Clostridium botulinum Botulismus (ld.k) Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk
ESCHERICHIA COLI Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest CLOSTRIDIUM BOTULINUM Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine
...............3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6 2 1. Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 1.1 Salmonella Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos.
Iseseisev töö „Haigustekitajad“ Botulism Madli Reesalu Haigustekitaja olemus Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus. põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub mürk organismi 2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid
nahainfektsioonid, näiteks nagu vistrikud. escherichia coli escherichia coli on vardakujuline bakter. Enamik escherichia coli tüved on ohutud ,kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi . Bacillus cereus Bacillus cereus on endeemiline , pinnase-elamu, Gram-positiivsed, rod-kujuline,beeta hemolüütiline bakter. Mõned tüved on ohtlikud inimestele ja põhjustavad toidust haigust, samal ajal kui teised tüved võivad olla kasulikud näiteks probiootikumide loomadele. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on Gram-positiivsed,varraste kujuline bakter , mis toodab Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus Aspergilluse liigid on väga aeroobsed ja leidub peaaegu kõigis hapnikurikkas keskkonnas, kus tavaliselt kasvavad hallitusseened pinnal, mis on tingitud kõrge hapniku pingest. Aspergillus'eliigid on olulised meditsiiniliselt kui ka kaubanduslikult.Mõned liigid võivad
iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. 2) Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on gram- positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga
.............. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus.................................................................................................. 2 1.6.Clostridium botulinum...................................................................................... 2 1.6.1. toidubotulism......................................................................................... 3 1.6.2.Haavabotulism........................................................................................ 3 2.Hallitused............................................................................................................ 3 2.1.Aspergillus..........................................
peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust. Haigusnähud:kõhuvalud, oksendamine, nõrkus, iiveldus ja krambid. ESCHERICHIA COLI Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid
teatasid taudipunktis, makaronid ja juust on valmistatud piimapulber osutus allikaks bakter. Pikaajalised toidumürgituse on sageli seotud liha või köögivilja sisaldavate toitude pärast küpsetamist. Bakter on eraldatud 50% kuivatatud oad ning teravilja ja 25% kuivatatud toiduained, nagu vürtsid, maitseainete segud ja kartul. Clostridium botulinum- On Gram-positiivsed, varraste kujuline bakter. Botulismi toksiini tekitab mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30 36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened
· Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid:
Chlamydia - + + Chlorobium - + + + Chloroflexus - + + + Chromatium - + + Clostridium botulinum + + + + + Clostridium tetani + + + +
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
• Halvaks läinud • Pese korralikult kõik puu- toiduained ja juurviljad enne söömist • Ära osta tähtaja ületanud või sellele lähenevat allahinnatuid tooteid Suuremas ohus on • Immuunpuudulikkusega inimesed • Rasedatel • hormoonravi saavad inimesed Botulism • Lihashalvatusega kulgev haigus • põhjustab Bakter Clostridium botulinum Botulism Nakatumine Ennetamine • toksiiniga saastunud toidu söömisel • Keeta hoidiseid vähemalt 10 minutit • Suitsutatud toidud 100°C juures • Konserveeritud toidud • Jälgides, mida sööd • Kuivatatud toidud Kasutatud materjal • http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&si su=disease&did=796 • https://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Haigused_ja
nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas, näiteks õigeaegselt tervisekontrolli tarbitud vee ja toiduga, pakkudes töötajatele individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, luua
leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Bacillus cereus on aeroobne spoore moodustav ja toksiine produtseeriv bakter, mida tihti esineb madalas arvukuses nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas ja piimatoodetes. Põhjus selles, et B. cereus on looduses laialt levinud, s.t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus, loomade allapanus jne. Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Hallitused Aspergillus Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Aspergilluse liikidest võib
BOTULISM Botulismi tekitab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine e toksiin. Vastumürgi puudumisel lõpeb surmaga. Tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus. Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid e virgatsained, mille tulemusena tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood 18-36 tundi. Sümptomid Põhisümptomiks on halvatus, mis a...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb botulismi,kuidas ja millest ta tekib, sümptome ning kuidas vältida. Valisin referaadi teemaks botulismi, kuna sellest haigusest on vähe räägitud, samas on tegu väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi ...
......................................... 11 3.1 Kliinilised ilmingud ........................................................................................................ 11 3.2 Clostridium perfringens.................................................................................................. 11 3.3 Clostridium tetani ........................................................................................................... 12 3.4 Clostridium botulinum .................................................................................................... 13 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 16 JOONISTE JA TABELITE LOETELU Joonis 1
6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3
Bacillus Cereus bacillus Cereus bakterit on palju maas, vees, taimedes, õhus ja tolmus. Neid leidub veel inimeste ja loomade soolestikus ja ka toiduainetes. Tavaliselt inimene saab selle bakteri lihast, riisist, piimatoodetest või köögiviljadest. Bakteri saanud inimene oksendab või tal on kõhulahtisus. Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid o...
coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7
Nitrit pärsib arengut Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. Botulism Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha jms
mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer). Botulism Botulismus (ld.k)
13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged.
tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel
paranemiseni puhtana ning vältida isiklike tarvete, näiteks pardlite ja käterätikute jagamist. Kui te nakatute MRSA poolt põhjustatud nakkusesse, küsige oma arstilt või meditsiiniõelt, milliseid hügieeninõudeid teie ja teie pereliikmed peavad haiglas ning kodus järgima. BOTULISM ALLIKAS: VIKIPEEDIA Mine: navigeerimiskast, otsi Botulism Klassifikatsioon ja välisallikad Botulismi tekitaja Clostridium botulinum Ladinakeelne Botulismus nimi RHK-10 kood A05.1 RHK-9 kood 005.1 DiseasesDB 2811 MedlinePlus 000598 eMedicine med/238 emerg/64 MeSH C01.252.410.222.151 Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks........................
Marutõbi Püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Botulism Haigus, millesse sureb aastas üpris suur hulk inimesi ning mis levib bakteri Clostridium Botulinum bakteri kaudu toidu, haava ning soolestiku teel. Süüfilis 3-staadiumiline nakkushaigus, mis kahjustab elundkondi nagu süda, Viirushaigus (5) luustik Bakter (5) ning nahk. Haugusjuhtumite arv on viimase 18. aastaga
toiduainet (eelkõige liha ja desinfitseerimine. Tagad Efektiivne näriliste tõrje. piim) tarbimist. nõuetekohane hügieen toidukäitlemisel ja tarbimisel ning toidu korralik läbiküpsetamine Muu oluline info Clostridium botulinum Clostridium Bacillus cereus Staphylococcus perfringens aureus Optimaalsed pH 4,6 -5 Optimaalne temp on 41- Osad tüved kasvavad 4- Kasv ilmneb 7-48°C kasvutingimused optimaalne temp on 35- 45°C. Kõige 5°C juures, mitte aga juures (optimaalne 30- 40°C. intensiivsem on 43- temp.37°C
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul. Vajalik bakteri ...
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisa...
moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid Clostridium botulinum, (aga ka C. baratii ja C. butyricum). Mürgil on seitse alatüüpi, mida tähistatakse tähtedega A kuni G. Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS...........................................
Mittespetsiifiline transduktsioon -- faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon -- toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag). Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale
ÕPIMAPP Anet Aunapuu TT11 LISAAINED Lisaained ehk E ained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist parandada välimust struktuuri, koostist maitset või lõhna või mõnda muud omadust Lisandid on loodusliku päritoluga komponendid, mida lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldat...
hoolikalt pesta. · Korralikult pesta käsi · Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. Toidumürgistuste vältimine Mõiste toidumürgistus sisaldab nii ägeda kuluga haigusi, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja oksendamine kui ka haigusi, mille sümptomid pole seotud mao- ja sooletraktiga. Näiteks: botulism on raske mürgistushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium botulinum saastunud toit. Haiguse tunnusteks on valguse kartus, peapööritus, üldine nõrkus, suu kuivamine, peavalu, nägemis, kõne, neelamis ja hiljem kesknärvisüsteemi häired. Toitu on võimalik saastumise eest kaitsta · säilitada toitu kaetuna kui see on võimalik · ära kasuta sobimatuid ja mitte korras seadmeid · ära kasuta määrdunud lappe, eelista ühekordseid lappe · puuduta toitu kätega ainult hädavajaduse korral, eelista töövahendeid
Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis kulgeb lihashalvatusega (loid paralüüs). Põhjustaja Clostridium botulinum. Antraksi põhjustaja Bacillus anthracis. Bacillus anthracist kasutatakse ka biorelvana- nakatab nii inimest kui kariloomi. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospoore saab hävitada piisava kuumuse juures (autoklaavimine), kiiritusega(ioniseeriv kiirgus), keemiliselt (formaldehüüt) Endospooride-taolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid.
Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16. Cl. botulinum Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu
Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16. Cl. botulinum Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu
seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid
1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio
Lüsogeenia on spetsiaalset tüüpi latentne viiruinfektsioon, mille käigus faagi genoom replitseerub profaagina integreerituna bakteri genoomi. § Mõned mõõdukad faagid sisaldvad bakterite geene, mis pole seotud lüüsi või lüsogeeniaga. Taoliste geenide kandumine bakteritele on transduktsioon, tulemus aga faagi konversiooniks näiteks difteeria toksiini geen > C. diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. §
sümptomaatiline ravi. Profülaktikas korralik haavahooldus, profülaktiliste antibiootikumide mõistlik kasutamine. C. tetani. Ravi vajab kirurgilist sekkumist, antibiootikumravi (metronidasool), passiivset immunisatsiooni antitoksilise seerumiga, vaktsineerimist toksoidiga. Profülaktikas vaktsineerimine toksoidiga, buusterid iga kümne aasta tagant. Bakterid mõmm :) 05/06 Clostridium botulinum, Clostridium difficile. Üldist. C. botulinum. G+ spoore moodustav pulk, range anaeroob. Nõudlik kasvutingimuste suhtes. 7 erinevat botulismitoksiini (A-G). Inimpatogeensed tüved toodavad lipaasi, söövad piimavalku, hüdrolüüsivad želatiini, fermenteerivad glükoosi. C. difficile G+ spoore moodustav pulk. Range anaeroob. Epidemioloogia. C. botulinum Üldlevinud, spoore pinnases üle maailma. Inimpatogeensed toksiine A, B, E ja F tootvad. Imikubotulism on sagedasem kui muud vormid. C
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Si...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute i...
ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon -- toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag) ja bakterirakk satub lüütilisse tsüklisse.Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24.Transformatsioon Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus.
mehaaniline töötlemine 10 kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua 11 kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 80C või alla 630C ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku:...aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal Osa baktereid (tuberkuloositekitaja) Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku:...anoaeroobsed... Clostridium botulinum Clostridium perfringens Bifidibacterium Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendisse pakendatud toiduainetes. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: Salmonella enteritidis Shingella Escherichia coli Staphylococcus aureus NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist , kuid ei taga ohutust.
glükogeeni taset) vitamiinide ja mineraalide allikas anti-bakteriaalsed omadused (mett võib kasutada loodusliku antiseptikuna, kuna ta omab anti- bakteriaalseid omadusi) antioksüdant mesi sisaldab nutraceuticals, mis on efektiivsed vabade radikaalide eemaldajad meie kehas millal ei tohi met süüa: alla aastasele lapsele ei tohi anda mett ei toidu sees ega puhtalt. Mesi võib nimelt sisaldada bakteri Clostridium Botulinum kõrgele temperatuurile äärmiselt vastupidavat, "kapseldunud" vormi. Organismi sattununa hakkab see bakter tootma närvitoksiini nimega Botuliin, mis võib väiksel lapsel põhjustada botulismi. Botulism on eluohtlik seisund. mesi on allergen (ei tohi süüa, kui on allergia, sest võib tekkida ülitõsine lobe ja hingamisraskused Diabeetikud peavad mett süües alati arvestama oma igapäevase süsivesikute normiga. AALOE Aaloe on kõigile tuntud potitaim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
