Joodi riskianalüüs (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ärikorralduse instituut
Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool
JOODI RISKIANALÜÜS
Referaat
Koostajad:
Juhendaja :
Tallinn
2009

SISUKORD

SISUKORD 2
1.Sissejuhatus 3
2.Füüsikalis- keemilised omadused 4
3. Kineetika ja metabolism 5
4.Käitumine looduses 7
5. Toksilisus 7
6. Kokkupuude 10
7.Toksilisuse, ohu ja riski analüüs 11
Kasutatud kirjands 13

Sissejuhatus

Joodi avastas 1811. a. prantsuse keemik Bernard Courtois. Nimi jood tuleb, joodi auru värvusest, Kreeka pärasest sõnast ιώδης (jodes), mis tähendab sinililla.(3,4)
Jood on keemiline element (mittemetall), mille sümbol on I ja aatomi number on 53. Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen ja moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.(1,2,4)
Joonis1.
I +53| 2)8)18)18)7)
Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a)
Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja on violetne (b). (2,4,5)
Joonis2.

b)
Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili . Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest : jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene.
Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias. Meditsiinis kasutatakse joodi peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. (3,4)
Väikestes kogustes kasutatakse joodi ka erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja
anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5)

Füüsikalis- keemilised omadused

CAS (Chemical Abstracts Services ) number

7553-56-2

RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances)

NN 1575000

Strktuurivalem

I-I

Füüsikalised omadused

Tihedus: 4.933 g/cm3 (vesi=1)
Lahustuvus 25°C juures: vees: 330 mg/L
Organismis: 141 g/kg
Kriitiline punkt: 11.7 Mpa
Sulamissoojus : (I2) 15.52 kJ·mol−1
Aurustumissoojus : (I2) 41.57 kJ·mol−1
Auru rõhk: kPa 25°C: 0.04
Auru suhteline tihedus: (õhk = 1): 8.8

Sulamistemperatuur : 114°C
Keemistemperatuur : 184°C
Vees lahustuvus: väga vähe, üldiselt vees mittelahustuv (moodustab joodivee)

Etanoolis lahustuvus: Jood lahustub orgaanilistes lahustites hästi ( etanool , eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on

pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus
tumesiniseks.

PH= 5,4 (küllastunud lahus)
Oktanool/vesi jaotuskoefitsent: log Pow: 2.49
Aine adsorptsioonitegur (orgaanilise süsiniku suhtes): Koc (no data, andmed puuduvad)
Muud omadused: terava lõhnaga, kuumutamisel tekivad toksilised aurud , aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosfori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu.

Aine ohtlik sisaldus võib 20C juures tekkida vaga kiiresti. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni, kahjustada kopse.
(Selle punkti all on kasutatud viiteid 2-9, 16)

Kineetika ja metabolism

Tähtsaimate toitainete hulgas, ilma milleta inimene kuidagi hakkama ei saa, on joodil eriline koht. Kuigi keskmine ööpäevane vajadus selle mikroelemendi järele on väga väike, umbes üks kümnetuhandendik grammi (100-150 mkg), kutsub isegi väike joodi defitsiit esile tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Kahjuks on meie elanikkonna poolt tarvitatava joodi hulk vaid 40-60 mkg päevas, s.t. puudulik. (10)
Joodi eluline vajadus tuleneb eeskätt sellest, et see mikroelement on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa (kilpnäärmes sisaldub üle 90% kogu organismis olevast joodist). Kilpnäärmel on kindel osa teiste endokriinsete näärmete – neerupealiste, munasarjade , kõhunäärme – tegevuse koordineerimises. Nimetatud näärmete hormoonid kontrollivad omakorda väga paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, millest olenevad organismi arenemine ja paljunemine, adaptatsioon (kohanemine) ja vastupidamine väliskeskkonna tegurite toimele ning lõppkokkuvõttes – elu võimalikkust üldse. Joodipuudlikkusega naistel esineb sagedamini raseduse katkemisi, aeglustub üsasisene loote arenemine, suureneb surnultsündinud laste arv ja vastsündinud laste suremus. Rasketel juhtudel täheldatakse joodi defitsiidi korral kaasasündinud anomaaliaid (väärarenguid) – kõõrdsilmsus, kurt-tummus, kretinism. Täiskasvanutel täheldatakse joodivaeguse korral üldist kroonilist halba enesetunnet , nõrkust, alanenud töövõimet. (10)
Arvatakse, et puuduva bioelemendi vaeguse likvideerimiseks on kõige kindlam tee suure joodisisaldusega toiduainete (näiteks merelise päritoluga toodete) tarvitamine, joodi sisaldavate ravimite ja jodeeritud soola kasutamine. (10)
Teisest küljest on aga jood ülemanustamisel kahjulik.
Suukaudu manustamine
Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine ja igasugused agensid, mis töötavad kui röga/limaväljutajatena. Jood kaotab mõju puutudes kokku seedekstrakti sisuga. Joodi suukaudsel manustamisel on imendumine halb tänu kiirele joodi muutumisele jodiidiks, mis edasi „pannake hoiule“ kilpnäärmes.(6)
Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6)
Sissehingamine
Sissehingamisel joodi tööstuslikke aure, jood imendub kopsudest kehasse muundudes jodiidiks. Auru imendumine kopsude kaudu põhjustab mürgitust. (6) Sissehingamine võib põhjustada neelu haavandeid ja köha.(7) Söövitav; sissehingamisel põhjustab samuti alakõhuvalu, kõhulahtisust, palavikku, oksendamist, uimasust ja shokki. Surmav doos umbes 2-4 mg vaba joodi. (16)
Nahk
Akuutne jood imendub läbi naha ning põhjustab sellega mürgist efekti. Reynolds ( 1898 ) on täheldanud, et ainult väikestes kogustes jood on võimeline läbi terve naha imenduma. Imendumine toimub läbi palja naha, mädapaise või suure pinna kahjustamata naha ulatuses. (6) Söövitav, kokkupuude nahaga põhjustab pindmist põletust, ärritust ja valu. Söövitav test on näidanud, et alla 60 minuti ei ole jood söövitav. (16)
Silmad
Kui jood satub silma, võib ta imenduda (1984). Silmade ärritust on täheldatud 1,63 ppm juures pärast 2 minutit (1980). (12)
Metabolism
Jood on kergesti oksüdeeruv aine. Kuna toit paikneb seedetraktis ning jood oksüdeeritakse jodiidiks, siis ta ei ole söövitava toimega seedeelundite traktile.(6)
Väljutamine
Jood väljutatakse peamisel uriini kaudu, kuid samuti ka väikestes kogustes ila/ sülje, higi, sapi ja muude sekretsiooninäärmetega. Normaalne neeru eritumine on 1200 µg päevas.(6)

Käitumine looduses

Joodi leidub looduses peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom . Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene.(11)
Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ooken . Jood siseneb õhku merevee pritsmete kaudu või joodi gaasina. Õhus jood seguneb veega ning sajab siis alla ja siseneb maapinda. Jood säilib maapinnas pikka aega.(13)

Toksilisus

Üldine toksilisus

joodi ohtlik sisaldus sissehingamisel 20 C kraadi juures võib tekkida väga kiiresti. Ühkordsel sissehingamisel võib jood põhjustada: hingamisraskusi, köhimist, kurgu valu ja haavandeid, naha punetust, tõsist naha põletust.
neelates kõhukrambid, põletav tunne, kõhulahtisus, shokk või minestus, kurgu valu ja oksendamine .
silmadega kokkupuutel valu, punetus , tuhm nägemine, äge sügav põletus
pikemaajalisel joodi sissehingamisel võib ta põhjustada: sensibilisatsiooni, kahjustada kopse ning kilpnääret.
surmav doos( LD50 ):

rottidel suukaudsel manustamisel 14 mg/kg (1979)
hiirtel suukaudsel manustamisel 22 mg/kg (1979)
jänestel suukaudsel manustamisel 10 mg/kg (1979)
koertel on kõige madalam mürgidoos suukaudsel manustamisel 800 mg/kg (1935)

on täheldatud et inimestele on töötamine raske, kuid võimalik 0,15 kuni 0,2 juures, kuid võimatu 0,3 ppm juures. ( 1931 ). 1 ppm on rangelt ärritav (1975)
surmav doos inimesele on ligikaudu 2 kuni 3 grammi (1989)
joodi mõju lastele on üsna ohtlik- liiga suurtes kogustes põhjustab vähki.
informatsioon joodi mõjust inimese tervisele on saadud uurides inimesi, kes on pikaajaliselt töötanud joodiga.

