) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata · Ainult keemilised määramised ei anna meile infot toksiliste ainete mõju kohta organismidele · Tuleks kasutada senisest rohkem mitmesuguseid bioteste (biomarkerid, bioindeksid) paralleelselt keemiliste analüüsidega Mürgisuse paradoks · Paracelsius (Sveitsi arst) kõik ained võivad olla mürgised mürgisuse määrab ära doos. Vee toksikoloogia alates 1970 Klassikaline toksikoloogia Keskkonnakeemia Lühike veetoksikoloogia ajalugu · Süsteemsed toksilisuse mõju laboratoorsed uurimised alates 1920 · Periood enne II maailmasõda. Kasutati zooplanktonit ja kalu nii laboris kui ka looduses. · Pärast II MS hakati meetodeid standardiseerima. Biokatsed "kurgipurkides" (5-25l) · Võeti kasutusele organismid erinevatelt troofilistelt tasanditelt · 1960-ndad:läbivoolusüsteemide
Bensopüreen Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAH-ühendid, mis on ligikaudu 250 erinevast ühendist koosnev ainete rühm, kuhu kuulub ka bensopüreen, võivad tekkida orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Nende ühendite näol on tegemist kõikjal esinevate keskkonda saastavate ainetega. PAH-ühendid on rohkem või vähem kantserogeensed ehk vähktõbe tekitavad. Täpsemalt võib bensopüreeni leiduda kivisöe-, põlevkivi- jt tõrvades ning -suitsus, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on kristalliline kollane tahke aine, tihedusega 1.24 g/cm³. Sulamistemperatuur on 179 °C ning keemistemperatuur 495 °C. 1933.a avastati see olevat kivisöetõrva koostises ning peagi avastati ka ...
Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid,
loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte Ainete mürgisuse testimiseks kasutatavate katseloomade ja inimese vahel on palju anatoomilisi ja füsioloogilisi sarnasusi, millega loomade kasutamine toksikoloogilistes uuringutes ongi põhjendatud aga ka rida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, mida ei tohi tulemuste ülekandmisel ühelt liigilt teisele ignoreerida. rakukatsed · In vitro toksikoloogia lõpppunkte on palju ning erinevaid ning üheks laialt kasutatavaks lähenemiseks on aine genotoksilisuse määramine tema potensiaalse kantserogeensuse esialgseks hindamiseks. Viimase meetodid on üpris hästi paika pandud. Kuna erinevad genotoksilisuse testid detekteerivad erinevaid geneetilisi protsesse, on aine täielikuks iseloomustamiseks mõistlik kasutada tervet komplekti teste nagu näiteks: 1. DNA üleplaaniline süntees
asbest + sigaretisuits trikloroetüleen + stüreen 1 + 1 = 0 antitoot 0 + 1 = 3 isopropanool + süsiniktetrakloriid Piirnormid Toksilise toime ohjamine piirnorm: 8 - tunnine tööpäev või 40 - tunnine nädal lühiajalise toime piirnorm: 15 minutit piirnormi lagi Mis on mürgid? „Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei oleks mürgine. Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid
2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi spetsiaalsed testid ja teoreetilised uuringud kemikaali ohtliku mõju kohta
printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. · Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud
rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa
tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid
tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine ,,seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult pärast kaevandamist (aheraine) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonas tarbimisemissioonidena. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos reageeringu kõver? Seletage. Uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Jaguneb: Kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga Kohtulikuks Õiguslikuks Keskkonnatoksikoloogiaks tegeleb toksiinide mõjuga. 8. Nimetag maa sfäär ning nende roll. 1) Magnetosfäär maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa
väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud Kemikaaliriskide vähendamine. 2. Mürkide jaotus. 3. Mis on toksikoloogia. Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. 4. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid
akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõeuevara leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormena. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Maapõuest kaevandavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine ,,seljakott". 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elusorganismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele
elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Mis on ravimvorm?Defineeri! ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Originaalravim on:. on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut farmakoni sisaldav ravim, mille tootja on patenteerinudGeneeriline ravim on: ehk analoogravim on sama farmakoni sisaldav ravim, mis jõuab turule pärast patendikaitse lõppemist Mis teadus on toksikoloogia? teadus, mis uurib keemiliste ainete kahjustavat toimet organismile Mis on farmakokineetika? Mida organism teeb ravimiga Farmakokineetika uurib aine saatust organismis: imendumist, jaotumist kudede ja koevedelike vahel, keemilist muundumist ning aine ja selle metaboliitide (laguproduktide) eritumist organismist Mis on farmakodünaamika?mida ravim teeb organismiga ) Farmakodünaamika selgitab, kus,
Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma ,kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel tekivad pilved. Teadust, mis tegeleb murkide muutumise ja mojuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas murgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja okoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoloogia on nende kusimustega tegelev toksikoloogia haru. Toksiline e. murgine; kr. toxikon noolemurk. Elusorganismidestmurkide valjutamine vee baasil. DDT, PCB, kloordioksiinid, metuulelavhobe ja plii rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu,
GEEShW_C2N3pWmOi5D5RrHzXBfKt7tInFVfrj5hnMOBmBfy0jDkJHvI1XK5bPkP5EpJ0 7vmI1gsVizMFn8iTEYwsd- HzSME0KDWJhAAw9xwJeOYyFSs5MLUuiLL6ygJbHg_VPVloUJ&sig=AHIEtbRBo28Yk Sq9ipnvvbxWT07wUUeOjQ *http://www.ekspressauto.ee/est/forum/show_posts/?thread=79560 *http://www.miksike.ee/en/gnews.html?displaynews=3272&backtoarchive=1 *http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toidus.html *http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kas_napoleon_murgitati_evelin.htm *http://ipruul.planet.ee/toksikoloogia/doku.php? id=ylevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:arseen&s[]=arseen *http://en.wikipedia.org/wiki/Arsenic *http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/ei_midagi_maavalist/ *https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:YXThJbDtzp0J:www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervi s/Keemilised_riskitegurid_vees_muzotsin.pdf+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESg296 wB8rFc9GaIdSCMh6Gh1- S6KTHdUe1cW5N2N0shmoyxWH8RQcp3r0D8dS4SwaaXJWfjhYbsBzkG1gC0u1o8onh5H
tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud 222 Toksikoloogia, toksiliste ainete mõju organismile Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne..
väetatakse valele ajal ning kasutatakse väetisi liiga palju, mis toob endaga omakorda kaasa ka hüdrosfääri saaste. Põlluharimine järskudel nõlvadel toob kaasa erosiooni, pestsitsiidid mullavee reostumise ja see omakorda põhjavee ja veekogude reostumise. Korraldamata jäätmekäitlust kahjustab kaasa muldade hävimise. Maavarade liigkaevandamine toob kaasa loodusresursside hävimise. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade % Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
3 toime järgi (nt neurotoksiinid). Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524). Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457). Toksikoloogia kui teadus käsitleb mürke (nende tekkimistm, koostist, omadusim kasutamist ja toimet) ning mürgistusi (nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatanute ravi (EE 9 1996:456). 1.1. Masinate heitgaasid Kaasaja transpordiliikidest on keskkonnaohtlikum autotransport, eriti karburaatormootoriga autod. Ohtlikumaks saastekomponendiks on heitgaasid, kuid atmosfääri ja selle kaudu keskkonna saastavad
Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). Toidu ohutuse ja mürgisuse probleemidega tegeleb toidutoksikoloogia, mis on toksikoloogia üks olulisemaid harusid. Toksikoloogia on teadus, mis uurib · ohtlike (kahjulike) ainete teket, koostist ja omadusi, · nende rakutoksilist, mutageenset, teratogeenset, kantserogeenset, allergeenset jt. toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat,
aerosoolid jm) sisaldust töötsooni õhus. Kui selgub, et kemikaa-li(de) sisaldus ületab lubatud piirnormi, tuleb kasutusele võtta abinõud töötsooni õhu puhtuse tagamiseks. Jälgida tuleb ka kemikaalide kokkupuudet nahaga ja võimalikku allaneelamist. Kemikaaliriskide vähendamine. Kemikaaliriskide vähendamine Kemikaalide ohtude hindamine Vajadusel asendamine Isikukaitsevahendid Ventilatsioon Õige hoidmine Puhtus ja kord 22. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksikoloogia... ... õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust elusorganismidele. Mürkide jaotus Närvimürgid Süsivesinikud, alkoholid, väävelvesinik (pärsib südametegevust ja hingamist), metanool (tugev nägemiskahjustus)
ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Näiteks 0,3%Cu sisaldusega maagi puhul ületab see, ~800 - kordselt saadava vase hulga. Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. o Toksikoloogia:kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse
Magevett saastaad: Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetallid Naftasaadused, pestitsiidid, pesuained jn Põhjasetted Termiline reostus ► Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest kaevandavate materjalidega kaasneb hiiglaslik „aheraine seljakott“. ► Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Kõver on paraboolne, see tähendab, et nii väheses koguses kui ka liiga suures koguses on aine tervisele kahjulik, samas mõõtlikus koguses on tervisele kasulik. ► Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. • Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
tarbimist • Limiteerida suhkrurikaste toitude ja jookide tarbimist Kuidas hinnatakse lisaainete ohutust? • Hindamise aluseks on dokumendid, mille esitab lisaaine tootja. • Keemiline koostise, valmistamise, analüüsimeetodite ja toidus toimuvate reaktsioonide kohta, samuti andmed aine toksikoloogia kohta, näiteks mõju ainevahetusele, mutageensus, kantserogeensus. • Aluseks võetakse saadav kogus 1 kg/kehakaalu kohta toksikoloogia (määratakse ADI, Hinnang acceptable daily intake) tarbimine ADI on aine kogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kg kohta. Seadusandluse aluseks on teaduspõhine riskianalüüs
moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. Happevihmad põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel, põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 4. Atmosfääri saaste 5. Hüdrosfääri saaste 6. Litosfääri saaste 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 9. Vee unikaalsed omadused. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet 11. Toiduahelad ja energiaülekande 12. Kooselavate liikide vahelised suhted 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) 15
t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike [1]. Näiteks võivad
· Arseen · Ammoonium · Fluoriidid · Süsiniktetraoksiid · Kaadmium · Kloorfenoolid · Kroom (kolmevalentne-vajalik, kuuevalentne-mürgine) · Vask, plii, seleen, mangaan · Nitriidid Märgalade tähtsus (Ramsari konventsioon): · Magevee ressursi säilitamine · Vee kvaliteedi hoidmine · Looduse mitmekesisuse kaitsmine · Üleujutuste kontrollimine · Pikk veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest. Toksilisust mõjutavad tegurid: · Aine keemiline koostis · Organismi sattunud aine hulk · Aine liikumine kudedes · Ekspositsiooni kestvus · Organismi individuaalsed omadused Toksilisuse testimine: · Akuutne ja subkrooniline toksilisus · Kantserogeensus · Toime sigivusele
heide. · Litosfääri saaste. · Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. · Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover
bioloogilisi süsteeme piisavalt.) Proteoom – kindlal ajahetkel ekspresseerunud valkude kogum. Proteoomika rakendused • Tevetete ja patoloogiliste kudede võrdlus • diagnostiliste markerite identifitseerimine • märklaudvalkude identifitseerimine • patoloogilistes protsessides esinevate radade uurimine • Ravimitega töödeldud ja kontrollkudede võrdlemine • Biokeemiliste radade uurimine • Farmakoloogiliste mehanismide selgitamine • Toksikoloogia, kõrvaleffektide leidmine • Kineetiliste parameetrite määramine • Valk-valk interaktsioonide identifitseerimine NUKLEIINHAPPED 1. Nukleotiid, nukleosiid, deoksüriboos Nukleotiid = nukleosiidfosfaat = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5’- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures
6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. 7.Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Joon. 1.26. Doos reageeringu kõver. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover
Patogenees ja patomorfoloogia: - maksa ensüümisüsteemi pärssimine - toksiliste metaboliitide tekkimine - alkohol rakusisene hüaliin sidekude Kliinik: äge või kr. hepatiit, ajuturse ja ensefalopaatia, hüübimisehäired, steatoos, isegi maksavähk (vinüülkloriid), verejooksud, ÄNP Diagnoos: 1. anamnees (toksiinid!) 2. kliinik 3. teiste põhjuste välistamine 4. toksikoloogia 5. vajadusel histoloogiline diagnoos biopsiaga Ravi ja profülaktika: ägeda seisundi intensiivravi ja Alkoholi krooniline toime maksale Maksatsirroos (1) Def. ja patogenees: sidekoelisest fibroosist tingitud septide ja sõlmede moodustumine, mis põhjustab sagariku funktsiooni ja vereringe muutust, mille tagajärjeks on maksapuudulikkus ja portaalhüpertensioon Esinemus: 250 juhtu/100000 el. kohta, M/N 2:1
konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Fütomass-taimne; zoomass-loomne; mikrobimass-mikroobne. Biomassi muutumise järgi ajaühikus hinnatakse elukoosluse produktiivsust. 18)Ökotoksikoloogia on teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 19)Veeringe vee pidev ringlemine MaalPäikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vah sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. 20)pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e vesinikioonide kontsentratsioon
orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks.
Keset keskaegset segaputru sai teateid inimeste isesüttimistest, ühekorraga 365 last sünnitanud naisest, gimääridest (inimese ja looma ristsugutisest) ning nõidadest. Arenes ka meditsiin. 16.sajandi I poolel lahkas Vesalius inimeste laipu, ilmusid ülevaated relvade poolt tekitatud haavadest, loomulikust äkksurmast, abordist, lapse tapmisest ning tundemärkidest, kas laps sündis elavana või surnuna. 19.sajandil töötasid juba tõelised kohtuarstid, arenes kohtu toksikoloogia (mürgitamine). 1823a tsehh Purkyne avaldab uurimise sõrmejälgedest ja püüab neid liigitada. 1892a ilmus Galtec´i raamat sõrmejälgedest, seejärel Vustich ja Henry lahendasid sõrmejälgede klassifikatsiooni. 1879a avaldas Prantsuse teadlane Bertillan oma antropoloogilistele mõõtmistele põhineva identifitseerimise süsteemi. Lõpuks tuleb meenutada Austria kriminalisti Hanss Grossi, kes pikkade aastate jooksul õppis tundma
Füromass- taimne biomass Zoomass- loomne biomass Energia- skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Arvukus- on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal Ökotoksikoloogia- teadus, mis tegeleb mürkidega muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoliigia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia aru. Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha. Bioakumulatsioon- organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse
fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist ja potentsiaalset energiat. · Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. · Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri
energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist – ja potentsiaalset energiat. Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse LD50-standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on
risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja- Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti. OHTLIKUD AINED Kemikaalid, mõju inimtervisele ja elusorganismidele · _ Akumuleerumine · _ Hajumine · _ teisenemine · _ biotransformatsiooni protsessid TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest Toksilisust mõjutavad tegurid · _ aine keemiline koostis, · _ organismi sattunud aine hulk, · _ aine liikumine kudedes, · _ ekspositsiooni kestvus · _ organismi individuaalsed omadused Kudede toksilised mõjutused - püsivad või mööduvad Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest _ äge e. akuutne _ alaäge e. sub-krooniline
Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda imendunud vesi, kas aurub mulla pinnalt tagasi atmosfääri või liigub edasi vett kandvale kihile ja moodustab põhjavee. Põhjavesi satub maapinnale allikatena ning saab seega jälle osaks pinnaveest. Veeringe muutumine on esmane, milles ilmneb inimmõju loodusele ning mis vahendab lokaalseid ja globaalseid inimmõjusid. Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees Toksikoloogia-teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga. Mürgid jõuavad inimese v loomad kudedeni erinevaid teid pidi. Suurem osa toidu kaudu, kuid ka sissehingatud õhu kaudu või läbi naha. Mürkidest lahti saamise organismist 2 viisi:Lagundamine keemiliste ühenditega elemente ju keemliselt lagundada ei saa . Paljud ühendid lagunevad aga aeglaselt, ning need on tihti keskkonnamürgid. Teiseks on eritus, mis toimub loomadel peamiselt neerude kaudu. Veri pressid asu filtrit ning tekib uriin
prognoosimise võimalustest 1997, lk.3 16. Neuman,E . 1977. activity and distribution of benthic fish in some Baltic archipelagoes withs pecial reference to temperature. Ambio spec. Rep. 5: 47-55 17. Abiks kalurile, 1989, 4 18. roceeding of Polisch-Swedish Symposium on Baltic coastal Fisheries; 1996 19. Kukk,H ; Martin,G; "Long-term dynamics of hütobenthos in Pärnu Bay; the Maltic Sea. EestiTA Toimetised. Ökoloogia nr. 2 , 1992 20. Loit A, Jänes H, "Toksikoloogia". Tallinn, Valgus, 1984. 21. EE, 1998 46 22. Lajunen L.H.J. Atomispektrometria ;WSOY 1986 23. Hõdrejärv, H. Analüütilise keemia praktikum; TPI Tallinn 1980 95 lk 24. Welz,B., Sperling,M. Atomic Absorption Spectrometry. Third edition / 1999 25. Susi,T. Bakalaureuse töö. Tallinna Tehnikaülikool. 2000 26. Kim,H., Anderson,K.A.Analytical techniques for inorganic contaminants / AOAC International Scientific Association . 1999. 193 p. 27
Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Moodustab maakera biomassist 97-99%. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ..
· NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13 · TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24 · TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38 · TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66 · TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE (LISA I) EHITISE TULEOHUTUS ET-1 0109-0235 TÖÖTERVISHOID VALGUSTUS P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 120 MÜRA P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 108 VIBRATSIOON P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 116 TOKSIKOLOOGIA P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 146 TOLM P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 137 KEMIKAALID EHITUSES P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 134 KIIRGUS P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 213 MIKROKLIIMA P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 124 OLMERUUMID TÖÖOHUTUS RISK, RISKI HINDAMINE P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 44 RISKI ANALÜÜS P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 53
Ökoloogiline teadvus inimese ja imkonna loodusolevuse sügav mõistmine. Põhineb teadmisel, et inimene kui liik saab säilida ainult siis, kui keskkonna muutumine ei välju inimese ökoamplituudi raamest. Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mis on organismi arengule kõige soodsam (soodsaim elutegevuse piirkond). Vt. ökoamplituud. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi
sõid elavhõbedat sisaldavat seemet, samuti seemnetoidulistest elatuvaid röövlinde. Mitme linnuliigi arvukus vähenes tunduvalt. 60. aastate lõpus piirati elavhõbedaühendite kasutamist viljaseemnete töötlemisel ja lindude arvukus on taas tõusnud. Teadust, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoloogia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia haru. Toksikoloogias on oluline tees, et tegelikult pole olemas mürgiseid ja mittemürgiseid aineid, on erinevate ainete ohtlikud ja ohutud kombinatsioonid. Paljud neist ainetest, mida varem oleme nimetanud toitaineteks, on liiga kõrge kontsentratsiooni või suure annuse korral mürgised. Seleen on aine, mida meie keha vajab ja millest võib tekkida puudus, aga see muutub kontsentratsiooni kasvades kiiresti mürgiseks. Erinevad organismid on mürkide suhtes erineva tundlikkusega
annaabi.ee 
