24 h jooksul Keerulise arengu tõttu anomaaliad küllalt sagedased Lapse kõhuõõnes palpeeritav tuumor pooltel juhtudel seotud neerudega Neerufunktsiooni madal tase ohtlik, kui: Laps haige või enneaegne Raske RDS, sepsise, asfüksia korral Teatud ravimite manustamisel NEERUAGENEES e. TEKKIMATUS Kahepoolne (75% poisslaps, sureb 1.- 2. päeval hingamis- puudulikkusesse) Ühepoolne (vastaspoolse neeru kompensatoorne hüpertroofia) LISANEER Väikeses vaagnas; kaasnevad kivid, hüdronefroos, ureetri ektoopia jne. KAHESTUMINE Ühe- või kahepoolne Neerude ja ureetri kahestumine Püelonefriit (põhjuseks püelonefriit, refluks, kivid, kusejuhasong) ROTATSIOONIHÄIR ED Düstoopia e. väärasetsus Neer asetseb väljaspool oma õiget asukohta: iliotsökaalselt tooraksi
väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes
2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11
Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,
Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer korduv sünnitus väga kõhn inimene Neeru ehitus Neeru kude koosneb tumedast koorest ja heledamast säsist. Kummagis koores on umbes miljon neeru ühikut e nefroni. Nefron- algab neeru koores, neeru kehakesena (malphigi kehakesena) neeru kehake koosneb veresoonte päsmakestest ja seda ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine
vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus
Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks. omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!
Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon Vereloome regulatsioon Arteriaalse vererõhu regulatsioon
Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74
............... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust
juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui kõik need aparaadid töötavad ühes suunas, siis on neil kokku väga suur mõju kogu organismi vererõhule! Neeruvaagen (pelvis renalis): Neeruvaagen on hargnenud koti kujuline uriinitee osa, mis paikneb neeruurkes. Temasse suubuvad kogumistorukesed neeru seest, temast algab ureeter. Osad: väikesed karikad, suured karikad ja neeruvaagen kitsamas mõttes. Uriini väljutusteed: Kusejuha e. ureeter: ca 30 cm pikk õhukeseseinaline toru kõhuõõne tagaseinal, viib uriini (peristaltika abil) neeruvaagnast põide. Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal
lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur.
Põhjused: * äge neerupuudulikkus: - isheemilised põhjused: sokk, südamepuudulikkus; - nefrotoksilised: antibiootikumid, toksilised ained; * kuseteede obstruktsioon; * posttransfusioonireaktsioon. Oliguuria: <400 ml ööpäevas Põhjused: * neeruhaigused: - kuseteede obstruktsioon; - neerutuubulite düsfunktsioon; - neeruhaiguse lõppstaadium; * tursed; * neeru verevoolu vähenemine; - sokk, hüpotensioon; - dehüdratatsioon. Polüuuria: >3 liitri ööpäevas Põhjused: * rohke vee tarbimine; * alkohol; * neeruhaigus; * diabetes insipidus; * ravimid (nt diureetiline ravi, liitium); * diabetes mellitus. Nüktuuria: öösiti eritub uriini üle 500 ml. 4
erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin. Hulk – ühes neerus – koeral 400 000. Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub.
tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus Väljaheite hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms. Makrotoitained - toitained mida peab saama suurtes kogustes(valgud, rasvad, süsivesikud,
vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide
üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide
KASUTAMINE. Kestine kasutatakse allergilise vesise nohu Ärge kastutage Kestine, kui te kasutate ja nõgestõve raviks. Kestine võib võtta samaegselt seenevastaseid ravimeid ja söögiaegadest sõltumata. tuberkuloosivastaseid ravimeid. Täiskasvanud: Pidage nõu oma arstiga, kui teil on raske maksapuudulikkus või olete rase. Allergilise nohu korral 1-2 tabletti ööpäevas. Nõgestõve korral 1 tablett ööpäevas. HOIATUS! Tabletid tuleks alla neelata tervelt ja Kui teil esinevad kõrvaltoimed: unetus, vähese veega. ...
kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Nimeta naise välimised ja sisemised Lülisambapoolset neeru süvendit suguelundid, üksikosade ülesanded nimetatakse neeru väratiks. Neeruvaagen ja neerukarikad. Neerukoor, neerusäsi, suured Ovulatsiooni ja menstruatsiooni mõiste neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, kusejuha, neerusambad
Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...
rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig
• Sõltub mitmetest faktoritest sh: • Vanus • Sugu • Rass • Arvestades neid faktoreid võimalik arvutada hinnanguline GFR (eGFR) • CKD-EPI valem Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Valemi alusel arvutatud eGFR erinevus võrreldes mõõdetud GFR-ga Inker et al., NEJM 2012 Äge neerukahjustus Krooniline neeruhaigus • Kroonilise neeruhaiguse definitsioon: Vähemalt 3 kuud kestnud neeru funktsiooni või struktuurimuutus • Klassifitseeritakse põhjuse, GFR-i ja albuminuuria alusel Krooniline neerupuudulikkus kui GFR <15 ml/min Urolitiaa s ehk neerukiv id Neerukivid • Kaltsiumoksalaat 70% • Kaltsiumfosfaat 30% • Uraatkivid 30% • Tsüstiinkivid 5% • Võib esineda korraga mitu komponenti Neerukivide patofüsioloogia • Suurenenud eritumine • Vähenenud imendumine • Uriini kontsentreerumine • pH muutumine
Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm ja ta sisaldab üle miljoni tillukese tihedalt paikneva filtreeriva üksuse, mida kutsutakse nefroniteks. Neerud filtreerivad ühes tunnis verest kuni
· Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95
ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja
Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist
viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 1. nägemisprobleemid võib viidata suhkruhaigusele 2. suurenenud janu emakapõletik, suhkruhaigus, maksa-, neeru ja südamehaigused 3. köha südamepuudulikkus, kopsuhaigused 4. isu muutus hormonaalsed haigused 5. äkiline kaalumuutus hormonaalsed haigused, seedeprobleemid, kasvajad 6. sagenenud või harvenenud urineerimine, veri uriinis neeru-, põie- ja eesnäärmehaigused 7. voolus tupest emakapõletik 8. uudismoodustised piimanäärmetes või kehal - kasvajad
Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja
puhastatakse soontest ja liigsest neerurasvast, siis leotatakse külmas vees, kupatatakse, loputatakse külma veega ja alles siis kasutatakse toiduvalmistamiseks Kui neerud on hoolikalt puhtaks pestud, tuleb eemaldada nende ümber olev õhuke läbipaistev kelme. Seejärel võiks neerud lahti lõigata ja teravate köögikääride või väikese noaga eemaldada nende keskel asuv valge rasvasüdamik. Enne maitsestamist ja küpsetamist tuleb leotada neeru vees veel tund aega. Neerud on peaaegu rasvavabad, seetõttu muutuvad need üleküpsetamise tagajärjel sitkeks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg ja temperatuur. Neerud sobivad grillimiseks, praadimiseks ja keetmiseks kas suure tükina, poolitatuna või lõikudena. Lisada saab neeru ka täidistele, paja ja vormiroogadele, supile (nt seljankasse), risotodele ning mujale. Üsna sagedasti valmistatakse neerupirukaid. Neerupirukad Süda
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat?
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Ümarussid · Lülistamata keha · Neid näeb mikroskoobiga · Inimeses elab liimuksolge, roosaka värvusega ehk kutiikula · Ta ei kinnitu kuskile ja liigub vabalt · Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid Neerupealised neeru peal adrenaliin, kortisool, tõstab veresuhkru taset; regul. +kiire ainevah., ainevah. oldosterool ainevah.; vee ja soolade häired ainevah. kt. -Na, K, vee hulga vähenemine
Neerupealised 1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis.
Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeesl...
Rakvere Ametikool Vähkkasvaja Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Sissejuhatus Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli tema vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljal...
veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit MCH - Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis
(HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB HAPPEVIHMADE MÕJU ARHITEKTUURILE · HAPPEVIHMAD MÕJUVAD SÖÖVITAVALT: LAGUNEVAD EHITISED, SKULPTUURID · SOODUSTAVAD KEEMILIST MURENEMIST · SOODUSTAVAD KORROSIOONI
Linnurohi ravimtaimena Harilik linnurohi (Polygonum arenastrum) Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi. muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi Kasvab kõikjal(koduaiast mererannani). Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik Ravimtaimena leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Reuma vastu Veel aitavad petersell, seller,leesikas, pohl-põiepõletiku vastu naistepuna-naistehaigused , Sarnane Erileheline linnurohi (Polygonum aviculare) Umbrohi,nurmedel ja teepervadel u 150a tagasi tehti seemnetsest jahu ja lisati leivataignale Ravimina kasutatakse taime maapealset osa - ürti Ravimist võetakse sisse leotisena Välispidiselt tarvitatakse neid nahahaiguste, haavade...
Nurmenukk Primula veris L. Marie Grünthal ja Martin Mägedi Iseloomulikud tunnused: · Lehed rohelised. · Juurmise kodarikuna. · Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. · Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus. · Veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. · Kõrgus 10-30 cm. · Õistaim. Levik ja ökoloogia: · Mitmeaastane. · Kuivematel kasvukohtadel (Põhja- ja Lääne-Eestis) · Õitseb mais ja juunis. Kasutus: · Millist osa tarvitada: õied, lehed, risoom, juured. · Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet, leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põ...
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
k) vesica urinaria kusiti (lad.k) urethra Kus asuvad neerud? Neerud paiknevad nimmekiirkonnas lõhuelme taguses ruumis kummalgi pool lülisammast. Parem neer asub 12.rinnalüli ja 1.-3. nimmelülikõrgusel. Vasak neer paikneb ühe lüli võrra madalamal. Mis katab neeru? Fibrooskiht, mida ümbritseb väljastpoolt rasvkhn ja selle peal asub neerufastsia. Neerul eristatakse.. ● ülemist ja alumist otsa ehk poolust ● eesmist ja tagumist pinda ● mediaalset ja lateraalset serva Mis läbivad neeruväratit
........ b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb?
Helena Nurkse Kadakas Hariliku kadaka ladina keelne nimetus on Junioerus communis. Puukujulisena kuni 15 m,harilikult põõsana 1-7 m.Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liiges...
Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad
Taim ravib Koirohi Koirohuürt on omapärase lõhna ja väga mõru maitsega droog. Kasutatakse söögiisu tõstmiseks, maomahla ülehappesuse ning mao- ja sooltegaasi vähendamiseks. Samuti kõhulahtisuse, kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.1 klaasi keeva vee kohta võtta 1 teelusikatäis koirohuürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitatav liialdada, sest liigse tarvitamise korral on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim. Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdsetes kogustes, võtta seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/4 klaasi 3 korda päevas kõhuvalu, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral või kui üldist rahustit. Koirohuürt, tedremaranajuured. Mõlemaid võetakse võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis...
(hüdrolüüsub). Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritust soodustava vahendina neeru ja põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele.Sellepärast võivad saastumised tekkida tööstusrajoonidest väga kaugel eemal. Happevihmad on kahjulikud kõigile,millele ta pea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