(Kasutatud: 7, 13, 14)

Reproduktiivsüsteemi toksilisus

Jood ja jodiid võivad põhjustada struumat, nii kilpnäärme üla kui ka ala talitlust ning seda effekti on täheldatud ka sündinud väikelastel, kelle emad on raseduse ajal võtnud vähe jodiidi. (1989) (6)
Jodiidid levivad üle platsenta ning on täheldatud väikelaste ja vastsündinute surma juhul, kui raseduse ajal kasutatakse liiga palju jodiidi. (6)
Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.(4)
Kui joodi pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni. (4)
Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid.(4)

Kantserogeensus

Jood on kantserogeenne kemikaal , mis võib liiga suure koguse joodi tarvitamise juures põhjustada vähki. On tehtud katseid, kus selgus, et kilpnäärmevähki nakatunud naisi on vähem, kes kasutasid vähem kui 273 μgI/ päevas, kui naisi, kes kasutasid rohkem kui 273 μgI/ päevas.

Genotoksilisus ja mutageensus

Mutageensuse ja genotoksilisuse osas andmed puuduvad.

Muud toksilised efektid

Endokriinsüsteemi muudatused (stuuma teke)
Seedeelundkonna vaevused ( iiveldus , valu)
Maitsemeelte vaegus
Ödeem, paistetus
Allergilised reaktsioonid nagu palavik, nõgestõbi, nahaverejooks, eosinofiil, äge nahalööve.
Neeru efekt

f) Ökotoksikoloogia

Zooplankton ehk loomhõljum (veekirp, 48h jooksul, LC50 = 330 µg/l)
Seened (LOEC=70 µg/l)
Kalad (sõltuvalt kala tundlikkusest) LC50 = 1,63-3,00 µg/l. Näiteks merihunt, 24h jooksul, LC50 = 440 µg/l.

Kokkupuude

Kuna joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, siis kõige rohkem võivad joodiga kokku puutuda tööstuse töölised ja laborandid. Joodi kasutatakse samuti meditsiinis peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, kuid ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas, samuti pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning joodiga ravitakse ka kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. Seega kõige selle juures puutuvad joodiga enamasti kokku meditsiiniasutuse või haigla arstid, õed, personal ja muud asutusega seotud inimesed. Inimestele on töötamine raske, kuid võimalik 0,15 kuni 0,2 ppm joodi sisalduse juures, kuid võimatu 0,3 ppm juures. 1 ppm on rangelt ärritav.
Jood ise kuulub hormoonide koostisesse ning seega on ta iga inimese organismis alati olemas.
Tavainimene puutub joodiga kokku igapäevasel süües joodi sisaldavaid toiduaineid. Näiteks joodi sisaldus 100g –s toiduaines: sool – 2200, kanamuna – 190, kama , rääbisemari, soolalõhe – 140, puuviljasalat, piimapulber – 130, makaronid , krevetikonserv – 90, juust – 80, lõhe, meriforell – 65, angerjas – 60, sardiinid õlis – 50, ketšup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid – 45, küpsis, kringel, värske & suitsutatud kala – 40, shokolaad, majonees , sulatatud juust – 35. Need kogused joodi on piisavad , st nad ei ole mürgised.
Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist. (4)

