KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi.
Kiel Name Schule Yahre Info Bundesland: Schleswig-Holstein Himmelsrichtung: Norden 239.526 Einwohner Sehenwürdigkeiten Skulptur Geistkämpfer Der Alte Botanische Garten zur an der Nikolaikirche Winterzeit Hörnbrücke ,,in Aktion" Opernhaus mit dem Rathausturm Kiellinie (Ufer zur Kieler Förde) Kulinarische Spezialitäten Kieler Sprotten (zumeist hergestellt in Eckernförde) Fliederbeersuppe Kieler Art Köm ( Kümmelschnaps ) Unterkunft Jugendherberg Hostel 19.50 e Kiel Hotel am Zwei Sterne 29 - 69 Sophienhof GHOTEL hotel Drei Sterne 39 67.50 & living Kiel ATLANTIC Vier Sterne 159 - 295 Hotel Kiel Veranstaltungen WeinMesse Rheinland-Pfalz Kiel Fr. 16. März 2012 - So. 18. März 2012 Weinerlebnis Holiday on Ice "Festival" Kiel Fr. ...
docstxt/134791913243.txt
Kiina Pinta-ala: 9 570 000 km2 > suomen pinta-ala 5 470 000 km2 Asukasluku: 1,34 miljardia Kieli: mandariinikiina Pääkaupunki: Peking (Beijing) Uskonnot: konfutselaisuus, buddhalaisuus, talolaisuus, islam Historia Länsi-Kiina ILMASTO Lämpötilat vaihtelevat paljon, kesällä voi tukahduttavan hellepäivän jälkeen sataa lunta. Tiibetin pohjoispuolinen alue on kuivaa aro- ja aavikkoseutua. Talvet ovat hyvin kylmiä, kesät kuumia ja kuivia. ELINKEINOT Länsi-Kiinan yksi elinkeino on karjankasvatus. Itä-Kiina ILMASTO Itä-Kiinassa meren rannikon läheisyydessä vallitsee lauhkea monsuuni- ilmasto. ELINKEINOT Maatalous Kaksi kolmasosaa Kiinan väestöstä saa toimeentulonsa maataloudesta.Kiina on maailman suurin riisin, vehnän ja sianlihan tuottaja. Maissia, soijaa, maapähkinää, puuvillaa ja monenlaisia vihanneksia kasvatetaan runsaasti. Silkin valmistaminen Elintaso Hongkong Hongkong on Ison-Britannian entinen siirtomaa, joka vuokrasopimuksen päätyt...
Anton Thor Helle Anton Thor Helle (1683-1748) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Hariduse omandas ta Tallinna Gümnaasiumis ja Kieli ülikoolis Saksamaal. Pärast Saksamaalt naasmist valiti ta Jüri kihelkonna pastoriks (1713), ning mõni aasta pärast (1715) seda sai temast Eesti kirikuelus mõjuvõimas inimene. Pärast Jüri koguduse õpetajana, veetis ta aastakümneid aega eesti kirjakeele arendamisega . 1732. aastal sai ta valmis eesti keele gramatika, ja lisaks veel 7000-sõnalise sõnaraamatu koos näidislausetega. Gramaatika raamat oli mõeldud teistele kirikuõpetajatele, et need
aprill 1858 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli tähtsaimaks füüsikuks. Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks Elulugu Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik. Saavutused Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa Pilte
Teadus ja tehnika Sissejuhatus • 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. • Avastati rõntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. Tähtsamad leiutised • Louis Pasteur • Sigmund Freud
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002 · "Linna hing" Kieli raekoja plats, 2002 · Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. Mõtlik mees Rakvere Tarvas Kalevipoeg kündmas Lossivalvur Suur Tõll ja Piret Hetk enne suudlust Kalevipoeg Kasutatud materjal
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
Max Karl Ernst Ludwig Planck 2011 ELU pärines intellektuaalide perekonnast(isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid) Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Plancki konstant Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant avastati esmalt kui võrdetegur footoni (ehk valguskvandi) energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel:
Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal · Balti riikidega võrreldes on Eestis üks suuremaid kauba kui ka reisijateveo sadamaid · https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1tJxoqk Vtc_WmjCiIbHcvX75IDcM&hl=en_US&ll=57.15747147515 3805%2C20.467529000000013&z=4 Naftalekked Läänemeres
2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal on külmad veed ja külmades vetes sigivad kalad rohkem ja kiiremini ning on rasvasemad. Leidsin internetist ka ühe kaardi, kus on kalarikkamad alad ära
Hipopotamo ületas Guayast veel kaks korda, kuid laevast loobuti riigi rahanappuse ja vähese huvi tõttu. Praegu on mõned laeva maketid nähtaval Equadori Mereväe Veeteede muuseumis. Aastal 1851 kujundas Baieri suurtükiväelane Wilhelm Bauer allveelaeva, mida hakati tema enda järgi nimetama Brandtaucher'iks (eesti k. süüte-sukelduja). Laeva ehitas August Howaldt ning see töötas pöördratta põhimõttel. See läks küll esimesel katsel Kieli sadama lähistel põhja, kuid selle kolme-liikmelisel meeskonnal õnnestus pääseda. Allveelaev leiti 1887. aastal süvatööde käigus üles ning toodi pinnale 16 aastat hiljem. Hetkel on laev Dresdeni muuseumis eksponaadiks. 1856 ehitati Tsiili valitsuse tellimisel Tsiili ja Peruu Hispaania vastase sõja ajal allveelaev Flach. Laeva ehitas saksa insener Karl Flach. Allveelaev uppus 3. mail 1866 Valparaiso lahes koos 11-liikmelise meeskonnaga.
1) Mis on teinud võimalikuks teenustesektori kiire kasvu maailmas? Ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, sest konkurents on kasvanud, selle tagajärjel ostetakse teenuseid ka sisse. 2) Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Neid teenuseid, mida korraldab riik või omavalitsus maksumaksja raha eest. 3) Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest! Üleriigiline teedevõrk, politsei, kiirabi, arstiabi, tuletõrje. 4) Nimeta avalikke teenuseid, mille eest maksab kohalik omavalitsus! Tänavate korrashoid, valgustus, haridus, spordikoolid, muusikakoolid, huviringid. 5) Miks oli televisiooni ja raadiosaadete tegemine ja edastamine NSV ajal riigi kontrolli all? Et inimeste meelsust muuta ja propagandat teha. 6) Milliste teenuste osutamisel on eriti oluline osata keeli ja tunda erinevaid kultuure? Teenuste, eriti rahvusvaheliste äriteenuste osutamisel. 7) Millised tegurid soodustavad teenuste ülemaailmastumist? Ü...
Haraldil ja Sonjal on kaks last printsess Märtha Louise (1971) ja troonipärija Hakon Magnus. Huvitav on märkida, et Harald on esimene Norra kuningas viimase 86 aasta jooksul, kes asus troonile oma ristitud nime all. Enne teda valitses Haraldi-nimeline kuningas Harald IV 855 aastat tagasi. Ja veel Harald V on esimene Norra kuningas viimase 766 aasta jooksul, kes abiellus norralannaga. Kuningas Harald on tuntud kui rahvusvahelise klassiga purjetaja. 1972. aastal võitis ta Kieli regati ja 1968. aastal "Kuldse karika" võistlused. Nagu kõik norralased, on muidugi mõista ka kuningliku perekonna liikmed suured suusatajad. Demokraatlikkus, taktitunne, huumor ja suur töövõime on Harald V tunnussõnad. 2 Kasutatud kirjandus: 1. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 2. http://www.zzz.ee/eestinaine/9808/kuningakoda.htm 3
Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega.
4. Uusin aika 1789 1914 luvuilla VUODET VIERIVÄT... 1. Maapallo 4,6 miljardia vuotta 2. Alkeellinen elämä 4 miljardia vuotta 3. Dinosaurukset kuolevat 65 miljoonaa vuotta 4. Varhainen ihmissuvun edustaja 5 miljoonaa vuotta 5. Nykyihminen 200000 vuotta 6. Kirjoitustaito 5000 vuotta 7. Suomi itsenäinen 100 vuotta 6.12 IHMISTEN KEKSINTÄÄ: tuli, puukko, maja, kirves, työkalut, aseet, kupariviput, kirveenterä, nuoli, kieli, jousi, köysi, vaatteet, kaupankäynti, ruuankypselys, ruuan säilytys ESIHISTORIAN IHMINEN: Elämäntapa oli liikkuva, eli metsästyksellä ja keräilyllä, maanviljely, ei ollut tarvetta kirjoitustaidolle. N. 30000 v. Sitten homo sapiens syrjäytti aikaisemmin kehittyneemmän kommunikaatiokyvyn, kevyemmän ruumiinrakenteen ja kehittyneempien metsästysvälineiden tukemana. Ravinto hankittiin keräilemällä ja metsästämällä, yhteisö tarvitsi laajat
Avameri Avameri, mida nimetatakse ka ulgumereks, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises ei kajastu otseselt ranniku mõju. Juriidiliselt ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud n...
Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor. Pühendus eesti murdeerinevuste tundmaõppimisele. 1732 ilmus eesti keele grammatika 7000- sõnalise sõnaraamatuga. 1736 valmis Piibli täielik tõlge. Trükiti 6015 eksemplaari. Tema tõlke alusel ilmunud 20 trükki. Nii stahli kui ka Forseliuse kirjaviis põhines saksa keelel. 19.saj. algul hakati eesti kirjakeelt arendama soome keele eeskujul. Töötati välja uus kirjaviis. Otto Wilhelm Masing- sündis 1736 Peipsi ääres
· Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus. Võrreldakse väga suurt hulka sõnu. keel kieli nyelv (e.k) (soome) (ungari) Keele tekkimine · Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata · Arheoloogia ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, millal keel võis tekkida (järeldused leidude vanuse, inimese anatoomilise iseärasuse järgi geenid, mis on seotud keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees
18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega ...
Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis all Gustav R. Kirchhoff ja Hermann von Helmholtz. In 1880, Hertz obtained his from the ; and remained for post-doctoral study under Helmholtz. 1880, Hertz omandas doktorikraadi alates Berliini ülikooli ning jäi doktoriõppe uuringu kohaselt Helmholtz. In 1883, Hertz took a post as a lecturer in theoretical physics at the . Aastal 1883, Hertz võttis ametikohale lektor teoreetiline füüsika Kieli Ülikool. In 1885, Hertz became a full professor at the where he discovered electromagnetic waves. Aastal 1885, Hertz sai täielikult professor University of Karlsruhe, kui ta avastas elektromagnetlained. Meteoroloogia Hertz alati olnud sügav huvi meteoroloogia ilmselt pärit tema kontakte Wilhelm von Bezold (kes oli Hertz's professor labor kursuse München Polütehniline (suvel 1878). Hertz, however, did not contribute much to the field himself except some early articles as an assistant to
leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdask, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 6 Kokkuvõte Selle aja jooksul mil ma olen looduse tunnis kuulanud, kuid ka selle aja jooksul mil ma seda referaati kirjutasin, sain ma väga palju Läänemere kohta teada. Näiteks: ma sain teada et
3. 17831813 elas aeg-ajalt Eestis. 4. Tema osavõtul asutati 1784 Tallinnas Revaler Liebhaber-Theater. 5. Kirjutanud üle 200 näidendi (peamiselt ajaviitetükid), luuletusi, romaane ja mälestusi. Viimastes meenutab ka Eesti olusid. Näidend ,,Isalik ootus" (1789) sisaldab eestikeelseid dialooge ja laule. Slaid 13 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 1. saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees 2. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. 3. Oli aastast 1713 Jüri ja aastast 1740 Kose pastor, aastast 1742 Ida- Harjumaa pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. 4. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. Slaid 14 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 5. Koostas keelekäsiraamatu , mille toimetas 1732 Halles trükki Eberhard Gutsleff noorem. See sisaldab lühikese grammatika (80 lk), ulatusliku eesti-
Tähtsus Riigisiseselt on lennutranspordil väga väike osatähtsus maanteede ja raudteede tiheda võrgustiku tõttu vaid umbes 1% (2002.aasta seisuga), kuid tänu piletihindade langusele on lennutranspordi osakaal riigisiseses transpordis kasvamas. Rahvusvaheliselt on nii kauba- kui ka reisijatevedu väga olulised, ka transiidi mõttes. Siseveetransport Olulised jõed, kanalid Suurim ja tähtsaim jõgi siseveetranspordis on Rein, samuti Elbe, Doonau, Isar, Main jt. Kanalitest Kieli kanal Balti ja Põhjamere vahel ning Rein-Main-Danube kanal. Joonis 4. Tähtsaimad jõed Saksamaal Allikas: Germany River Cruises Jõesadamad Kaks tähtsaimat jõesadamat asuvad Hamburgis ning Mainzis. Eelised riigis Eelisteks on suurte laevatatavate jõgede olemasolu Rein, Doonau, Elbe jt, samuti asukoht Kesk-Euroopas ning merepiir (transiidiks). Puudused riigis Mägedes ei pruugi jõed laevatatavad olla, kuid õnneks asuvad suuremad jõed pigem tasastel aladel. Tähtsus riigis
kaupa ning 11,6 miljonit reisijat. Helsinki sadama kaudu veetavate kaupade väärtus moodustab umbes 50% Soome meretranspordi väliskaubanduse koguväärtusest. Enamiku ekspordikaubast moodustab metsa- ja metallitööstuse tooted, samuti toidu-, tekstiili- ja klaasitööstuse tooted. (Port of Helsinki, 2018) Joonis 6. Kaubaveo liiklus ja laevaühendused Saksamaa põhjapoolseima liidumaa Schleswig-Holsteini pealinnas Kielis asub Kieli sadam. See ühendab Läänemerd Põhjamerega Kieli kanali kaudu, mis on suurim kunstlik kanal. Esimese Maailmasõjani oli tegu riigi suurima sõjasadamaga. Üks mitmekülgsemaid ja kasulikumaid sadamaid. Selle otsene ühendus kiirteede ja raudteede võrguga, muudab sadama ideaalseks nii 10 reisijateveoks kui ka lasti käitlemiseks. Sadam pakub esmaklassilist ühendust Skandinaavia, Venemaa ja Balti riikidega. (Port of Kiel, 2018) Joonis 7. Regulaarliinid Kielis
