sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda. Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu
Iirimaal. Maa Pestitsiid Kasutuskogus Kasutuskogus 1995.a (kg/ha) 2001.a (kg/ha) Eesti insektitsiidid 0,002 0,003 herbitsiidid 0,11 0,33 fungitsiidid ja 0,03 0,001 bakteritsiidid Iirimaa insektitsiidid 0,02 0,01 herbitsiidid 0,31 0,32 fungitsiidid ja 0,13 0,097 bakteritsiidid
seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil. o Ristikuroosted talvitub talieostena taimejäänustel, suvel levib suvieostena. Söödaväärtus langeb!! Tõrje: söödahein niita varakult ja madalalt, fungitsiidid. o Ristikuvähk 5 aastat mitte külvata. Haiguskindlad sordid. o Puuviljamädanik eosed levivad viljalt viljale. Ohustatud eelkõige vigastatud viljad. Haigustekitaja säilib maha kukkunud viljadel, levib sealt järgmisel aastal tuule ja putukate abiga noortele viljadele. Saagikadu kuni 30%. Tõrje: võra harvendada, mädanevad viljad ära korjata ja maha matta, keemiline tõrje. o Õunapuu-kärntõbi nakatuvad kergesti puuviljamädanikku. Seeeen talvitub eostena
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid.
· Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
.. Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda,
haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Insektitsiidid e. Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem- Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid. Toalilledele kaitsevahendid on Neko, Raid. Kasutatakse ka liimipabereid ja liimivööd nii toalilledele, kasvuhoonetesse kui ka puude ümber. Feromoonpüünised kasutatakse õuna-, kirsi- ja ploomipuude peal. Enimkasutatavatest taimekaitsevahenditest võivad mõned neist olla meeste viljakusele kahjulikud
Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co
Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjevahendid ("Bravo") 5. Bakteritsiidid-bakterite tõrjevahend 6. Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid 7. Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid ("Tigude graanulid") Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil: 1. Atraktandid-meelitusained(sisalduvad feromoonpüünistes) 2. Repellendid-peletusained ("Plantskydd") 3. Algitsiidid-vetikate tõrje 4. Ovitsiidid-kahjurite munade hävitamiseks 5
organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda
3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine Putukamürk Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised
tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju Pestitsiidid on keemilised ained, mida kasutatakse peamiselt kahjurite tõrjeks, kuid lisaks takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna kasutatud tõrjeained on keemiliselt väga püsivad ning spetsiifiliste füüsikaliste omadustega, kanduvad nad tuule ja vee mõjul kergesti edasi (Varneckiene et al. 2004)
NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente Mürkkemikaalid ... on ksenobiootikumid (kr k xenos-võõras, bios-elu), satuvad mulda inimtegevuse tulemusena I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma, milles üks H on asendatud klooriga -C6H4Cl LUBJAKIVI (CaCO3) ..
etüleeni eest..Näiteks: Söödav barjäärkiht hapnikule (vahad ?) kaitseb puuvilju kuivamise ja mikroobide eest, kasutatakse ka lõikude ensümaatilise pruunistumise vastu. 20. Antimikroobne pakendamine Antimikroobsed ühendid kilede koostises, nii sünteetilistes kui söödavates kiledes: orgaanilised happed ja nende soolad ensüümod bakteriotsiidsed ühendid /bacreriocins/ triklosaan /triclosan/, fungitsiidid, Ag-tseoliit /silver zeolites/ Traditsioonilised säilitusmeetodid mikroobide paljunemise vastu on töötlemine kõrgel temperatuuril kuivatamine külmutamine: freezing refrigrration kiiritamine MAP/CAP antimikroobsete ühendite lisamine 21. Pakendamismasinate liigid on 3 etappi: 1. pakend vormitakse ja täidetakse 2. õhk asendatakse modifitseeritud atmosfääriga (MA-ga) 3. pakend suletakse, keevitatakse
Kasvuregulaator – Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine. Putukamürgid ehk insektsiidid – Ülesandeks on hävitada kõik taimedest toituvad putukad. Kõik insektsiidid mõjuvad putukatele erinevalt. Süsteemse toimega insektsiidid imenduvad taime kudedesse ja muudavad taimemahla putukatele mürgiseks. Kontaktsed insektsiidid tungivad läbi kahjuri organismi söötmürgina või hävitavad kahjurit läbi tema kehapinna. Fungitsiidid – Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavad vahendid. Seni on arvatud, et see pole mesilastele kahjulik, kuid üha enam on tulnud esile tõendusmaterjali, et see mõjutab ka mesilasi. Neonikotinoidid – Putukate närvisüsteemile mõjuv mürk, mis levib iseseisvalt üle kogu taime ning on putukatele on surmav. Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, kuna see suurendab oluliselt mesilaste suremust.
Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumajanduskemikaalidest saavad keskkonnamürgid siis, kui nad muutuvad jäätmeteks. Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalideks on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürgitusjuhtum registreesiti esma-kordselt kuuekümnendate aastate lõpus Jaapanis, ja seitsmekümnendate lõpul Taivanil, kui inimeste toitu, nimelt riisi, sattus juhuslikult suures koguses trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid. Mürgituse saajatel esinesid näol pigmendilaigud, küüned muutusid siniseks jne
Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü,
Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega. Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt. Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist. Eesmärgiks on eemaldada eelmise kultuuri jäägid, hävitada umbrohupopulatsioone ning valmistada ette optimaalsete tingimustega külvipind. Koostades tehnoloogilist kaarti õlleodrale antud tingimustes on tootmine kasumis.
Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalidest on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali.
VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran'i kõik loengumaterjalid) VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS 1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid, toidu lisaained, keskkonnasaaste(raskmetallid, kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3. Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid. -pruunistumine(maillardi reaktsioon), toiduaroomid, potentsiaalsed kantserogeensed ühendid 4
*tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest: *retardandid, fungitsiidid, N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal Hooldustööd põllul tehakse optimaalsel ajal , mis määratakse taime arengufaasi järgi. Taimekaitsevahendeid ( umbrohtude, taimekahjurite, taimehaiguste vastu ) kasutatakse kui mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu Iga uus võte ja vahend on efektiivne teatud tasemeni , optimaalset piiri ületades mõju väheneb Intensiivtehnoloogia on intensiivsem: *lubjarikkamatel
Toiduamet 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? · Mullaviljakusetagamiseks kasutatakse liblikõielisi kultuure, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi (lubi, sarvejahu), orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid) · Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama. Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt määratletud pind iga loomaliigi kohta. Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt toodetud oma ettevõttes.
PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine) Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73
Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73
Lastel võib pliimürgistus avalduda entsefalopaatias koos vaimse arengupeetusega, ajuhalvatuses. Just aju on eelkõige plii märklauaks ja seda eriti väikestel lastel. Praegu pole veel siiski päris selge, kas juba ühest mürgitusjuhtumist piisab jäävaks ajukahjustuseks Kaadmium satub atmosfääri peamiselt sulatusahjudest ja teda sisaldavate toodete (plastmassid, värvained, kumm, patareid) tootlemisel või põletamisel. Kaadmiumi saaste allikateks on ka mineraalväetised ja fungitsiidid. - Kuna kaadmium on suhteliselt hästi lenduv, on ta põhiliselt sissehingatav mürk. Sissehingamisel koguneb kaadmium kopsudesse, akumuleerudes seejärel maksas, neerudes ja põrnas. - Ligi 15% mürgitusjuhtumitest lõpeb surmaga. Erinevalt Pb2+ ja Hg2+ ioonidest absorbeerivad Cd2+ ioone edukalt taimed. Taimedes jaguneb kaadmium enam-vähem ühtlaselt kõigi kudede vahel, mistõttu välimise lehekihi eemaldamine ei aita siin saastust vähendada.
sugu-, kogunemis-, häire- ja jäljeferomoonid); · Repellendid on keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet; 5. Taimedest valmistatud pritsimisvedelikud, mida kasutatakse kahjurite vastu nt. küüslauk, sibul, võilill, tomat, nõges jne. Keemiline tõrje - Keemilist tõrjet kasutatakse siis, kui ükski teine tõrje ei toimi. Pestitsiidid - putukate tõrje. Herbitsiit - umbrohutõrje Fungitsiidid seenhaiguste tõrjevahendid. 6 Insektitsiidid putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kasutatakse seda mõistet aga kõikide loomse päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetusena; Mürke (parem mitte kasutada) kasutatakse kindlasti vastavalt juhendile. Väikesest pudelist võib saada suuri pindasid katta. 1. Kõige sagedamini kasutatakse pritsimist. 2
..30%; · lauavees piirmäär 0,001 mg/kg. · puu- ja köögiviljad - 0,2 mg/kg. Raskemetallid: kaadmium (Cd) · kantserogeene ja teratogeenne toime. · ~80% saadakse toidust, 20% suitsetamisest, saastunud õhust. · Närvisüsteemi mürgistuse põhjustab 14-15 mg, surma 0,03-0,04 g. Cd on tunduvalt mürgisem kui plii või elavhõbe, asendab luudes kaltsiumi. · põhiliselt saadav taimsetest toidust, enim seentest; algallikaks ka taimeväetised ja fungitsiidid; · satub toitu keraamika glasuurist, · eraldub plasti, värvainete, kummide jms töötlemisel ja/või põletamisel, · looduslikuks saasteallikaks on vulkaanid Raskemetallid: plii (Pb) · mõjutab peaaegu kõiki organeid inimorganismis; haavatavaim on närvisüsteem; · keskmine sisaldus inimorganismis ~ 0,8 g (ajus, neerudes, maksas, veres, luudes). · Päevas võib lisanduda 0,06...0,5 mg; millest enamus (~42%) saadakse tahke toiduga;
taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt. Enamlevinud preparaadid on Fastac, Karate, Decis, Malasiin jt. Taimede hilisemas kasvufaasis hakkavad taimede lehtedele lööbima mitmed haigused - jahukaste, laiktõved, roosted. Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ( fungitsiidid) on nii kontaktsed kui süsteemsed, samuti raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Varajane külviaeg saabub mulla tehnoloogilise küpsusega (muld ei kleepu harimisriistade külge)
veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks. Katseliselt on leitud, et umbes 20 metatserkaari vikerforelli ühes silmas kahjustab oluliselt ka nägemist. Kui metatserkaare on ühes silmas üle 25 isendi, jäävad vikerforellid kasvus kängu ja kaotavad nägemise. 3) Kalade mürgistus fosfororgaaniliste pestitsiididega Lagunevad kuu aja jooksul. Sellesse ainete rühma kuuluvad erineva otstarbega petitsiidid (akaritsiidid insektsiidid, fungitsiidid, nematosiidid ,herbitsiidid ,defoliandid) .Enamik neist lahustub vees halvasti ,kuid nende kontsentraatide emulsioonid on vees püsivad ja on sellistena kaladele kõige ohtlikumad. Enamik fosfororgaanilisi petitsiide laguneb looduses kuu või paari jooksul ,mõned aga püsivad kuni aasta. Fosfororgaanilised mürkkemikaalid satuvad kala organismi lõpuste ja naha kaudu. Kalas võivad nad muutuda veelgi mürgisemateks ühenditeks. Kogunevad
(endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest ● Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt ● Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat ● Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne puidulagundaja ning looduslik antogonist juurepessule. Suur korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, põhjustades metsamaterjalil tüüpilist valgemädanikku. Vajab puidu kõrget niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet.
kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub mullas mullas esineb baktereid (Bacillus thuringiensis), mis on patogeensed putukatele Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mikroobsetel protsessidel phinevad keskkonnatehnoloogiad Ksenobiootik on antropogeenne kemikaal, mida iseloomustab mittelooduslik struktuur. Ksenobiootikud on niteks jrgmised hendite rhmad: pllumajanduskemikaalid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektsiidid); orgaanilised lahustid (tetra- ja trikloroetleen), BTEX (benseen, tolueen, etleen, ksleen) ja MTBE (metl-tert-butleeter) mootoriktuse komponendid; lhkeained (TNTtrinitrotolueen); detergendid. Enamik ksenobiootikuid on elusorganismidele mrgised. Suurte saastunud kohtade ametlik arv on USA-s 12000 (US EPA Superfund) ja Lne-Euroopas ca 400 000, lisaks neile veel muidugi teadmata kohad. 1998 aastal hinnati saastunud kohtade remediatsiooni (puhastamise) kibeks 15-18 miljardit USD.
Karbamiid liimid karbamiid-fromaldehüüd vaigud, tööstuslik puiduliim (PLP). Polüester liimid komposiitmaterjalide valmistamine, metallide, puidu liimimine. Polüimiidid, kõvendub üle 150 °C, töötemp. kuni 300 °C, kasutatakse Ti, Be, legeeritud teraste liimimine lennu- ja kosmosetehnikas. Silikoonliimid jagunevad elastomeerid HO-[(CH3)2SiO-]n-Ohja katalüsaatorid, nt neutraalne RSI(OEt)3, täiteained Fe2O3, TiO2 ja fungitsiidid(sanitaarhermeetikud). Katalüsaator hüdrolüüsib õhuniiskuse toimel ja initsieerib polümerisatsiooni protsessi. Tööstuslikud hermeetikud on kahekomponendilised, lühike eluiga. Keevitamine on võte, et ühendada metalldetailid või plastmassid üksteisega. Asendamatu murdunud detaili parandamisel. Pinnad peavad teineteisele väga lähedal olema, korraliku keevisliite puhul jätkub ühe metalli kristallivõre teise metallis peaaaegu kogu keevisliite ulatuses, seetõttu väga tugev
Ka ebaõigelt juhitud komposteerimisprotsessi käigus võib tekkida fütotoksilisi aineid, nagu näiteks ammoniaaki, fenoole, äädik- ja sipelghapet; komposti laagerdumise käigus loetletud ained lagunevad. Kahjulikke lisandeid satub pinnasesse ka inimtegevuse käigus. Osa nendest akumuleerub pinnases; teatud sisalduse juures muutuvad nad taimedele ohtlikuks. Sellisteks aineteks on näiteks pinnasesse sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm). Inimtegevuse kaudu satub pinnasesse ka plastikut, klaasi, metalli ja muid sarnaseid lisandeid, mis küll ei kujuta otsest ohtu taimedele, kuid võivad pinnaste töötlemise käigus ohustada inimest ennast. Taimekaitsevahenditelt eeldatakse, et nad pinnases teatud kindla aja jooksul lagunevad. Aega, mille jooksul laguneb pool pinnasesse viidud ainekogusest, nimetatakse poolestusajaks (T 50). Kiiresti
Fosfaadid - satuvad vette pesuainete koostisest. Raskemetallid on suure aatomiarvuga metallid, mis on keskkonda jõudnud pikaajalise kogunemise tagajärjel ning võivad seetõttu olla akumuleerunud ka loomades. Kõige toksilisemad on raskemetallidest plii ja kaadmium. Enamik kaadmiumist keskkonnas on antropogeense päritoluga: – Metallitööstuses, eriti tsingi tootmisel – Plastmasside, värvainete, kummide, patareide koostises – Prügi põletamine – Mineraalväetised ja fungitsiidid – Fossiilsete kütuste põletamisel Levib hästi tolmuga, ongi põhiliselt sissehingatav mürk, kuid ka vees ja pinnases. • Koguneb maksa ja neerudesse • Põhjustab vastavate organite kahjustusi Nitraadid Mageveekogudes ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord tõusta piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa kalasid. Ehkki nitraadid on vähem mürgisemad kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib
BioaineteȱtoimeȱmaoȬsooletraktileȱ Bioaineteȱtoimeȱneerudeleȱȱ Bioaineteȱtoimeȱkopsudeleȱ Saaste4 Saasteȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ 1234ȱ Saasteȱtoimeȱkopsudeleȱȱ 1ȱPeamisedȱpestitsiidideȱkategooriad:ȱputukatõrjevahendidȱ(insektitsiidid),ȱumbrohutõrjevahendidȱ(herbitȬ siidid),ȱtaimeȱseenhaigusteȱtõrjevahendidȱ(fungitsiidid),ȱmikroobideȱtõrjevahendidȱ(antimikrobiaalsedȱpreȬ paraadid),ȱnärilisteȱtõrjevahendidȱ(rodentitsiidid);ȱpeamisedȱpestitsiidid:ȱorganofosfaadid,ȱkarbamaadid,ȱ organokloriinid,ȱpüreeter,ȱarseen,ȱglükofosfaadid,ȱbipüridüülid,ȱklorofenoksüȱühendid.ȱ 2ȱPeamisedȱkeemilisedȱained:ȱnaftaȱbaasilȱtoodetudȱkemikaalid;ȱIȱtüübiȱantikoliinesteraasid,ȱmisȱmõjuȬ
annaabi.ee 
