Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus Aspergilluse liigid on väga aeroobsed ja leidub peaaegu kõigis hapnikurikkas keskkonnas, kus tavaliselt kasvavad hallitusseened pinnal, mis on tingitud kõrge hapniku pingest. Aspergillus'eliigid on olulised meditsiiniliselt kui ka kaubanduslikult.Mõned liigid võivad põhjustada infektsiooni inimestele ja teistele loomadel. Penicillium Perekonda Penicillium on mitmeid liike. Enim levinud sisaldavad Penicillium chrysogenum, Penicillium citrinum, Penicillium janthinellum, Penicillium marneffei ja Penicillium purpurogenum. Penicilliosis on nakkushaigus, mille tekitajaks Penicillium marneffei.Isikud keda põhiliset tabab nakkushaigus on AIDS-is . Fusarium Fusarium on suur perekond kiuliseid seeni laialt levinud mullas. Enamik liike on ohutud saprobes ja on suhteliselt arvukas liikmed mulla mikroobikoosluse. Mõned liigid toodavad
kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. Penicillium Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja
fakultat Clostridium botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + + Euryarchaeota + + ? + ? Haloarchaea + ? + + Nanoarchaeum equitans + + + + Haloquadratum walsbyi ? ? + + Methanopyrus kandleri + + + + moodust bio/toidutehn
................ 2 1.6.1. toidubotulism......................................................................................... 3 1.6.2.Haavabotulism........................................................................................ 3 2.Hallitused............................................................................................................ 3 2.1.Aspergillus........................................................................................................ 3 2.2.Penicillium........................................................................................................ 3 2.3.Fusarium........................................................................................................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse Salmonella bongori; Salmonella enterica
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
krooniline granulomatoosne haigus (CGD), raske astma koos seente tundlikkus (SAFS) ja paljud teised. Kõige tavalisem alatüübi seas paranasal ninakõrvalurgete infektsioonid seotud aspergilloos on Aspergillus fumigates. Sümptomid on palavik, köha, valu rinnus või õhupuudus, mis esineb ka palju muid haigusi, nii diagnoos võib olla raske. Tavaliselt ainult patsientidel juba nõrgestatud immuunsüsteemiga või kes kannatavad muud kopsu tingimused on vastuvõtlikud. Penicillium- Ladina keelest pintsel. Ascomycetous'e perekonnast. Penicillium on olulise tähtsusega keskkonnas, toidu- ja ravimite tootmisel. Mitmed liigid Penicillium'id mängivad keskset rolli mitmesugustes juustu- ja lihatoodetes. Penicillium nalgiovense't kasutatakse, et parandada vorstide ja sinkide maitset, ning vältida kolonisatsiooni teiste hallitusseente ja bakteritega. Fusarium- On pärit suurest perekonnast. Kiuline seen,mis levib pinnases ja taimedes. Enamik liike on ohutud
eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 2. Hallitused 2.1 Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Võib põhjustada limaskestade ärritusi ja ka raskemaid sümptomeid. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid Pilt 7 Aspergillus satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. 2.2 Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Penicillium on ka meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. 6 Pilt 8 Penicillium 2.3 Fusarium- Anomorfsed halliusseened. Pilt 9 Fusarium
Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur. Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning kiirendab kooriku kuivamist ja teket. Seejärel külvatakse juustumassi hallitusseene, näiteks Penicillium roqueforti või Penicillium gorgonzola. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat. Legend Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord, kui ta parasjagu koopas puhkas ja oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba
maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine . Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas . Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine)
Haiged mesilased on rahutud, muutuvad nõrgaks, kukuvad tarupõhjale. Nad hukkuvad kas tarus või taru läheduses. Mesilase tagakeha on komplemisel kõva. Haiguse vältimiseks tuleb kasvatada tugevaid peresid ning hoida tarud kuivad. Haiguse tõrjel on tähtis tabandunud kärgede kõrvaldamine, kahjutustamine ning tarude desinfitseerimine. Aspergilluse perekonna hallitusseente eosed võivad ohustada ka inimest. Rohkesti eoseid sisaldavat mett tuleb keeta. Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine)
Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku
Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat
1. Antibiootikumid avastas 1881. aastal Šotimaal sündinud inglise arst Alexander Fleming, kes oli juba mitu aastat otsinud bakterite elu takistavaid aineid. 1929. aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Seda lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik) nimetas ta aine penitsilliiniks. Esialgu üritas ta penitsiiliumiga ravida hiirt ja oma kolleegi silma, kuid ravimiks edasi arendada ta seda ei julgenud. Kümme aastat ei huvitanud Flemingi avastus eriti kedagi. Kuni 1939. aastal Oxfordi teadlased Ernst Chain, Howard Florey ja Edward Penley Abraham selle uurimuse taasavastasid ning hakkasid sellega rohkem tegelema. USAs tehtud katsed tehti peamiselt turult ostetud melonilt eraldatud hallitusega. Kuigi
· PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatakse toiduks. Tuntumateks söögiseenteks on kukeseen, sampinjon, austerservik jne. Eestis kasvab ligi 400 söögiseene liiki. Sinihallitus- ja valgehallitusjuustud ( Penicillium camembert, Roquefort) Kasvavad väga laias temperatuurivahemikus (mikroseened) Osa hallitusseeni on mürgised Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened. Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega. Seentes on umbes 90% vett. Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest
Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, loomakasvatuses, keskkonnakaitses ja meditsiinis. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade , kas hõõrdumise või põlike, raviks hallitanud sandaale. Sellist raviviisi võib põhjendada ainult sellega, juba sel ajal pandi tähele et hallitusseened aitavad põletuku vastu. Praegusel ajal me tunne meda penitsiliinina, mis on antibiootikumide klass mida saadakse perekonna Penicillium seentest. Penitsilliin on ajalooliselt tähtis, sest tegu oli esimeste ravimitega, mis ravisid varem tõsiseid haigusi nagu süüfilist ja stafülokokinakkusi. Ehkki penitsilliine kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval, on paljud bakterite tüübid nende suhtes resistentsed. Bensüülenitsilliini ehk penitsilliin G esimese antibiootikumi avastas 1928. aastal soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, kes koos tema masstootmise meetodi loojate E.B. Shaini ja H.W
KÜPSEMINE · Combalou mäes on looduslikud käigud ja koopad · Tänu sellele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. · Nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. · Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides muuta keldri temperatuuri ja niiskustaset. CAMBOZOLA · Cambozola -- saksa sinihallitusjuust tugeva valge koorikuga · Lehmapiimast · Juustu tegemiseks kasutakse Penicillium roqueforti eoseid · Juustu pehme konsistents saadakse kui lisatakse juustusegule koort MITMESUGUSED CAMBOZOLAD · Cambozola Black Label · Cambozola Classic · Cambozola Finesse · Cambozola Balance · Cambozola Crema MOZZARELLA · Mozzarella- noor itaaliajuust, mis põrineb Kampanija regioonist · Klassikalist mozzarellat valmistatakse musta pühvli piimast kuid poodides on alati müügil ka lehma piimast mozzarellat · Juustu müüakse soolavees muna kujuliste
............................................................7 2 1. Sissejuhatus Hallitus on seeneniitidest kirme peamiselt orgaanilisel substraadil (nt. leival, juustul, puuviljal). Hallitust tekitavad peamiselt mullas ja taimejäänustel leiduvad niinimetatud hallitusseened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid. Hallitusseened arenevad eriti niiskes soojas kliimas, seal kattuvad esemed seeneniidistikuga väga kiiresti. Hallituse vastu rakendatakse peamiselt keemilist tõrjet, toiduainete konservimist ja muud. Mõningaid hallitusseeni kasutatakse ensüümpreparaatide ja antibiootikumide (nt
haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist. Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis, vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suurenemisel. FUSARIUM Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad
Myxobacter - + Nanoarchaeum equitans + + + + Neisseria - + Nitrobacter - + + + + + Nitrosomonas - + + Oenococcus + + + Penicillium 0 + + + S Pichia 0 + + S Propionibacterium acnes + + M + Ak Psedomonas fluorescens - + + Pseudomonas aeruginosa - + M + M
Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack, Cheddar, Fontina, Tilsiter Kõva juust Kuumutatakse vähemalt 1 tund, laagerdub 4-12 kuud. Juustu sisse tekib süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustuvad juustuaugud. Värvus kollane Sordid: Emmental, Gruyere, Parmesan, Raclette, Beaufort, Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatatakse ja külvatakse hallitusseen ( Penicillium gorgonzola). Juustu sisse süstitakse nõeltega lisaks hapnikku, et hallitusseen saaks paremini areneda. Värvus valkjaskollane, sinisäbruline Sordid: Gorgonzola juust, Rookfoor, Bleu de Bresse, danish Blue, Stilton Rokfoor Pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Värvus valge, vänge maitsega, mure ja pisut niiske, roheliste hallitusesoontega juust. Maitselt mahe, muutub süües järjest magusamaks, siis suitsuseks ning lõpuks taandub soolaseks. Juustu valmistatakse lambapiimast,
haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. SEENED Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Fusarium- Anomorfsed halliusseened. Tekitavad inimestel mürgitusi.
