. Jäine viisakus. Apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 5 Boikott. (Kilkson, 2012) 6 2 MILLEST TEKIVAD KONFLIKTID? Konfliktid tekivad erinevatel põhjustel. Osad konfliktid, mis seostuvad hingeeluga, nimetatakse psühholoogilisteks. Nende puhul tuleb jälgida kahte asja. Esiteks psühholoogia on üks vaatenurkadest konfliktidele, kuid ta ei käsitle neid põhjuseid mis on ühiskondlikud, poliitilised või majanduslikud. Teiseks ei ole tihtipeale konfliktis võimalik eristada põhjust protsessi ja tagajärge
Trumani dokriin Rahvusliku Julgeolekunõukogu rajamine LKA moodustamine Marshalli abiprogrammi käivitamine Harry S. Trumani valimine USA presidendiks Berliini blokaad Alger Hissi kohtuprotsess Nõukogude esimese aatomipommi lõhkamine NATO asutamine Korea sõja algus Senaator Joseph McCarthy kommunistidevastase kampaania algus Dwight D. Eisenhoweri valimine presidendiks Korea sõja lõpp Kohtuasi "Brown Topeka Haridusameti vastu" (segregatsiooni lõpetamine) Bussikompaniide boikott Montgomerys, Alabamas Konflikt segregatsiooni lõpetamise küsimuses Little Rockis, Arkansa's Esimese Nõukogude sputniku lennutamine kosmosesse Revolutsioon Kuubal ja Fidel Castro võimuletulek Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F. Kennedy valimine USA presidendiks Esimene Nõukogude mehitatud kosmoselend Sigade lahe dessant Kodanikuõiguslaste nn vabadussõidud Kariibi kriis Kodanikuõiguslaste massimeeleavaldused Birminghamis, Alabamas ja protestimarsid Washingtonis ja Selmas
ning kes seetõttu arreteeriti, loodi 1955.aasta detsembris nn Täiustumise Assotsiatsioon, mis pani värvilisele elanikkonnale ette boikoteerida Montgomery bussitransporti. Algul King kahtles boikoti otstarbekuses. Ta kõhkles ka assotsiatsiooni presidendi kohta vastu võttes, kuid lõpuks siiski nõustus, meenutades kellegi öeldut: ,,Kahjuliku süsteemiga pole enam võimalik koostööd teha." Kingi juhtimise all asus neegerkogukond boikoteerima Montgomery ühistransporti (boikott kestis 382 päeva). King küll arreteeriti, kuid temast sai seejärel kõigi afroameeriklaste kangelane. 1957.aasta jaanuaris asutasid lõuna mustanahalised usuliidrid kodanikuõiguste eest võitlemise eesmärgil kirikuorganisatsioonide liidu, Lõuna Kristliku Juhtkonna Konverentsi. King valiti selle presidendiks. Nüüd juba tunnustatud USA värvilise elanikkonna õiguste eest võitlejana kirjutas ja avaldas ta raamatu ,,Samm vabaduse poole. Jutustus Montgomeryst".
realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga.
Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohaloleku ärritav mõju, samuti jäine viisakus või boikott või ka apaatia, üldine loidus ja passiivsus töörühmas. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 91) 5 2 KONFLIKTIDE TEKKIMINE Töökohal võib töötaja olla konfliktiga seotud kahel moel: otseselt ja kaudselt. Otseselt seotud on siis kui konflikt on tekkinud kahe töötaja või töötajate vahel. Kaudne seotus on siis kui konflikt on tekkinud ülemuste, alluvate, erinevate osakondade või klientide ja töötaja ettevõtte vahel
- Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised - Majanduslikud – majandussuhted, majandusabi - Sõjalised Diplomaatilised vahendid - Klassikaline diplomaatia - Avaldused - Diplomaatilised käigud - Rahvusvahelised organisatsioonid - Kultuur, sport jne - Positiivsed käigud Majanduslikud vahendid Majandussuhted: - Boikott või embargo - Majandussanktsioonid - Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid Humanitaarinterversioon: - Julgeolekunõukogu loaga – harta 7ptk - Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas USA - Exceptionalism
Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; kõrgendatakse häält; süüdistatakse teisi; nägeletakse pisiasjade pärast; teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata; vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; jäine viisakus; boikott; apaatia, üldine loidus, passiivsus ; Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga.
sajandeid. 19181921- Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1924- Hitler kirjutas vanglas teose ,,Mein Kampf" ja selles: ,,Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest." 1933 Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja 2 pressist. 2http://www.eihr.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf 6 1.3 Antisemitism Mõiste antisemitism võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. Sõna semiit on Euroopa päritolu ja seda kasutatakse semiidi, nt heebrea või araabia keelt kõneleva inimese kohta. Ennekõike tähendab antisemitism juudivastast hoiakut.
