riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise vormid
ritus, peavalud, ka PCB-sid sisal- uimasus, mälu- davad seadmed, kaotus, närvilisus kui neid ei õnnestu saastest vabastada. DDT jt Pestitsiide kasutatakse Õhuvoolude ja Juba väike kogus Loobuda, piirata pestit- põllumajanduses taime- veeringe kaudu pestitsiide mõjutab või keelata tao- siidid kaitsevahendina putu- levis üle maakera. kehahormoone liste tõrjevahen- kate, umbrohu ja taime- Inimeste ja loo- tootvat dite kasutamine haiguste tõrjeks, et suu- madeni jõuavad endokriinsüsteemi
Vähesed hü on toatemp gaasilised. Enamik vedelikud või tahked ained. Nad on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus on üpris suur. Vedela hü ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab hü. Enamik teisi vees mittelahustuvaid org. aineid koguneb ülemisse kihti, kuna on veest kergemad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, st tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Leidub metaanis ja etaanis. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks, taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohu tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal.
pumbatud. Su auto sõidab nii paremini, kasutades vähem bensiini ja eraldades vähem saasteaineid. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Kasuta kohalike firmade tooteid. Näiteks, kui ostad söögi poest, mis hangib kaupa kohalike põllumeeste ja tootjate käest, toetad sa firmasid, mis ei raiska loodusvarasid selleks, et kaupu kaugele transportida. Samuti toetad nii kohalikku majandust. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Ära kasuta oma taimede hooldamiseks pestitsiide. Niiei saasta sa vett ning kaitsed ka oma pere ning ennast mürkide eest. Uuringud on näidanud, et kodudes, kus kasutatakse pestitsiide on leukeemia esinemine lastel suurem. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Tee sisseoste uuskasutuskeskustest ja second-hand poodidest. Ostes kasutatud riideid ja mööblit ei säästa sa ainult raha, vaid vähendad ka nõudlust uute toodete tootmise järele. Meil on raiskav ühiskond ja on hea kui suudame jääke endale kasulikuks muuta.
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb
organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. - Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. - Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. - Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. GMO poolt: Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda ning seda ka mittesugulasliikide vahel. Põllukultuure saab muuta teatud umbrohumürkide (herbitsiidide) suhtes vastupidavaks ning neid võib panna ise putukamürke (pestitsiide) sünteesima. Seega tõhustatakse keemilist umbrohu- ja putukatõrjet. Kulub vähem herbitsiide ja pestitsiide.
2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus: · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel628_599.html · http://www.slideshare.net/AneteP/transgeensed-mikroorganismid · http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks
takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna kasutatud tõrjeained on keemiliselt väga püsivad ning spetsiifiliste füüsikaliste omadustega, kanduvad nad tuule ja vee mõjul kergesti edasi (Varneckiene et al. 2004). Selle tõttu võib loodusesse pääsenud pestitsiidide mõju ilmneda alles aastaid hiljem. Seega ähvardavad kunagi
Põhjustab erinevaid kroonilisi haigusi. b. Põhjustab silmade kipitamist ja nohu. c. Põhjustab astma ägenemist. d. Võib põhjustada kopsuvähki Kontrolli Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millist töötajate gruppi ohustab SBS/IAS kõige enam? Vali üks: a. Peamiselt autojuhte b. Peamiselt kontoritöötajaid Õige c. Peamiselt programmeerijaid Kontrolli Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Enamik pestitsiide võivad olla inimesele kahjulikud. Mida nad võivad põhjustada? Vali üks: a. Enamik pestitsiide on inimesele ohutud ja tervisehäireid ei põhjusta. b. Pestitsiididega võivad levida mitmed ohtlikud nakkushaigused. c. Pestitsiidid põhjustavad oma suure metallisisalduse tõttu raskemetallimürgistust ja maksapuudulikkust. d. Mitmeid närvisüsteemi haigusi, erinevaid kasvajalisi haigusi, hormoonsüsteemi häireid. Kontrolli Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st
Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites - mürgine Pestitsiidide kahjulikkus. Mida kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline? - Toiduahelasse sattudes tekib mürgitus. Pestitsiidid on püsivad, nende kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist.
Rantso- Austraalia, USA, Argentiina jm kuivadel rohumaadel, arvukad karjad aasta ringi väljas ekstensiivne teraviljatalu- rohtlates, hooajaline Väikesed tootmiskulud ja saagid Istandus- tee, kohv, kakao, banaan Agrotööstuskompleks- seavabrik, linnuvabrik jm agro ehk loomavabrikud 7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. · Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. · Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur. 8. Loomakasvatuse geograafia. Paiknemine. Lambakasvatus. Seotud traditsioonide, rahvaarvu ja loodusega Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina Suurimad lambakasvatajad Austraalia, Uus- Meremaa, Hiina 9
Loodussaarte ümbrust võiks võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu, sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu kasvavatele puudele tuleks jätta piisav kaitsetsoon, mida ei künta, väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega. Puude õõnsusi kasutavad pesapaigana paljud linnud, näiteks kuldnokk, must-kärbsenäpp ja mitmed tihased (M. Semm 2003). Põllu suurus
Kasvatamine Troopilistes piirkondades. 1,8 m kõrguseks (meie tingimustes 50 cm). Niiske, kuid vett hästi läbilaskev pinnas. Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber Tuletõrje voolikud Toiduõli Loomasööt Rahvameditsiin Vatt Negatiivsed küljed Vajab kasvuks palju vett. Kasutatakse rohkelt pestitsiide. Ajalooline aspekt afroameeriklaste orjastamine. Huvitavat Igal seemnel võib olla kuni 7000 kiudu. Esimene Hiina paber oli valmistatud puuvillast, nagu ka USD rahatähed tänapäeval. Vanimad tõendid puuvilla kasutusest pärinevad 7000 aasata tagusest ajast. Kuigi väljendit "Egiptuse puuvill" kasutatakse eseme kõrge kvaliteedi väljendamiseks, siis ehtne Egiptuse puuvill on äärmiselt madala kvaliteediga. Puuvillakiud on suurim teadaolev taimerakk.
Kas pestitsiidide kasutamine on alati õigustatud? Pestitsiidid on tänapäeval laialdaselt kasutusel, neid kasutatakse erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Kuid kas neid sünteetilisi taimekaitsevahendeid on alati mõistlik kasutada? Põllumajanduskemikaalide kasutamine on aastati järjest suurenenud ning järjest rohkem toob see endaga kaasa negatiivseid tulemusi. Pestitsiidid võivad imenduda taime kõikidesse organitesse.uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsit...
taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiidi *naftareostus
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid.
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toiduala...
Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Sünteesiti esmakordselt 1874. aastal. Paul Hermann Müller avastas aastal 1939 selle intsektitsiidse toime. 1948. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind selle avastuse eest. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt kasutusele. 1962
Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad.
· Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias
Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d id ja fo s fa a d id ) , m is o n te kkinud p õ llum a ja nd us te g e vus e g a m ud a ä ra vo o l e h itus p la ts id e lt Veereostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusveed, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid Halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette Pindmise äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi ning õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka Vee puhastamine
Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 juurde. Vee reostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Põhjasetted Reostusained Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Keemilised mürgid Raskmetallid Bakterid Happelised ühendid Toidukäitlemise Keemiline saaste jääkproduktid Väetised Puudelt ja põõsastelt Muda äravool eraldunud osad nende ehitusplatsidel, puude
Argumendid Kitosaan Koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Ainuke looduses leiduv leeliseline polüsahhariid Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda liita (imada) rasvu Kõrge afiidsus toiduvärvide suhtes Asovärvid ja sudaanvärv moodustavad kitosaaniga püsivaid ühendeid Parandab seedetrakti funktsioone Kasutusalad
alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti, järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid sellele vaatamata suurendati vee ärajuhtimishulka. See tegevus ei suurendanud küll toodangu hulka, kuid jättis ümbritsevad alad surema. Probleemid Araali mere pindala väheneb pidevalt ja kiirenevas tempos alles on kolmandik järve kunagisest pindalast Araali meri on väga saastatud järves on pestitsiide ja muid kemikaale Araali meri on väga soolane praegu ületab soolsus 2,4 korda maailmamere keskmise Põhjused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks Suurem auramine kui sademete hulk Relvakatsetused Väetiste sattumine vette Tööstuslik tootmine Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel
muudetakse looduslik vesi klooriga joomiskõlblikuks. Bakterite hävitamiseks kulub 1m 3 kohta umbes 1,5 g kloori. Klooriühendid on veel näiteks pestitsiidid, kloroform, DDT, tetraklorometaan. Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks ( ilmnesid kahjulikud kõrvalmõjud ) ja ründegaasina I maailmasõjas. Tetraklorometaan on oluline komponent tulekustutusvahendites. Ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad kolde. Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ja haigusetekitajate hävitamiseks. DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski. Pärast DDT keelustamist haigestusid jälle sajad tuhanded inimesed. Kahjuks võib mullas ja vees erakordselt püsiva mürkkemikaali DDT kahjulikkus avalduda alles aastate pärast. Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena,
Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi. · Eetrid tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina. · Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel.
