'Destroying A ngel' (Amanita vir osa) and other poison ous mushrooms in Estonia Ursula 11. kl Destroying Angel 0 Commonly referred to as the Destroying Angel, Amanita virosa is a deadly poisonous fungus. The Destroying Angel is more plentiful in mountainous areas and grow in or near the edges of woodlands. They can also be found on lawns or grassy meadows near trees or shrubs. 0 Destroying Angels usually appear in July, August and September. Immature specimens of A. virosa resemble several edible species commonly consumed by humans, increasing the risk of accidental poisoning. Description of Destroying Angel
ollaettevaatlik, sest värsketel seentel avalduva hemolüütilise toime tõttu on nad söödavad ainult kupatatul.Loor-kärbseseene korjamine on punasesse raamatusse kuulumise pärast keelatud. Söögiks võib kärbseseeni korjata ainult siis, kui ollakse absoluutselt veendunud, et liik on õigesti määratud ja söödav. Kärbseseened varieeruvad sageli üpris palju ja vähimagi kahtlusetekkides on targem seen korjamata jätta (Hanso jt. 2000). 1.2.1 Punane kärbseseen Punane kärbseseen ( Amanita muscaria ) on väga hästi nähtav ja rabavalt kaunis seen, kelle värvitoonid ulatuvad kollasest punase toonini. Täiskasvanuna on kä kübar tavaliselt umbes 12 cm diameetriga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega. Vars on valge, umbes 5-20 cm pikkune, vart ümbritseb sakiline krae. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud
(Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, ) . Cantharellus cibarius (Harilik kukeseen) , , . , , . 2, . . Agaricus sylvaticus (Metssampinjon) . . . : , . , .
Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. Surmavalt mürgised on: Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis. Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub.
Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus
NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on iseloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub.
ja rõngata kärbseseent söödavaks. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Ka need võivad osutuda eluohtlikuks, eriti lastele. Inimesele kahjulikke ühendeid sisaldavad ka kollane ja pruun kärbseseen. Vaid roosa, rõngata, hall, loor- ja oranz kärbseseen kaotavad oma mürgisuse kupatamisel. Valge ja roheline kärbseseen jäävad mürgiseks ka pärast kupatamist, nagu ka enamik teisi kärbseseeni. Roheline kärbseseen ehk Amanita phalloides: Roheline kärbseseen kasvab põhiliselt hõredates metsades ja torkab seal hästi silma. Ta on tüüpilise kärbseseene üldkujuga ja kärbseseentele iseloomulik tunnuste kombinatsioon jala alust ümbritsev tupp ning rõngas jala ülaosal on ta alati hästi näha. Erinevalt punasest kärbseseenest aga ei kata tema kübarat valged ebemed. Roheline kärbseseen on ebameeldiva lõhnaga.Tunnused: kübar 6-12 cm, noorena
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Rohelise kärbseseene söömise tõttu on surnud näiteks Rooma keiser Claudius, paavst Clemens VII ja Saksa-Rooma keiser Karl VI. KOOSTANUD : Silver Zimmerman KASUTATUD KIRJANDUS: et. WIKIPEDIA.org ...
Hendrik Raudleht 8D Suur sirmik ja roheline kärbseseen Suur sirmik (Macrolepiota procera) Suure sirmiku kübar kasvab 30 cm laiuseks. See on algul munakujuline, seejärel kellukjas ja kumer ning lõpuks laialt lamenev. Suur sirmiku jalg on 25-35 cm pikk. Suur sirmik kasvab huumuserikastel põlluservadel, aedades ja metsaservades ning lagendikel.f Plussid ja miinused Suur ,ühest kübarast Viimasel ajal haruldane saab juba toitu leida. valmistada. Jalg kiuline ja sitke. Üldiselt puhas, ei ole Võib segi ajada pruuni ussitanud. kärbseseenega. Kerge kuivatada. Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) Roheline kärbseseen on kärbseseente perekonda kuuluv liik. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Pilte Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Te...
Sapipuravik, Täpiline värvik, Sälk-kollanutt, Läik-punalehik, Haisev vöödik, Harilik murukera, Hiid-Punalehik, Verev vöödik, Tamme-kivipuravik, Sooriisikas, Metskõrges, Kevad-Punalehik, Sälk-Kollanutt, Näsaline heinik. Lisaks veel 2 seent, milest räägin pikemalt: Pruun kärbseseen Kärbseseenemürgistust ehk ,,mükoatropiinimürgistust", iboteenhappe- mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse. Saatana-kivipuravik võib põhjustada tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistus. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet psilotsübiini. Kuid ka tamme- kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga
1 Cladina ciliata Cladina Cladoniaceae Lecanorales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina selle psühhotroopsete efektide pärast. Palupuravik (Leccinum...
Hallutsinogeensed seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. ...
ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin
lilla põdramokk - Sarcodon fuligineoviolaceus I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega II kategooria seeneliigid lepa-kärbseseen Amanita friabilis punajalg-kivipuravik - Boletus erythropus Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid
ka seente liigirikkust. Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku välimuse tõttu ka vähe märgatavad. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10. 2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on võetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki: I kategooria: II kategooria: poropoorik Amylocystis lapponica lepa-kärbseseen Amanita friabilis lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus soo-maamuna Bovista paludosa salmonifolius lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa Bloxami punalehik Entoloma bloxamii võrkheinik Rhodotus palmatus purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik...
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mu...
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm. Protsessid toimuvad
ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm. Protsessid toimuvad kõigepealt seedetraktis, seejärel maksas ja neerudes
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
· Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Inglitrompet · Kuulub maavitsaliste sugukonda · Levinud ilutaimena · Õied sisaldavad m-atsetüülkoliini-retseptorite blokaatoreid · Tarvitatakse enamasti õitest keedetud tee kujul, toimeaineks eeskätt skopolamiin · Üldine segasus, hallutsinatsioonid, luulumõtted, sageli ebameeldivad, hirmuäratavad · Tarvitamine reeglina muude uimastite kasutamissööstu peale Punane kärbseseen e amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
22 depolümeriseeruvad. Selle põhjuseks on toksiini seostumine filamentide (+) otsale ja filamentide pikenemise pärssimine. Latrunkuliin käsnadest seostub G aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Mõlemi toksiini toimel elusates rakkudes kaob tsütoskelett ja liikumised (näiteks tsütokinees) lakkavad. Toksiin falloidiin (seenest Amanita phalloides) seostub F aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk. Seetõttu kasutatakse fluorestsentsvärvidega ühendatud falloidiini aktiini filamentide värvimiseks valgusmikroskoopia jaoks. 4.)Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. : Aktiini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