1.1. Konflikti tunnused, tüübid ja tekkepõhjused Ruth Alas (2001:130) on välja toonud tunnused, mille järgi konflikt ära tunda: · ei jõuta kokkuleppele; · hääle kõrgendamine; · süüdistamine; · nääklemine pisiasjade üle; · pilgete ja solvangute kasutamine; · kolleegi leeridesse ajamine; · pealekaebamine, ässitamine, laim; · vastaspoole olek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, loidus, passiivsus. Konfliktis kalduvad inimesed kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse haletsust, agressiooni, projekteeritakse teise isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukord kujundada endale vastuvõetavamaks. Sellised võtted suurendavad eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. (Alas, 2001:130)
hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas 1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine nõukogude liit
eraettevõtluseks.SOTSIAALKÜSIMUSED,ÕIGUSED: *1954.a Ülemkohtus otsustati, et rassiline eraldatus ei kehti riigi- koolides. 1957 Little Rockis(Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis. 1955a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta .Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King, 1957 kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada 1960.aastal lisaseadu ,mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused.KULTUUR JA ELUOLU: Seoses eeslinnade kasvuga ja sinna ka suurte kaubandus-keskuste rajamine, 1956.a kiirteede seadusnägi ette eraldada 26mlrd $ ehitamiseks 64000 km, et ühendada kõik riigi
Konfliktid tunneb ära: · Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, see segab tõsisemate asjadega tegelemisel · Kõrgendatakse häält · Süüdistatakse teisi · Nägeletakse pisiasjade pärast · Teistele kahju tekitamiseks lastakse käiku pilked ja solvangud · Püütakse kolleege leeridesse jagada · Pealekaebamine, ässitamine, laim · Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt · Jäine viisakus · Boikott · Apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas Konflikti lahendamine: · Määrata kindlaks konflikti leviala · Selgitada välja põhjused · Lahendada probleem 37.Kontroll (liigid ja teostamine) Kontrolli liigid valdkondade järgi: 1. Inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist 2. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontr ja kvaliteedikontrollis. 3
Autor: Merit Varul jäänud dünamiidini viimane toll. Kui Montgomery neegrid said atentaadist teada, sündis linnas see, mida Ühendriikide ajakirjandus nimetas veriseks mässuks. Dr. Kingi biograafi sõnade järgi tegi võit Montgomerys Kingist ameerika neegrite vastupanuliikumise rahvuskangelase. Peale selle avastati võitluse käigus efektiivne valgete rassistide mõjutamise viis: boikott ning teised majandusliku ja surve vahendid. King sai tuntuks. Ta kutsuti Aafrikasse. 1959. aastal käis ta Indias. Tema ümber lõid lõkkele poliitilised kired. Kord, kui King kõneles oma esimese raamatu ,,Samm vabaduse poole" ilmumise puhul Harlemi raamatuäris, tungiti talle noaga kallale. Saadud haav andis tunda elu lõpuni. Et pühendada rohkem aega organisatsioonilisele tööle, pöördus King Atlantasse tagasi. Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale.
muuta eraettevõtluseks. 1954 aastal otsustati Ülemkohtus, et rassiline eraldatus ei kehti riigikoolides. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: 1957 Little Rockis (Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis, 1955 a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta. Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King 1957 viidi läbi kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. 1960 aastal tehti lisaseadus , mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused. Seoses eeslinnade kasvuga ehitati sinna ka suuri kaubanduskeskusi. Peale Teist maailmasõda oli neid 8, aga juba aastaks 1960 oli neid 3840
School´is, Arkansases. Eisenhower saatis kooli föderaalsed väed ja ütles, et tal on pühalik kohus seadust jõustada . Sõdurid jäid kooli kogu õppeaastaks, mustanahalisi õppureid turvama 1955 aastal toimus intsident seoses mustanahaliste ja valgete bussis istumisega. Sel ajal olid bussides eraldatud nii valgest kui mustast rassist kodanike istekohad. Rosa Parks keeldus bussis valgele meeskodanikule istet andmast. Kuna politsei arreteeris Parksi, siis toimus Montgomeri Busside Boikott- üks suurimaid ja edukamaid massiliikumisi rassilise segregatsiooni kaotamiseks. Boikotti juhtis Martin Luther King. Umbes aasta hiljem otsustas Ülemkohus, et rassieraldus bussides ja koolides on põhiseadusevastane. Kodanikuõiguslaste liikumine oli saavutanud tähtsa võidu ja ühtlasi saanud julge, aruka ja kõneosava juhi Martin Luther Kingi. Afroameeriklased püüdsid kindlustada ka oma valimisõigust. Kuigi USA põhiseaduse 15.
Tööstaaz Tööstaaz on töötaja teenistusaja pikkus. Töövaidluste - Lepitamine lahendamine - Vahendus - Arbitraaz (vahekohus) Töösulg e. lokaut Streigi vastand. Tööandja ei lase töölisi tööle, sulgeb tehase ja lõpetab palkade maksmise. Streik Töölised lõpetavad töö tegemise kuid ei lahku töökohast. Boikott Boikott on ametiühinguliikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega. Uued arengusuunad - libisev tööaeg töötajate ja juhtkonna - töövaidluskomisjonid suhetes - töötajate kaasamise programmid - kvaliteediringid - eriotstarbelised töögrupid - isejuhtimise töögrupid
okupatsioon ANTISEMITISM natsi-Saksamaal ● Miks? Et võtta üle finantsid ja majanduslik võimsus kasutamaks seda oma ideede elluviimiseks ● Propaganda põhisisuks – Saksamaa ● hädades süüdi juudid ● Saksamaa peab saama juudivabaks – ● judenfrei ● Juudid pidi hakkama kandma ● Taaveti märki – kollane kuusnurk ● Lehekülg saksa kooliõpikust – juutide erinevus pidi kõigile selge olema ● 1933.a. boikott juutide äridele ● Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel ● 1935.a. võeti juutidelt kodakondsus ● Ei lubatud abielluda mittejuutidega ● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed
seirele piisavalt ressursse kulutada. TURUPÕHISE MAINEGA SEOTUD HEIDUTUS: Maine hoidmine on alternatiivne põhjus, miks firmad võivad otsustada keskkonnareegleid järgida; see on tõenäolisem, kui: 1)Objektiivne info firmade keskkonnaalase käitumise kohta on odavalt saadaval. 2)Tarbijad ja keskkonnaaktivistid suudavad organiseeruda keskkonnakahjulike toodete efektiivseks boikoteerimiseks. 3)Kvaliteetsed asenduskaubad on saadaval. 4)Boikott tekitab arvestatavaid kulusid keskkonnanõuete rikkujale ja arvestatavaid tulusid nõuete järgijatele (nt turuosade ja toote hinna mõttes). Keskkonnasäästliku firma maine (nt sätestatutest rangemate keskkonnanõuete vabatahtlik järgimine) võib asendada tavapäraseid turunduskulusid. KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse
nad lubasid AÜ mitte astuda. Must nimekiri- töandjad seas levitat. AÜ juhtide ja liikmete nimekirju, et takistada AÜ organisaatorite tööle võtmist. Tööliste meetodid Streik- töö katkestamine tööliste pool eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda nõustuma tööliste ettepanekutega Pikett- Plakatitega liikumine ettevõtte ees eesmärgiga tõmmata oma probleemidele avalikkuse tähelepanu Boikott- AÜ liikmete ja nende toetajate keeldumise töösuhtest töövaidlusega seotud ettevõttega. Tööturupoliitika Euoopa Liidu tööpoliitika 4 peamist suunda: 1)Uus ettevõtlus eesmärgiks on uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise lihtsustamine 2)Tulemuslik rakendumine- eesmärk on struktuurse töötuse vähendamine, ergutades töötajaid rakendumiseks avajalikku kvalifikatsiooni omandama(ümberõpe)
· kõrgendatakse häält; 4 · süüdistatakse teisi; · nägeletakse pisiasjade pärast; · teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; · püütakse kolleege leeridesse jagada; · pealekaebamine, ässitamine, laim; · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused);
Teisalt pöröati tähelepanu ka teedeehitusele, kus paljud inimesed tööd said. Osad tõmmati tööturult välja seeläbi, et Saksamaal kehtestati sõjaväeteenistuskohustus. Üks osa noori mehi ei olnud enam tööturu osalised. Hitleril õnnestus tööpuudus likvideerida. Natsi-ideoloogia kohaselt olid liigivõõrad olid juudid, mustlased, retsidivistid (mõrvarid), homoseksuaalid, prostituudid, puudega inimesed. Nende vastu algas aastal 1933 steriliseerimine. 1933 kuulutati esmalt välja boikott juudiäridele, neil keelati töötada õpetajate, arstide, advokaatidena. 1935 võeti Nürnbergi seadustega juutidelt ära saksa kodakondsus. 1938 novembris toimus Saksamaal kristalliöö 24 tundi märatsemist juutide omandi kallal. Selle käigus sadakond ka tapeti. Juudid ei saanud ka põgeneda, sest Euroopa riigid ei soovinud neid samuti. Osa juute ei soovinud ka Saksamaalt lahkuda, loodeti, et Saksamaal toimunud vaenamine on tavapärane ning möödub. Kui juudid
ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus). Rahvaasemike koosolek asemikud jagunesid kaheks: parempoolsed radikaalid ja parempoolsed mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine, Bürgermusse Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE, Mõningates kohtades hakatigi aula järgi võimu üle võtma
· Gruppidevahelised konfliktid · Töökonfliktide tunnused: o Koostöö ei laabu o Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele o Öeldakse teravusi o Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine o Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks o Püütakse leida liitlasti o Kaebamine, ässitamine, laimamine o Vastase kohalolek mõjub ärritavalt o Boikott, ignoreerimine · Töökonfliktide kategooriad: o Struktuurikonfliktid: Põhjustamine: Destruktiivne käitumine, ebavõrdsus ressursside kasutamises, ebavõrdsus võimusuhetes, keskkonnategurid, ajategurid. Sekkumine: · Täpsustada ja defineerida rolli · Asendada destruktiivne käitumine · Omandi ja kontrollivõimaluste reorganiseerimine
o jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld (varem võis mittesekkumise nõuet jõu kasutamisega lihtsalt eirata), o rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.-vah. organisatsioonide teiste riikide asjadesse sekkuda), o inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Tülide rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele. Inimõiguste austamine Rahv.-vah
150. Antisemitism Riik tahtis võtta üle finantsid ja majanduslik vara, et saaks seda kasutada oma huvide elluviimiseks Propaganda põhisisuks – Saksamaa hädades süüdi juudid Saksamaa peab saama juudivabaks – judenfrei Juudid pidi hakkama kandma Taaveti märki – kollane kuusnurk 1933.a. boikott juutide äridele Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel 1935.a. võeti juutidelt kodakondsus Ei lubatud abielluda mittejuutidega 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt 151. 152. 153. 18. Kommunistlik diktatuur Nõukogude Venemaal – Nõukogude Liidus. 154. NEP. Sisepoliitilised reformid
puuetega inimesed 1933 anti välja seadus, et sellised inimesed kuulusid steriliseerimisele, sest nad olid kõrvalekalle aaria rassist. Miks vihati juute? Sellele ei ole ratsionaalset seletust, kuid nad on juba 2000 aastat olnud vaenlasega rahvas. Nad ei saanud maad omada, tegeleda võisid mõne alaga, paljud olid oma tegevusaladel väga hea ja silmapaistvad. Kui rõhutakse rahvusele, siis pidi leitama ka süüdlane. Alguses kuulutati välja boikott juudi äridele, sest üks õige aaria rassist inimene juutide äris ei käi. Samas ärisid ei suletud, sest juudid käisid seal ikkagi. 1935 anti välja Nürnbergi seadused nendega võeti juutidelt ära saksa kodakondsus ja keelati abielud juutide ja aaria rassi kuuluvate inimeste vahel. Juudi naised pidid võtma teiseks eesnimeks Sara, mehed Israel, et ära tunda, et tegu on juudiga. 1938. aasta 9-10 novembril leidis aset kristallöö. 24 tundi märatseti,
kasutamisega lihtsalt eirata), rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.- vah. organisatsioonide teiste riikide asjadesse sekkuda), inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng 5 Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Vaidluste rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) kohustab liikmesriigid lahendama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. Nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele.
· 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, puudu Georgia): eesmärgiks tühistada ,,Talumatute seaduste" mõju · Olulised delegaatid (kaasas mitmed nn ,,isad riigiasutajad") mh: Samuel ja John Adams (Mass.), George Washington (Benjamin Franklin proovis pidada läbirääkimisi SB-s) · Otsustati katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni (järjekordne boikott): kontinentaalliit · Boikoti järele valvasid kohalikud komiteed: uus võimustruktuur · Kinnitati lojaalsust SB-le ! Ameerika revolutsiooni vaimsed mõjutajad I SB poliitiline süsteem: põhiseaduslik monarhia = rahva esinduskogu olemasolu, võimude lahusus, parlamentarism; lepinguteooria : Kui valitseja ei pea kinni lepingutest, on ta võimalik tagandada (sündmused Inglismaal 1689, Locke) II 17.saj. Inglismaa (puritaanide) traditsioonilised poliitilised väärtused:
Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool. Nii välis- kui ka sisepoliitiline olukord panigi paika valitsuse poliitika. Tõsiselt kannatas täit valitsusvastutust kandva ESDTP autoriteet. Hulgaliselt töölisi lahkus sellest parteid, kuulutati isegi boikott nende häälekandjale ,,Sotsiaaldemokraat". Võrreldes ESDTP ga Tööerakonna maine ei kannatanud- neil täita erandlik missioon Eesti riigi loomisel, oli keskjoone tõmbaja ja agraarküsimuses juhtija rollis. Survet valitsusele avaldati nii vasakult, aga ka paremalt poolt. Eesti Maarahva Liit pettus valitsuses. Neile ei olnud valimistulemused vastuvõetavad. Et sotsialistid ei loo väärtusi vaid jagavad väärtused vaid ümber. Et põllupidajate kaela veeretatakse maksukoorem
Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool. Nii välis- kui ka sisepoliitiline olukord panigi paika valitsuse poliitika. Tõsiselt kannatas täit valitsusvastutust kandva ESDTP autoriteet. Hulgaliselt töölisi lahkus sellest parteid, kuulutati isegi boikott nende häälekandjale „Sotsiaaldemokraat“. Võrreldes ESDTP ga Tööerakonna maine ei kannatanud- neil täita erandlik missioon Eesti riigi loomisel, oli keskjoone tõmbaja ja agraarküsimuses juhtija rollis. Survet valitsusele avaldati nii vasakult, aga ka paremalt poolt. Eesti Maarahva Liit pettus valitsuses. Neile ei olnud valimistulemused vastuvõetavad. Et sotsialistid ei loo väärtusi vaid jagavad väärtused vaid ümber. Et põllupidajate kaela veeretatakse maksukoorem
tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels Natslik tervitus, "Mein Kampfi" hiigeltiraazid, hiigelparaadid. Propagandafilmid, raadio, ajalehed. Hitlerjugend
relvatööstusel), kehtestati töökohustus (kõik võimelised pidid tööd tegema). Antisemitism hakkas riiklikul tasemel viljelema. 1933 hakati steriliseerima homoseksuaale, retsiviste (korduvalt karistatud kriminaal), prostituudid ja hoolekannet vajavad inimesed. Hiljem sai sellest juba töölaagrisse ümber kasvama saatmine. 1933 keelati teatud erialadel töötamine juutidele ära (arst, riigitöötaja, advokaadid, õpetajad), lisaks kuulutati välja boikott juutide äridele. Õige aariarassi kuuluv inimene sinna ei lähe. Nürnberg (1935) juutidelt võeti saksa kodakondsus. 1938 Kristallöö sünagoogide, juutide äride kallal märatsemine. Surma sai sadakond juuti, riik ju ei kaitsenud enam. Algas ka koonduslaagritesse saatmine. Minna kuhugi ei saanud, kuna polnu ju passi ja kodakondsust. Teisi riike ei huvitanud. Lisaks olid nad ennegi tagakiusamisi üleelanud. Lahkuja pidi 96% oma varandusest maha jätma, USA oli ainus