paljuneksid. Pärast seda jäeti Petri tassike pingile ning seda vaadeldi mõne päeva tagant, et näha, kas värvus muutub. Veebruaris 1928 Pryce lahkus töölt Flemingi laborist, Fleming aga jätkas katseid ilma temata. Fleming veetis mitu nädalat hallitust uurides ja üritas teha kindlaks konkreetse aine hallitust, mis tappis baktereid. Pärast arutelusid, hallituse mükoloog CJ La Touche'ga, kes töötas kabinet allpool, tegid nad kindlaks, et see oli Penicillium hallitus. Fleming nimetas aktiivse antibakteriaalse hallituse penitsilliiniks. Tõenäoliselt tuli hallitus La Touche toast alumiselt korruselt. La Touche oli kogunud suure valimi hallitust John Freemanile, kes uuris astmat ja on tõenäoline, et mõned paiskusid Flemingi laborisse. Fleming jätkas mitmeid katseid, et määrata kindlaks hallituse mõju teistele kahjulikele bakteritele. Üllatav oli see, et hallitus tappis enamuse bakteritest. Fleming tegi täiendavaid katseid ja
Camembert juust valmistatakse väikestesse, kuskil 250 grammiste sõõridena. Soolamine. Transporditakse soolatud juustumass Camembert'i vormidesse. Neid keeratakse iga 6 12 tunni tagant, et lubada vadakul nõrguda ühtlaselt lõigatud juustumassist. 48 tunni järel iga vorm sisaldab lamedat, silindrilist tahket juustumassi, mis kaalub keskmiselt 350 grammi. Selles staadiumis värske juust on kõva, mure ja maheda maitsega. Iga juustukangi pinda pritsitakse siis hallituse Penicillium camemberti vesisuspensiooniga. Juustud jäetakse küpsema vähemalt 3 nädalaks. Küpsemisprotsessi ajal tekib juustule talle iseloomulik koor ja kreemjas seesmine struktuur. Seejärel pakitakse juustud paberisse ja võidakse paigutada puust karpidesse transportimiseks. Valmistusmeetod on Camembert juustul sarnane Brie juustude valmistamisega. Mida värskem on Camembert juust, seda kõvem ta on!! 100 grammis valgehallitusjuustus on... 349 kcal energiat 0,7 g süsivesikuid 30 g rasvu
Kui seentemaailma uurida ja tundma õppida, on võimalik seentearmeed kahjutuks teha ning mõningaid hoopis kasulikku tööd teha sundida. Meenutagem ka pärmi, eriti õllepärmi, mis inimese valve all valmistab suurepärast jooki. Samuti väsimatult töötavaid veinipärme veinimarja ning teiste marjade ja puuviljade mahlast veini valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada. Hallitusseenigi on mitmeid liike näiteks Penicillium ehk meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. Sügisel, seeneajal, saadavad seeneniidistikud meile lahkelt üle 5 tonni söögiseeni, mis on suurepärane saak ühe sesooniga. Looduses on olemas suur rühm seeni, mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse. Just nende abiga lagunevad keerukad orgaanilised ühendid ja muutuvad rohelistele taimedele
Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi Aspergillus flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. (Kõljalg, 2005) Anamorf-perekond pintselhallik Pintselhallik on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja, mida Eestis ei esine. Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana. Penicillium´i 11
karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle delikaatne maitse on väga meeldiv. Nõnda sündis Penicillium roquefort'i müstilisest alkeemiast, niiskuse ja kuivuse õrnast tasakaalust kuivanud leivatükil nagu imeväel Roqueforti juust. Roqueforti eelkäija Juba 3500 eKr oli Roqueforti juustu eellane väga hinnatud. Meie ajaarvamise alguses pidasid roomlased sellest pikantse mekiga maiuspalast vägagi lugu, ehkki seda ei kutsutud veel Roquefortiks. Umbes aastal 400, kui röövvõimud rüüstasid maakohti, seati Combalou mäe jalamil asuvale väikesele linnale ümber tugev kaitsevall
Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat
Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV). Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus
arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk). Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul.
sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja korterites leidub hallitus, mis toodab eoseid mida me õhust sisse hingame
hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S. termofiilse ja Lb.bulgaricus segu 1:1 suhtes. · Keefiri alkoholisisaldus kuni 1%. Starter - L. Iakti ja Lb. Delbrueckii subsp. · Kumiss sarnane keefiriga, kasutab mära piima.Kuni 2% alkoholi Lihatooted · Fermenteeritud vorstid piimhappekäärimine · Peenestatud liha segatud rasvaga, soolaga, soolamislisanditega (nitraatide / nitritite), suhkruga ja maitseainetega .
Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman. 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Sel ajal ei olnud see midagi ebatavalist, sest hallitused lendlevad kogu aeg õhus. Kuid lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse vahetus läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhalliks kasutatakse muide paljude juustude valmistamiseks nagu näiteks Brie, Camembert, Roquefort)) nimetas ta aine penitsilliiniks. Antibiootikumide tootmine saigi suurema hoo sisse Teise maailmasõja ajal ning eriti peale seda. Siis oli enimkasutatud antibiootikumiks penitsiliin, mille tootmise metoodika töötasid välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal
pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed laktokokid, pärmseened, äädikhappebakterid. 29. Hallitusseente kultuuride juuretised Piimatoodetel-Penicillum. Penicillum camembert:puuvillataolised kolooniad, valged, suur hulk viljatuid hüüfe, vähe spoore. Geotrichum candidum'i-opt.t 25 kraadi, ph5,5suurem keedusoola tundlikus. Penicillium roqueforti-snihallitusjuustudes.opt 35 kraadi., ph 4. 30. Juuretiste valmistamine hallitusseente kultuuridest Grupid: Penicillum candidum'i, camembert'i, Geotrichum candidum'i, Penicillium roqueforti.Tüved on saadud pehmete hallitusj.tootvast tööstusest või labora.tingimustest. Valmistatakse:spets nõudes valitud kultuuride pindkultiveerimisel või fermentaatoris vedelsöötmes kasvatamisel. Pärast spooride väljakasvatamist toimub spooride eraldamine mütseelist jahvatamise teel
(1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud. Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid.
fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). *Aromaatse rea amiinohapete lõhustamise vahesaadusena moodustuvad fenool, skatool, indool ja teised
(1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud. Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid.
Nad kannatavad hästi keskkonna suure mat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Se ep ärast saavad nad areneda ka soolastel ja hapudel toiduainetel ning k ül mutushoonetes ja jääkeldrites hoitavatel toiduainetel, eriti suure ma niiskuse korral. Toiduainetööstuses on hallitusseened suure tähtsuse ga. Mõned neist on kasulikud, näiteks tarvitatakse juustutööstuses juustu val mi mise m õjutamiseks hallitusseeni perekondadest Penicillium ja Mucor; nende toimel o mandavad vastavad juustuliigid teatava kindla maitse ja l õhna. Penicillium´i ühest liigist val mistatakse antibiootikumi penitsilliini, mida m editsiinis m ädaste ja põletikuliste protsesside ravi miseks laialdaselt rakendatakse. Paljud hallitusseened on majanduselus negatiivse tähtsuse ga, sest nad põhjustavad toiduainete rikne mist, muudavad nende väljanäge mist ja annavad neile eba m e eldiva leha
Õied lõigatakse, jättes sibula mulda Varre alumine osa puhastatakse 10-15 cm ulatuses lehtedest Sorteeritakse kimpudesse ja säilitatakse 2-3º juures kuivalt 1-2 päeva Kui säilitusaeg venib pikemaks, on soovitav liiliad asetada 2-3 cm ulatuses puhtasse külma vette Haigused jms: Hahkhallitus(Botrytis elliptica) Laigud lehe servades – madal pH Penitsilloosne mädanik (Penicillium sp.) Lehtede põletus, kõrvetus Pungade varisemine ja kuivamine Toitainete vajadus, väetamine: Enne istutamist 3-4 nädalat teha põhjalik mulla analüüs. Soovitav toiteelementide vahekord võiks olla järgmine N:P:K 12:10:18. Seda on soovitav anda 3-4 kg 100 m²-le, pool istutuseelselt ja pool esimeste võsude ilmumise ajal. Kasvuaegsel väetamisel kasutada analoogse toitainete vahekorraga kompleksväetise 0.1-0.2% lahust. Lisavalgustus, varjutamine:
nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained
Rakud paljunevad jagunemise teel, mille käigus tekib ühest lähterakust kaks lammas Ovis aries 54 Neurospora crassa 14 identset tütarrakku. On olemas kahte tüüpi raku jagunemist. Ühte tüüpi laulusääsk Culex pipiens 6 Penicillium species 8 jagunemise tulemusel moodustuvad uued rakud, mis on vajalikud organismi siga Sus domesticus 38 kasvamiseks ja igapäevaselt kahjustuste või haiguste tõttu surevate miljonite siidiliblikas Bombyx mori 56 * kromosoomiarv varieerub või pole täpselt rakkude asendamiseks. Sellist raku jagunemist nimetatakse mitoosiks. simpans Pan troglodytes 48 teada
Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica
perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina. 84 Paraseksuaalset hübridisatsiooni on üldiselt peetud liigisiseseks mehhanismiks, kuid rohttaimede endofüütidel ja arbuskulaarset
veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle delikaatne maitse on väga meeldiv. Nõnda sündis Penicillium roquefort'i müstilisest alkeemiast, niiskuse ja kuivuse õrnast tasakaalust kuivanud leivatükil nagu imeväel Roqueforti juust. 7.2 Sinihallitusjuustu ajalugu Maailmas on vaid üks koht, kus valmistatakse tõelist, algupärast sinihallitusjuustu, mis. Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor valmis esmakordselt ühes koopas Roquefort-sur-Soulzoni lähedal 4. juunil 1070. 31. augustil 1666 sai Roqueforti juust
Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa kantserogeen, mis suurendab maksakasvaja tekke tõenaosust nii imetajatel, kaladel kui ka lindudel. · Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka teratogeneesi (kutsub esile embruo kahjustused) indutseerimisega, mis on tingitud nende võimest läbida platsentaarset barjääri. Ohratoksiin (OTA) Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Ohratoksiin A'd leidub koikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes - teraviljades, kohvi- ja kakaoubades, kuivatatud puuviljades, viinamarjamahlas, veinides, olles ning maitseainetes. Ohratoksiin A satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates (korint, harilikud rosinad, sultanirosinad) on sageli avastatud kõrge saastumise tase. 23. Botulismi toksiin.
(NT: Oscillatoria; Leucothrix) Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. (NT: Penicillium- hallitusseen) Omapäraselt paljuneb üks suurimaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta
kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega) aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid
Alkohoolsete jookide almimine sõltub lisaks bakteritele ka pärmiseente elutegevusest 2. Milles seisneb biotõrje? Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. 3. Kes avastas penitsilliini, mis see on? Penitsilliini avastas Alexander Fleming. Penitsilliinid on antibiootikumide klass, mida saadakse perekonna Penicillium seentest. 4. Nimeta rakendusbioloogia lähtekoht. Maaviljelus ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. 5. Millel rajaneb toiduainete hapnemine? Toiduainete hapnemine rajaneb peamiselt piimhappebakterite tegevusel. 6. Milliseid töötlusi nimetatakse biotehnoloogiliseks? Biotehnoloogiliseks töötluseks nimetatakse näiteks mitmesuguste juustusortide valmistamist hallitusseente ja bakterite abil ning alkohoolsete jookide valmistamist
metaboliidiga organismis, misjärel molekul vereproovis või piimas detekteeritakse. (Bryden, 2007) 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades. Hinnanguliselt on veerand maailma viljasaagist mükotoksiinidega saastunud, ning paljudes 6 piirkondades on mükotoksiinidest vaba loomasööta kasutada praktiliselt võimatu. Meie kliimavöönd on sobilik Fusarium ja Penicillium spp. kasvuks. Eestis on loomasöödast leitud ohratoksiini, zearalenooni ja aflatoksiini, harva ka deoksinivalenooli, rohkem saastatud on olnud kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid: konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen
Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Muld on looduslikuks elu- ja toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Nad leiavad sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime, aeratsiooniaste jt. Oluliselt
Viimased uuringud on näidanud, et kuigi 20% kirjeldatud seentest on arvatud olevat mittesuguliselt ja klonaalselt paljunevad, esinevad ka neil rekombinatsioonid (Taylor et al., 1999). Selle üheks põhjuseks võiks pidada meiootilistele ehk sugulistele rekombinatsioonidele alternatiivseid mitootilisi ehk somaatilisi rekombinatsioone. Paraseksuaaltsüklis toimuvat mitootilist geenisiiret on põhjalikult uuritud seoses penitsilliini tootmisega. Pärast pintselhalliku Penicillium chrysogenum hüüfide liitmist nende haploidsed tuumad liituvad sagedusega 1 x 10–8 – 2 x 10-6. Nendes liitunud tuumades toimub mitootiline ristsiire sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 iga tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Viimane arv võimaldab hinnata selle seene diploidina jagunemise võimet. Saades diploidseks, üks tuhandest kuni üks viiekümnest jaguneb rekombinantsena, oskamata jaguneda nii, et tema kromosoomid säilitaksid oma identsuse tütarkromatiidide lahknemisel
annaabi.ee 
