suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja.Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis glükoosiks. Veri kannab glükoosi edasi ja keharakud kasutavad glükoosi peamise energiaallikana. Vitamiinidest on kartulis B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg%), C (26- 42 mg%), U ja karotiini (11-56 mg%). Suurema C-vitamiini sisalduse korral on kartulisaak
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
· Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C)
Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised
Leidub haisvas võis,juustus,parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega,koos magusa järelmaitsega ,sarnaneb eetritega,nõrk hape, Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15 halvas silos on rohkesti võihapet. tegutseda võihappebakterid, mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitan...
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises. Sünapsis:ühendus & närvirakkude vahe. Anioonid.Karbonaadid: Kandub kehast välja CO2. Fosfaadid:DNA,RNA. Joodid:kilpnäärmehormooni koostises. Orgaanilised ained(4):1)Süs...
Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 1015 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. Söö hästi, siis tunned end hästi
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise...
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi
juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4
Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida
Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10% sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Kuubal kasvatatakse: Suhkurt Tubakat Tsitrust- apelsinid ja greibid Kartulis Riisi Troopilisi puuvilju- mango, papaia, ananass Cassavat Kuuba on suuruselt teine kasvuala kõigis maailma riikides. Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks. Tulu on hinnanguliselt $ 200 miljonit. Männimetsas domineerib Kariibi mere mänd (Pinus Caribaea). Kasvavad ka mõnes lehtpuud. Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis
Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused organismile Kasulikud Kahjulikud Hoiab ärksana ja ergutab Kahjustab maksa Vähendab südamehaiguste riski Tekitab sõltuvust tekib peavalu Vähendab ka 2- tüübi kohvi mittejoomisest suhkruhaiguse riski Osal inimestest tekib kohvist loobumisega depressioon ja uimasus.
vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitained on need sellepärast et inimesed vajavad nein väga väikestes kogustes. Organism ise näitab kui on vitamiini puudus, see väljendub nõrkuses ning organism võtab kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks.
südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kasutatud materjialid www.google.ee/imghp?hl=en&tab=ii http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine http://en.wikipedia.org/wiki/Morphine http://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
tervislikku eluviisi. Kartulid sisaldavad: · Tärklist 16-17,5% · Mono- ja disahhariide 0,1-1,5% · Pektiini 0,5% · Valke 2,0% · Rasva 0,1-0,11% · Mineraalaineid 0,8-1,1% · Tselluloosi 1-1,3% · Lämmastikühendeid 2,0% · Orgaanilisi happeid 0,1-0,11 % · Sidrunhapet 0,03% · Oblikhapet 0,03% · Õunhapet 0,05% · Sooli 1,1% · Vitamiinid (A-, B-, C-, E-, U-, K-, P-, PP-) Ülejäänud osa moodustab põhiliselt vesi, mida on kartulis 64-86 %. Kartuli söömine (300-400 grammi portsjon) rahuldab 10-15 % inimese päevasest fosfori-, 60 % rauavajadusest ja kaaliumivajaduse koguni sajaprotsendiliselt. (Purret 2008). Kartulis sisalduvad süsivesikud suhkur ja tärklis. Suhkru ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri
Ülevaade toitumisest raamatu "Sportlase toitumine", Rein Jalak & Vahur Ööpik, Tallinn 2006 põhjal. Loodan, et on kellelegi abiks, arvestades, et raamatu autorid on väga asjatundlikud mehed ja, et netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögiko...
teraviljas (täisteratoodetes, kuid mitte närvi- ja lihasekahjustused (B1), B saiajahus), piimas, munakollases, nahahaigused (B2) maksas verehaigused (B12) kevadväsimus, vastuvõtlikkus värskes puu- ja köögiviljas, C nakkushaigustele, igemete ja kudede kartulis veritsemine(skorbuut) kalas, kalamaksaõlis, munakollases, luude pehmenemine D võis, täispiimas (rahhiit) täisterajahus, taimeõlis, piimas, võis, E häired lihaste ja sugunäärmete arengus munakollases rohelistes taimedes K (lehtköögiviljas), maksas, verehüübimishäired
· kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206) Puuviljasuhkur, käärib ja seedib halvemini kui glükoos, leidub palju puuviljades ja ka mees Sahharoos (C12H11022) Tavaline suhkur, leidub suhkruroos ja -peedis. Kasutatakse toitude magustamiseks, laguneb kergesti glükoosiks ja fruktoosiks Tärklis (C6H1005) n Kõik glükoosi tsüklid on ühes ja samas asendis.Nii inimesed kui ka loomad kasutavad söögiks, rohkesti leidub seda teraviljades ja kartulis. Tselluloos(C6H1005) n tsüklid on üksteisega 180 kraadilises suhtes. Inimorganism ei suuda seedida, kõva, vastupidav, kiuline, märgub veega kergesti. Rasvad ( ei sisalda OH rühmi) Koosnevad glütseroolist ja rasvahapetest. Leidub kõigis elusorganismides varuainena. Saab jaotada taimseteks(õlid,sisaldavad kaksiksidemeid)ja loomseteks(nt. Searasv, enamasti tahked).Seedimisel lagunevad glütserooliks ja rasvahapeks. Vett tõrjuvad. Valgud
Meie tervise, töövõime ja hea enesetunde tähtsaim tingimus on mõistuspärane toitumine. Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega...
kg koostisosa. N on süsinikskeleti struktuurne funktsioon; täiendav, tugevdav ja tõstab biomolekulide mitmekesistav element aktiivsust kaalium (K) 70 kg kohta u. 140 palju rosinas, aprikoosis, koorega Vajalikud rakkude g keedetud kartulis, tomatis, elutegevuseks. apelsinis, porgandis, banaanis, Kindlustavad vere osmootse rakus sees 30-50 x pähklis, õunas, liha- ja rõhu, kontrollivad organismi enam kui rakust kalasaadustes, piimas vedeliku tasakaalu, väljas annavad
kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained
neist varudest jätkub ainult 12... 18 tunniks. Toiduga saab inimene päevas mitte rohkem kui 10... 15 g glükogeeni, mille allikaks on maks, liha ja käia. Tärklis on kõige tähtsam omastatav polüsahhariid. Võrreldes suhkrutega toimub tärklise seedimine ja imendumine palju aeglasemalt, mis hoiab ara vere suhkrusisalduse järsud tõusud ning ühtaegu tagab energia pideva lisandumise pikema perioodi vältel. Kõige rohkem tärklist saadakse leiva jt. tera-viljasaadustega. Kartulis on tärklist 2 ... 3 korda vähem, kuid et kartulit süüakse päevas võrdlemisi rohkesti, siis on ta teiseks tähtsamaks tärkliseni lillaks. Toiduratsioonides tuleb lugeda optimaalseks süsivesikute hulka, mis annab 55... 56 ööpäevasest energiast. Füüsilise koormuse suurenedes tuleb ka süsivesikute osa suurendada. Näiteks ei ole pingelistel võistluspäevadel haruldane, et sportlase päevases ratsioonis süsivesikusvajadus kuni 600 ... 700 grammini tõuseb
Kaaliumi defitsiidi korral häirub glükoosi metabolism(ainevahetus) ja tulemuseks on lihaskoe energia defitsiit. Kaaliumi kestva defitsiidi puhul võib happeliste ühendite kuhjumine tingida teravat närvivalu. Ka kestev ühekülgne toitumine ja pidev stress võivad põhjustada kaaliumi defitsiiti. Millised toiduained sisaldavad kaaliumi? Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes. Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski?
SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldu...
praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides.
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja...
Viinamarjasuhkur e. Glükoos Viinamarjasuhkur ehk glükoos on samuti monoos, mis imendub verre kiiresti kohe pärast organismi sattumist. Selle omaduse tõttu on glükoos suurepärane abivahend järsult langenud veresuhkru taseme kiireks korrigeerimiseks. Veresuhkrust rääkides mõeldaksegi just glükoosi hulka veres. Glükoos on ka meie ajude peamine toidus. Magususelt on glükoos pärast sahharoosi ja fruktoosi kolmandal kohal. Glükoosi toodetakse teraviljades ja kartulis leiduvast tärklisest ning seda tarbivad nn tärklisesiirupi kujul kondiitri-, maiustuse- ja leivatööstused; poodides tärklisesiirupit ei müüda. Küll aga saab apteegist osta glükoositablette, tavaliselt C-vitamiiniga rikastatult; ning küllap on olemas ka teisi glükoosipreparaate. 7 Kasutatud kirjandus www.toidutare.ee 8
On peamised energiaallikad, need peaksid andma · Vältima peaks ka kaalulangust soodustavate suurema osa päevasest kalori-kogusest. Süsivesikuid toidulisandite ja preparaatide tarbimist ning rangeid leidub kõige rohkem leivas, teraviljas, kartulis ning puu- kõhnumisdieete. Imetamise ajal on energia kulu nii suur, ja köögiviljades. et tõenäoliselt hakkab teie kehakaal iseenesest vähenema. Valgud (10-15%) · Alles siis, kui laps hakkab saama lisatoitu, peaks
transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakas. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. NIKOTIIN Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklazaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. NARKOMAANIA? Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel. Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada.
