Biokeemia materjal (0)

2. SI- süsteemi põhiühikud :

• Pikkus-meeter
  
• Mass- kilogramm
  
• Aeg- sekund
  
• Voolutugevus- amper
  
• Temperatuur- kelvin
  
• Valgustugevus- kandela
  
• Ainehulk- mool
  

3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus.
4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest.
5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia?
Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi
nähtuseid.
6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis - ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda
7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid:

• Rahvastiku kiire juurdekasv
  
• Atmosfääri saastumine
  
• Happevihm
  
• Maa osoonikihi vähenemine
  
• Kasvuhooneeffekt
  
• Vete reostumine , ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus
  
• Muldade erosioon ning mullaviljakus
  
• Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega
  
• Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine
  
• Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega
  
• Tsivilisatsioonihaiguste levik
  
• Inimpopulatsiooni suurenemine
  
• Inimkonna soovide suurenemine
  
• Tehnoloogiline areng
  
• Looduslikud protsessid
  

8. Globaalprobleemid Eestis:

• Põlevkivi kaevandamine ning põletamine
  
• Liigne metsade raie
  
• Õhusaastumine saasteallikatest
  
• Veereostus
  
• Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine
  
• Läänemere reostumine
  
• Jõgede ja järvede eutrofeerumine
  
• Pinnase erosioon
  

9. Vee omadused:

• Polaarne molekul
  
• Moodustab vesiniksidemeid
  

10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust?
Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist.
11. Puhta aine ja segu erinevus
Puhas aine
Segu- homogeenne , heterogeenne
12. Vee peamised kvaliteedi näitajad:

• Hägusus
  
• Lõhn
  
• Maitse
  
• Värvus
  
• Elektrijuhtivus
  

13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse
Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.
Lahuse pH mõõtmine:

• Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi
  
• Üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide konsentratsioonist lahuses, ja teist võrdluselektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide konsentratsioonist ei sõltu
  
• Mõõtes nende kahe elektroodi potentsiaalide vahet, saab suuruse, mis on otseses sõltuvuses H+- ioonide konsentratsioonist
  

14. Mis on lahus? Lahus on kahest või enamasti mitmest komponendist koosnev homogeenne süsteem. Millest see koosneb? Molaarsus e molekulaarne konsentratsioon ; molaalsus e molaalne konsentratsioon; moolimurd ; mooli protsent; ppm/ parts per million; ppb/ parts per billion ; normaalsus e normaalne konsentratsioon.
15. Lahustumise põhireegel:sarnane lahustub sarnases.
16. Mis on lahustuvus ? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme – lahuseid. Millest see koosneb? Polaarne aine lahustub polaarses lahustis ; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis
17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise

• Protsendiline sisaldus
  
• Ruumalaprotsent
  
• Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon
  
• Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon
  
• Moolimurd
  
• Mooliprotsent
  
• Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon
  
• Massikonsentratsioon e massitihedus
  
• Ppm/ parts per million
  
• Ppb/ parts per billion
  

18. Mis on puhverlahused ? Nimeta puhverlahuste põhiomadusi
Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna.
19. Mida põhjustab vee aluselisus ?
Vee aluselisust põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad.
20. Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid.

• Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees.
  

Ca( HCO3 )2→CaCO3↓+H2O+CO2
Ca(HCO3)2+ Ca(OH)2→2CaCO3+2H2O

• Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus)
  

CaSO4 +Na2CO3→CaCO3+NaSO4

• Üldkaredus
  

3Ca(HCO3)+2Na3PO4→Ca3(PO4)2↓+ 6NaHCO3
3MgSO4+2Na3PO4→Mg3(PO4)2↓+3Na2SO4
22. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes?

• Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsioonaalne nende osarõhkudega: C=KH*P
  
• Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda.
  

23. BHT7 e biokeemiline hapnikutarve on hapniku hulk, mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt 7 päevaga. Puhas vesi BHT˂ 30 mg/l; väga reostunud vesi BHT ˃ 100 mg/l
24. KHT e keemiline hapnikutarve on mingit vett iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerumiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Oksüdeerumise saadused on enamasti CO2, vesi, jt lihtsad anorgaanilised ühendid. Tavaliselt kasutatakse oksüdeerijana kromaate ja permanganaate.
25. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada?
Redoksreaktsioon PbS+2O2→PbSO4. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, kus keemiliste elementide oksüdatsiooniaste muutub- o.a suureneb, kui oksüdeerub ja väheneb, kui redutseerub. Järgneb PbSO4+2H2O→Pb(OH)2+ SO42 -+2H+ . Püriit merevees ( summaarne reaktsioon ) 4FeS2+15O2+14H2O→4Fe(OH)3+ 8SO42-+ 16H+
26. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfäärid
Aeroobne - hapinku juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine ) 1/4“ CH2O “=1/8CO2+1/8CH4.
Anaeroobne- ilma õhu juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4"CH2O“=1/8CO2+1/8 CH4
27. Reovete jagunemine
Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama , on reovesi . Jagunemine:

• Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on omane kõrge bakterioloogiline saastus
  
• Tööstuslikud reoveed - vett kasutatakse tööstuses soojuskandjana, jahutusvedelikuna, lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne
  
• Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine
  
• Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine .
  

28. Ohtlikud ained vees:

• Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr)
  
• Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid , arseen, boor , tsüaanid, tsüaniidi
  
• Orgaanilised saasteained :
  
• Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen , stüreen, ksüleenid, fenoolid , klorofenoolid
  
• Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen
  
• Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan)
  
• Amiinid
  
• Pestitsiidid : 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen)
  

29. Reovee puhastamine
Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Meetodid: mehhaaniline; füsiko-keemiline; keemiline, elektrokeemiline ; bioloogiline. Puhastusprotsessid: primaarne, sekundaarne , tertsiaalne
30. Vee reostumise mõjud keskkonnale:

• Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumist
  
• Vetikate tekitatud hapnikurežiimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist
  

31. Vee reostumise mõjud inimesele:

• Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke
  
• Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta
  
• Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine
  
• Seedetrakti -, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi
  

32. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid
Biodegratsioon ehk biolagunemine - orgaaniliste ainete lagunemine mikroorganismide abil lihtsateks ühenditeks.
Mõjutavad faktorid:

• Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon)
  
• Keskkond
  
• Mikroorganismid (põritolu, hulk)
  
• Aeg
  

33. Biodegradatsiooni efektiivsuse mõõtmine:

• vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus
  
• leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul
  

34. Biodegradeeruvuse määramine:

• degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine
  
• uuritava aine kontsentratsiooni määramine
  

Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu.
35. Millest sõltub saasteainete transport vees?:

• vee liikumine
  
• ainete lahustuvus vees
  
• jaotumine vesi- õhk
  

vesi- tahke aine
36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas
37. Kompleksühendid veekogus
38. Doonor - aktseptorside:

• metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne
  
• ligand
  
• tsentraalioon
  
• ligandid
  
• välisfäär
  

39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused).
40. Kelaat :

• Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme
  
• Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks.
  

41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3→(Ag(NH3)2)Cl PbSO4+4NaOH→Na(Pb(OH)4)+Na2SO4
42. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid:

• Humiinhapped
  
• Aminohapped
  
• Kloriidid
  
• EDTA
  
• NTA
  
• Na- tripolüfosfaat
  

43. EDTA (eteendiamiintertaetaanhape) kasutusala: tööstuses, meditsiinis, keemias (laboris)
44. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbrile? Millel põhineb nende toime?

• Leelismetallide karbonaadid . Silikaadid, ortfosfaadid- moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
  
• Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksmoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks.
  

45. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkes faasis?

• Toksiliste raskmetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel
  

• Ligandi konsentratsioon vees
  
• Kelaatkompleksi stabiilsus
  
• pH
  
• Lahustumatu metalliühendi iseloom
  
• Teised metalliioonid
  

46. Huumus - suurem osa taimsest materjaalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest. Sellise lagunemise lõpp- produktid on huumus ja CO2. Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa. Huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta.
47. Humiinhape on makromolekulide kompleks , fenoolse struktuuriga polümeerid, mis on võimelised moodustama metallidega kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks: pinnases mineraalide transportimiseks.
48. Rauakompleksid:?????????????POLE KINDEL

• Raud(II) sulfaat (odav ja efektiivne)
  
• Raud(II) kompleksid : suurem lahustuvus pH vahemikus 3-7
  
• Foolhape (rasedusel)
  

49. Õhu füüsikalised omadused:

• Toatemperatuuril gaasilises olekus
  
• Värvusetu
  
• Lõhnatu
  
• Maitsetu
  
• Kokkusurutav
  
• Ei juhi elektrit
  
• Tihedus roo= 1,226 kg/m3 (15 kraadi juures)
  
• Normaalne õhurõhk 760 mmHg
  

50. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga
Ruumid: tubakasuits , CO2, CO, tahm ja suits, Nox, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt), asbest , radoon, osoon .
Välisõhk: looduslikud- vulkaanid ja metsa-põlengud, inimtekkelised : energiamajandus ja tööstus, transport, põllumajandus, jäätmekäitlus.
51. Millest sõltub saasteainete levik õhus?:

• Allikad
  
• Difusioon, hajumine
  
• Õhumasside liikumine
  
• Aine tihedus ja osakeste mõõtmed
  
• Aine stabiilsus- püsivus
  
• Aine reaktsioonivõime
  

52. Nimetage tuntuimad redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Oksüdeerijad- kloor, broom , hapnik, lämmastikhape, kaaluimpermangaat, kaaliumdikromaat jt. Redutseerijad- vesinik , süsinikdioksiid, süsinik, metallid, jodiidonnid, sulfiidioonid jt.
53. Redoksreaktsioonid keskkonnas :

• Reovee puhastamine
  
• Fotosüntees
  
• Metallide korrosioon
  
• Metaani tekkimine
  

54. Toiteainete ärastamine veest:
Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel)+2O2+H2O→2NO3(vedel)+2H3O+
Denitrifikatsioon 4NO3+5CH2O+4H3O→2N2+5CO2+11H2
55. Mis on redokspotentsiaal ? Kui suurt energiat peame rakendama, et viia elektron ühelt elektroodilt teisele.
56. Mis on o.a? Määra o.a aste etteantud ühendites
Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis. Nt Br: +35/2)8)18)7) ja siis kastid nooltega suunatud üles ja alla.
57. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone
58. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil?
59. Mis on elektroni aktiivsus? H2→2H++2 elektroni E0=0V
60. Mida iseloomustab pE? Kui H ühikulise konsentratsiooniga lahuses on tasakaalus H2 rõhul 1 atm on selles keskkonnas elektronide aktiivsus 1.

• pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi
  
• Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused
  
• Madal pE- redutserivad tingimused
  
• pE-pH diagrammid võimaldavad iseloomustada vee/mulla peamisi omadusi
  
• pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida
  

61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel.
Tõrje: metalli isoleerimine väliskeskkonnast; katoodkaitse; protektorkaitse ; katmine korrosioonikindlama metalliga; inhibiitorite kasutamine. Vahendid: polümeeri vesilahus , vahekiht .
62. Maakoore koostis: SIO2, Al2O3, CaO, MgO, Na2O , FeO. K2O, Fe2O3 , H2O, TiO2 .
63. Mulla koostis:

• Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus
  
• Mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest
  
• Mulla tähtsaim omadus on viljakus
  
• Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett.
  
• Mulla teke on vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega
  

64. Mullatekkeprotsess
65. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas:

• Huumus
  
• Rasvad , vaigud ja vahad
  
• Sahhariidid
  
• Lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid
  
• Fosforiühendid
  

66. Mulla füüsikalis-keemilised omadused:

• Happesus
  
• Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest
  
• Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse
  

67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda?

• Põllumajandusest:
  

• lämmastik-, kaalium - ja fosforväetised
  
• Pestitsiidid
  

• Tööstus ja energia tootmine:
  

- metallurgiatööstusest
- kaevandustegevuse jääkidest
- jäätmehoidlatest
- kütuse põletamisest
- mikroelektroonika tööstusest

• Transport:
  

- Teede hooldusest
- Autokütuste kaudu

• Kodumajapidamine:
  

- Reovesi, olmekeemia , väetised, värvid, lakid , kütmine
68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH)
PAH-id e polüaromaatased süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. Osa nensest ühenditest on loomkatsete käigus saadud tulemusel toksilised ja kantserogeensed, mistõttu nende esinemine toidus peaks olema kontrollitud ja välditud. PAH-id on üldiselt vees vähelahustuvad keemilised ühendid, mis absorbeeruvad kergesti orgaanilisse ainesse aga võivad laguneda ultraviolett kiirguse toimel.
69. Polükloreeritud bifenüülid (PCB)
Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temp muutustele. Kogunemine keskkonnas, kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatoristes. PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha. Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suures kontsentratsioonides.
70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC)
VOC-d on levinud pinnas ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades.
71. Raskemetallid: Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt.
72. Pestitsiidid
73. Mullareostuse mõju elusorganismidele: mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud; populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas.
74. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon , ioonvahetus, lenduvus , red-ox reaktsioonid.
75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1*10-9m.
Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused , mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palju silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1-100nm.
76. Mis on pindpinevus ? Pindpinevus e pinna vabaenergia töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
77. Mis on adsorbtsioon? Adsorbtsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarside jõudude toimel tahke keha pinnale.
78. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
Hüdrofoobsed- veekeskkonnas hüdrofoobsed
Hüdrofiilsed- kõrgmolekulaarsete ühendite lahused
79. Lahuste stabiilsus- mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)?
80. Mis on kolloidkeemia ? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme?
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihusüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6-10-9.
81. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? NT
82. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused?
83. Millised on agregaatoleku järgi jagatud disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme.
84. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid?
85. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused:

• Dispersse faasi mittelahustuv või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas
  
• Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu
  
• Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil.
  

86. Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel.
87. Tyndalli efekt- kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses simaga nähtav valhuskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte.
88. Mitsellidseks nim molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel.
89. Absorptsioon ja adsorptsioon
Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal , nim seda adsorptsiooniks.
Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse , on tegu absorptsiooniga.
90. Analüütiline keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine.
91. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs
Kvalitatiivne analüüs- millised ained on uuritavas objektis sees?
Kvantitatiivne analüüs- kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees?
92. Analüüsiobjekt ja proov
Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me keemilise analüüsi teel määrame.
Proov on osa analüüsiogjektist, mida kasutatakse analüüsil.
93. Analüüt ja maatriks
Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määata soovime .
Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüs.
94. Kromatograafia põhimõte
Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segades ainete eraldamiseks üksteist. Ta on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on.
95. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt
Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala, piigi kõrgust.
96. Kolorimeetria
Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline. Ühendi kontsendratsioon lahuses määratakse värvuse tugevuse järgi kas silmaga või fotomeetri abil. Mida intensiivsem on värvus, seda suurem on elemendi kontsentratsioon lahuses, ja vastupidi. Kui kahe täiesti ühesugustes tingimustes oleva ning ühte ja sama värvilist ühendit sisaldava lahuse värvused on ühesugused, siis on ka vastava elemendi konsentratsioon nendes lahustes ühesugused.
97. Analüüsimeetod ja –metoodika:

• Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess
  
• Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks
  
• Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks
  

98. Analüüsi etapid:

• Meetodi/metoodika valimine
  
• Metoodika valideerimine
  
• Proovi võtmine
  
• Proovi jagamine identseteks alamproovideks
  
• Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine
  
• Segajate mõju elmineerimine (eraldamine või modifikaatorite/ maskeerijate lisamine)
  
• Kalibreerimisproovide või- lahuste valmistamine
  
• Analüüsiaparatuuri kalibreerimine
  
• Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis
  
• Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine
  

99. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile, st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada.
100. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Proov tuleb viia aparaadi jaoks sobivale kujule .
101. Gravimeetria ja titrimeetria erinevus
Garvimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel. Jagunevad: sadestusmeetodid ja aurustusmeetodid.
Eelised:

• Absoluutne meetod, reaktiivi täpse konsentratsiooni teadmine pole vajalik
  
• Aparatuur lihtne, hästi hooldatav, odav
  
• Tundlikkus ja täpsus piiratud ainult lahustuvusest tingitud kadude ja kaasasadenemisega: analüüdi sisaldus üle 1 % proovis üks täpsemaid meetodeid
  
• Kalibreerimine puudub
  

Puudused:

• Suhteliselt aeganõudev
  
• Kasutatud reaktiivid on reeglina selektiivsed, mitte spetsiifilised : probleemid keerulisemate süsteemidega
  
• Tundlikkus ja täpsus: analüüdi sisaldusel alla 0,1 % pole reeglina kasutatav
  
• Ei ole automatiseeritav
  

Titrimeetria eesmärk on lahuse konsentratsiooni määramine. Vahend lahuste mahtude täpne mõõtmine, tingimus määratava aine täielik reageerimine st. reaktsioon kulgeb lõpuni.
Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi reaktsioonil ainega, mille konsentratsioon on täpselt teada.
102. Metoodika avastamis- ja määramispiirid
Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida.
Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata.
103. Primaarne ja sekundaarne saaste
Primaarne ehk esmasteks saasteaineteks nim neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti.
Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena.
104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju?
Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine .
Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine , troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused.
Globaalne, Regionaalne, Lokaalne .
105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus)
106. Saasteainete klassifikatsioon( agrekaatolek , ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus)
107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse.
108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu; ekspositsiooniaeg-lühi/pikaajaline; eksponeeritud individuaalsed omadused.
109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele:

• Otsene ja kaudne mürgisus
  

• Otsene- toksikant kutsub organismi sees esile biokeemilisi muutusi
  
• Kaudne- mürkaine faktoreid, mis ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud
  

• Pöörduvat ning pöördumatut
  

• Püsiv toime- võib tekkida eelkõige sellistes kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk
  
• Pöörduv toime- kui uuenemisvõimelistes kudedes on kemikaalide tekitatud kahjustused kergemini ravitavad
  

• Mõjupiirkonna järgi
  

- Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas
- Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma ning levima organismis otsesest kokkupuutekohast eemale.
110. LD50 - kasutatakse rohkem imetajate- kaasa arvatud- toksikoloogiliste uuringute käigus.
111. Akuutne ja krooniline mürgisus:

• Lühema- või pikemaaegsed muutused ökosüsteemis
  
• Ainete akuutsed toksilised omadused on tavaliselt hõlpsamini mõõdetavad kui kroonilised taimed
  
• Akuutne mürgisus esineb nt toornafta sattumisel keskkonda
  
• Krooniline mürgisus, mille eelduseks on pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda, võib omada suuremaid ning kindlasti salakavalamaid toimeid kui akuutne mürgisus
  
• Sellised juhtumid esinevad nt erinevate tööstusettevõtete mürgiste ainete nõrgumisel keskkonda.
  
• Sellisel juhul mõjutatakse keskkonda kahjulikult ainete endi madalate konsentratsioonide poolt ning taastumisvõimaluse puudumisega, sest nende reoainete juurdevool on pidev ning kauakestev.
  

112. Mürgisuse testimine:

• Kroonilised testid võivad kaasata üksikuid või arvukaid liike
  
• Akuutsed testid, mis hõlmavad ainult lühikese perioodi selles testis osaleva oganismi eluperioodis
  
• Kuna paljud akuutsed testid võtavad tavaliselt aega 24 tunnist kuni mõne päevani, siis mida kauem on see katseorganism elanud, seda väiksemat osa tema elueast need tulemused hõlmavad
  
• Kroonilised testid, mis on kavandatud kestma teatud pikema osa katseorganismi eluperioodist, aga samas ei hõlma nad mitmeid põlvkondi
  

113. Ökoloogilise riski hindamine:

• Toksikandid on ainult ühed ained, mis võivad ökosüsteemi ebadoodsalt mõjutada
  
• Teised- tulekahjud , ioniseeriv kiirgus, geneetiliselt muundatud või võõrorganismid
  
• See protsess, kusuuritakse ühe või mitme stressori võimet tekitada ebasoodsaid mõjusid, nim ökoloogilise riski hindamiseks
  
• Riski hindamine baseerub teaduslikul uurimusel ning on mõeldud otsuste langetamiseks
  
• Järelikult võib ühe kemikaali, mis teaduslike riskihinnangute põhjal on elusloodusele väga mürgine, kasutamist lubada, kui ta on majanduslikult tähtis või kui tema suurte hulkade keskkondasattumise võimalus on minimaalne
  
• Sisepõlemismootor on vaieldamatu süüdlane suurte koguste erinevate toksikantide paiskamises atmosfääri