• Suguküpseks saavad esimese eluaasta lõpul • On monogaamsed (moodustavad paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. • Pesalohk vooderdatud roht- ja puhmastaimedega • Talvel põhiliseks toiduks paju-ja kasepungad koos võrsete tippudega • Suvel süüakse enamasti rohttaimede ja kanarbikulaadsete osi ning marju Arvukuse uurimise meetodid • ekstrapoleering (prooviala-andmete ekstrapoleerimine kogu Eestile). • eksperthinnang (hinnang liiki uurivate spetsialistide poolt). • umbmäärane hinnang – kasutati Eesti piirkondlikke hinnanguid ja asustustihedusi naabermaades (Lõuna-Soome, Läti). Arvukuse vähenemise algus • Esimesed viited rabapüü arvukuse vähenemise kohta pärinevad 1870. aastatest. • Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult • XX sajandi esimese veerandi jahistatistika
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 1.Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Induktsioon - loogilise üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine Deduktsioon - loogilise üksiku v. erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse. Teaduslik tunnetus on täpne, õige, töökindel. Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire. Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju). Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormi...
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, ...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
parameetrilised hinnangud, Leitakse teoreetilise joone punktide arvväärtused ning konstrueeritakse tasandusjoon(matemaatiline joon). Joon tehakse nii, et hälbed oleks minimaalsed. Võetakse joon, mille R on suurim. Matemaatiline joon- arvutad joone valemi järgi välja, asendad sinna x-d. · Interpoleerimine aegrea puuduvate elementide arvväärtuste leidmine · Ekstrapoleerimine vaatlustega hõlmatud osa põhjal tehtud järelduste üldistamist vaatlusega mittehõlmatud osale Aegrea komponendid: Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Trendiindeks= matemaatiline joon/algne keskmine(terve valimi)
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
eraldi esile ja uuritakse neid komponente. Tuleks läbida järgmised analüüsietapid: 1)uuritava aegrea üksikute komponentide kindlakstegemine ja rea lahutamine osadeks nende komponentide järgi 2) üksikute komponentide põhjalik ja detailne statistiline analüüs 3)komponentide taasühendamine pärast kaht eelnevatanalüüsietappi Prognoosimine – 2 meetodi: interpoleerimine ja ekstrapoleerimine. IP – mitteteadaoleva sõltuva tunnuse hindamine määramispiirkonnas. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. Kasutatakse tasandamis ja elementaaranalüüsi meetodeid. EP – sõltuva tunnuse väärtuse hindamine väljaspool seose määramispiirkonda. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. EP jaguneb ajas tagasi vaatavaks retrospektiivseks EP-ks & tulevikku suunatud ehk perspektiivseks EP-ks. Näide MP mudeliga: Leitakse kohendatud keskmine ja /100. Saadakse mingi perioodi indeks
Vastavaid tendentse maksumuses saab esitada kas materjalide ja tööjõu kohta või siis teatud tüüpi ehitiste või nende konstruktsioonide maksumuste muutumisena. Kui maksumusandmeid vajatakse dünaamika uurimiseks, on andmed enamuses seotud baasaasta maksumusega ja erinevusi ajas iseloomustatakse indeksitega. Loomulikult ei näita maksumuse muutumine minevikus selle tendentsi usaldatavat jätkumist tulevikus ja põhjendamatu on vaid maksumuse dünaamika ekstrapoleerimine tulevikku, arvestamata kõiki võimalikke poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid. Nende tegurite arvestamine sõltub aga maksumuskonsultandi erialastest oskustest. 6.9. Maksumusteabe usaldatavus Kõik maksumusplaanimisel kasutatavad andmed saadakse mingite arvutusmeetodite abil ja tihti kaasneb sellega muutus kas täpsuses või sisus. Maksumuskonsultandilt saadavad andmed seonduvad siiski tüüpehitusega, kuhu lisatakse lühikokkuvõte mõnest maksumust mõjutavast tegurist
alguses väga haruldased. Kogemusteta kiskjad sõid esimesed hoiatusvärvusega loomad kohe ära. Õppimine oli seetõttu raskendatud ja saaklooma suremus väga kõrge. · Millised mehhanismid võisid aposematismi varajast evolutsiooni võimaldada? I Konservatiivne toitumine - paljud loomad väldivad uudseid toiduobjekte. (Võib seletada aposematismi teket) Ekstrapoleerimine - ühe saaklooma omadusi üldistatakse samastele objektidele asümmetriliselt (peak-shift - ajajooksul muutuvad värvused loomadel nt lepatriinul) Mõni värvus jääb paremini meelede ja ununeb aeglasemalt. II Kiskja eelistuste ja aposematismi koevolutsioon - silmatorkavaid aga söödavaid saakloomi jääb kiiresti vähemaks, see tekitab valiku kus kiskjad väldivad silmatorkavaid saakloomi.