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
aga kasutatakse ka noori lehti. Porru maitse sarnaneb sibulaga. See ei ole eriti vitamiinirikas , kui sisaldab rohkesti kõik vajalikke mineraalaineid. -Kartul on asendamatu toiduaine. Kartuli rikkalik süsivesikute kompleks sisaldab peale kartulitärklise, mis seedimisprotsessis süsivesikuteks muutub, rohkesti kiudaineid. Need soodustavad ja kiirendavad toidu seedimist, viies samas organismist kiiresti välja toksiine ja ohtlikke jääkaineid. Kõrgesti hinnatud on ka kartulis leiduvad taimsed valgud, mitmed mineraalained ja vitamiinid. Meie kliimas saab just kartulist suurema osa vajalikust C-vitamiinist, mis teadupärast säilib kõige paremini koorega keedetud või küpsetatud kartulites. -Porgand on magusa maitsega ja väga maitsev ka toorelt. Porgandil on väga tähtis koht B-rühma ja E-vitamiini allikana. Porgandi suhkrusisaldus on 6-8% . -Sibul sisaldab endas kaaliumi, vitamiini C ja B6, foolhapet. Harilikul sibulal on väga palju erinevaid sorte.
füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3 1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast tärklisest (süsivesikutest) ja ainult 610% magusatest suhkrutest; 1015% nii loomsetest kui ka taimsetest valkudest ja ülejäänud toiduenergia tuleks toidurasvadest. Seejuures peaks jälgima ka rasvade tervislikku tasakaalu, mis lubab tahkeid küllastatud ja transrasvu kuni 10% ning vedelaid küllastamata rasvu kuni 20%, millest peab vähemalt 3% olema inimorganismi jaoks asendamatuid rasvhappeid linoolhapet (oomega-6) ja alfa-linoleenhapet (oomega-3)
fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11
söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt seedumatu taimeraku koostiskomponent. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes. (mida puisem taim, seda rohkem) Vähe: teraviljades, kartulis, juurviljades. 6 Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Sellesse ainete rühma kuuluvatest ühenditest on tähtsamad kergesti seeduvad süsivesikud (tärklis, suhkrud), orgaanilised happed, ka taimelimad, park- ja pektiinained. Kergesti seeduvad süsivesikud on loomale peamiseks energiaallikaks, nad soodustavad
- pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: - suurepärane toiduaine, - oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), - väärtuslik söödakultuur. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. Vitamiinidest leidub kartulis: B1 0,11 mg% B2 0,06 mg% B4 13,2 mg% B6 0,6 mg% E, D, K, PP 1,2 mg% C 26 42 mg% U, karotiini 11-56 mg% 150 g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. C-vitamiin kartulis Kartul rahuldab meie C-vitamiini vajaduse kuni kevadeni. Puhastatult ei tohiks kartulit kaua hoida vees, sest C-vitamiin lahustub külmas vees.
STEROIDHORMOONID: 1. Seksuaalhormoonid süntees munasarjades; vastutavad sootunnuste arengu, menstruaaltsükli ja ainevahetuse regulatsiooni eest.; 2. Kortikosteroidid süntees neerupealiste koores; reguleerivad süsivesikute ja soolade ainevahetust. STEROIDALKALOIDID - taimsed, väga tugeva füsioloogilise toimega glükosiidid, mis aglükoonina sisaldavad steroidse ehitusega komponenti. Taimedes omavad kaitsefunktsiooni. Esindajad: Solaniin = solanidiin (steroid) + süsivesik Sisaldub kartulis, tomatis jt Solanumi perekonda kuuluvates taimedes; kõrgenenud sisaldus idanenud kartulis. NB! Mürgine!; Tomatiin = tomatidiin (steroid) + süsivesik. Peamiselt tomatis, kuid ka teistes Solanumi perek taimedes. PROSTAGLANDIINID: Rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate.; Sisaiduvad kõigis imetajate kudedes.; Omavad hormonaalset toimet - lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal: (1) Mõjutavad sigimisfunktsiooni
Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil.Teostatavad uuringud on kallid ja jäävad seetõttu eelkõige suurte ja rikaste firmade pärusmaaks. Kuid on ka võimalus, et firmad, keda huvitavad mingid toiduained, paigutavad oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente.
