hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist
ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiirguse kasutamist põhjendamatult piiramata. Sellel süsteemil baseerub kõigis Euroopa Liidu
kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm või raku jagunemise pidurdumine (viivitumine), mis on põhjustatud tugevast kiiritusest. Piisavalt tugeva kiirituse korral võib kiiritatud koe funktsioon saada kahjustatud (rikutud). Mingi konkreetse deterministliku efekti raskusaste on seda suurem, mida rohkem ületatakse kiiritusel doosi läviväärtust. Stohhastilised efektid ilmnevad siis, kui kiiritatud rakk ei sure, kuid ta modifitseerub (muutub). Muutunud rakud arenevad pärast pikemat protsessi vähiks. Väikeste dooside korral on organismi taastus- ja kaitsemehhanismid tavaliselt niivõrd efektiivsed, et vähi tekkimine on ülimalt vähetõenäoline. Kuid siiski ei ole võimalik anda mingit lävidoosi, millest väiksema doosi väärtuse korral vähk mitte mingil juhul ei teki.
Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Saab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja
tekitatavate efektide osas Elanikkond muretseb nende igapäevast elu mõjutada võivate õnnetuste või avariide pärast. Peamised kiirguse kasutamise alad: Meditsiin - röntgendiagnostika - tuumameditsiin - radioteraapia Tööstus - Tööstuslik radiograafia - Tööstuslik kiiritamine Põllumajandus/Veemajandus Teadus Koolitus, jne. Olematu risk Kuna stohhastiliste efektide korral on ka kõige väiksema doosi korral olemas mingi risk, et see doos võib põhjustada vähi tekke, siis järelikult tuleb kiirguskaitse korraldamisel leppida mingi riski tasemega. Olematu risk ei ole lahendus! Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk: Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on tagada piisavad kaitsestandardid nii
• Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline reaktsioon
toetavale ravile nagu erütropoetiin ja/või bisfosfonaat ja/või muu ravi IB, IIA, IIB, IIIA, IIIB st. esmavaliku ravi valik sõltub edaspidi planeeritavast ravist, üldseisundist, kaasuvatest haigustest ja patsiendi east Kõrg-doosis ravi koos autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamisega on efek- tiivne ravimeetod hulgimüelooomi korral, ent paljud patsiendid ei talu oma vanu- se, kaasuvate haiguse või halva üldseisundi tõttu kõrg-doosi ravi -18- Enne esmavaliku ravi alustamist on vaja otsustada, kas patsient on kandidaat autoloogseks vereloome tüvirakkude siirdamiseks või ei; sellest tuleneb kaks eri- nevat ravi võimalust 6.3.5.1. Patsiendid, kellele on planeeritud autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine osana induktsioonravist Kaasaegsed Euroopa ja USA ravijuhised soovitavad kõrg-doosis ravi koos
plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ..
Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500 vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada. Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt. Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga. Mis mõjutab veel doosi? AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed. Kaugus – kiirgus väheneb pöördvõrdeliselt kiirguse ruuduga – patsienti aitab see vähe, kuid personalikaitses on oluline. Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides, patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV. Justification – kas ekspositsioon on õigustatud?, kas tulu ületab riski? Optimisation – tegevus peab olema organiseeritud selliselt, et saadav doos oleks nii
ilmaasjata, kuid vajalikke uuringuid pole mõtet vältida. Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik! Tänapäeva maailmas on kiiritushirmust tekkinud kahjustused tunduvalt enam levinud kui kiirituskahjustused. Kiiritushirmu kahjustus on meditsiinilistest protseduuridest keeldumine, aga ka enese liialdatud jälgimine pärast ioniseerivate kiirte toimealas viibimist. Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil. Et hoiduda liigsest kiirgusdoosist, kasutavad kiirgusallikate vahetus läheduses töötavad inimesed kaasaskantavaid dosimeetreid. Doosi jälgimiseks kõlbab ka valguskindlas paberis film, mille ,,tumenemine" ilmutamisel näitab seda läbinud kiirguse doosi. Efektiivsemad on aga näiteks luminestsentsdosimeetrid, mis reageerivad vahetult kõrgenenud radiatsioonifoonile. Seoses tehnika arenguga (tuumaelektrijaamad,
peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [3] 4. DOSIMEETRIA ALUSED Radiatsiooni dosimeetria on teadusharu, mis tegeleb kiirguse registreerimise ja kiiritusdoosi mõõtmisega materjalides ning kudedes, mis on ioniseeriva kiirguse mõju all. Inimese dosimeetria on üheks tervishoiufüüsika ja meditsiinifüüsika allharuks, mis on keskendunud sisemise ja välise doosi arvestustele, mis tulenevad ioniseerivast kiirgusest. Doosi ennast ehk annust defineeritakse kui neeldunud energia hulka keskkonna ühe massiühiku kohta. Doosi mõõtühikuks materjalides on grey (Gy), kuid bioloogilistes kudedes on selleks siivert (Sv), kus siis 1 Gy ja 1 Sv on võrdsed 1J (dzauliga) kilogrammi kohta [4]. On mitmeid meetodeid kuidas mõõta ioniseeriva kiirguse mõjul neeldunud doosi. Tavaliselt
iseloomustavateks · bioloogiline efektiivdoos, kõikide elundite ja kudede suurusteks on ekvivalentdooside kaalutud summa; arvestab erineva elundi/ koe suhtelist tundlikkust. Ühik: 1 siivert (Sv) = 1 J/kg. (põhjus miks grei ja siivert on mõlemad ühikutes 1 J/kg kohta: efektiivdoos on greides mõõdetud neeldunud doosi ja suhtelise bioloogilise efektiivsuse korrutis) · aktiivsus (SI-ühik bekrell: 1 Bq) radionukliidi spontaansete lagunemiste arv ühikulise ajavahemiku jooksul. SI ühik on bekrell (Bq = 1 siire ajaühikus) mittesüsteemne ühik on kürii (Ci). Aktiivsus on seotud allikaga, neeldumise hindamine on keerulisem,
Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab. Seal on kindlasti kirjas aine 20. Millistest kiirgusallikatest
määral takistab immuunsüsteemi pärssumist. Erinevatel rassidel ja rahvastel on vastavalt nende elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike toimete suhtes. Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha halvaloomulist kasvajat kui heledanahalistel. Kahju asemel kasu Päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitsevahendite kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu
immuunsus. Toidu termilisel töötlemisel viirused hävivad! B- hepatiit Raskem haigus. Esineb viiruse kandlust ning kroonilisi vorme. Nakatumine sugulisel teel, verega ning emalt lapsele. Haigustekitaja säilib väliskeskkonnas mitu kuud! Haige on nakkusohtlik mitu nädalat enne tunnuste teket! Vaktsineerimine hepatiidi vastu A-hepatiidi puhul on piisav 2 doosiline vaktsineerimiskuur - esimese doosi järel manustatakse 6-12 kuu pärast teine doos. Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist e. vajalik on 3 doosi manustamine: 0, 1 ja 6 kuu pärast. HIV HIV suudab väljaspool organismi püsida 8 päeva. Talub külmumist, kuid ei talu kõrgeid temperatuure 60 ´C juures hävib juba 30 minutiga. HIV-iga nakatunud inimene kannab viirust kogu elu. HIV-viirus tungib valgetesse vereliblesse ja hakkab
· efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest Radioaktiivse lagunemise seadus: Lambda = ln2 / T1/2 Radionukleiidide arv: N = N0 exp (-lambda*t) Doosikiirus: D=D0e-lambda*t Aktiivsus: Q = Q0e-lambda*t Q=lambda*N A=A0e-lambda*t Looduses on 3 radioaktiivset rida: uraani, tooriumi ja aktiiniumi rida Kasulik teada, millist isotoopi kasutatakse tuumakütuseks (235U looduses seda 0,7%, reaktoris vaja 3-4%)
1H3 poolestusaeg 12,3 aastat, 6C14 5730 aastat, 90Th234 24,1 päeva. Radioaktiivlagunemise aktiivsust mõõdetakse bekrellides ( Bq ). Üks bekrell = üks lagunemine sekundis. Vanem ühik kürii ( Ci ) . 1 Ci = 3,7 10 10 bq ehk 1 Ci = 3,7 10 10 1 / s. 8 TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil, mille ühikuks on 1 grei(Gy), mis vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1kg kohta on neeldunud 1 J energiat. 1 Gy = 1 J / kg Tuumakiirguse erinevate liikide bioloogiline mõju on erinev, sest sama hulga energia neeldumisel võivad organismi kahjustused on erinevad. Sellepärast kasutatakse kiirguse bioloogilise mõju iseloomustamisel suurust , mida nimetatakse suhteliseks bioloogiliseks
Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks
vähendamiseks saate.. …lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele
Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks?
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim
ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel; stohhastiline – doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda; deterministlik – teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm) kuidas on omavahel seotud neeldumisdoos ja efektiivne doos: selleks, et saada teada efektiivdoosi ehk
kaasas. [3] Röntgenkiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele; kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule. Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Röntgenikiirgus võib põhjustada vähki haigestumist. [9] Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks.
Ainet võib ka kuritarvitada hallutsinatsioonide esilekutsumiseks või sellise tunde tekitamiseks, et oma keha teadvustamine on muutunud. (MS) Ketamiini kasutatakse kirurgias tuimastina. Uimastitarvitajate poolt Special K-ks ristitud ravim on aga odavam kui ecstasy ja kokaiin ning selle tarvitamine pole seadusega keelatud. Meedikud osutavad tõigale, et ravimi pikaajalise mõju kohta on väga vähe teada. Üks 22- aastane ketamiinikasutaja kirjeldas BBC-le, et doosi mõjul tekib imelik kehast väljaspool olemise tunne, keha tundub täiesti tuim nagu halvatul. Ta lisas, et hakkas ketamiini kasutamisega kaasnevate ohtude pärast muretsema, kui nägi oma tuttavaid, kelle mäluga pole enam kõik korras ning kel on tekkinud isegi hullumeelsushooge. Ketamiin põhjustab kasutajail kõrvalekaldeid kõigis mälu ja keskendumisvõimega seotud testides ning teadlase oletusel võib selle tarvitamine jätta mälule kestva jälje.
normaalses talitluses, *vigane rakk võib hakata ennast taastootma vähkhaigus, *suurem hulga molekulide või DNA molekuli lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda. Kahjustused võib jagada: 1) somaatilisteks mõju avaldub kiiritatul (vähktõbi, kiiritushaigus, surm); 2)geneetilisteks mõju avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist.
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul Keskmine kiiritusdoos aastas: 2,5 4 mSv
11 Kiirgusdoos. Kiirgusdoos on aines neeldunud ioniseerva kiirguse energia ja selle aine massi suhe.Seda mõõdetakse aines neeldunud kiirgusenergia järgi .Selleks kasutatakse energiadoosi ühikut grei. Ühe ja sama energiadoosi bioloogiline mõju on erinevatel kiirgusliikidel erinev, seetõttu kasutatakse veel nn biodoosi (B), mis on võrdne energiadoosi(D) ja kiirguse ohuteguri(Q) . Saab eristda letaalset , maksimaalset ja minimaalset doosi , toksilist doosi ning efektiivset doosi.Inimesele on kõige ohutum kiirgus dood 0,05 greid aastas. 12 Tekstis olevate sõnade tähendused Grammakiirgus- grammakvantidest koosnev kiirgus röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus. Plutoonium- element, radioaktiivne hõbevalge habras metall Mehaaniline energia- keha võime tööd teha; mateeria liikumise üldine mõõt Tuumajõud- uumaosakeste vahel mõjuvad jõud
Okulaarsed kõrvaltoimed – ägedad silma haaravad toksilised efektid on haruldased, kui patsienti stabiilselt jälgida. Hinnata enne ravi ja ka ravi ajal silmade tervist. 21. Sulfasalasiin. Kõrvaltoimed. Milliseid analüüse on vaja patsiendile ravi alustamisel ja ravi jooksul teha? Miks? Olemuselt sulfoonamiid, üldjuhul hästi talutav ravim. Kõrvaltoime don seotud seedetrakti, KNS, naha, maksa ja verepildiga (leukopeenia ja agranulotsütoos). Enne ravi alustamist, doosi märkimisväärset tõstmist, ravimi regulaarse tarvitamise foonil määrata vereanalüüs, maksaensüümide aktiivsus ja neerufunktsioon. 22. Kuidas manustatakse metotreksaati reumatoidartriidi ravis? Peamised manustamisviisid ja manustamise sagedus. Manustatakse kas p/o või s/c. Manustamine/annustamine: reumaatiliste või nahahaiguste raviks tohib metotreksaati manustada ainult üks kord nädalas. Tavaline annus on 7,5 - 15 mg suu kaudu, üks kord nädalas. 23
Hallutsinogeensed seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. ...
(Amfetamiin, kokaiin) Veel me vaatlesime ka ühised sümptomid Ühised sümptomid · Intensiivne soov tarbitada seda ainet, psühholoogiline sõltuvus, kinnisidee. · Aine puuduse põhjal inimene muutub agressiivseks. · Vaba aeg ja huvid jooksevad kokku tarbitada aineks. · Kogu elustiil fikseeritud aine hankimise ja tarvitamise ümber,ekstreemsel oludel kasutatakse kriminaalsed mõjud, et omandada rahat. · Saavutulese sama efekti vajatakse doosi suurendada. Arusaamine eemaldamiseks depressiooni, ärevusi.
Suitsuanduris on väike kogus radioaktiivse metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab 7 valmistada 1500 suitsuandurit. Me elame radioaktiivses keskkonnas. Hingame õhku, sööme toitu ja joome vett, mis on teatud määral radioaktiivsed. Praktiliselt kõik ehitusmaterjalid, millest on tehtud meie elamud, sisaldavad radioaktiivsete elementide aatomeid. Radioaktiivset doosi suurendavad meditsiiniprotseduurid, milles kasutatakse radioaktiivseid kiirgureid. Piirkonniti on Maal radioaktiivne foon erinev. Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval
UVA ja UVB, mis jõuavad maapinnani, on inimesele ohtlikud. Vähist on ka teisi UV-kiirtega kokkupuutest tingitud efekte. Lühiajalise kokkupuute korral tekkivad päevitus ja päikesepõletus. Pikaajalisema kokkupuute korrala võib tekkida naha vananemist, kortsud, naha elastsuse kadumine , pigmendilaigud ja vähieelsed muutused nahas.(American Cancer Society, 2014) UV-kiirguse kahjulik mõju võib olla akuutne ehk äkiline ja kohene, pikaajaline pärast akuutset doosi ja pikaajaline peale kroonilist kokkupuudet. Kroonilisest kokkupuudest ei suuda organism täielikult taastuda, sest kokkupuudet on rohkem, kui keha taluda suudab. Kuna UVC kiirgusega inimene otseselt kokku ei puutu, välja arvatud tehislikest allikatest tuleva kiirgusega, siis peetakse kõige ohtlikumaks UVB kiirgust. Vähene kogus UVB kiirgust põhjustab päikesepõletust ja sellel on ka muud bioloogilised mõjud. Kuigi UVA tungib sügavamale nahka, ei ole ta nii kahjustav, kui UVB ja UVC.
pinge ja sellest tingitud valu. Hepariini kasutatakse kahel erineval kujul: fraktsioneerimata hepariin ja madalmolekulaarne hepariin. Fraktsioneerimata hepariini peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu saab seda kasutada ainult haiglas. Fraktsioneerimata hepariini toime võib erinevatel inimestel olla väga erinev, seetõttu peab toimet sagedasti kontrollima korduvate vereanalüüsidega ja vastavalt näitudele muudetakse hepariini doosi. Kui venoosse tromboosi raviks on määratud fraktsioneerimata hepariin, siis peab haiglas viibima tavaliselt 5-10 päeva, kuna ravimit süstitakse veenikanüüli kaudu veeni. Madalmolekulaarne hepariin toimib teisiti võrreldes fraktsioneerimata hepariiniga. See koosneb väikestest molekulidest, mistõttu tema toime on kergemini ette ennustatav. Doosi arvestatakse kehakaalu järgi ja doos ei vaja tavaliselt muutmist. Seetõttu madalmolekulaarse hepariini kasutamise
Nikotiini kasutatakse peamiselt tubakasuitsetamisel. 75kg kehamassiga mehele on surmav juba umbes 40mg nikotiini doos. Alkaloididest on tuntud amfetamiin, ecstasy, LSD ja kokaiin. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Sellega algab uimasti sõltuvus. Narkootikumide tarbimise tagajärjel kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad ja võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes riikides hukub narkootikumide tarbimise tagajärjel sadu noori. Samuti leidub alkaloide taimedes. Need on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi
" Tänapäeval on tähtsal kohal raha ja raha eest saab siin maailmas kõike. Tahetakse ilusaid ja kalleid asju, mida tegelikult vaja ei olegi ning ei keskenduta tõelistele väärtustele nagu nätieks sõbrad, pere, kassid, koerad. ,,Elu, mis arendab ta hinge, hävitab ta keha" Kui elada elu, kus on ainult halvad naudingud nagu näiteks alkohol, narkootikumid, siis on küll tore olla natukene aega, kuid see lõbu kaob ja siis on vaja uut doosi. Selline järjestikuline tarvitamine hävitab organeid ja viib kiiremini hauda. ,,Noorus on ainus asi, mida on väärt omada. ,, Noorena saad kõike teha sul on energiat piisavalt aega ja kui hästi läheb, siis ka raha. Täiskasvanuna on raha, energiat aga pole aega. Vanurina on raha, on aega aga pole energiat. See aeg ongi elamist väärt.
Vaktsiinist • Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused • Anafülaktiline reaktsioon eelmisele doosile • Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus mõnele vaktsiini koostisosale • Raske üldreaktsioon eelmisele doosile • Keskmine või äge haigusseisund koos või ilma palavikuta • Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus Vastunäidustused • Raske primaarne immuunpuudulikkus • Pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kes saavad
efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud kiirguse doosist. Efektiivne doos Efektiivne doos (Sv)=neeldunud doos(Gy) x SBE Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse Näiteks 5 siiverti suurune alfakiirguse doosi mõju on sama kui 5 Sv suuruse gammakiirguse doosi puhul. Samas 5 Sv gammakiirgusele vastab neeldunud doos 5Gy, ja 5 Sv alfakiirgusele vaid 0,25 Gy (alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja
termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
Marie Pau 11.A Kloordioksiid ehk pleegitav ravim MMS ehk Miracle Mineral Supplement või Miracle Mineral Solution on lahus, mis koosneb 28% naatriumkloritist ja destilleeritud ehk lahustunud lisandeist puhastatud veest. 2006 aastal tutvustas lahust maailmale Jim Humble, kes tutvustas MMS-i kui “The Miracle Mineral Solution of the 21st Century“. Humble ja tema pooldajad reklaamivad lahust ravimina maailma kõige tõsisematele haigustele näiteks gripiviirusele, HIV-le ja vähile. Paljud arstid ja teadlased hoiatavad inimesi MMS-i tervistkahjustavate kõrvalnähtude eest. Näiteks võib lahus põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, siseelundite kahjustusi ja surma. Meedia keeldub lahusest rääkimast. Naatriumkloriti, mida inimesed tarbivad enda arust kui ravimit, kasutatakse riide ja paberi pleegitamiseks. Selle tõttu on tekitanud ravim rohkelt vastakaid arvamusi ja kü...
Kokkupuutejärgne profülaktika 75mg 1x päevas seitsme päeva jooksul. Zanamiviiri vältida pt, kellel on olemasolev kopsuhaigus. Raporteeritud on ka vasovagalset refleksi. Vältida pt, kellel on allergia piimavalgu vastu, kuna sisaldab laktoosi Oseltamiviiri kõige sagedasem kõrvaltoime on iiveldus ja oksendamine. Harvad raporteeritud kõrvaltoimed on olnud neuropsühhoaatrilised kõrvaltoimed. Amantadiin eritub neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Doosi redutseerimine eakatel ja neerufunktsiooni languse esinemisel. Rimantadiini doosi redutseerimine ägeda maksa düsfunktsiooni esinemisel ja eakatel. Hästi on kirjeldatud amantadiini KNS poolseid kõrvaltoimeid nagu ärevus, unetus, segadus, hallutsinatsioonid ja peapööritus. Rimantadiin on andnud vähem KNS kõrvaltoimeid. Mõlemad ravimid võivad esile kutsuda krampe nendel, kellel on epilepsia anamneesis. Amantadiin omab lisaks antikolinergilisi kõrvaltoimeid. 10
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon
Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Tagajärjed looduses Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega,aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tiheda aine kiht nagu teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus · < 0,5 - toimub verepildi muutus · 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul · 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid · 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% · 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud · 30 - surm paari päeva jooksul SUUR DOOS · Kiiritustõbi · Surm VÄIKE DOOS · Kahjustus ühes rakus · Hilistoime
glükokortikoidide sünteesi. Eksogeense GK manustamine võib põhjustada neerupealise koore atroofiat - taastumine võib võtta kuid. Neerupealise koore puudulikkus on OHTLIK (minestamine, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, shokk- ilma ravita surm). 6. Mida peab arvestama, kui glükokortikoidravi kestab kauem kui 2 nädalat? Selgitus. Kui ravi kestab kauem kui 2 nädalat on vajalik ravimi järk-järguline doosi vähendamine, sest organismil tekib raskusi alguses iseseisvalt kortisooli toota. 7. Glükokortikosteroidide peamised kasutusvaldkonnad. Ülitundlikkusreaktsioonid, nahahaigused (psoriaas, dermatiit); põletikuvastane ja immunosupressiivne teraapia (astma, organite, kudede transplatsioon); neuroloogilised seisundid; endokriinhaigused; ravimid vähendavad iiveldust/oksendamist. 8. Krooniliselt glükokortikoide süsteemselt manustavad patsiendid. Nõustamine
Tuleks koheselt loputada suud veega ning pöörduda arsti poole. Lühiajaline kokkupuude võib tekitada kesknärvisüsteemi kahjustusi. Pikaajaline kokkupuude võib kahjustada maksa ning neeru. Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus Pentaklorobenseeni manustati 100 päeva jooksul isastele rottidele 125/1000 ppm ja emastele 180 päeva jooksul 125/250/500/1000 ppm, seejärel rotid paaritati. Sündis olulisemalt vähem järglasi, suurema doosi saanud rottide järglased olid teistest palju väiksemad ning ka suremus oli oluliselt suurem. Samuti esines enamus järglastel kasvajaid. Pentaklorobenseeni manustati üks kord päevas tiinetele rottidele vastavalt 50, 100, 200 mg/kg. Võrreldes teiste rottidega, oli 200 mg/kg doosi saanud rottide järglaste arv oluliselt väiksem ning esines ka erinevaid mutatsioone. 15-päevases uuringus, surid kõik rotid, kellele manustati 10000 ppm pentaklorobenseeni.
ibuprofeen, võivad koos alkoholiga ärritada magu ning põhjustada verejookse. Alkohol ning rahustid ja unerohud Rahustites ja unerohtudes leiduvad ained võivad põhjustada tugevat unisust. Koos alkoholiga võib see olla eriti suur. Alkohol ja teised ained Alkohol ja keelatud uimastid Alkoholi ja keelatud uimastite koosmõju võib olla surmav. Purjuspäi ei kontrollita sageli uimastidoosi suurust või on tavapärase doosi mõju alkoholi tõttu palju tugevam kui muidu. Alkohol ja energiajoogid Energiajoogid ja alkohol on vastupidise toimega: energiajookides sisalduvad kofeiin, tauriin ja guaraana mõjuvad organismile ergutavalt. Alkohol on aga uimasti, mis pidurdab organismi reaktsioone. Inimesel endal on raske aru saada, kui purjus ta tegelikult on, sest energiajook peidab viina mõju ära. Energiajookide kokteilide puhul on organismi veekadu
· Ei kombineerimine teiste vasodilataatoritega. · Mittesteroidsed pôletikuvastased preparaadid pärsivad AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet. · Antatsiidid võivad vähendada AKE-inhibiitorite biosaadavust Kôrvaltoimed AKE-inhibiitorid pôhjustavad vôrreldes teiste antihüpertensiivsete ravimitega tunduvalt vähem kôrvaltoimeid · Sümptomaatiline hüpotoonia Ravi alustamisel AKE-inhibiitoritega tuleb arvestada, et esimese doosi vôtmisega vôib kaasneda oodatust tunduvalt tugavam vererôhu langus. Ravimite täisefekt saabub 7-10 päeva jooksul. · Köha on kôige sagedasemaks AKE-inhibiitorite kôrvaltoimeks, seda on leitud sagedamini naispatsientidel. Köha on tingitud bradükiniini toimest köhakeskusele ja seega ei kao preparaadi vahetamisel teise sama grupi ravimiga. Tüüpiline köha on mitteproduktiivne, püsiv ja kaob ravi lôpetamisel.
mängus ka alkohol. Väga suureks ja karmiks probleemiks Eestis ning ka mujal maailmas on kindlasti narkootikumid. Eestis ei ole ju see ebatavaline, kui mõni on kuskil tänaval üledoosi saand. Paljud on nii pilves, et ei saa midagi aru kus nad on ning miks nad seal on, paljud on kuskil kangialustes pikali ning ootavad, et keegi neile kiirabi kutsuks, et saada imerohtu, mis nad jälle jalule ajaks, ja kolmas grupp on neid, kellel on mõju üle läinud ning tahavad uut doosi saada. Ning selline asi muutub tavakodanike jaoks väga ohtlikuks. Kuna selleks kimbutatakse väikeseid lapsi, et nad oma kaasas oleva vara neile annaks, ning paljud ka seda teevad, kartes neilt peksa saada või muud sellist. Ähvardamis võimalusi on neil inimestel veel. Näiteks ähvardavad nad oma kasutatud süstlaga teisi torkida, ning enamusel nendest on ka mingi haigus, nagu näiteks HIV või mingi teine jube haigus. See oleks arvatavasti
17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente 20. Tuumaenergeetika ja tema elukeskkond tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. tuumaenergeetika tekitab uusi probleeme looduskaitses ja ohutustehnikas. Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. .
24) Mis on ioniseeriv kiirgus? Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). 25) Milliseid suurusi mõõdetakse greides ja siivertites? GREIDES Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. SIIVERTITES Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. 26) Mis on loodusliku kiirguse allikad ja kui suur on inimesele aasta jooksul mõjuv looduslik doos ? 27) Ülesanne massidefekti kohta
annaabi.ee 
