TOLUEEN Maarja Roolaht 11T Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse
* sulamistemperatuur on *toodedakse naftast võ +5,5 °C küllastumata ühend, kus * tihedus 879 kg/m³ süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed Tolueen ehk *läbipaistev *kasutatakse peamisel metüülbenseen *värvitu vedelik liimides, küünelakkide *iseloomuliku aromaatse küünelakieemaldajates C7H8 või C6H5CH3 lõhnaga
Kasutusala: Provolone-juust, mõnedes maades külmas säilitatavates toiduainets ja kalapreservides. Sellest valmistatakse ka matkajate süütetablette. Keelatud Soomes ja Venemaal. Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest
31,607 +31,410+31,423 X kesk = =¿ 31,480 % 3 Mõõtevigade arvutus. Standardhälve: n ( x i-x kesk )2 , kus n- määramiste arv ; x- katse tulemused ; x kesk - katse tulemuste i=1 SH = n-1 keskmine väärtus. 2 (770-771)2 + ( 772-771 ) +(770-771)2 SH tolueen = =¿ 1,22 3-1 Suhteline standardhälve (SSH): SH SSH = ·100 x kesk RETENTSIOONIINDEK AINE NIMETUS %-LINE SISALDUS SSH, % S (RI)
2 Kromatograafilised andmed ja ainete identifitseerimine Aine tR, min SH SSH A SH SSH w, min RI Aine nimetus 1 3,857 9418318,7 0,135 3,856 9456855,1 0,121 0,001 0,03 % 86550,7 0,92 % 759 tolueen 3,855 9291438,7 0,121 Kesk.v 3,856 9388870,8 0,126 2 4,473 4364962,9 0,084 4,472 4410814,6 0,088
Etüülbensoaat on vees praktiliselt lahustumatu värvitu vedelik, mida kasutatakse parfürmeerias, kuna tal on meeldiv lõhn. Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110
Leida tundmatute piikide retentsiooniindeksid RI PT kasutades lihtsusatud valemit: RI PT =100∗z+ 100∗ [ t R ( x )−t R ( z ) t R (z +1)−t R (z ) ] 2. Võrrelda neid Tabelis 1 olevate indeksitega ja identifitseerida segu komponedid: Aine nimetus Keemistemperatu RI ur (°C) Tolueen 110,6 765 3 Etüülbenseen 136 860 1,4-dimetüülbenseen e p- 138,4 869 ksüleen 1,2-dimetüülbenseen e o- 144 895 ksüleen Isopropüülbenseen 152 927 3
C11 6,134 3,864 C12 6,771 4,501 3.2 Kromatograafilised andmed ja ainete identifitseerimine Aine tR, min SH SSH A SH SSH W,min RI Aine nimetus 1 3,849 9404777,2 0,108 3,847 0,000943 0,025% 9439239,5 12031,436 0,13% 0,107 759 Tolueen 3,845 9454619,1 0,107 Kesk.v 3,847 9432878,6 0,107 2 4,466 4369860,7 0,079 4,464 0,00120 0,027% 4402293,5 10507,203 0,24% 0,084 855 Etüülbenseen 4,461 4412563,0 0,079 Kesk
Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5
Aineklass Funktsionaalne rühm Nimetus(lõppliide) Alkaanid Üksiksidemed - -aan Halogeenühendid - - Alkoholid -OH -ool Amiinid -NH2 -amiin Alkeenid Kaksikside = -een Alküünid Kolmikside -üün Areenid Aromaatine side Benseen(tolueen) Aldehüüdid -CHO -aal Ketoonid O -oon -C- Karboksüülhapped -COOH -hape Estrid -COO- (-üül) aat Amiid O Amiid // -C NH2 Eetrid -O- -eeter
aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. · Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. · keemilised omadused: nukleofiilne tsenter METÜÜLBENSEEN ehk TOLUEEN C6H5CH3 On samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb umbes 111 ºC juures. Teda toodetakse kivisöe ja nafta tarmilise töötlemise saadustest. Tolueeni kasutatakse lahustina, magusaine sahhariini, paljude värvainete, aga ka tugevajõulise lõhkeaine trinitrotolueeni ehk trotüüli (TNT) valmistamiseks. REAGEERIMINE 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl
C8 Oktaan 3,336 2,225 C9 Nonaan 4,673 3,562 C10 Dekaan 6,181 6,07 3.2 Kromatograafilised andmed ja ainete identifitseerimine Aine tR, min SH SSH A SH SSH W,min RI Aine nimetus 1 2,859 0 0 4355272,0 126394,416 2,952 0,14 752 Tolueen 2,859 4354373,5 0,149 2,859 4135902,8 0,145 Kesk.v 2,859 4281849,433 0,1447 2 4,408 0,001 0,035 5782832,2 195689,877 3,448 0,163 880 1,2-dimetüülbenseen ehk
TRINITROTOLUEEN (TNT) TEISED TUNTUMAD NIMED · 2,4,6-TRINITROTOLUEEN · 2,4,6-TRINITROMETÜÜLBENSEEN · 2-METÜÜL-1,3,5-TRINITROBENSEEN · TROTÜÜL ÜLDVALEM C 2H6(NO2)3CH3 SAAMINE KOLM SAMMU TOLUEEN NITREERITAKSE VÄÄVEL JA LÄMMASTIKHAPPE SEGUGA,SAADAKSE MONONITROTOLUEEN SEE OMAKORDA ERALDATAKSE JA NITREERITAKSE UUESTI ET SAADA DINITROTOLUEEN VIIMASEKS SAMMUKS ON DINITROTOLUEENI NITREERIMINE VEEVABA LÄMMASTIKHAPPE JA ÕLI SEGUGA,LÕPPSAADUSEKS ON TRINITROTOLUEEN KASUTAMINE KASUTATAKSE VAHEL REAKTIIVINA KEEMILISTES SÜNTEESIDES AGA ENAMSTI SIISKI LÕHKAINENA TROTÜÜLI LÕHKEVJÕUD ON STANDARDMÕÕT OMADUSED VEES MITTELAHUSTUV
Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C. Teda kasutatakse nii lahustina kui magusaine sahhariini, lõhkeaine trotüüli ning paljude värvide lähteainena. Stüreen ehk vinüülbenseen ehk Etenüülbenseen on vajalik polümeeride tootmiseks.
metüülbenseen 2) Võttes benseeni radikaaliks fenüülmetaan. Teist varianti kasutatakse enamasti sellisel juhul, kui esimest varianti ei ole võimalik kasutada. · Kui areenis on mitu asendusrühma benseenituuma küljes, siis kasutatakse nende nimetamisel ka sõnalisi lühendeid: orto asendusrrühmad 1,2 meta asendusrühmad 1,3(,5) para asendusrühmad 1,4 Leidumine · Areene kasutatkse lahustitena (näiteks benseen, tolueen mürgised vedelikud) · Areene leidub kivisöes, naftas · Füsioloogiliselt aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) · Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes aminohapetes.
aastatest suurenes nõudlus benseeni järele, eriti kasvava polümeeritööstuse tõttu. Benseeni hakati tootma naftast.Katalüütilises reformatsioonis segatakse süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikus 60–200 °C vesinikuga ja juhitakse katalüsaatorile (plaatinakloriid või reeniumkloriid) 500–525 °C ja rõhu 8–50 atm juures. Sellistes tingimustes moodustavad alifaatsed ühendid rõngaid, sealhulgas aromaatseid süsivesinikke.Tolueeni hüdrodealküleerimisel muundatakse tolueen benseeniks. Vesinikintensiivses protsessis segatakse tolueen vesinikuga ja juhitakse kroom, molübdeen või plaatinaoksiid katalüsaatori 500–600 °C ja 40–60 atm juures.Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmisel. Umbes 80% benseenist kasutatakse kolme kemikaali tootmiseks: etüülbenseen, isopropüülbenseen ja tsükloheksaan. Kõige laialdasemalt toodetav on stüreeni lähteaine etüülbenseen. Stüreenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste
Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate
Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures.
kiirendab banaanide küpsemist. Polüeteen (polüetüleen) · Üldkasutatav kristalliinse struktuuriga polümeer. Kõige massilisemalt toodetav laiatarbe plast. · Polüeteen on sitke, hästi vormitav, väga veniv plast. Hinnatavad omadused on keemiline inertsus, madal hind, läbipaistvus, madal veeimavus, suurepärane elektriisolatsioon, omadused sünteesil kergesti varieeritavad, kahanemine tahkumisel kuni 5%. · Lahustub süsivesinikes (tolueen) Polüeteen markeeritakse tiheduse järgi · Kõrgtihe polüeteen HDPE · Lineaarse ahelaga (vähehargnenud, kuni 10 lühikest haru) · Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus · omab suurepärast keemilist vastupanu · Tundlik UV suhtes · Madaltihe polüeteen LDPE · Hargnenud ahelega (tugevalt hargnenud, pikad ja lühikesed harud, 20-40 haru)
Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli
kunstlikku päevitust andvates kosmeetikvahendites (kreemid, geelid, vedelikud). · Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires. Areenid Karboksüülhapped Tolueen e. metüülbenseen Metaanhape e. sipelghape Aniliin e. aminobenseen Etaanhape e. äädikhape Fenool e. hüdroksübenseen Bensoehape e. benseenkarboksüülhape 1,4-dimetüülbenseen e. p-ksüleen Piimhape e. laktaat, Sidrunhape e. tsitraat.
vereloomeelundeid, on mürgised ning nahka ärritavad. Vedelad areenid tungivad kergesti ka läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis on tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes- aminohapetes. Areene leidub ka kivisöes ning naftas. Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust erista- takse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole.
Orgaaniline keemiatööstus 1. Mitmendal sajandil algas orgaanilise keemia tööstuse areng ja milliste ainetega oli see seotud? Nimeta teadlased, kes sellega tegelesid. Kaua aega ei osatud kivisöetõrvast ja ammoniaagiveest eraldatud mitmesuguste aromaatsete ja heterotsükliliste orgaaniliste ainetega (benseen, tolueen, naftaleen jpt.) midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878
Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada.
Rasvaeemalduslahustid ... on orgaanilised lenduvad lahustid. Enamik neist kuulub põlevate vedelike hulka ning on ka mürgised. Neid kasutades tuleb alati arvestada töö- ja tuleohutusnõuetega. Lahustipesu ajal peab ruumides olema tõhus ja õigesti planeeritud ventilatsioon. Lahusti liik Keemiline koostis Mürgisus Lahustatud nafta Tolueen, benseen, ksüleen Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. White spikrit e. lakibensiin Õli, süsivesinik Ärritab nahka. Tolueen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. Ksüleen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada
tekitavad põletushaavu. Mitte kõik aromaatsed ühendid pole mürgised. Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine. Aromaatset tuuma iseloomusta suur energeetiline püsivus. Seepärast on aromaatsed tuumad tavaliste oksüdeerijate suhtes küllaltki vastupidavad. Aromaatsetest tuumadest kergemini oksüdeeruvad tuumaga seotud alküülrühmad. METÜÜLBENSEEN e. BENSEENKARBOKSÜÜLHAPE e. TOLUEEN BENSOEHAPE. Benseenituuma sisaldavad ühendid põlevad tahmava leegiga. Elektrofiilne asendusreaktsioon. -elektronpilv ulatub tasandist välja, seega on kättesaadav elektrofiilide ründele. Niisiis aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, temaga reageerimine algab elektrofiili ühinemisega. Kuna elektrofiili ühinemisel ühe süsinikuga tekkiv positiivne laeng jaotub kõigi ülejäänud
Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 mmHg võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb (benseen~80mmHg, tolueen~20mmHg). Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis
NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1
D C kolmikside CHCCH2CH2CH3 (molekulidevaheliste jõudude Areenid CnH2n-6 benseen C6H6 toime on häiritud, C&H (benseeni CH CCH 6H35- fenüül kokkupuutepind liibumiseks HC C homoloogid) tolueen (metüülbenseen) väiksem) HC CH delokaliseeritud CH C6H5CH3 -elektronsüsteem Halogeenühendi R-Hal klorometaan CH3Cl * vesiniksidemeid ei anna. d eesliide * polaarsuse tõttu kloro-, keemistemperatuur kõrgem kui
Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve
kontsentreeritud lämmastikhapet, teise 1M lämmastikhapet. Kontsentreeritud lämmastikhappega toimus väga intensiivne lämmastikdioksiidi eraldumine, 1 M-ga ei juhtunud midagi. 𝐶𝑢 + 2𝐻𝑁𝑂3 → 𝐶𝑢𝑁𝑂3 + 𝑁𝑂2 + 𝐻2 𝑂 Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: 0,2M KBr, KI, NaNO2, MnSO4, KMnO4, K2Cr2O7 lahused; 0,02M KI lahus, ~ 50% H2O2, , 1M H2SO4 ja HNO3 lahused; konts. NaOH, konts. HNO3; kloorivesi (Cl2 + H2O), tolueen, tahked soolad NaBiO3, Na2SO3; vasktraat. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia kümme erinevat katset redoksreaktsioonide kohta. Tuli mõista, kuidas reaktsioonivõrrandid kulgevad, kuidas kirjutada poolreaktsioone ja kuidas arvutada potentsiaalide vahesid. Tuli mõista elektronide liikumist.
CH3 CH C CH 3-metüül-1-butüün CH3 Created by Riho Rosin 2 13666326165046.doc.doc 4. Aromaatsete süsivesinikud (AREENID) · Areenide üldvalem: CnH2n-6. · Areenide nimetused lõpevad liitega een. CH3 CH3 benseen metüülbenseen 1,2-dimetüülbenseen naftaleen (tolueen) (ksüleen) 5. HALOGEENDERIVAADID · Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. · Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid) · On lubatud tuletada halogeeniühendi nimetust ka orgaanilise radikaali nimetusest, millele
silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel – potentsiaalne vähitekitaja BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides.
lahuses. Seejärel oli vaja läbi viia tilkreaktsioon SCN - ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamise kohta nende kooseksisteerimisel. Kolmandas katses oli vaja tõestada etanaatioon. Viimasena tuli identifitseerida tundmatu tahke sool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk, pipett, tsentrifuug, filterpaber, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: analüüsitav lahus, H2SO4, HCl, CH3CH2OH, FeSO4, FeCl3, BaCl2, CaCl2, tolueen, Cl2 + H2O, AgNO3, NH3H2O, KI, KMnO4, HNO3, CH3COO--ioon. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. Anioonide segu analüüs Analüüsitava lahuse number: 8. Eelkatsed: a) Analüüsitava lahuse pH määramine Tilgutasin klaaspulgaga analüüsitavat lahust filterpaberile ning määrasin skaala järgi lahuse pH, mis osutus neutraalseks või siis väga vähesel määral aluseliseks. Lahus tundus
nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või jäikuse saamiseks, veekindluse andmiseks jne. 14. PMMA(polümetüülmetakrülaat)-Saab freesida, vaakumvormida ja kuumpainutada. Kriimustuskindel ja seda on lihtne poleerida. KASUTAMNE: Tuuleklaasid, kabiinid, kuplid, hermeetikud, voolikud, kleeplintide liimikile. OMADUSED: Toatemperatuuril amorfne lineaarse ataktilise jäige ahelaga polümeer. Polaarne, orgaanilistes solventides (petroolium, bensiin, tolueen, atsetoon, Cl-lahustid) lahustuv (enne lahustumist punduv). Vastupidav majapidamiskemikaalidele. Ilmastikukindel ja suurepäraste optiliste omadustega (93%), rahvakeeli orgaaniline klaas (pleksiklaas). OHUD: ei leidnud. - polümetüülmetakrülaadi elementaarlüli PS(polüstüreen)- polüstürool on stüreeni (vinüülbenseen) polümerisatsiooni toode, lineaarse struktuuriga termoplastpolümeer. Materjali kasutatakse laialdaselt tänu selle headele
(Environmentally Sound) Alkohol, Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, kiirendab vananemist nahal, pigmendilaike tekitav, muudab nahapinna ph-taset nii, et nahk võtab paremini vastu baktereid ja viiruseid. Benzalkonium Chloride - väga mürgine säilitusaine, sellega kokkupuutumisel ärritab see nahka, silmi, nina ning kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) Säilitusaine, mida kasutatakse päikesekreemis, huulepulgas, näokreemis, ripsmetussis, juuksevärvis (eriti mustas).Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. 5 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) säilitusaine mis on väga mürgine ja põhjustab dermatiiti. Esineb Miniriski toodetes.
450-500°C ja atmosfäärirõhule lähedasel rõhul (0-0,2 kaksiksideme juurde: Osa neist on ohtlikud (hazardous): MPa). CH3 CH=CH2 + H2SO4 + H2O = CH3C(H)(SO3H)CH3 benseen...................kuni 5 mahu% Katalüsaatoritena kasutatakse metalle ja metallide Saadud monoestri hüdrolüüs veega Pb-ga vooderdatud tolueen.....................kuni 35% oksiide, AlCl3, FeCl3, alumiiniumsilikaate jt. Kõige reaktoris annab isopropanooli ja lahjendatud H 2SO4: naftaleen..................kuni 1% levinumad on alumiiniumsilikaat-katalüsaatorid. CH3C(H)(SO3H)CH3 + H2O (liig) = CH3CHOHCH3 + trimetüülbenseen...
tekkivat karbkatiooni). Elektrodonoorset induktsiooniefekti omavad alküülasendajad on +I tüüpi rühmad. Vesinikku loetakse selles skaalas neutraalseks asendajaks. -I induktiooniefekti tõttu on järgmised areenid elektrofiilse asendusreaktsiooni suhtes desaktiveeritud: atsetofenoon, besnonitriil, klorobenseen +I induktioonefekti tõttu on järgmised alküülbenseenid aktiveeritud elektrofiilse asendusreaktsiooni suhtes: tolueen, isopropüülbenseen ehk kumeen Resonants: +R ja -R rühmad. Resonantsefekti põhjustab areeni -elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalse rühma -sidemete ja sp2-hübridisatsioonis olevate elementidega. Resonantsefekt mõjutab - sidemete kaudu. Elektronakseptoorsed rühmad, R rühmad, võivad -elektronsüsteemist elektrone vastu võtta nad on võimelised polaarseks konjugatsiooniks. Areeni korral nad vähendavad
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites
ning nõrgenevad küüneplaadi rakkudevahelised sillakesed. Vanematel inimestel muutuvad küüned sageli tuhmiks, läbipaistmatuks ja väheneb painduvus. Loomuliku vananemisega võib seostada pikipidiseid jooni küüntel, kuigi mitte alati. Aeglasem küünekasv võimaldab pikemat küüne kokkupuudet kahjustavate faktoritega. Keha võime säilitada niiskust hakkab muutuma alates 35-ndast eluaastast. Paljud küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen, ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks). Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla ka haprate küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad. Küünte traumad võivad oluliselt kahjustada nii küüneplaadi pinda kui küüne säsiosa. Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja.
Tüüpiline eetri ja (välimus, lõhn) süsivesinike lõhn. · Keemispunkt/keemisvahemik 20... 210°C · Leekpunkt- < 0°C · Alumine plahvatuspiir 1,4 mahu-% · Ülemine plahvatuspiir 7,6 mahu-% · Aururõhk 45...90 kPa (38 °C; vesi = 6,5 kPa) · Suhteline tihedus- 0,72...0,77 (15/4°C; vesi = 1) · Lahustuvus- Mõned komponendid on osaliselt lahustuvad (MTBE maks. 2300 mg/l; C5-C6-alküülmetüüleetrid maks. 1100 mg/l; benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen kokku ~ 200 mg/l; 20°C). · Jaotustegur- (n-oktanool/vesi ) Log KOW > 3 (bensiini süsivesinikud) log KOW = 0,94- 1,43 (MTBE) ja log Kow = 1,6...2,5 (C5-C6- alküülmetüüleetrid), etanool log Kow = -0,3, ETBE log Kow = 1,48. · Viskoossus- Kinemaatiline viskoossus < 1 mm²/s (38 °C; vesi = 0,6 mm²/s). · Muu teave- Aurutihedus > 3 (õhk = 1). Isesüttimispunkt: min. 280°C (hinnang) 2. Diislikütus
7 tahke ja teine uuem vedel järv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijärve pindala Kiviõlis on 2500 m2 ja kihi paksus 4 m. Praegu Kohtla-Järve fuusse enam poolkoksimägedele ei viida, need põletatakse Kundas. Keskkonnaohtlikud ained fuussijärvedes on ühe- ja kahealuselised fenoolid, arseen, benseen, tolueen, jt. Fuusside ohtlikkus võib suureneda ka pärast ladestamist, kuna päikesekiirgus ja hapnik põhjustavad eri keemilisi reaktsioone (polümerisatsioon, asfalteerumine jne.). Leonardo Dicaprio Instagram'i pilt 2016 8 Lahendused Et täita keskkonnakaitse eurodirektiive, peab Eesti kulutama üle 1 miljardit euro, millest osa kulub põlevkivisaaste likvideerimiseks. Muu hulgas tuli aastaks 2009
nahakasvaja riski. Alkohol, Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetussides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Avastasime Miniriski toodetest.
ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29. Reovee puhastamine
lahutamiseks, mis põhineb komponentide erineval jaotumisel statsionaarse ja liikuva faasi vahel. Vähempolaarsed ühendid liiguvad seejuures kiiremini, polaarsemad aeglasemalt. Statsionaarseks faasiks on klaasile, plastikule või metallplaadile kantud silikageel, alumiiniumoksiid, tselluloos või muu sorbent. Töö eesmärgiks on määrata nitrobenseeni taandamisreaktsioonil tekkinud aniliini puhtus. Töös on reaktiividena kasutusel aniliin, nitrobenteen, kloroform, tolueen ja etüületanaat. Töö käik Kasutatakse 7 x 2,5 cm plaadiriba. Plaadile kantakse hariliku pliiatsiga stardijoon 0,5 cm kaugusele plaadi servast ja sellele väikesed täpid proovi pealekandmise kohtade tähistamiseks. Täppide ja plaadi servade vahe peab olema vähemalt 5 mm. Töös kasutatavad 1%-lised aniliini ja nitrobenseeni lahused kloroformis on juba eelnevalt valmis. Mõlemast lahusest ja reaktsioonisegust (eelnevalt pipeteeritud
5. Struktuuriefektid orgaanilises keemias (õpik II osa lk 134135; sulgudes teaduslik nimetus): a) sidemete delokalisatsioon (mittepolaarne resonantsiefekt); b) laengu või elektronipaari delokalisatsioon (polaarne resonantsiefekt); c) sidemete polariseeritus (induktsiooniefekt). 6. Buta-1,3-dieen; aromaatsed ühendid, nt benseen (õpik I osa lk 107109). 7. Näiteks fenoolide ja aromaatsete amiinide omadused (õpik I osa lk 120122). 8. Tolueen, sest metüülrühm muudab benseenitsükli nukleofiilsemaks võrreldes asendamata ben- seeniga. 9. Süsihappest tugevamad happed: äädikhape, trinitrofenool, oblikhape. 10. Füüsikalised ja keemilised vastasmõjud on molekulide vastastikmõju põhiliigid. Lähemalt vt õpik II osa lk 136137. 11. Vesiniksidemed aine molekulide vahel tõstavad keemistemperatuuri kõige olulisemal määral.
suurendada. Kõrvakohin võib olla esimene märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Müra ja kemikaalid Mõned ohtlikud ained on ototoksilised (,,kuulmisnärvile mürgised"). Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel näib olevat suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 § 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas (1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi
Tingitud käitumine- seoste loomine väliskeskkonnas kokkulangevate stiimulite vahel. Operantne käit- seoste loomine tuleb aktiivse käitumise tagajärgedest: kõigepealt tehakse midagi ja leitakse, et teol on meeldivad tagajärjed, mispeale tehakse seda veel.(sarrustatud käitumine). Sõltuvust tekitavatel uimastitel on ühiseks omaduseks suurendada ühe virgatsaine, dopamiini vabanemist accumben- ehk naalduvas tuumas. Seda teeb ka paljudes inhalantides sisalduv tolueen. Naalduvas tuumas hakkab iga annuse peale rohkem dopamiini vabanema. Narkomaanil saavutab rohi teiste elumõnude ees kindla edumaa. Sõltuvushäires on veidral moel ühendatud uimastiiha suurenemine ilma uimastimõnu suurenemiseta. Sõltuvust tekitavaid ravimeid ühendab võime oma neurokeemiliste omaduste tõttu aju autopilooti käivitada. Designer drugs. See on põrandaalustest oludes, aga igatahes seadusi eirates valmistatud
annaabi.ee 
