Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus ...
näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks päevalille pakkumine tere käe asemel või erivärviliste sokkide kandmine). Samas Vilde käib motiividega ringi säästlikult ja osavalt. Näiteks üks tähtsamaid ning konflikti põhjusi sünnib esimese ja teise vaatluse vahel lava taga, kus Piibeleht armub Laurasse ning sinna
1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"). Uue linnaelu ja noore intelligentsi probleemid tõi eesti lavale Eduard Vilde (1865 1933). Tema tippnäidendid ("Pisuhänd" ja "Tabamata ime") jäävad Vilde küpsusperioodi, kuhu kuulub ka romaan "Mäeküla piimamees". Vilde tõi eesti draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused. Kui Kitzberg kirjutas külaelust, Luts alevikomöödiaid, siis Vilde kujutab linnas elavaid eestlasi. Vildet huvitab oma näidendites kunstniku ja seltskonna, kunsti ja äri suhted. Kunstnikudraama "Tabamata ime" (tr. 1912) on püsinud lavastatavana peamiselt tänu seal kergitatud probleemide jätkuvale aktuaalsusele. Nendeks probleemideks on ühiskondlikul pinnal ühe noore väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning
näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks päevalille pakkumine tere käe asemel või erivärviliste sokkide kandmine). Samas Vilde käib motiividega ringi säästlikult ja osavalt. Näiteks üks tähtsamaid ning konflikti põhjusi sünnib esimese ja teise vaatluse vahel lava taga, kus Piibeleht armub Laurasse ning sinna
,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja valitute hulka kuuluvate õiguste kaitsmine. Realistliku dialoogi oluline arendaja (alates 1870. aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi traditsioon. Looming tähendas Soome moodsa kirjakeele algust. Olulised draamad ,,Nõmmekingsepad" (1864, enim mängitud kodumaine draama Soomes), ,,Kihlus" (1866) Romaan ,,Seitse venda" 1870 Minna Canth (suri 1897) Oluline radikaalne draamakirjanik, naisküsimus ja sotsiaalsed probleemid. Uusromantika ja sümbolism (1890-1910)
annaabi.ee 
