100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
huntliba
Õppematerjali autor
Sellisel juhul on oluliseks statistiliseks parameetriks effektiivne doos ED50, s.t. doos, mis kutsub esile poole e. 50% antud parameetri väärtuse võimalikust muutusest või mingi füsioloogilise (biokeemilise) protsessi pidurdamise korral IC50, mis vastab inhibiitori doosile, mis põhjustab poole maksimaalsest pidurdusest. Suukaudse mürgistuse korral väljendatakse mürgi annuseid mg või g mürgitatu kehamassi kg või ka kogu tinginimese kohta kehamassiga 70 kg (pestitsiidide korral 50 kg). Mürgistuse e. intoksikatsiooni raskusastme ja ravi tõhususe hindamiseks on väga oluline määrata mürgi kontsentratsioon eelkõige vereplasmas aga ka organismi erinevates kudedes. Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud
DON ja tema metaboliidid imenduvad seedetraktist 30% ulatuses 24 t jooksul, kusjuures metaboliidid suuremal määral kui põhitoksiin. Imendunud toksiin elimineeritakse uriini ja roojaga konjugeerimata DOM-i (96%) ja DON-na (4%). 5 2.5 Fumonisiinid Fumonisiine produtseerivad hallitusseened Fusarium verticilloides ja Fusarium proliferatum. Enamlevinud on fumonisiin B1 (FB1). Fumonisiini biokonversiooni kohta on üldiselt vähe teada ning tekkida võivaid metaboliite ei tunta. Nähtavasti vatsas toksiin erilisel määral ei lammutu. Arvatakse, et mäletsejad on siiski ühekambrilise maoga loomadest resistentsemad. Katseliselt suukaudse manustamise järgselt väljus enamik toksiinist roojaga ning vereplasmast toksiini ei leitud. Süsteemse manustamise järel kumuleerus kudedesse alla 1% manustatust. 2.6 Patuliin
Kordamisküsimused ‘Toiduohutus’ (2018) 1. Toiduohutus. Toiduhügieen, ülesanded. Toidu julgeolek e –turvalisus e toiduga varustatus. Toiduohutus – kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel/kasutamisel/säilitamisel kahju tarbijale. Toiduhügieen – kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, ohtude ohjeldamiseks. Toiduhügieeni ülesanneteks kõik tegevused, mis: kaitsevad toitu saastumise eest; hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknenuks; hävitavad kahjulikud mikroorganismid kuumtöötlemise või muu meetodi abil. Toiduga kindlustatus e turvalisus – eksisteerib, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja täisväärtuslikule
REACH-määrus käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (Registration, Evaluation, Authorisationand RestrictionofChemicals), jõustus 2007.a ja kohustab kõiki tootjaid ja importijaid välja selgitama oma kemikaalide omadused, koostama toimikud ja ained registreerima:aine tootmis-või imporditav kogus EL-s 1 t/aEuroopa Kemikaaliametile tuleb esitada registreerimistoimik, mis sisaldab informatsiooni aine omaduste, kasutuse ja ohutusnõuete kohta CLP-määrus käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (Classification, Labellingand Packaging), soodustab ülemaailmset kaubandust ning suurendab töötajate ja tarbijate ohutust. CLP- määrusega rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise üldist ühtlustatud süsteemi. Kuidas allergia tekib? Allergeenon antigeen, mis vallandab allergilise vastuse (IgE vahendatud immuunreaktsioon)
kättesaadavus Bioakumulatsiooni suurus oleneb ainete bioloogilisest kättesaadavusest. Bioloogiline mitmekordistumine · PCB-d · Dioksiinid · Pestitsiidid (DDT jt.) Ökoöstrogeenid ja -androgeenid · Ained, mis sarnanevad oma keemiliselt ehituselt suguhormoonidega. · Võivad seonduda hormooni jaoks mõeldud retseptoriga ja sellega blokeerib retseptori nii, et hormoon ei saa enam ühineda (TBT, nonüülfenoolid, jne.) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata · Ainult keemilised määramised ei anna meile infot toksiliste ainete mõju kohta organismidele · Tuleks kasutada senisest rohkem mitmesuguseid bioteste (biomarkerid, bioindeksid) paralleelselt keemiliste analüüsidega Mürgisuse paradoks · Paracelsius (Sveitsi arst) kõik ained võivad olla mürgised mürgisuse määrab ära doos. Vee toksikoloogia alates 1970
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool JOODI RISKIANALÜÜS Referaat Koostajad: Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses..................................................................................................................7 5.Toksili
.......................................................................................................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia............................................................................................
· Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid