Keemia
Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi
rekursiooni- ja keerukusteooria
- Tallinna Tehnikaülikool
82
Analüütiline keemia
- Tartu Ülikool
17
Analüütiline keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
20
Anorgaaniline keemia
- Akadeemiline
2
Anorgaaniline keemia
- Tallinna Ülikool
8
Anorgaaniline keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
91
Anorgaaniline keemia ii
- Tallinna Ülikool
7
Biokeemia
- Tallinna Ülikool
2
Biokeemia
- Tartu Ülikool
13
Biokeemia
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2
Biokeemia
- Tallinna Tehnikaülikool
119
Biokeemia
- Eesti Maaülikool
167
Biokeemia
- Tallinna Tehnikakõrgkool
4
Biokeemia
- Akadeemiline
5
Bioorgaaniline keemia
-
13
Elementide keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
35
Energia muutus keemilistes reaktsioonides
-
1
Erimaterjalide keemia
-
1
Füüsikaline ja kolloidkeemia
- Eesti Maaülikool
30
Füüsikaline ja kolloidkeemia
- Tallinna Tehnikaülikool
42
Füüsikaline keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
51
Füüsikaline keemia ii
- Tallinna Tehnikaülikool
19
Füüsikalise keemia praktikum
- Tallinna Tehnikaülikool
35
Geokeemia
- Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Hüdrokeemia
- Eesti Maaülikool
2
Instrumentaalanalüüs
- Tallinna Tehnikaülikool
37
Keemia
- Eesti Mereakadeemia
29
Keemia
- Sisekaitseakadeemia
22
Keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
33
Keemia
- Eesti Maaülikool
1
Keemia ajalugu
- Tartu Ülikool
10
Keemia alused
- Tallinna Tehnikaülikool
49
Keemia alused
- Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Keemia alused
- Tartu Ülikool
116
Keemia alused ii
- Tallinna Tehnikaülikool
12
Keemia aluste praktikum
-
15
Keemia andmekogud ja infootsing
-
8
Keemia ja materjaliõpetus
- Tallinna Tehnikaülikool
126
Keemia ja säästev tehnoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Keemiainformaatika
- Tallinna Tehnikaülikool
23
Keemiatehnika
- Tallinna Tehnikaülikool
19
Keemiatehnoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
3
Keskkonnakeemia
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Keskkonnakeemia
- Tallinna Ülikool
24
Keskkonnakeemia
- Tartu Ülikool
2
Keskkonnakeemia
- Eesti Maaülikool
5
Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire
-
1
Kolloidkeemia
- Tallinna Tehnikaülikool
7
Kromatograafia
- Akadeemiline
3
Lahutusmeetodid keemias
-
2
Meditsiiniline keemia
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Orgaaniline keemia
- Tartu Ülikool
70
Orgaaniline keemia
- Tallinna Ülikool
12
Orgaaniline keemia i
- Tallinna Tehnikaülikool
20
Orgaaniline keemia ii
- Tallinna Tehnikaülikool
15
Ploüümeeride keemia ja füüsika
- Tallinna Tehnikaülikool
7
Rakenduskeemia
- Eesti Maaülikool
13
Reaktsioniprotsessid
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
-
2
Toidukeemia
- Tallinna Tehnikaülikool
20
Toidukeemia
- Tallinna Ülikool
2
Vee keemia ja mikrobioloogia
-
3
Üldkeemia
- Tallinna Ülikool
29
Üldkeemia
- Eesti Maaülikool
3
Kategooria keemia populaarseimad õppematerjalid
KEEMIA
Orgaaniline keemia
http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205&
(CO2 ladestamine)
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205&
(hapnikutuleku aegu)
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205&
(keemia-Nobel 2011)
Orgaaniline keemia on õpetus kõigist
süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja
arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid.
Orgaanilised ühendid erinevad
anorgaanilistest:
1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on
suur
2) põlevad
3) kuumutamisel lagunevad madalamal
temperatuuril
4) molekulis on aatomite vahel kovalentne
side
5) keemilised reaktsioonid toimuvad
aeglaselt
6) vees ei lahustu
Molekulvalem
Molekulvalem näitab, kui paljudest ja
31.10.2011 14
Joule (daul) ja kalor - veelkord
1 J = 0.2390 cal (kalorit)
1 cal = 4,184 J
31.10.2011 15
Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest.
Mateeria erinevaid vorme nimetatakse aineteks.
Keemia on teadus ainetest ainete ehitusest, aine
omadustest, aine reaktsioonidest mille tulemusel
ained lagunevad ja moodustuvad uued.
Keemia tegeleb ainete värvuse uurimisega
kiirgus kiirguse neeldumisega ainetes ja
kiirguse tekkimisega ainetes.
Ainet uuritakse tema muutumistes ka sel moel,
kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines
tekib.
16
Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised
maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist
ruumi.
Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused
1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli
sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse
glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate
glükolüüsi.
Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada
sobivasse vormi( ATP, NADH)
*Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates
ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb
tsitraadi tsüklisse.
*Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli
vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile.
1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja
H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa,
kus tehakse sellest
Keemia ja materjaliõpetus
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada)
Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest
moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust
(elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb
väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja
KEEMIATEHNIKA ALUSED
1 SISSEJUHATUS
Keemiatehnika aine sisu:
Keemilis tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine uurimine
kasutamine ja täiustamine
Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt et oleksid tagatud ohutus ökonoomsus
ja kvaliteetne toodang
Keemiatehnika alused on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile mis omab keemiaga
seost Neid on aga väga palju alustades igapäevaste asjadega nt joogivee ja heitvee
puhastamine elektri ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega
nagu nafta jm kemikaalide tehastega kuni kosmosetehnoloogiateni välja Samuti
kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud Igat
tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks milleks on
mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid
Põhimõisted:
Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi as
Tallinna Tehnikaülikool
3.3 Glükoosisisalduse määramine
ensümaatilisel meetodil
Biokeemia labori protokoll
2011
Töö teoreetilised alused
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi
(GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ?, D-glükoosi
suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GOx
katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GOx on liitvalk e
flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniinnukleotiidi (FAD), mis
toimib koensüümina.
FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab
need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni
tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Vaadeldava
meetodi järgmises etapis kasutatakse peroks
metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda
põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei
õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on
elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
2Na + 2H2O > H2 + 2Na+ + 2OH
3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?
Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone,
kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused.
Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga.
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained
muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete
Eksperimentaalne töö nr. 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.
Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu.
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder
(250 cm3), areomeeter, filterpaber.
Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5
9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada
NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub
vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole
lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada.
Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see
klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga
asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale ni
Lahuse golligatiivsed omadused- omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide,
molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust.
Puhverlaused- moningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+)
voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks.
Põhiomadused:
Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu
Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe
Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav
Elektrokeemia- keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu
saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega
seonduvaga
Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse: keemilise reaktsiooni kulgemise jälgimisel või ioonide
konsentratsiooni jälgimisel
Potentsisomeetria- elektrokeemiline analüüsimeetod, mis põhineb elektroodisüsteemi
potensiaali mõõtmisel
Kasutatakse: kindla iooni konsentratsiooni määaramisel teise aine juuresolekul
SISUKORD
1. Sissejuhatus
2. Ainevahetusest ehk metabolismist
2.1 Ainevahetuse tüübid
3. Orgamismide energiaallikad
4. Ainevahetuse protsessid
5. Süsivesikud
6. Kiudained
7. Aminohapetest
8. Valkude tarbimine
9. Lipiididest
10. Vitamiinide tähtsusest toidus
11. Kasutatud kirjandus
1 .SISSEJUHATUS
Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole,
kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse
energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati
äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise
põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega!
2
2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST
Inimese organismis
5.loeng
Kompleksonomeetria
Kompleksimoodustamise reaktsioonid
Mõisted
Ligand
Koordinatsiooni arv
Kompleksimoodustaja
Kompleksonomeetria mõiste
Kelaat
Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne,
heksadentaatne
Kompleksühendite mõiste
*Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide,
molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi.
*Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või
molekule, d ja f elemendid;
*Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba
elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga
Põhimõisted
*Koordinatsiooniarv iga komple
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013
1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1
liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus.
Lahendus:
1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH:
Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH.
Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH.
Kui 4
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni ?Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama
reaktsiooni ?Hº elusrakus:
a) sama b) negatiivsem c) positiivsem
Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline
protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde.
2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks
ümbritsev vesi aga soojemaks?
3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis
soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära.
4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (?S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine?
5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (?S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel
korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes muutus
Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja
alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse
tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades.
Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati
väiksemaid verejookse.
24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma
elementidest?
Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru.
Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja
metallidega
ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma
liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C? C ja
C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14.
rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide.
Tarbekeemia kasutus
igapäevaelus
Maarjo Põder
9b
Tarbekeemia tooted
Tarbekeemia ja
kõikvõimalikud
keemiatööstuse tooted
ümbritsevad meid
tänapäeval peaaegu
kõikjal.
Meie kodudes on palju
tarbekeemia tooteid, mille
puhul oleks vaja teada
nende toodete keemilisi
omadusi, et neid õigesti
kasutada.
Pesemisvahendid
Pesemis-vahendite hulka
kuuluvad seebid,
shampoonid ja
pesupulbrid.
Seep on üks vanemaid
pesemisvahendeid ning
tema efekt tuleneb vees
lahustuvatest rasvhappe-
sooladest
Seebid
Valmistatakse rasva
keetmisel seebikiviga
Ei pese hästi karedas vees ja
merevees
Pesevad hästi soojas vees
Ei saasta loodust -
mikroorganismid
lagundavad seepi
Tekitavad vees aluselise
keskkonna (pH=9-10)
Värvid ja liimid
Nii värvide kui ka liimide peamiseks
koostisosa
EKSAMI VARIANDID
I VARIANT
1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised
kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks
aluseks
DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur-
fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses.
Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad
puriinide ja pürimidiinide vahel.
Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside.
2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-MentenI võrrand) ja
iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui
substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust.
v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2.
o Vmax = k2 [ET], (M s-1)
o Km= , (M)
Vmax on ensüümi iseloomustav konstant
Vmax on teoreetiline maksimaalne
TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö Töö pealkiri:
nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu
5 Järgi.
Õpperühm: Töö teostaja:
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll
arvestatud:
Töö eesmärk
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega
TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö Töö pealkiri:
nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
Õpperühm: Töö teostaja:
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll
arvestatud:
Töö eesmärk
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.
Töövahendid
Suurem (500..
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
1. Mateeria ja aine mõisted.
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja
asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).
2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.
Stereokeemia
Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid:
Tsüklopropaan on:
tasapinnaline
varjestatud konformeer
Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud:
Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine.
Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine
diastereoisomeeride lahutamise teel:
Karbonüülühendid
Aldehüüdid, ketoonid:
Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele:
Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism:
Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism:
Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine ??-küllastamata karbonüülühenditele:
Keto-enoolne tautomeeria:
Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine:
Karbonüülühendite ?-asendus: halogeenimine, alküleerimine:
Maloonsüntees:
Karbonüülkondensatsioon:
Aldoolkondensatsioon (mehhanism):
esterkondensatsioon (mehhanism):
Michaeli liitumine:
Süsivesikud
Süsivesikute klassifika