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärt...
Selgitatakse välja põhjuslik seos ohtlikule ainele eksponeerumise ning ebasoodsate toimete tekke vahel indiviidide või populatsioonide tasemel. Kvantiteeritakse esimesel etapil samastatud ohud ning tehakse kindlaks ebasoodsa mõju intensiivsuse sõltuvus doosi suurusest. Viimane nõuab väga sageli ekstrapoleerimist loomkatsetel vajalikelt kõrgetelt doosidelt oluliselt madalamatele, millele võib kõige tõenäolisemalt eksponeeruda inimene. See ekstrapoleerimine sõltub primaarseks kuulutatud mõju tüübist. · Juhul, kui see on näiteks genotoksiline kantserogeensus, ei eeldata lävidoosi olemasolu ning riski hindamiseks madalatel doosidel saab kasutada vastavat matemaatilist mudelit. · Kui see on mittegenotoksiline, eeldatakse lävidoosi olemasolu. võib määrata ka kõrgeimat doosi, millele eksponeerumisel veel ei avaldu aine toksiline mõju. Sellist
Selgitatakse välja põhjusliku seose olemasolu ohtlikule ainele eksponeerumise ning ebasoodsate toimete tekke vahel indiviidide või populatsioonide tasemel. Kvantiteeritakse esimesel etapil samastatud ohud ning tehakse kindlaks ebasoodsa mõju e. toime intensiivsuse sõltuvus doosi suurusest. Viimane nõuab väga sageli ekstrapoleerimist loomkatsetel vajalikelt kõrgetelt doosidelt oluliselt madalamatele, millele võib kõige tõenäolisemalt eksponeeruda inimene. Selline ekstrapoleerimine sõltub muidugi primaarseks kuulutatud mõju tüübist. Juhul, kui see on näiteks genotoksiline kantserogeensus, ei eeldata lävidoosi olemasolu ning riski hindamiseks madalatel doosidel saab kasutada vastavat matemaatilist mudelit. Kui see on mittegenotoksiline, eeldatakse lävidoosi olemasolu. võib määrata ka kõrgeimat doosi, millele eksponeerumisel veel ei avaldu aine toksiline mõju. Sellist doosi (taset) nimetatakse
Jaapani aatompommi ohvrite uurimisel saadud andmed näitavad, et on olemas kindel ajavahemik (latentsiperiood) kiiritada saamise ja sellest tekkinud vähist põhjustatud surma vahel. Keskmine latentsiperiood leukeemia puhul on 10 aastat, teiste vähkide puhul enam kui 20 aastat. Isegi praegu, kui pommiplahvatustest on möödas üle 50 aasta, esineb nendes piirkondades ikka veel keskmisest kõrgemat haigestumist vähki. Suurte kiirgusdooside toimete väikestele doosidele ekstrapoleerimine. Pole kahtlust, et inimestel, kes on saanud kiiritada suurte (kuni paar Gy) doosidega, tekib mõne aja möödumisel erinevaid vähivorme. Samuti on teada, et madala LET-ga kiirguse (rö-, gamma- ja beetakiirgus) doosid saaduna pika aja jooksul (näit aasta) on väiksema toimega kui sama doos saaduna mõne tunni jooksul. Kõrge LET-iga kiirguste puhul on vastupidi. Samas ei ole bioloogilise toime tugevus täpselt proportsionaalne saadud doosiga, väiksemate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