Toksilisuse, ohu ja riski analüüs

Jood on klassifitseeritud mingil määral kahjulikuks ja ärritavaks. Kahjulikuks seetõttu, et suurtes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel, läbi naha imendumisel või olles kontaktis silmadega võib jood põhjustada isegi surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse. Ärritavaks seetõttu, et võib põhjustada ühekordsel lühi- või pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha- või limaskestadega nende põletikku ja allergilist reaktsiooni. (7)
Inimesele on jood ohtlik väga suurtes kogustes sissehingamisel põhjustades alakõhuvalu, kõhulahtisust, palavikku, oksendamist, uimasust ja shokki. Pikemaajalisel sissehingamisel võib jood põhjustada kopse ning kilpnääret. Samuti nahale sattudes põhjustab jood pindmist põletust, ärritust ja valu ning silmadega kontaktis olles ähmast nägemist, valu, kipitust ja äärmisel juhul ka nägemise kaotust. Enamasti kasutatakse joodi meditsiinis ja tööstuses normides koguseid, mis ei põhjusta inimesele ohtu. Tõenäosus, et inimene puutub joodiga kokku eluohtlikkust põhjustavas koguses, on minimaalne. (6,7)
Loomadele on sissehingamisel jood suurtes kogustes ohtlik, kahjustades nende kopse ja põhjustades arenguprobleeme ning väga suurtes kogustes suukaudsel manustamisel surma. Looduses loomad siiski joodiga nii suurtes annustes kokku ei puutu, et see oleks neile eluohtlik. (13)
Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ookean, kust ta aurustub ning laguneb. Pikemaajaline tagajärg on siis, kui jood satub maapinda, kus ta võib olla väga pikka aega. Enamasti keskkonnas ei ole joodi nii suurtes kogustes, et ta oleks ohtlik, kuid veekogus elutsevatele organismidele on jood kahjulik. (13)
Kemikaali märgistusel on üldjuhul maksimaalselt 3 R- ja 3 S-fraasi piisav riski kirjeldamiseks ja ohutusnõuete sõnastamiseks.
Riskilaused:

R20/21- Kahjulik sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga.
R50- Väga mürgine veeorganismidele. (15)

Ohulaused:

S23- Ära hinga gaasi/suitsu/auru/piserdust.
S25- Väldi silma sattumist.
S61- Väldi keskkonda sattumist. Eelista eri juhendeid/ ohutuskaarte. (15)

Eestis ei ole määratud joodiga töötamisel piirnormi, keemilise aine keskmist sisaldust sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul, kuid lühiajaline piirnorm (15min) on 0,1ppm (1mg/m3). (8)
ACGIH Threshold Limit Value (TLV):

0.01 ppm (TWA)
01 ppm ( STEL ) (16)

Kasutatud kirjands

http://et.wikipedia.org/wiki/Jood

http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine#Structure

http://www.chemicalelements.com/elements/i.html

http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=40&Itemid=3

http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf

http://www.inchem.org/documents/pims/pharm/iodine.htm#PartTitle:1.%20NAME

http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0167.HTM

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=73153

http://www.atsdr.cdc.gov/toxprofiles/tp158-c4.pdf

http://www.mirra24.ee/dyna/site/644est.html

http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element =i

http://www.cdc.gov/niosh/idlh/7553562.html

http://www.atsdr.cdc.gov/tfacts158.html

http://pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33031#Symptoms

http://www.chemexper.com/

http://www.mallbaker.com/americas/msds/english/i2680_msds_us_default.pdf
14

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 73 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jyrima Õppematerjali autor

Füüsikalis- keemilised omadused, kineetika ja metabolism, käitumine looduses, Toksilisus, kokkupuude, riskianalüüs

jood kui keemiline element joodi füüsikalised omadused joodi keemilised omadused adsorptsioonitegur kineetika metabolism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Jood (I)

Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus

Keemia

odt

Joodi referaat

3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................................................7 3.1. Miks jood nii tähtis on?....................................................................................................................................7 3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua?............................................................................................

Keemia

pptx

Jood

JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla ·

Keemia

pdf

Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia

arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi vaegusel suureneb T3 osakaal. • Ained, mis pärsivad T4 muutumist T3 -ks avaldavad türeotoksikoosi vastast toimet. T3 ja T4 toimed: • Avaldavad otsest toimet rakkudele Mõjutavad kasvuhormooni produktsiooni ja tugevdavad selle toimeid kudedes • Vajalikud paratüreoidhormooni ja kaltsitoniini toimimiseks • Mõjutavad skeleti arengut • Mõjutavad KNSi kasvu ja arengut Kilpnäärme hormoonide sünteesi ja sekretsiooni põhietapid: • Joodi aktiivne transport rakkudesse

Bioloogia

odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu

Keemia

odt

Keemia - Halogeenide osa

........................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed I ja 0.

Keemia

doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mügitust 3 g koguses ja surma 35 g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine

Keemia

doc

Nimetu

.......................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid