aineid: · Tärklist 16-17,5% · Mono- ja disahhariide 0,1-1,5% · Pektiini 0,5% · Valke 2,0% · Rasva 0,1-0,11% · Mineraalaineid 0,8-1,1% · Tselluloosi 1-1,3% · Lämmastikaineid 2,0% · Orgaanilisi happeid 0,1-0,11 % · Sidrunhappeid 0,03% · Oblikhappeid 0,03% · Õunhappeid 0,05% · Sooli 1,1% · Vitamiinid (A-, B-, C-, E-, U-, K-, P-, PP-) Ülejäänud osa moodustab põhiliselt vesi, mida on kartulis 64-86 %. Kartuli söömine (300-400 grammi portsjon) rahuldab 10-15 % inimese päevasest fosfori-, 60 % rauavajadusest ja kaaliumivajaduse koguni sajaprotsendiliselt. Kartulis sisaldub ka suhkur. Selle ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks
--------------------------------> Kasutamine: Glükoos-Meditsiinis.Sahharoos-kasutatakse toidumaitsestamisel, kondiitritööstuses, konservant Tärklis-Toidu valmistamiseks, tabletid(meditsiinis)Tselluloos- Paberi,etanooli., mitmete tehiskiudude,lõhkainete ja teiste materjalide tootmise lähtaineks Nimetused-glükoos-viinamarjasuhkur, maltoos-linnasesuhkur,sahharoos-roosuhkur e. Peedisuhkur e. Kristallsuhkur, fruktoos-puuviljasuhkur, laktoos-piimasuhkur Tärklise sisaldus- kartulis(kuni 24%), maisis(kuni 75%),riisis (kuni 80%), odras, rukkis,kaeras (kuni 60%) ,nisus(kuni75%) Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6
· Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C)
Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised
mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitanud. Kuid võihappelisel käärimisel kõrge pH juures lagunevad valgud. Tekib ammoniaak, mis omakorda seob piimhapet. lenduvate rasvhapete C3H7COOH Butaanhape Võihape -6 sulamis temp. Rasvhapetest kõige paremini lahustub vees ainult võihape Kartulis on palju tärklist (1217%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle lagunemisel erinevate soolebakterite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga.
Energiarikkad ained.I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.N:glükoos ehk viinamarjasuhkur(C6H12O6).Tekib fotosünteesi käigus. Leidub viinamarjades.Taastab energiat.Fruktoos ehk puuviljasuhkur.Riboos-RNA: Desoksüriboos-DNA.II Oligosahhariidid.N:Maltoos e.linnasesuhkur- Kasut.leiva,saia valmistamisel.Kalja tegemisel.Laktoos-piimasuhkur.Sahharoos- suhkur(suhkrutopsis) lllpolüsahhariid e.liitsuhkrud.N:Tärklis(taimne).On taimne energeetiline varuaine.On kartulis,sibulates,viljades(nisu,riis).Tselluloos-taimede ehitusmaterjal(nt.taimede raku- kestad). Kitiin-lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen-energeetiline varuaine loomadel.Inimeses talletub ta põhiliselt maksas jalihastes.
Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 1015 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. Söö hästi, siis tunned end hästi
üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses · Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklist jagatakse järgmistesse rühmadesse : · 1) kartulitärklis, ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu · 2) maisitärklis, kannatab keetmist · 3) riisitärklis, on kõige väiksema terakestega Katsed · Katse 1 Tilgutage joodreaktiivi tärkliskliistrile, kartuli lõikepinnale, saiatükikesele! Jälgige värvuse muutumist. · Katse 2 Joodi varal võib tärklist avastada
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi
juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4
Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida
Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10% sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Kuubal kasvatatakse: Suhkurt Tubakat Tsitrust- apelsinid ja greibid Kartulis Riisi Troopilisi puuvilju- mango, papaia, ananass Cassavat Kuuba on suuruselt teine kasvuala kõigis maailma riikides. Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks. Tulu on hinnanguliselt $ 200 miljonit. Männimetsas domineerib Kariibi mere mänd (Pinus Caribaea). Kasvavad ka mõnes lehtpuud. Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis
Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused organismile Kasulikud Kahjulikud Hoiab ärksana ja ergutab Kahjustab maksa Vähendab südamehaiguste riski Tekitab sõltuvust tekib peavalu Vähendab ka 2- tüübi kohvi mittejoomisest suhkruhaiguse riski Osal inimestest tekib kohvist loobumisega depressioon ja uimasus.
vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitained on need sellepärast et inimesed vajavad nein väga väikestes kogustes. Organism ise näitab kui on vitamiini puudus, see väljendub nõrkuses ning organism võtab kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks.
südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kasutatud materjialid www.google.ee/imghp?hl=en&tab=ii http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine http://en.wikipedia.org/wiki/Morphine http://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
tervislikku eluviisi. Kartulid sisaldavad: · Tärklist 16-17,5% · Mono- ja disahhariide 0,1-1,5% · Pektiini 0,5% · Valke 2,0% · Rasva 0,1-0,11% · Mineraalaineid 0,8-1,1% · Tselluloosi 1-1,3% · Lämmastikühendeid 2,0% · Orgaanilisi happeid 0,1-0,11 % · Sidrunhapet 0,03% · Oblikhapet 0,03% · Õunhapet 0,05% · Sooli 1,1% · Vitamiinid (A-, B-, C-, E-, U-, K-, P-, PP-) Ülejäänud osa moodustab põhiliselt vesi, mida on kartulis 64-86 %. Kartuli söömine (300-400 grammi portsjon) rahuldab 10-15 % inimese päevasest fosfori-, 60 % rauavajadusest ja kaaliumivajaduse koguni sajaprotsendiliselt. (Purret 2008). Kartulis sisalduvad süsivesikud suhkur ja tärklis. Suhkru ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri
süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid. Peale trenni tuleks eelkõige 46 tunni jooksul süüa peamiselt süsivesikuid, see taastab kiiresti kulutatud energiavarud lihastes ja maksas. Kõige kiiremini imenduv süsivesik on leivas, riisis, kartulis, banaanis, rosinas, küpsises seega on need kõige efektiivsemad kiirel taastumisel. Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu
teraviljas (täisteratoodetes, kuid mitte närvi- ja lihasekahjustused (B1), B saiajahus), piimas, munakollases, nahahaigused (B2) maksas verehaigused (B12) kevadväsimus, vastuvõtlikkus värskes puu- ja köögiviljas, C nakkushaigustele, igemete ja kudede kartulis veritsemine(skorbuut) kalas, kalamaksaõlis, munakollases, luude pehmenemine D võis, täispiimas (rahhiit) täisterajahus, taimeõlis, piimas, võis, E häired lihaste ja sugunäärmete arengus munakollases rohelistes taimedes
· kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206) Puuviljasuhkur, käärib ja seedib halvemini kui glükoos, leidub palju puuviljades ja ka mees Sahharoos (C12H11022) Tavaline suhkur, leidub suhkruroos ja -peedis. Kasutatakse toitude magustamiseks, laguneb kergesti glükoosiks ja fruktoosiks Tärklis (C6H1005) n Kõik glükoosi tsüklid on ühes ja samas asendis.Nii inimesed kui ka loomad kasutavad söögiks, rohkesti leidub seda teraviljades ja kartulis. Tselluloos(C6H1005) n tsüklid on üksteisega 180 kraadilises suhtes. Inimorganism ei suuda seedida, kõva, vastupidav, kiuline, märgub veega kergesti. Rasvad ( ei sisalda OH rühmi) Koosnevad glütseroolist ja rasvahapetest. Leidub kõigis elusorganismides varuainena. Saab jaotada taimseteks(õlid,sisaldavad kaksiksidemeid)ja loomseteks(nt. Searasv, enamasti tahked).Seedimisel lagunevad glütserooliks ja rasvahapeks. Vett tõrjuvad. Valgud
raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned, kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt. Loomse päritoluga toiduainetest sisaldab rohkem süsivesikuidainult piim. Süsivesikud suhkrute näol leiduvad peamiselt puuviljades ja marjades. Teraviljasaadustes, näiteks leivas, tangainetes, jahus, ubades ja kartulis sisalduvad süsivesikud tärklisena. 3
kg koostisosa. N on süsinikskeleti struktuurne funktsioon; täiendav, tugevdav ja tõstab biomolekulide mitmekesistav element aktiivsust kaalium (K) 70 kg kohta u. 140 palju rosinas, aprikoosis, koorega Vajalikud rakkude g keedetud kartulis, tomatis, elutegevuseks. apelsinis, porgandis, banaanis, Kindlustavad vere osmootse rakus sees 30-50 x pähklis, õunas, liha- ja rõhu, kontrollivad organismi enam kui rakust kalasaadustes, piimas vedeliku tasakaalu, väljas annavad
kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained
Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega. Kuid kaunviljavalkudest on aminohapped raskesti kättesaadavad, sest kaunviljad sisaldavad proteolüütiliste ensüümide toimet takistavaid aineid. Kuna täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50... 60, lastel aga 60... 80 valgu üldhulgast oleks rahuldatud loomset päritolu valkudega. Mõnes taimses toiduaines (näit kapsas ja kartulis) on valkude aminohappeline koostis võrdlemisi lähedane loomsete valkude aminohappelisele koostisele, kuid liiga väikese valgusisalduse tõttu ei tule kõne alla nende toiduainete tarvitamine täisväärtusliku valgu allikana. Praktiliselt on kasulik teada, et organismi aminohapete vajaduse optimaalseks rahuldamiseks on otstarbekas toiduaineid valida niiviisi, et nad üksteist vastamisi täiendaksid. Heaks kombinatsiooniks on näiteks teraviljasaadused ja piimaproduktid. Rasvad:
Kaaliumi defitsiidi korral häirub glükoosi metabolism(ainevahetus) ja tulemuseks on lihaskoe energia defitsiit. Kaaliumi kestva defitsiidi puhul võib happeliste ühendite kuhjumine tingida teravat närvivalu. Ka kestev ühekülgne toitumine ja pidev stress võivad põhjustada kaaliumi defitsiiti. Millised toiduained sisaldavad kaaliumi? Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes. Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski
SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad
Oligosahhariidid- Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidiomavahelisel ühinemisel. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis- Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tselluloos- On kõige levinum orgaaniline aine Maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Tärklisega mõlemad Polüsahhariidid Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Lihtlipiidid- Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.
praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides.
Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9. Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. Tärklis mugulas, sibulas, risoomis (kartulis), tselluloos puitunud varrega taimed (puud), glükogeen loomorganismides (inimene), kitiin lülijalgsete välisskeletis (põrnikad). 10. Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtsioonist. Energeetiline - annavad energiat, aitavad energiat säilitada; ... 11. Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, vahad, õlid, steroidid vees mittelahustuvad ühendid. 12
Viinamarjasuhkur e. Glükoos Viinamarjasuhkur ehk glükoos on samuti monoos, mis imendub verre kiiresti kohe pärast organismi sattumist. Selle omaduse tõttu on glükoos suurepärane abivahend järsult langenud veresuhkru taseme kiireks korrigeerimiseks. Veresuhkrust rääkides mõeldaksegi just glükoosi hulka veres. Glükoos on ka meie ajude peamine toidus. Magususelt on glükoos pärast sahharoosi ja fruktoosi kolmandal kohal. Glükoosi toodetakse teraviljades ja kartulis leiduvast tärklisest ning seda tarbivad nn tärklisesiirupi kujul kondiitri-, maiustuse- ja leivatööstused; poodides tärklisesiirupit ei müüda. Küll aga saab apteegist osta glükoositablette, tavaliselt C-vitamiiniga rikastatult; ning küllap on olemas ka teisi glükoosipreparaate. 7 Kasutatud kirjandus www.toidutare.ee 8
On peamised energiaallikad, need peaksid andma · Vältima peaks ka kaalulangust soodustavate suurema osa päevasest kalori-kogusest. Süsivesikuid toidulisandite ja preparaatide tarbimist ning rangeid leidub kõige rohkem leivas, teraviljas, kartulis ning puu- kõhnumisdieete. Imetamise ajal on energia kulu nii suur, ja köögiviljades. et tõenäoliselt hakkab teie kehakaal iseenesest vähenema. Valgud (10-15%) · Alles siis, kui laps hakkab saama lisatoitu, peaks
transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakas. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. NIKOTIIN Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklazaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. NARKOMAANIA? Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel. Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada.
- Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru) • Tärklis on fotosünteesi produkt, looduses on ta laialt levinud. Tärklis tekib päikesekiirte mõjul süsivesikutest (sahhariidi-dest) taimede maapealsetele osadele. Taimed on võimelised tärklist sünteesima • Taim talletab tärklisevarud viljadesse, seemnetesse, mugula-tesse, juurtesse. Taimedes ladestub tärklis kihilise ehitusega teradena
aga kasutatakse ka noori lehti. Porru maitse sarnaneb sibulaga. See ei ole eriti vitamiinirikas , kui sisaldab rohkesti kõik vajalikke mineraalaineid. -Kartul on asendamatu toiduaine. Kartuli rikkalik süsivesikute kompleks sisaldab peale kartulitärklise, mis seedimisprotsessis süsivesikuteks muutub, rohkesti kiudaineid. Need soodustavad ja kiirendavad toidu seedimist, viies samas organismist kiiresti välja toksiine ja ohtlikke jääkaineid. Kõrgesti hinnatud on ka kartulis leiduvad taimsed valgud, mitmed mineraalained ja vitamiinid. Meie kliimas saab just kartulist suurema osa vajalikust C-vitamiinist, mis teadupärast säilib kõige paremini koorega keedetud või küpsetatud kartulites. -Porgand on magusa maitsega ja väga maitsev ka toorelt. Porgandil on väga tähtis koht B-rühma ja E-vitamiini allikana. Porgandi suhkrusisaldus on 6-8% . -Sibul sisaldab endas kaaliumi, vitamiini C ja B6, foolhapet. Harilikul sibulal on väga palju erinevaid sorte.
füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3 1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast tärklisest (süsivesikutest) ja ainult 610% magusatest suhkrutest; 1015% nii loomsetest kui ka taimsetest valkudest ja ülejäänud toiduenergia tuleks toidurasvadest. Seejuures peaks jälgima ka rasvade tervislikku tasakaalu, mis lubab tahkeid küllastatud ja transrasvu kuni 10% ning vedelaid küllastamata rasvu kuni 20%, millest peab vähemalt 3% olema inimorganismi jaoks asendamatuid rasvhappeid linoolhapet (oomega-6) ja alfa-linoleenhapet (oomega-3)
fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11
Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi
Kartul on tähtis eelkõige: - mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja - pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: - suurepärane toiduaine, - oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), - väärtuslik söödakultuur. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. Vitamiinidest leidub kartulis: B1 0,11 mg% B2 0,06 mg% B4 13,2 mg% B6 0,6 mg% E, D, K, PP 1,2 mg% C 26 42 mg% U, karotiini 11-56 mg% 150 g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. C-vitamiin kartulis Kartul rahuldab meie C-vitamiini vajaduse kuni kevadeni.
STEROIDHORMOONID: 1. Seksuaalhormoonid süntees munasarjades; vastutavad sootunnuste arengu, menstruaaltsükli ja ainevahetuse regulatsiooni eest.; 2. Kortikosteroidid süntees neerupealiste koores; reguleerivad süsivesikute ja soolade ainevahetust. STEROIDALKALOIDID - taimsed, väga tugeva füsioloogilise toimega glükosiidid, mis aglükoonina sisaldavad steroidse ehitusega komponenti. Taimedes omavad kaitsefunktsiooni. Esindajad: Solaniin = solanidiin (steroid) + süsivesik Sisaldub kartulis, tomatis jt Solanumi perekonda kuuluvates taimedes; kõrgenenud sisaldus idanenud kartulis. NB! Mürgine!; Tomatiin = tomatidiin (steroid) + süsivesik. Peamiselt tomatis, kuid ka teistes Solanumi perek taimedes. PROSTAGLANDIINID: Rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate.; Sisaiduvad kõigis imetajate kudedes.; Omavad hormonaalset toimet - lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal: (1) Mõjutavad sigimisfunktsiooni
Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil.Teostatavad uuringud on kallid ja jäävad seetõttu eelkõige suurte ja rikaste firmade pärusmaaks. Kuid on ka võimalus, et firmad, keda huvitavad mingid toiduained, paigutavad oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente.
Süsivesikud on näiteks glükoos ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis moodustab enamuse tarbitavates süsivesikutest – seda leidub palju leivas, saias, kartulis, makaronides, teraviljahelvestes. Toidule parema maitse andmiseks lisatakse sellele tihti liiga palju suhkrut. See võib tekitada magusasõltuvust. (Tervise Arengu Instituut, 2015b) Magusasõltuvuse põhjused on erinevad: psühholoogilised, harjumus, suurenenud energiavajadus. Suhkrurikkad toidud on küll maitsvad ja energiarikkad, aga annavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Autoril on nädala ostukorvis mitu magusat toodet: kaks maitsesatud jogurtit, aaloe vesi ja magus batoon
sellele, et uuritavas materjalis on polüvinüülkloriidi või on tehtud mingist teisest kloori sisaldast tehismaterjalist. 7) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad Heterotsüklilised ühended on sellised aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid Nikotiin - ühe lihtsama ehitusega alkaloid, leidub rohkemal määral tubakataimes, vähesel määral tomatis, kartulis, baklazaanis, rohelises pipras. Nikotiin piirab keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Nikotiin on tugev närvimürk, mistõttu teda lisatakse putukamürkidesse. Morfiin - sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva
riivjuustuga. Küpsetada ahjus umbes 175 C juures 30-45 minutit, kuni see on pehme. Pärast ahjust väljavõtmist lasta lasanjel umbes 15 minutit seista, sest siis on seda parem lõigata. 4. Iseloomusta süsivesikuid. Süsivesikute üöesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine.
Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust
rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena.
Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
kiirendab hemoglobiini toodangut verre. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. Banaan aitab ka peavalu (pohmaka) puhul. C-vitamiini on banaanis vähe, kuid unikaalne on tema suur kaaliumi- ja magneesiumisisaldus. 45 suuremat banaani katab täielikult täiskasvanu päevase kaaliumi- ja magneesiumivajaduse. Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis on seda vaid 0,2 mg ja pastas 0,06 mg. Kasulikum on eelistada ilusatele, kollastele ja suurtele banaanidele väiksemaid, rohekaid, mis sisaldavad rohkem kaaliumi. Suure banaanisöömise miinuseks võib pidama seda, et vili on kõrge glükeemilise indeksiga ehk tõstab kiiresti vere glükoosisisaldust. MESI Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti VIII aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus
Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida koguneb eriti palju roheliseks tõmbunud kohtadesse ja idudesse. Ka kartulit hoitakse pimedas. Solaniin võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid. Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas. Vanasti raputati taimeõlisse ka veidi soola, et säilivusomadusi parandada. Oliiviõli (erinevalt teistest õlidest) ei tohi külmkapis hoida, muidu muutub see häguseks. Oliiviõli õige koht on pimedas kapis.
Kuumutamisel need valgud lagunevad ja munavalgud muutuvad kergemini omastatavaks. Munaroogade valmistamisel kasutatavad lisandid - piim, sool, vesi - pidurdavad valgugeeli tihenemist. Munade vahustamisel valgud denatureeruvad osaliselt, muutudes organismile paremini omastatavateks. Köögiviljade valkude muutumine Köögiviljad on suhteliselt valguvaesed toiduained. Köögiviljade keetmisel nende protoplasma valgud kalgenduvad, rakkude kaitsekile puruneb ja toitained lähevad keeduvette. Kartulis ja teistes tärkliserikastes köögiviljades seob eralduva vee kliisterduv tärklis. Kuumtöötlemisel väheneb valgurikaste toiduainete mass valkude denatureerumise tagajärjel väljasurutud vee arvel. Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainetest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enam piimas.
küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
annaabi.ee 
