Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv (A) A=Z+N . Ühel keemilisel elemendil
Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paadumata elektroniga osake), mis initsieerib reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Ahelreaktsioonid, eriti hargneva ahelaga, võivad viia plahvatusteni kui eralduvat soojust ei juhita piisavalt efektiivselt süsteemist välja.
lõhkumiseks üksikuteks koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse põhjal võib väita, et seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Tuuma seoseenergia on väga suur ja ta sõltub tuuma massist. Mõõtes või teades tuuma täpset massi ja kasutades Einsteini valemit relatiivsusteooriast E=mcruut saab määrata tuuma seoseenergia. URAANI TUUMADE LÕHUSTUMINE. AHELREAKTSIOONID Tuumade muundumisi nim tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonide eriliseks liigiks on aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi
NO2 OH OH HNO3 OH NO2 O2N 4) jada-/järjestikused reaktsioonid – koosnevad mitmest järjestikusest staadiumist reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus nt H2 + I2 -> 2HI; I staadium kiire I2 -> 2I, II staadium aeglane H2 + 2I=2HI 5) ahelreaktsioonid – koosnevad paljudest korduvatest etappidest lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake; hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest. nt tuumareaktsioonid; või Cl2 →Cl·+Cl· Cl· +H2 →HCl + H· H· + Cl2 →HCl + Cl· Tsükkel kordub seni kuni
vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni. Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri- jaamades, tuumkütuse saamiseks jne. Tuumaenergia kasutamine vajab aga erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaamade juures on kõige ohtlikumad radioaktiivsed jäätmed ja kiirgused. Kui radioaktiivne kiirgus satub organisimi, hakkab see koheselt kahjustama ja hävitama
Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil. Vähem varju pakuvad puumajad ja lahtised kraavid. Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumareaktsioon on kõige levinum meetod tuumaühinemise esilekutsumiseks. Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist. Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide
Et tekiks ahelreaktsioon peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 2) Neutronite paljunemistegur K- näitab mitu järglast on igal neutronil tuumade lagunemise ahelreaktsioonis. 1) K=1 -juhitav ahelreaktsioon. 2) K>1 -mittekontrollitav(tuumaplahvatus) 3)K<1 -ahelreaktsioon lakkab 3)Kriitiline mass on väikseim kogus ainet millega hakkavad tekkima reaktsioonid. Nt. et uraanium 235 hakkaksid tekkima ahelreaktsioonid peab olema ainet vähemalt 56 kg. 4)Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse ja uuesti sisse lastakse. Tuumkütus on reaktoris blokkidena, mida ümbritseb neutronite aeglusti(vesi, grafiit). Need aeglustavad tekkinud neutroneid, et need paremini
arv. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada. Tuumajäätmed Radioaktiivsus
A k 1 D; A k 2 E, v1 = k1c(A); v2 = k2c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . · jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 B k 2 D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. · ahelreaktsioonid reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Temperatuuri tõstmisel kõik reaktsioonid kiirenevad:
A k 1 → D; A k 2 → E, v1 = k1⋅c(A); v2 = k2⋅c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . • jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid – reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 → B k 2 → D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1⋅c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. • ahelreaktsioonid – reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Temperatuuri tõstmisel kõik reaktsioonid kiirenevad:
7. Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina (235U jaoks on see u 50kg) 10. Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. 11. Kirjelda tuumareaktori ehitust tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13
aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus Nihkereegel - alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. Kriitiline mass - aine kogus, millest väiksema korral ahelreaktsioonid ei vallandu Aatomituumade seoseenergia - Aatomituumade seoseenergia on see energia, mis kulub aatomituuma lõhustamiseks üksikuteks prootoniteks ja neutroniteks Massidefekt - Aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa on suurem nendest moodustunud seisumasside summast Tuumareaktorid - Põhimõtteks on tuumade lõhustumise ahelreaktsioon on rakendatav ka kasuliku energia tootmiseks. Soodsad tingimused Suure tuumamassiga aatomituumade ahelreaktsioon - Kui Uraan 235
aatominumber. · lagunemisel jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv tuumas. Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muundunud prootoniks. Selle protsessi käigust tekib lisaks elektronile veel üks osake, millele on antud nimeks neutriino väike neutron. 5. Energeetiliselt kasulikud on kergete tuumade sünteesireaktsioon (termotuumareaktsioonid) ja kontrollitavad ahelreaktsioonid (mida kasutatakse tuumareaktoris energia tootmiseks). 6. Energia eraldub tuumareaktsioonides, kui tuum põrkub kokku elementaarosakestega. 7. Kui raske tuum lõhustub, siis tekkinud tuumakildude eriseoseenergia on suurem kui ematuumal. See aga tähendab, et energia jäävuse seaduse järgi peab sellisel lõhustumisrektsioonil eralduma teatud hulk energiat, sest seose energia on oma olemuselt
40) Vôrrandit (4.40) vôib analüüsida kahel piirijuhul: dc B k 1 k 2 1) k-1 cM k2 sel juhul cA (4.41) dt k 1 dc B 2) k2 k-1 cM sel juhul k 1c A c M (4.42) dt dc B k mon c A dt 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. AHELREAKTSIOONID Mned phjused miks tekkis vajadus luua ahelreaktsioonide teooria 1. Fotokeemilistes reaktsioonides phjustab neeldunud valguskvant normaalse reaktsiooni vrrandiga vrreldes oluliselt suurema arvu produkti molekule 2. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuursltuvuse avaldise eksperimentaalselt määratud eksponendieelne tergur osutus palju suuremaks kui vis eeldada teoreetiliste arvutuste alusel 3
kaasneb? Mida kujutab endast osake? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest. Alfa=He42. Alfa-lagunemise käigus tekib uus tuum, mis on esialgsest tuumast 2 prootoni ja 2 neutroni võrra väiksem. XAZ YA-Z-2 + He42 15.Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsiooniks nim. tuumade ja elementaarosakeste vastastikmõju tulemusel tekkivate uute tuumade ja osakeste tekkimise protsessi. Tuumareaktsioonid jagunevad: Raskete tuumade lõhustumis e. ahelreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemis e. sünteesireaktsioonid. 16.Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon on selline reaktsioon, mis säilib tema enda käigus vabaneva energia või osakeste abil. Parimaks ahelreaktsiooni põhjustajaks on neutronid, sest neil puudub laeng. Nad tungivad tuuma ja mõjutavad seda tugevasti. Ahelreaktsiooni isel. Neutronite paljunemisteguriga. 17.Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. Ensüümkatalüüs. !
H = +¿ K v C K d (hape) C¿ . seotud lihtreaktsiooni. Siin eristatakse omakorda: Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Paralleelsed reaktsioonid kulgevad Nõrga happe ja tugeva aluse sool:
Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D; v1=k1c(A)c(B); v2=k2c(C)c(D); v(t)=v1-v2. Paralleelsed reaktsioonid: vôivad reageerida mitmel erineval viisil. N: 1) 4KClO3 (v1) 4KclO4 + KCl; 2) 2KClO3 (v2) 2KCl + 3O2; v = v1 + v2. Jadareaktsioonid: koosnevad mitmest järjestikkusest etapist. A(v1,k1) B(v2,k2) C D; v = v(kôige aeglasem staadium). N: 2N2O 2N2 + O2 = a) N2O N2 + O b) N2O + O N2 + O2. Ahelreaktsioonid: koosnevad väga paljudest korduvatest järjestikkustest etappidest: 1) Mittehargnevad e. lineaarsed. 2) Hargnevad (U235 reakts.). N(1): Cl2 + H2 2HCl = a) Cl2 + h Cl + Cl b) H2 + Cl HCl + H c) Cl2 + H HCl + Cl (kaks viimast korduvad) IV Temperatuuri môju reaktsiooni kiirusele. (eksponentsaalselt suureneb). van't Hoff'i reegel T tôstmisel 10o kasvab kiirus 2-4 korda. Valem: [vT2 = vT1 (T2-T1)/10]; = 3
industrialiseerunud ühiskondade esilekerkimiesega on keskkonnaprobleemide ulatus kasvanud ning nende olemus keeruliseks muutunud. Tänapäeval seisab maailm silmitsi terve rea omavahel seotud kriisidega, mille põhjuseks on minevikus tehtud- metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine, taime- ja loomaliikide hävimine,toiduvarude, rikkuse ja inimeste põhivajaduste rahuldamise äärmine ebavõrdsus, kasvav saastatus(ning uued hävitavad "kokteilid" ja ahelreaktsioonid). Teiseks nüüdisaja ühiskondade ees seisvaks väljakutseks on muudatuste kiirus. *Globaalne soojenemine, fossiilsete kütuste otsa saamine, saastatus, reostus...... *Sots&maj ebavõrdsus on globaalprobleem sellepärast, et nad ei ole suutelised ellu viima püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Olulisemad probleemid: Inimeste arvu kasv kaugelt üle looduslike ökosüsteemide taluvusvõime. (rahvastiku kasvust tingitud surve)
Reaktsiooni järk oleneb ka inertgaasi lisamisest. Inertgaasi lisand suurendab aktivatsiooni- ja desaktivatsioonistaadiumi kiirusi (põrgete sagedus on suurem) ning seetõttu on eelistatud reakstsiooni kulgemine I järku reaktsioonina. Reaktsiooni järgu olenevus rõhust ja inergaasi lisandist on üks monomolekulaarse gaasireaktsiooni tunnuseid. 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. Ahelreaktsioonid on sellised reaktsioonid kus reaktsioonivõimelised osakesed tekivad reaktsioonis eneses. Aktiivsete osakeste reageerimisel lähteainete molekulidega moodustuvad sel juhul produkti molekulide kõrval uued aktiivsed osakesed, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. Igale algul süsteemis olned aktiivsele osakesele vastab pikk reaktsiooniahel, milles reageerivad väga paljud lähteainete molekulid ja tekib palju reaktsiooniprodukti.
, Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 52 4 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 17 uus transgeenne eluvorm, mille käitumine või paljunemine looduses pole etteennustatav. See võib ka juhtuda inimeste kehades, luues ettearvamatu ahelreaktsioonid. Hans.Hinrich Kaatzi nelja-aastane uuring Saksamaal Jena Ülikoolis näitas, et GM rapsi söönud mesilastel oli soolestikus modifitseeritud geeniga bakterid. 1 Kui üldiselt on bakterid ja mikroorganismid inimese soolestikus aitamaks säilitada soole tervet mikrofloorat, siis selle uurimuse põhjal näeme, et need võivad ka muteeruda. 2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele Lisaks geenisiirdele on GM rapsi või rapsiõlil kaudsed mõjusid. GM taimedel
120. Arvutage kontsentratsioon, aeg või kiiruskonstant, kasutades kiiruse avaldist. 121. Leidke poolestusaja kaudu esimest järku protsessi jaoks kiiruskonstant, kulunud aeg ja allesjäänud reagentide hulk. 122. Selgitage temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Leidke Arrheniuse võrrandi, kiiruskonstandi ja temperatuuri seose abil aktivatsioonienergia. 123. Leidke aktivatsioonienergia abil kiiruskonstant antud temperatuuril. 127. Mis on ahelreaktsioonid? Tooge näide. 128. Tuletage reaktsioonimehhanismist kiiruskonstandi võrrand. 129. Näidake, kuidas reaktsiooni tasakaalukonstant on seotud päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantidega. 130. Kirjeldage katalüsaatori mõju reaktsioonile, lähtudes reaktsioonikoordinaadist. 6
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete
Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavad geenid kontrollivad järgmisi protsesse: 1)melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid 2)melaniini koguseline sünteesimine, 3)melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus 4)melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine. 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused? Üldistatult olgu öeldud, et kuigi karvavärvuse päritavus vastab põhimõtteliselt mendelistlikele seaduspärasustele, tuleb tegelikkuses sellega seoses ette mitmeid komplikatsioone. Näiteks esineb geenide koosmõju (interaktsioon) karvavärvusele – epistaas
· Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum ergastatud seisundisse. Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Elektronlaviin tekib tugevas elektromagnetväljas vabade elektronide olemasolu korral. Elektromagnetvälja poolt kiirendatud elektronid põrkuvad vastu aatomeid ja ioniseerivad neid. Selle tulemusena tekib järjest rohkem vabu elektrone, mis omakorda kiirendatakse elektromagnetvälja Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid
kontrollivõimest.KA on üks meditatsioonivorme, mis aitab inimesel saavutada lõõgastunud oleku vaimses mõttes.Psüühiliste struktuuride nagu enesehinnangu ja minapildi muutused.Teiste harjutajate sotsiaalne toetus aitab kaasa psüühilise seisundi paranemisele. II. Füsioloogilised reaktsioonid.Kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti. KA aitab vähendada lihaspingeid.III. Neurokeemilised ahelreaktsioonid vahendajatena. KA aitab kaasa neurotransmitterite vabanemisele (noradrenaliin, serotoniin, dopamiin), mis viib meeleolu paranemisele.KA tagajärjel vabanevad endogeensed opioidid (endorfiinid), luues heaolu tunnet.Vaimse tervise häired:Ärevushäired,meeleoluhäired (depressioon),isiksuse häired (paranoiad),psühhosomaatilised häired,toitumishäired.22. Inaktiivsuse mõju tervisele. Hüpokineesia on liikumisvaegus-liikumise vähesus
N: eralduvad vee soojenemisel arum seintel vee mulli- diagrammid. Sulamite diagrammid koostatakse termilise analüüsi määrab kõige aeglasema reaktsiooni kiirus. dena. Gaaside lahustuvus väheneb, kui vees on lahustunud sooli. meetodil mõõdetud jahtumiskoverate abil. 5) Ahelreaktsioonid Ahelreaktsioonide puhul tekivad reaktsiooni 6..5 Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikus. 5) Keemiliste reaktsioone seaduspärasused. võimelised osad N: vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Jaotusseadus Sarnaste omadustega vedelikud lahustuvad teine-
tek-d ebapüs-d vahesaadused. Üksikute staadiumite kiirused erin-d tav-lt see seos kirjel jaotusseadust s.t. lah-nud aine kontsentratsioonide ekt-d, katoodireakts-des elektronid seot: N: Zn reag-l HC1 oluliselt ja summaarse kiiruse määr kõige aeglasema reak-i kiirus. suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. lahusega, kus on H+ ja Cl ioonid 5) Ahelreaktsioonid Ahelreakts-de puhul tek-d reak-i võimelised osad 6.6 Lahuse om-sed. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I anoodireaktsioonis Zn = Zn2+ + 2e N: vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Ideaallahused saad lähedaste fk-te ja keem-te om-tega ainete segl. katoodireaktsioonis 2H+ + 2e = H2
16. 79. Pigmentatsiooni tagavate geenide koostoime olemus Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 17. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis * melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid * melaniini koguseline sünteesimine * melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus * melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused? Üldistatult vastab karvavärvuse prandumine põhimõtteliselt mendelistlikele seaduspärasustele, kuid esineb ka hulgaliselt lisafaktoreid. Näiteks esineb geenide koosmõju karvavärvusele – epistaas
lisada Fe(II) soola, siis toimub lisaks Fe oksüdatsioonile ka benseeni oksüdeerumine fenooliks ja difenüüliks. Järjestikused reaktsioonid - keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne produkt on lähteühendiks teisele reaktsioonile, tekivad ebapüsivad vahesaadused (vaba radikaal, aatom, tahkel pinnal adsorbeerunud osake). Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid
1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. · Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektron- orbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil püüab poolvabale orbitaalile mõnelt teiselt osakeselt elektroni võtta, tulemuseks uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. · Enamik oksüdantidest on rakus hapnikukesksed reaktsioonivõimelised osakesed (reactive oxygen species = ROS), nad võivad baseeruda ka C, N, S või P aatomitel. Raku komponentidele toimivateks (pro)oksüdantideks on O-kesksed superoksiid anioon (*O2-), hüdroksüülradikaal (OH), osoon, H2O2, lämmastikhape, metallid nagu Cu või Fe
191 Stabiilsed ja ebastabiilsed aatomid Uraani aatomi tuuma lagunemisel tekivad baariumi ja krüptooni tuumad ning eraldub neutronite voog 232 U 138 Ba + 86 Kr+8n 92 56 36 Tähtsamad kiirgusliigid on - ja -kiirgus millega sageli kaasneb -kiirgus. 192 Ahelreaktsioonid, eriti hargneva ahelaga, võivad viia plahvatusteni kui eralduvat soojust ei juhita piisavalt efektiivselt süsteemist välja: 193 U238 looduslikus uraanis 99,3% - lõhustub ainult kiirete neutronite toimel. U235 looduslikus uraanis 0,7% - lõhustub kergesti aeglaste neutronite toimel. U tuuma lõhustumisel vabaneb hulgalisemalt neutroneid ning piisava uraanikoguse olemasolul kriitiline mass
1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektronorbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt osakeselt võtta, tulemusena tekib uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt.) kelateerimine või eemaldamine ROS tekkekohalt; 4
annaabi.ee 
