Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"patuliin" - 5 õppematerjali

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen
23
odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

...........................................................................4 2.3 Zearalenoon...................................................................................................................................5 2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin, DON, NIV...........................................................................5 2.5 Fumonisiinid.................................................................................................................................6 2.6 Patuliin..........................................................................................................................................6 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine..................................................................................................6 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades.................................................................................6 3.1.1 Aflatoksiinid.......................

Toit → Toiduohutus
29 allalaadimist
Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses
15
doc

Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses

ja silmahaigusi, samuti haigusi, mis ei võimalda kasutada respiraatorit. Nt. kroonilise kopsuhaigusega isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni. 8 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KEEMILISED ÜHENDID LOODUSLIKULT ESINEVAD LISATUD KEEMILISED ÜHENDID KEEMILISED ÜHENDID Mükotoksiinid (aflatoksiin, patuliin) Toiduainetööstuses: Skrombotoksiin (histamiin) · Küpsetuspulber Seentes leiduvad toksilised ühendid · Emulgaatorid Koorikloomade toksiinid · Toidulisandid Fütohemaglutiin · Lisaained Polükloreeritud bifenüülid jne. · Pesemis- ja desinfitseerimisained 9

Meditsiin → Ohuõpetus
65 allalaadimist
Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus
5
pdf

Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus

lagundajad. Kasulik kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Kasutatakse: Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel. PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. DNA jupike. NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA.

Bioloogia → Bioloogia
46 allalaadimist
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Aja jooksul on dioksiinid sattunud meid ümbritsevasse keskkonda (sh veekogud), kandudes sealtkaudu ka toiduahelasse. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. 22. Mükotoksiinid (aflatoksiin, ohratoksiin, zearalenoon, patuliin, vomitoksiin, fumonisiinid) Mükotoksiinide all mõistetakse toidul ja söödal kasvavate seente poolt produtseeritud toksiine ehk mürke. Mükotoksiinid on seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: ­ Aflatoksiin ­ Ohratoksiin (OTA) ­ Zearalenoon (ZON või ZEN) ­ Patuliin ­ Vomitoksiin (DON) ­ Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid

Keemia → Biokeemia
36 allalaadimist
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid: Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine. Satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Teraviljad, kakao, kohv, maitseained, vein, liha. Patuliin: Pühjustab õuntel pruuni mädanikku. Toksiline. Tungaltera prk: Tungaltera toksikoosi saadakse kõige sagedamini tungaltera sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Kahjustab eriti rukist, harva otra või kaera. Teriste asemel arenevad tumedad seeneniitide põimikud sklerootsiumid, mille suurus on mitmesugune ja sõltub nakatunud õie suurusest. Tsüklosporiin: Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun