Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmenda...
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni t...
.....................................................................................4 1.1 Toidu suhtes esitatavad nõuded........................................................................................4 2. Ekstraheerimine..................................................................................................................5 3. Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid........................................ 6 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................................................10 3 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded 1. TOIDUSEADUS 1.1 TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED § 18. Abiaine
Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109
neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu
(2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud ja maitseaine). viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada. (2) Toidus lubatud lõhna ja maitseainete loetelu (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna ja lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus . (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende Valitsus. ainete kasutamise ja valmistamise tingimused
lapsega naist saab tööle rakendada viimasel juhul kui kõik teised töötajad on tööle rakendatud ja tööjõust jääb puudu, ületunnitööl rakendatakse samu põhimõtteid mis öötöö puhul. 2. Seoses erakorralise tellimuse täitmisega soovis tööandja töötajaid tööle rakendada kolmel päeval peale tööpäeva lõppu. Kuidas toimub ületunnitööle rakendamine. Keda ei saa rakendada. Millised on ületunnitöö piirnormid ja kuidas selline töötamine kompenseeritakse Ületunnitöö toimib poolte kokkuleppe põhimõttel, rakendada ei saa alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat, piirnormid nädalas kogu tööaeg 48t, 4 kuulises arvestusperioodis, täiendavalt võib töötajat, tema nõusolekul, ületunnitööle rakendada arvestusega 52 tundi päevases ajavahemikus. Rakendamisel samad piirangud mis öötöö puhulgi, lisatasu mitte väiksem kui
ABIAINETE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 1. TOIDUSEADUS § 18. Abiaine (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Üheks selliseks toidu käitlemiseks on ekstraheerimine ehk mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist (nt. Diklorometaani eraldamine kohvist või teest, seda on vaja, et eraldada kohvilt või teelt mõru või isegi ärritav maitse.) Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Toiduainetööstuses kasutatavad abiained eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise
risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 § 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas (1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). (2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid.
Kemikaalide ohutus PAH-id on murettekitavad, kuna need on püsivad. Nad ei põle väga kergesti, võivad säilida keskkonnas pikka aega. Individuaalselt PAH-id erinevad käitumiselt. Mõned võivad laguneda väga kiirelt ja sattuda õhku. Enamik ei lagune nii kergelt. Selleks, et kaitsta inimeste tervist PAH-ide kahjuliku mõju eest, on Euroopa Komisjon oma määrusega nr 1881/2006 kehtestanud benso(a)püreeni piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille kõrget saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostused veekogudes). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvates
3 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord". MÄÄRUSED KOHASELT: · Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. · Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. · Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. · Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid
1.1 Seonduvad seadused · väetiseseadus · biotsiidiseadus · ravimiseadus · kemikaaliseadus · jne 4 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE · Kemikaalide omadused · Kemikaalide koosmõju - piirnormid · Kemikaalide kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine, ebaõige kasutamine 5 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine
seisukohast; nõuetekohasuse hindamise meetodid; pakendamis- ja märgistamisnõuded; veo- ja säilitamistingimused. (Toiduseadus §24) 5. Otsige ülesse lubatud toiduvärvide loetelu ja kopeerige link https://www.riigiteataja.ee/akt/74405 6. Kui palju kurkumiini võivad sisaldada erinevad tooted? Kirjuta infoallikas ka? Sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord,“ lisa 2. Toidu seadusandluse alused, iseseisev töö 1. perioodiks 7. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. Missugusest rikkumisest läheb siin juttu
Sellest tulenevalt on meil kulukam tagada inimesele optimaalset temperatuuri tööruumides, kuna selleks kulub rohkem energiat kui piirkondades, kus aastane temperatuurivahemik on kitsam. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Millised on piirnormid? Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö ja füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseeraldusest tööruumis. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20C. Mõju tervisele ja töövõimele? Inimese tervis, töövõime ja ka lihtsalt enesetunne on olulisel määral määratletav miokrokliima ja
perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust; Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; Toitainete rikkust vees (torustikus) Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust; 4. MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES? Coli-bakterite piirnormid jõevees on 1000 PMÜ/100ml 5. MILLISED NÕUDSED ON KEHTESTATUD JOOGIVEELE MIKROOBIDE JA COLIBAKTERITE OSAS? § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0
töökohal" · "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" · "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" · Seonduvad seadused · Väetiseseadus · Biotsiidiseadus · Ravimiseadus · Kemikaaliseadus 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖAJATE TERVISELE · Kemikaalide omadused 5 · Kemikaalide koosmõju - piirnormid · Kemikaalide kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi
kui väikeste lehtedega aedviljadel kuna neil on suurem pind, millele saab sadestuda). Kariloomad ja vabalt peetavad linnud puutuvad PAH-idega kokku peamiselt taimse toidu ning mulla kaudu. PAH-id akumuleeruvad loomade ja lindude rasvkoes. (PAH-ide sisaldus lihas, piimas ja munades pole ülemäära suur, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti.) PAH-ide kokkupuude inimestega peamiselt toimub toidu kaudu, vähesemal määral ka saastatud õhu ja joogivee kaudu. VI. Toksilisus ja piirnormid Madalama molekulmassiga PAH-id on teatud organismide jaoks akuutselt toksilised. “Rasked” PAH-id on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad on genotoksilised kantserogeenid - tekitavad vähki, mutatsioone ja väärarenguid. (Konkreetse PAH-i kantserogeensus sõltub vastava PAH-i molekuli ruumilisest struktuurist). (PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning
KEMIKAALISEADUS REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus Ravimiseadus Töötervishoiu- ja tööohutusseadus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Seaduse kohaselt on ohtlikud kemikaalid töökeskkonna keemilised ohutegurid. Ohtlike kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Töökeskkonna piirnormid Plii ja selle ioonsete ühendid Kantserogeenid ja mutageenid Asbest Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid: • alumiiniumi tootmine • auramiini tootmine • isopropüülalkoholi tootmine • kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus • kivisöegaasi tootmine • koksi tootmine • monomeerse vinüülkloriidi polümerisatsioon
Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l.
võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fe noole olla üle 1g/l.
TOLLIMAKS Mis on tollimaks? • Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele • Sissetoodava kauba koguste piiramine ning eksporditava kauba koguste suurendamine, mõjutades nii nende konkurentsivõimet • Ühekordne, deklareeritav ja määratav maks • Tollimaksumäär on üldjuhul 017% • Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest Mis on tollimaks? • Lisandub ka käibemaks ning aktsiis (alkohol, tubakas, mootorikütus) • 1. mai 2014 • Tollitariifistik TARIC Eesti Tollitariifistik Mida peab arvestama? • Tollimaks lisandub importimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu • Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole ning tollideklaratsiooni ei ole vaja esitada • Käibemaksu tasutakse ka transpordikulult. Mida peab arvestama? • Kui saadetakse midagi kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil, siis ...
tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5. Milliseid nõuded on kehtestatud kraani veele ehk joogiveele mikroobide üldarvu ja coli-laadsete bakterite osad? Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees: Escherichia coli: 0 pmü 100 ml, Enterokokid: 0 pmü 100 ml 6. Kas joogivesi, milles mikroobide üldarv ületab piirnormi mõnekümne PMÜ võrra on joogikõlbulik? Miks
fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin. Neid pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul
perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele. (Allikas: Vikipeedia) 4. Millised piirnormid on kehtestatud kolilaadsetele bakteritele suplusvees? Piirväärtuseks on kehtestatud 1000 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 5. Millised nõuded on kehtestatud kraaniveele mikroobide üldarvu ja kolibakterite osas? Kolibakterite piirväärtus kraanivees – 0 PMÜ/100 ml ning mikroobide üldarv – 100 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 6
Näiteks asorubiin E 122 on EL-s lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud. Erinevates riikides on kasutamiseks lubatud sünteetiliste värvainete arv erinev: Suurbritannias 16, Austrias 10, Kanadas 8, Venemaal 4, USA-s 9. Rootsis ei ole käesoleval hetkel maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid. Ka Leedus ei ole asovärvid lubatud. Enne liitumist EL-ga Soome normid olid märkimisväärselt väiksemad kui EL-i piirnormid. EL-s ja ka Eestis on lubatud kasutada kompvekkides, jäätistes, marmelaadides, närimiskummides, tordikaunistustes ja limonaadides 12 sünteetilist värvainet, sh. ka asovärve. Kasutada lubatud värvide nimekiri muutub pidevalt vastavalt uutele uurimistulemustele. Näiteks 1994. aastal alandati sünteetiliste asovärvide - päikeseloojangukollase E110, asorubiini E122, erkpunase 4R E124 ja pruuni HT E155 - lubatud kontsentratsiooni
neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks on mõnes maades kinnitatud teatud piirnormid, millest allpool lubatakse GMO saastust ja millest ülevalpool tuleb seeme juba märgistada kui GMOd sisaldav. GMO riskianalüüs on põhjalik ja kõik vead muundatud taimelelimineeritakse ja kui seda ei saa teha taime loodusesse ei istutada. Mina arvan, et olla GMO poolt.
tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; 13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. 14.Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? 15. Sisekontroll, milles seisneb? 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 17
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Piia Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" http:/ www.tenteam.ee 1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised) - müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja niiskus, kõrge ja madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad - valgustuse puudused - kukkumis- ja libisemisoht
töönädala, seitse tundi päevas 35-tunnise töönädala, kuus tundi päevas 30-tunnise töönädala, viis tundi päevas 25-tunnise töönädala ja neli tundi päevas 20-tunnise töönädala puhul. Ületunnitööks- loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitöö piiramine (1) Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele ületunnitöö on keelatud arsti otsusega. Ületunnitöö piirnormid Ületunnitöö piirnorm ühe töötaja kohta on 200 tundi kalendriaastas. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Valveaeg-Valveaja kestus mis ei või ületada 24 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu. Valveaja kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõtte...
käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt; 7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. 5. Directive 2004/108/EC - electromagnetic compatibility of the European Parliament and of the Council of 15 December 2004 on the approximation of the laws of the Member States relating to electromagnetic compatibility and repealing. Praegu kehtivad elektromagnetväljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määruses nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ [1]. Tööandja peab tagama, et töötajad jälgiksid täpselt hoiatusi toodetel, kui tegemist on elektromagnetväljadega. Need direktiivid on väga tähtsad ning nendega peab arvestama iga Euroopa Liidu tööandja. Räägitakse, et tehnika ohutuse reeglid on kirjutatud verega
Fenoolide kahjulikkus keskkonnale Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks te...
Määra südame asend (elektriline telg) Südame elekriline telg on 61° Võrdle saadud tulemusi tabelis toodud normväärtustega Kodade süstol P , erutuse levimine siinussõlmest Purkinye kiududesse ning vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit
parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...). Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageenususe ja teiste näitajate suhtes. Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa. Piirnormide kehtestamisel tuginetakse WHO/FAO Lisaainete Ekspertide Komitee soovitatud lisaaine ADI-väärtusele, inimeste toitumisharjumuste uuringute andmetele ning lisaaine kasutamise vajadusele konkreetse toidu puhul. TOIDU LISAAINED Paljudele lisaainetele on kehtestatud aktsepteeritav päeva ne lisaaine piirkogus (ADI). See on lisaaine piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta
Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismi- dele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Fenooli ja areeni võrdlused teiste ainetega ja omavahel: Fenool on tugevam hape kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Fenoolil on suurem reageerimisvõime kui benseenil. Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui areenide üldised omadused. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdruksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski...
• Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse - Õhusaaste vähendamine - Keskkonnakaitse meetmete integreerimine - Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra - transpordivahendite müra lubatud piirnormid ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG • Keskmine eurooplane eraldab 10t CO2, ameeriklane 20t CO2 ja aafriklane 0,7t CO2 inimese kohta aastas. • Argielus aitab kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele: - kodude ja koolide/tööpaikade kütmine - valgustamine - kasutatavate seadmete energiaga varustamine - kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport, käitlemine • Süsiniku ringlust on võimalik kontrolli alla saada, kui igaühe
väljaõpe peab hõlmama eelkõige järgmist: müra ja vibratsiooni kahjulik mõju tervisele; müraga seotud kuulmiskahjustuste ja vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuse varajane avastamine ja nendest teatamine; töötajate tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord; müra ja vibratsiooni mõõtmise ning terviseriskide hindamise tulemused ettevõttes; müra ja vibratsiooni piirnormid ning abinõude rakendusväärtused; töökohas mürast ja vibratsioonist tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad abinõud; kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; töövahendite kasutamine sellisel viisil, et minimeerida kokkupuude nende tekitatava müraga (ohutud töövõtted, töökorraldus, isikukaitsevahendite kasutamine). 6 Kokkuvõte
kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) 17. Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas aitavad kontrollida ohtlike ainetega kokkupuudet töökohal, kehtestades aine suurima (õhu-)kontsentratsiooni, mida saab ohutult lubada. Need on kehtestatud töötajate terviskaitseks, kes peavad oma töökohustuste seas kokku puutuma ohtlikke ainetega. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 18. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale?
tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 24.01.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest (edaspidi optiline kiirgus) tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas, optilise kiirguse piirnormid ja optilise kiirguse mõõtmise kord Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr. 47, 08.04.2010 https://www.riigiteataja.ee/akt/13301754 - Jäätmeseadus - Käesolev seadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded
10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra 85db päevane norm 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; Sissejuhataval juhendamisel annab organisatsiooni töökeskkonnaspetsialist uuele töötajale esmase ülevaate. Esma- ja täiendjuhendamisega tagatakse, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest
2. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 4, 30) 3. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 4. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556) 5. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 38, 234) 6. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord (RTI 2002, 15, 83) 7. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord 1 (RTI 2007, 34, 215) 8. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 (RTI 2007, 34, 214) 9
kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted. See, kui haavatav töötaja
Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Kemikaali ohutuskaart esitatakse REACH-määruse artikli 31 nõuete kohaselt. Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. · Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas aitavad kontrollida ohtlike ainetega kokkupuudet töökohal, kehtestades aine suurima (õhu-)kontsentratsiooni, mida saab 3 2014 Riski- ja ohutusõpetus ohutult lubada. Need on kehtestatud töötajate terviskaitseks, kes peavad oma töökohustuste seas kokku puutuma ohtlikke ainetega.
kollektivseerimise vastu arvati kulakuteks (neilt võeti ära kogu vara ning nad ise saadeti vangilaagrisse või asumisele). Pärast seda süsteemi, seati sisse kaardi- ja talongisüsteem. Miks inimesed vastu ei hakanud? Propaganda lubas, et mõne aasta pärast saabub õnnelik elu! Viisaastak lõppes 1932-1933 suure näljahädaga. Kaardisüsteem tühistati. Teine viisaastakuplaan (1934-938) nägi ette masinaehitusettevõtete (sõjamasinate) rajamst. Kehtisid ühele ostjale müüdavad kaubakoguse piirnormid. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad. Lubadused, et pärast visaastaku plaani saabub edu, osutusid pettuseks. Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdas võimu terrorirezim. Algas maalt välja saatmine või mahalaskmine. Stalin hävtas kõik, kes oleksid võinud ta võimult kõrvaldada. Massiteabevahendid (ajalehed, raadio, ilmikunst, teatrikunst) kuulusid riiklikule aparaadile. Haridus- ja kasvatussüsteem oli täielikult võimude kontolli all. Kultuuriloominguga said
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...
läheduses) Liigub mööda toiduahelaid Mõju vähendamine Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine Kaevandustest ja tööstusettevõtetest eemale hoida (eriti mäendus, eriti Zn) Ei koli Aafrikasse ega Hiina tööstuspiirkondadesse Ei joo liiga palju veini Riiklikul tasandil kokkulepped ja seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27
FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits. tekkimine Aine on keskmise tugevusega alus , reageerib ägedalt hapetega ja söövitab alumiiniumi, tina ja tsinki. Reageerib ägedalt oksüdeerijad ja kloor põhjustab tule- ja plahvatusohtu TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV ei ole määratud TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. aurude sissehingamise kaudu naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD:
T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. PUHKEAEG
aeroobsete tingimuste olemasolu, seega toorvee aeratsioon. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV sotsiaalministri määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid". See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Samuti sisaldab see mikrobioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste näitajate piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
