Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 ...
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi
2) Millal on kaaliumnitraadi ja kaaliumbromiidi lahustuvused võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus kaaliumbromiidi kohta! 5) Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi ja temperatuuri 80 oC kohta. Ülesandeid CuSO4 lahustuvus temperatuuril 60 oC on 40 g · 100 g 100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) · 50 grammis vees lahustub CuSO4 (20 grammi) · 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) · 30 grammis vees lahustub CuSO4 (12 grammi) · 130 grammis vees lahustub CuSO4 (52 grammi) · 7 grammis vees lahustub CuSO4 (2,8 grammi) · Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega) · * Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks
HÜDROKSIIDID NaOH naatriumhüdroksiid 1.Metall (aktiivne)+ vesi = hüdroksiid + vesinik Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2. Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Na2O + H2O = 2NaOH 3.Sool + leelis = hüdroksiid + sool CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 HAPPED HCl vesinikkloriidhape 1.Happeline oksiid + vesi = hape H2CO3 süsihape SO2 + H2O = H2SO3 H2SO4 väävelhape 2.Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool
NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3
Looduses levinuim -D-fruktofuranosiid on sahharoos, tema hüdrolüüsiproduktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Sahharoos hüdrolüüsub invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase
metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm³ soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2
vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape SO2- H2SO3 CO2- H2CO3 SO3- H2SO4 P4O10- H3PO4 SiO2- H2SiO3 aluseline oksiid- hüdroksiid Li2O- LiOH MnO- Mn(OH)2 CaO- Ca(OH)2 Co2O3- Co(OH)3 Cu2O- CuOH CrO- Cr(OH)2
Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul
lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise kuumutamisega konstantse kaalu 3g naatriumsulfaati. Termomeetriga
hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon:
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad Cu(OH) 2 -> CuO+...
Kui reaktsiooni käigus lahuse temperatuur tõuseb, on tegu endotermilise reaktsiooniga (soojusefekt on positiivne) ja süsteem saab energiat juurde. Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta. Reaktiivid: CuSO4 vask(II)sulfaat ; H2O vesi Töö käik: Kaaluda kuiv ja puhas tiigel, selles omakorda sisse kaaluda 1,0-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutamiseks kuumutada tiiglis olevat segu gaasipõleti kohal (kollase leegiga!!!) kuni värvus muutub sinisest värvituks. Peale kuumutamist lasta tiiglil jahtuda ning uuesti kaaluda. Kuumutamist korrata seni, kuni kaal on konstantne. Kuumutamisel eraldunud mass vastab kristallvee massile.
Vask(II)sulfaat e vaskvitriol CuSo4 Aineklass - sool Aine saamisvõimalusi - Looduses on olemas vask (II)sulfiit ehk CuS. Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses.
CaCO3 + 2HClCaCl + H2CO3 H2O, CO2^ Katse 2. Reaktsioonivõrrand. NH4Cl + NaOHNaCl + NH4 OH Katse 3. Reaktsioonivõrrand. BaCl2 + NaSO4 NaCl2 + BaSO4 Katse 4. Reaktsioonivõrrand. AlCl3 + 3NaOH Al(OH)3 + 3NaCl NaOH + H(OH)3 Na(Al(OH)4) Katse 5. Tekkinudraud(II)hüdroksiid muutub pruunikaks Fe3+ ühendiks. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, põleti, tiiglitangid, FeSO4, FeCl3, CuSO4, NaOH, HCl(H2SO4) lahused, MgO, CaO, Al2O3, Cu(laast), Fe(nael), Zn, Al, Mg. Reaktsioonivõrrandid. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 sademesse + Na2SO4 FeCl3 + 3NaOH Fe(OH)3sademesse + 3NaCl CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 sademesse + Na2SO4 Fe(OH)2 + 2HCl FeCl2 + H2O Fe(OH)3 + HCl FeCl2 + H2O Cu(OH)2 + HCl CuCl + H2O Katse 2. Reaktsioonivõrrandid. CaO + H2O Ca(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) MgO + H2O Mg(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) Al2O3 + H2O ei toimu
Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 CoCO3 +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 CuCO3 + Na2SO4 -Tekkinud lahus oli helesinine 8) Pb(NO3)2 + Na2CO3 PbCO3 + 2NaNO3 -Tekkinud lahus oli valge 9) MgCl2 + Na2CO3 MgCO3 + 2NaCl
püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 8 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: 1) V(CuSO4)= 1,1 ml 2) V(CuSO4)= 11,9 ml 3) V(CuSO4)= 16,5 ml Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=1,0 mg/ml 2) C=10,5 mg/ml 3) C=14,6 mg/ml Arvutatud aktiivsused: kus: C - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V- reaktaioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V - ensüümi töölahuse üldmaht, ml
· Koonilsi kolbe keeta elektripliidil püstjahutiga 10min alates keema mineku hetkest ning lõpetada keetmine lisades 150ml destileeritud vett. · Kõikidesse kolbidesse lisada indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevale lahusele violetse tooni. · Viiakse läbi lahuste tiitrimine 0.02M CuSO4-ga kolbi vaikselt loksutades. Tiitrimise tulemused · Null lahus 2ml 0,02M CuSO4 1,8mg/ml · 10 min lahus 6,9ml 0,02M CuSO4 6,1mg/ml · 20 min lahus 9,8ml 0,02M CuSO4 9,8mg/ml Graafiku abilga leidsin neile mahutdele vastavad konsentratsioonid Invertaasi aktiivsuse arvutamine A=[(C2 C1) · V1 · 103 · L] / [T · 180 · V3 · V4] A10=[(6,1 - 1,8) · 25,5 · 103 · 20] / [600 · 180 · 0,5 · 0,5] = 81,22 A20=[(9,8 - 1,8) · 25,5 · 103 · 20] / [1200 · 180 · 0,5 · 0,5] = 75,55 · Arvutan erinevuse:
ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii:
Töövahendid: Keeduklaas, [Cu(NH3)4]2+,NaOH lahus, Na2S lahus Arvutused: 1. [Cu(NH3)4] + NaOH = Cu(OH)2 + Na + NH3 – Lahus muutus siniseks 2. Cu(NH3)4 + 2 Na2S = CuS2 + 4 NaNH3 – Tekkis must sade Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 – REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 – Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus
Ühte lisati NaOH lahust ja teise Na2S lahust. Töövahendid: Keeduklaas, [Cu(NH3)4]2+,NaOH lahus, Na2S lahus Arvutused: 1. [Cu(NH3)4] + NaOH = Cu(OH)2 + Na + NH3 Lahus muutus siniseks 2. Cu(NH3)4 + 2 Na2S = CuS2 + 4 NaNH3 Tekkis must sade Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus
märkida olek ühendi või iooni juurde. aq ühend lahuses, s tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega). Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: H2SO4, BaCl2, 2 M NH3* H2O lahus, Pb(NO3)2 lahus, K2CrO4 lahus, Al2(SO4)3 lahus, Na2CO3 lahus, 1 M HCl vesilahus, fenoolftaleiini lahus, CuSO4 lahus, 6 M NH3*H2O lahus, metalliline tsink ja vask, HNO3, KMnO4 lahus, H2SO4 lahus, tahke Na2SO3, FeSO4 lahus, K2Cr2O7 lahus. Katse käik Katse 1. SO42-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 2. Al3+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Katse 3. Pb2+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42-ioone sisaldavat lahust. Katse 4
läks keemia. 10 minuti möödudes lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti sellega oli keemine lõppenud. 7. Kõikidesse kolbidesse tilgutasin pipetiga indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale lahusele lillaka tooni. 8. Viisin läbi lahuse tiitrimise 0,02M CuSo4-ga kolbi vaikselt loksutades. Tiitrimise tulemused. 1) Null lahus - 2ml 0,02M CuSO4 1,8mg/ml 2) 10 min lahus 10,5 ml CuSO4 9,1 mg/ml 3) 20 min lahus 17 ml CuSO4 15 mg/ml Graafiku abiga leidsin neile mahtudele vastavad kontsentratsioonid. Invertaasi aktiivsuse arvutamine: A=[(C2 C1) · V1 · 103 · L] / [T · 180 · V3 · V4] A10=[(9,1 - 1,8) · 26 · 103·40 ] / [600 · 180 · 1 · 1] = 70,2 A20=[(15 - 1,8) · 26 · 103·40 ] / [1200 · 180 · 1 · 1] = 63,6 · Arvutan erinevuse: (70,2 / 63,6) 1 · 100% = 10,3% Analüüs A10=70,2
läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse siin nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase
võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks. Katse 4: Vask(II)sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel, kaalud. Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O Töö kirjaldus: 1. Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime: MCuSO4 * nH2O= 1,11 g 2. Soojendasime tiiglit põletileegil kuni CuSO4 * nH2O muutus valgeks ning hoidsime jahtumiseni eksikaatoris. Kordasime seda mitu korda ning määrasime minimaalse tiigli kaalu. 3. Enamus veest vaba CuSO4 * nH2O kaaluks saime MCuSO4= 0,78g Saadud andmed:
suhkrutega proovi viisin komplekslahusesse. Seal olev vask(II)-triloon B kompleks laguneb reaktsioonil suhrutega ning lahusesse jääb vaba triloon B. Järgnes vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. Kõigepealt valmistasin invertaasi lahuse, et hakata määrama seal oleva invertaasi aktiivsust. Selleks mõõtsin vajalikud kogused ja mahud ning et töö tulemus oleks täpne tegutsesin kvantitatiivselt. Seejärel segasin, et moodustuks ühtlane suspensioon. Vedela ensüümpreparaadi doseerisin sobiva pipeti abil.
Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid lahuses [Fe(CN)6] kompleksioonid, mitte CN- ioonid. Dissotsiatsioonivõrrand: K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses moodustus sade, järelikult leidus lahuses K3[Fe(CN)6] dissotsiatsiooni järgselt tekkinud [Fe(CN)6]3- ioone, mitte aga CN- ioone. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 1. Katsed 0,25 M CuSO4 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Saada lahustuvast vask(II)sulfaadist rasklahustuv vask(II)hüdroksiid ning sellest lahustuv ammiinkompleks. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,5 M NH3 x H2O vesilahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O
kasutatakse siin nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks
Praktiline töö (JUHEND) kuumutada. 3.1 Arvutada lahuse protsendiline koostis! Tööülesanne nr 1 NB! 250 grammis vaskvitriolis CuSO 4·5H2O on 160 Võtta katseklaasi ~3-4 cm3 naatriumetanaati ning lisada g CuSO4. sellele 1 cm3 vett. Kuumutada alates vedeliku ja õhu piirpinnalt katseklaasis olevat segu soola täieliku Järgida lahuse jahtumisel toimuvat. Põhjendada nähtust! Milline aine kristallub välja? Miks? 3.2 Riputada kuuma lahusesse niidijupp (võib olla lõng), millele on eelnevalt kinnitatud väike vaskvitrioli kristall.
Naatriumsulfaadi lisamisel aga soojuse neeldumine, sest temperatuur tõusis. Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon (eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend. Tiigel jahutati eksikaatoris ja kaaluti. Kuumutamist korrati konstantse kaalu saavutamiseni
Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga.
toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii:
Sahharoosi hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D- glükoos. Invertaasi preparaatide määramisel ka kasutatakse substraadina sahharoosi. Hüdrolüüsi käigus tekkinud glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemise meetodiks on kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kompleksi valmistatakse Na2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja triloon B(ETDA-Na). Reaktiivi roll: · Toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümreaktsiooni · Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-trioloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonist võetud proovi(sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandaub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(i)-ks. Moodustub Cu2O ja
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsus...