sissetungi Ka teenuste osas toimub ränne odava tööjõuga maadesse, eriti Indiasse. Turismiga seotud teenused on ka odava tööjõuga riikides. Transport Tegeleb kaupade ja inimeste veoga ühest kohast teisse. Jaguneb · meretranspordiks (kõige odavam, mahutab palju, aeglane, ühendab tervet maailma, suured laevad vajavad suuri kanaleid Panama, Suessi ja Kieli · siseveetransport on oluline seal, kus on suured jõed ja järved (Venemaal Volga, Laadoga, Valgamere, Don, Ukrainas on Dneper, Saksamaal on Doonau, Prantsusmaal on Loar, USAs on Niagara, Hiinal on Kollane jõgi), aeglane, sessoone, saab kogukaid kaupe vedada, · auto kõige mobiilsem, kallis, väikesed kogused, aga mugav, vajab ka häid teid, suhteliselt kiire, saab vedada ainult väikseid kaupi, eriotstarbega autod on kallid'
kindel komplekt. M-teeooria opereerib 10 500 universumiga, millest igaühel on oma loodusseaduste komplekt. Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947. Ta oli saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. Sajandi üheks tähtsamaks füüsikuks. Ta on pälvinud Nobeli füüsikapreemia. Ta pärines intellektuaalide perekonnast. Isa oli õigusteadusprofessor ja tema onu oli kohtunik. Lapsepõlves oli ta väga andekas muusikas.1885-1889 töötas ta Kieli ülikoolis, 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa. See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. 1945 sai ta Goethe auhinna.
............................................................. 10 LÄÄNEMEREST ÜLDISELT 2 Läänemeri ( joonis 1) Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org) Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050,
turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev. Tulemasin Saksamaale kaasa võtsin varanduse kasina Kieli autoturult ostsin uhke tulemasina Töötab gaasiga mu mersu kere särab nagu kuld kui ma liigutusel järsul tõmban suitsu tarvis tuld Kõiki reegleid küll ei täida üks neist siiski meelde jäi tulemasinat ei läida
Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja,
relvastust, kõik kasutasid maavarasid relvatööstuse loomiseks. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti. Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile
2 Kooslus ehk biotsönoos Kooslus ehk biotsönoos on enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Ühes biotoobis võivad elutseda koos rohelised taimed, seened, mikroobid ja loomad. Rohelised taimed loovad orgaanilist ainet, loomad kasutavad seda toiduks ning mikroobid ja seened lagundavad seda. (ENEKE, 1982) Elukooslust hakkas esimesena uurima Kieli ülikooli professor Karl Möbius. Ta uuris Põhjamere austripankasid ja tuli järeldusele, et need pole juhuslikud astrite ja teiste mereselgrootute kogumid, vaid loodusliku valiku ja olevusvõitluse mõjul kujunenud organismide kompleksid. Karl Möbius määratles biotsönoosi kui üht elukeskkonna osa asustavate ja otseselt või kaudselt üksteisest sõltuvate organismide kooslust. Biotsönoosi kui üliorganismi, samuti selle kui inimühiskonna taolise sotsiaalse nähtuse
juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud 6 Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõtades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti
käigus hoida või teenindada laeva ja/või reisijaid. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping . 31. Reeder- ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda enda nimel ja arvel oma majandustegevuses ja sõlmib laevapere liikmega meretöölepingu. 32. Kohalik rannasõit- meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kaugenemisega kaldast kuni 20 miili. 33. Lähisõit- meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse ja Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole jäädes. 34. Rahvusvaheline meresõit- meresõit väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, mille ajal peatutakse välisriigi sadamas. 35. Meretööleping- reederi või muu tööandja ja laevapere liikme vaheline kokkulepe, mille kohaselt laevapere liige kohustub töötama reederi huvides, alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele, reeder aga kohustub maksma laevapere liikmele töö
Anton Thor Helle 1683 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713
· Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid)
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. 4 Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763-1844) valimine troonipärijaks. Rootsi kuningana Karl XIV Johan (1811/18-44). Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist) Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814 5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra. Island, Gröönimaa ja Fääri saared jäid Taanile, kes sai kompensatsiooniks Launburki hertsogkonna Saksamaalt ja raha.
Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750- 1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta
peramenti ja mängulusti. 11.mail 1908 abiellus Paul Netty Adleriga. Ta oli Nettyt juba ammu teadnud. Pärast mõneaastast tutvust viis Paul Netty ,,Estonia" asjaarmastajate-näitlejate ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos Theodor Altermanniga välja näiteajakirja ,,Näitelava"; mängis Kieli Väikeses Teatris ning üritas ka näitekirjanikuna üht-teist korda saata. Menu saatis näiteks tema draamat ,,Tasujad". 1912. aastal otsustasid Paul Pinna, Eduard Kurnim, Wilhelm Maddy, Gustav Avesson ja August Michelson kutsuda kokku Tallinna Artistide Seltsi peakoosoleku, kus kinnitati vajadust näiteseltskonna ühine- miseks, et kaitsta oma õigusi. Võeti vastu ka ühingu põhikiri. Seltsi tegevus soi- kus Esimese maailmasõja puhkemis tõttu. Ühinemissoov tõusis päevakorda ko-
Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis. Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Turism Saksamaal Saksamaad arvestatakse üheks ohutumaks reisimise sihtkohaks Euroopas. Saksamaa on ka 3
tankidega, mis kukkus läbi (nivelle tapatalgud) Nivell astus tagasi, uus ülemjuhataja Petain. Rahu vahendajaks sai USA president Wilson. It-s oli Caporetto katastroof. 500.000 it sõdurit hukkus. Liitlased pidid appi minema. Vene kukkus revolutsiooni tõttu sõjast välja. Loodi Antante kindralstaap. 1918 Sõjategevust enam polnud. Sm proovis võimalikult kasulikku lepet, kuid Pr tahtis Sm-d ära jagada. Vene ei saanud midagi. Sm proovis viimast korda midagi teha, anti käsk Kieli sadamast välja murda ja lahing teha. Sõjavägi tõusis üles. Vastuhakanute salgad levisid üle maa.(novembri revol.) Keiser kukutati ja tuli vabariik. Sm nõustus kapituleeruma. Compiegne vaherahu kirjutati alla 11.nov.kell 11. 1918. Tingimused: *saks viib 15 päevaga kõikjalt väed välja *annab kõik raskerelvastuse ära *vabastab kõik sõjavangid. Yongi plaan- USA pankur, poliitik. Tahtis parandada Dawesi plaani ja edasi arendada. 1.Reparatsioonide suurust vähendada iga aastaga. 2
aasta juunis. Joa kõrgus on 895,4 meetrit ning see koosneb neljast voolust. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks (Karakumi kanal) või kuivendamiseks, kahe jõe ühendamiseks (Volga-Doni kanal) jne. Mõned kanalid ühendavad maailmamere osi ja on sarnased väinadega (Panama kanal, Suessi kanal, Kieli kanal). Tiigid ja veehoidlad sarnanevad järvedega. Nende rajamisel ehitatakse jõgedele tammid, mille taha kogutakse vesi. Tihti nimetatakse tiikideks endiseid karjääre, mis on veega täitunud. Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Pikkus on 82 km. Tänu kanalile väldivad laevad 13 000 kilomeetrist ringi ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu. Kanalit hakkasid rajama 1880
Peamised ostmist mõjutavad tegurid on: tulot tulud sukupuoli sugu perheen koko perekonna suurus ammatti elukutse koulutus koolitus asuinpaikka elukoht kieli keel uskonto religrioon Ostamista ohjaavat sisäiset tekijät (tarpeet, motiivit, asenteet ja persoonallisuus) sekä ulkoiset tekijät (perhe ja muut viiteryhmät) Ostmist reguleerivad sisemised tegurid (vajadused, motiivid, hoiakud ja isikupära) ning välised tegurid (pere ja muud sihtrühmad) Sisäiset ja ulkoiset tekijät vaikuttavat siihen, millaiseksi yksilöon elämäntyyli
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