tegeleda ning see ei ole kaugeltki piisav, et edukalt kasutusele võtta biodiisel. Eesti peaks hakkama mõtlema võimalusele importida rapsi sisse, mis lisaks niigi kulukale tootmisprotsessile kulusid. Lisaks sellele on rapsi mõttekas kasvatada vaid väga viljakatel muldadel ehk sellele läheb palju väetist, mis võib lõppkokkuvõttes ikkagi keskkonda reostada. Rääkimata ökosüsteemidest, mida võidakse rikkuda kui hakatakse kasvatama rohkem rapsi ning kasutama erinevaid väetiseid ja pestitsiide. Ka biodiisli tootmine pole odav lõbu, sest see peab vastama kindlatele tingimustele, et seda kasutada. Tootmine on kulukas protsess ning kui Eesti põllud ei suuda lubada piisavalt toorainet, võib viimane üldse muutuda majanduslikult ebasoodsaks. Lisaks sellele on teateid uuringutest, mis on välja selgitanud, et biodiisli tootmisel tekib rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilkütuse tootmisel. Teiseks tuleb vaatluse alla võtta, kas biodiislit on üldse mõttekas Eestis kasutada
riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise vormidTerasspõllundus Hiinas Teraviljafarm Suurel tasandikul
riikides. • Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE • põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, • maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, • toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE • põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, • maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, • toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise vormidTerasspõllundus Hiinas Teraviljafarm Suurel tasandikul
Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik? Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti klooriradikaal,on osooni lagunemise katalüsaatoriks. 7. Milleks kasutatakse pestitsiide? Vastus: Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 8. Mis on DDT? Miks teda vaja on? Vastus: DDT on diklorodifenüültrikloroetaan. Kasutatkse putukatõrjena. 9. Milline on DDT kahjulik toime inimesele? Vastus: Jah, nad kahjustavad selgroogsete kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmenud ka DDT mutageenne ( päriliku struktuuri muutusi esile kutsuv) ja
kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad. Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik
taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest
muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada.
Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu
tänu sellele ongi meil poodides suur valik erinevaid tooteid: TOIDU AINETÖÖSTUS PÕLLUMAJANDUS TEKSTIILI,NAHA,JALATSI,FARMAATSIATÖÖSTUS JMT, ENERGJAMAJANDUS Intensiivne põllumajandus tähendam seda, et: 1. Põllumajanduslikku maad on vähe 2. maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, 3. toodang on maaühiku kohta suur. Nende seos ongi see, et kasvatatakse suuremas hulgas tooraineid, millest valmistatakse erinevaid tooteid ja need samad tooted ongi need mis visatakse minema kui jäävad üle. Omatarbeline intensiiv põllumajandus on näiteks Riisikasvatus KaguAasias ja Terrasspõllunus Hiinas. Riisikasvatus. Terrasspõllundus. Ning kaubanduslik intensiivne põllumajandus on näiteksVeisekasvatus USAs ja Köögiviljakasvatus Nigeerias. USA Veisekasvatus
Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide, mis on keskkonnale kahjulikud. Mineraalväetiste kasutamine reostab põhjavett ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee piiri; intensiivne kasutamine koormab pinnast ja hävitab paljude loomaliikide elukeskkonna; rasked põllumajandusmasinad suruvad pinnase liigselt kokku; pestitsiidid ei hävita mitte ainult kahjureid, vaid ka muud elusloodust; väetamisel satuvad toitained ka veekogudesse, mis hakkavad seetõttu kinni kavama; kuivas kliimas põhjustab kunstlik
keskkonnale, samamoodi nagu kõik teised põlemisprotsessid. Lisaks tuleb toote mõju hindamisel võtta arvesse tervet elutsüklit (alates tootmisest kuni hetkeni, mil toodet pole enam võimalik kasutada). Kas olete teadlik, et puuvilla mõju keskkonnale võib olla suurem kui sünteetiliste kangaste, nagu näiteks polüester, tootmine? Põhjus on väga lihtne - puuvill vajab kasvamiseks tohututes kogustes vett, väetisi ning pestitsiide. Teadus- ja uurimistöö tulemusena bioloogias ja keemias on jõutud järeldusele, et tööstuslikud protsessid keemias võivad mängida olulist rolli, leidmaks muuhulgas lahendusi sellistele keskkonnaprobleemidele nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus, korduvkasutus ja energiatõhusus. Ilma keemikuteta poleks me neid probleeme võib- olla kunagi tuvastanudki. Tehtud on suuri muudatusi ning leitud alternatiivseid lahendusi, millele peab siiski leidma veel lisa
MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega
väikses koguses vette, klooriaatomid hüdrolüüsuvad ning moodustavad hüpokloorhappe, mis töötab kui üldine biotsiid, mõjudes surmavalt bakteritele, mikroorganismidele, vetikatele jne. Meditsiinis kasutatavad antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu, mistõttu on need heaks raviks bakteriaalsete haiguste vastu. Pestitsiididena on tegemist ainetega, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, hävitamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiide kasutatakse inimesele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega tulnud kaasa ka tagasilööke, näiteks mürgisus inimestele või teistele loomadele. Kuna biotsiidide põhimõte on surmata elusorganisme, siis kujutavad paljud biotsiidsed tooted suurt ohtu inimeste tervisele ja heaolule. Ajalooliselt esimene teadaolev pestitsiid oli väävlipulber, mida kasutati iidses Sumeris umbes 4500 aastat tagasi
põllumajanduslikele mürkidele. USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe
kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, sest tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. 9. DIKLORODIFENÜÜLTRIKLOROETAAN ehk DDT On valge kristalne vees lahustumatu aine, mida hakati 1939. aastast alates kasutama pestitsiidina. putukate tõrjeks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. Umbrohutõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse herbitsiidideks ja kahjulike putukate tõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse insektsiidideks. Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Umbes 50 kasutamisaasta jooksul suutis DDT arvatavasti päästa enam kui
tähelepanu tervislikule toitumisele, aktiivsele eluviisile. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: põllumajanduslikku maad on vähe, maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Mahepõllumajandus: pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. ERINEVUSED: Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, lainelised põlluread. SARNASUSED: ...
Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on: *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide *naftareostus (Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995) Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. 5
Vasalemma 0,93 0,97 0,95 Vee põhilised reostusallikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Põhjasetted Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Reostusained Vee põhilised reostumisnäitajad Orgaaniliste ainete sisaldus Vee keskkond(pH) Veeõitsengud Toitainete sisaldus Vee bakteriaalne reostus Ebameeldiv lõhn ja maitse Vee hägusus Heljumisisaldus Vee kvaliteedi järk langus Veekogu kinnikasvamine Elektrijuhtivus Värvus Vee reostuse liigid:
sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas) Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid. Üleväetamine ja liiga palju pestitsiide. Mulla liigne tallamine mulla õhu vähenemine.
Vill ei kortsu. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta ta isegi masinaga pestavaks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos- ja puuvillakiududega. Lina Lina on üks vanimaid kultuurtaimi. Lina on robustne ja kasvatamisel ei pea kasutama keskkonnakahjulikke pestitsiide. Linakiudu saadakse linaniinest. Linane riie on väga vastupidav ja omapärase faktuuriga. Moetööstuses kasutatakse linast kangast sageli suverõivaste, pluuside, päevasärkide, kleitide ja kostüümide valmistamiseks. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga
looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
Samas kasvab ee tarbimine palju kiiremini kui rahvastik. Lisaks sellele on veevarud jaotatud ülimalt ebavõrdselt.(2) Ka veekogude reostamine on suureks probleemiks. Peamised reostusallikad:pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub; tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette; halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette; pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi; pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid; happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide; naftareostus.(4) · Õhusaaste - Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest.(3)
Samuti pole paljudel töötajatel isegi töölepingut või on sõlmitud lühiajalised lepingud, mis võimaldavad töötajaid lihtsamini palgata ja lahti lasta. [8] Enda õiguste ja vajaduste eest ei julgeta või osata seista ning ametiühingute moodustamist püütakse takistada. Hinnanguliselt vaid 10% kogu maailma tekstiilitööstuse töötajatest kuulub ametiühingutesse. [9] 2.1.2. Mõju tervisele Suure tootlikkuse ning odava hinna jaoks kasutatakse puuvillaistandustes palju pestitsiide. ,,Puuvillapõldudele visatakse mürke lennukilt ja need lähevad otse läbi naha seal töötavate inimeste kehadesse." Puuvillapõldudel töötanud naistel sündinud laste intelligentsus oli ühe uuringu järgi 2025 protsenti madalam kui lastel, kelle emad ei olnud mürkidega töötanud. Tavaliselt kasutatakse ühe kilo puuvilla tootmiseks üks kilo pestitsiide. [10] Kuigi enamik töötajaid ei tea midagi kahjurimürkidest või nendega kokkupuute ulatusest, kahjustavad need tervist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