Süsivesikud on näiteks glükoos ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis moodustab enamuse tarbitavates süsivesikutest – seda leidub palju leivas, saias, kartulis, makaronides, teraviljahelvestes. Toidule parema maitse andmiseks lisatakse sellele tihti liiga palju suhkrut. See võib tekitada magusasõltuvust. (Tervise Arengu Instituut, 2015b) Magusasõltuvuse põhjused on erinevad: psühholoogilised, harjumus, suurenenud energiavajadus. Suhkrurikkad toidud on küll maitsvad ja energiarikkad, aga annavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Autoril on nädala ostukorvis mitu magusat toodet: kaks maitsesatud jogurtit, aaloe vesi ja magus batoon
sellele, et uuritavas materjalis on polüvinüülkloriidi või on tehtud mingist teisest kloori sisaldast tehismaterjalist. 7) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad Heterotsüklilised ühended on sellised aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid Nikotiin - ühe lihtsama ehitusega alkaloid, leidub rohkemal määral tubakataimes, vähesel määral tomatis, kartulis, baklazaanis, rohelises pipras. Nikotiin piirab keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Nikotiin on tugev närvimürk, mistõttu teda lisatakse putukamürkidesse. Morfiin - sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva
riivjuustuga. Küpsetada ahjus umbes 175 C juures 30-45 minutit, kuni see on pehme. Pärast ahjust väljavõtmist lasta lasanjel umbes 15 minutit seista, sest siis on seda parem lõigata. 4. Iseloomusta süsivesikuid. Süsivesikute üöesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine.
Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust
rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena.
Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
kiirendab hemoglobiini toodangut verre. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. Banaan aitab ka peavalu (pohmaka) puhul. C-vitamiini on banaanis vähe, kuid unikaalne on tema suur kaaliumi- ja magneesiumisisaldus. 45 suuremat banaani katab täielikult täiskasvanu päevase kaaliumi- ja magneesiumivajaduse. Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis on seda vaid 0,2 mg ja pastas 0,06 mg. Kasulikum on eelistada ilusatele, kollastele ja suurtele banaanidele väiksemaid, rohekaid, mis sisaldavad rohkem kaaliumi. Suure banaanisöömise miinuseks võib pidama seda, et vili on kõrge glükeemilise indeksiga ehk tõstab kiiresti vere glükoosisisaldust. MESI Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti VIII aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus
Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida koguneb eriti palju roheliseks tõmbunud kohtadesse ja idudesse. Ka kartulit hoitakse pimedas. Solaniin võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid. Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas. Vanasti raputati taimeõlisse ka veidi soola, et säilivusomadusi parandada. Oliiviõli (erinevalt teistest õlidest) ei tohi külmkapis hoida, muidu muutub see häguseks. Oliiviõli õige koht on pimedas kapis.
Kuumutamisel need valgud lagunevad ja munavalgud muutuvad kergemini omastatavaks. Munaroogade valmistamisel kasutatavad lisandid - piim, sool, vesi - pidurdavad valgugeeli tihenemist. Munade vahustamisel valgud denatureeruvad osaliselt, muutudes organismile paremini omastatavateks. Köögiviljade valkude muutumine Köögiviljad on suhteliselt valguvaesed toiduained. Köögiviljade keetmisel nende protoplasma valgud kalgenduvad, rakkude kaitsekile puruneb ja toitained lähevad keeduvette. Kartulis ja teistes tärkliserikastes köögiviljades seob eralduva vee kliisterduv tärklis. Kuumtöötlemisel väheneb valgurikaste toiduainete mass valkude denatureerumise tagajärjel väljasurutud vee arvel. Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainetest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enam piimas.
Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid, juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