Teiselt poolt firmad on enam huvitatud ja arvestavad kriitikaga tarbija on kuningas. Kolmandast küljest õiglane kaubandus ja globaalne õiglus on G8 ja Live8 teemad. Stingi indiaanlaste toetuse lugu. Kõige lihtsam vorm: tarbijate kampaaniad ehk kust see kõik alguse sai. Kapten Boycott, iiri maa-agent, kelle vastu organiseeruti 1880ndal aastal. Üks joon on teatava maa tooteid mitte tarvitada. Ameerika impordivastane boikott 1860-1870. Gandhi boikott inglise riidele ja soolale. Argentiina liha ümberpakkimine Brassilia nime alla Falkani sõja ajal 1980ndatel. Kolonialismiajastu lõpuga rõhuasetus muutus. Pigem on tegemist turu kontrollimise mehanismiga. Toiduainete-vastasus on kõige edukam, sest toiduained riknevad kergemini, nende käive on väga oluline ja lühiajaliine mõjutamine mõjub. 1970-1980ndatel oli USAs neljandik boikotte edukad. Uks Barclay panga vastane kampaania, kuna see tegeles apartheidivalitsusega LAVis
Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid. Teine venestusperiood (1908-1914/17) Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus: sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus Soomes võivad pidada riigiametit ka venelased, kel pole Soome kodakondust (senat venestus ja soomlaste boikott). 1914 Soome täielik venestusplaan, mis ei teostunud I MS tõttu. Ei toimu haritlaskonna katkestust! 20 Populatsiooni areng põhjamaades 19.sajandil Arengujooned: Plahvatuslik (maa)elanikkonna juurdekasv! Areng algas 18.sajandi II poolel ja jätkus raugematu hooga 1870. aastateni. Traditsioonilise talupojaühiskonna lagunemine. Nn ,,üleliigse elanikkonna" probleem, kuna põllumajandus ei vajanud kõiki töökäsi
mõju jätkuv kasv; rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide võimalused sekkuda läbi rahvusvaheliste organisatsioonide teiste riikide asjadesse); c) inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng (riikide ja üksikisikute võimalus sundida riike täitma inimõiguste rahvusvahelisi standardeid). Rahvusvahelises õiguses ei ole välja kujunenud üldist reeglit, mis keelaksteiste sekkumise vormide kasutamist (nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide mõjutamine jmt.). Samas, kui sekkumine on suunatud riigi suveräänsete õiguste kahjustamisele ning sellest kasusaamisele, võib see olla mittesekkumise põhimõtetega vastuolus. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus. Rv õiguse üldprintsiibiks kujunes see alles ÜRO ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2) tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ning enesemääramis- õigust
kuni relva kasutamiseni (USA koolide näited) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 119 Konflikt konflikti iseloomustavad ka jäine viisakus, mitterääkimine (boikott),informatsiooni andmisel kolmanda isiku kasutamine, passiivsus, rusutus, apaatsus (mul ükskõik) Konfliktil on kalduvus paisuda, muutuda võimsamaks. Seda iseloomustab kenasti järgnev skeem. Diskussioon, eri vaadete ja Arusaamade avalikustamine Vaidlus/polarisatsioon Eri seisukohtade eristumine, oma seisukohtade kaitsmine Allaajamine
1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid: Juudid ei ole enam Saksa kodanikud. Juudid ei tohi abielluda mittejuutidega. Juudid ei tohi olla seksuaalvahekorras mittejuutidega. 1938 – Kristallöö. Ulatuslik vägivallatsemine juutide vastu üle Saksamaa. Tuhanded juudid viidi koonduslaagritesse
annaabi.ee 