1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10
Kolb jahutati toatemperatuurini kraanivee all. Antud juhul ei olnud võimalik kasutada 20minuti proovi, kuna lahus oli üleni punane ( tekkinud Cu2O tõttu) ja polnud märgata vaba triloon B. Õppejõu sõnul oleks olnud raske triloon B kogust tiitrimisel kindlaks teha ja sellepärast kasutan oma arvutustes ainult kahte proovi. Põhjust sellele, miks nii juhtus ei oska ma leida, kuna enda arvates ei teinud ma midagi niivõrd valesti. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0.02M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimise alustamist lisasin indikaatorina 5 tilka mureksiidi lahust. Kolb värvus indikaatori toimel violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värvus asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgi leitsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse proovis. Tiitrimisel saadud andmed: 0-proov: 1,5ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 1,3mg/ml 10min-proov: 22,4ml 0,02M CuSO4 lahust
hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub
ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi küigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B). Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub komplesis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust
Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on [HgI4]2 Nagu ka meie esialgsetest püüdlustest näha võis, on kompleksühendite tekkimine keeruline protsess, kus tegelikud reaktsioonid ei pruugi kohe silmnähtavad olla. Töö nr 13 : Redoksreaktsioonid Katse 1 : Raua oksüdatsioon Töö eesmärk : Jälgida raua roostetamist, aru saada elektronide üleminekust Reaktiivid : 0,5 M CuSO4 ; raudnael (Fe) Töö käik : Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3 5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koosta reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekuid. CuSO4 + Fe Cu + FeSO4 Cu2+ + 2 e- Cuo Feo 2 e- Fe2+ Järeldused : Antud reaktsioon kirjeldas raudnaela roostetamist. Seda oli ka raudnaelalt silmaga näha üsna kiiresti tekkis naelale pruun korrosiooni kiht.
t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone. b) Lisasin Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. Lahus muutus häguseks, värvuselt helekollane. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Valasin nelja katseklaasi ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) Lisati 6-8 tilka 0,5M NH3·H2O vesilahust CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 - helesinine hägune lahus. Lisasin 15 tilka 6M NH3·H2O vesilahust: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O selge, sademeteta tumesinine kompleks b) Lisasin 4-6 tilka 0,2M NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 Tekkis vask(II)hüdroksiidi sademega helesinine lahus c) Lisasin 4-6 tilka 0,5M NH4Cl lahust CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki
Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 → Cu(NO2)2 + 2NO ↑+ 2H2O 3Cu + 8H+ + 2NO3- → 3Cu2+ + 2NO ↑ +4H2O Segu muutus järjest rohelisemaks kuni oli tumeroheline, samal ajal eraldus pruunikas NO gaas, mis on mürgine. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Cu – 2e → Cu2+ redutseerija 2N + 3e → 2N4+ *2 oksüdeerija Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu CuSO4 + Zn → Zn2+ + SO4 2- + Cu Cu2+ + 2e → Cu0 oksüdeerija Zn – 2e → Zn2+ redutseerija Zn muutub mustaks ja selle pinnale sadestub Cu kiht. Lahus muutub heledamaks. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse
proove, mis nüüd asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast valatakse reaktsioonisegule läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett, kolb võetakse pliidilt ning jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini. · Kõikidesse kolbidesse lisatakse umbes 6 tilka indikaatorit, milleks on mureksiidi vesilahus, mis annab lahusele violetse tooni. · Kolbides olevaid lahuseid tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega kuni violetne värv muutub püsivalt rohekaks. Kolvi sisu loksutatakse pidevalt. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegus võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi puhul arvutatakse invertaasi aktiivsus vastavalt valemile: A = (C2 - C1)*V1*103*L/T*180*V3*V4, kus C1 - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis mg/ml
a ei muutu) NaOH naatriumhüdroksiid Alused metall + OH hüdroksiid 2) metall(o.a)hüdroksiid (o.a Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid metall + aniooni 1) metall+aniooninimi (o.a ei muutu) CaCl2 kaltsiumkloriid Soolad nimi happeanioon 2) metall(o.a)aniooninimi(o.a CuSO4 vask(II)sulfaat Aineklasside vahelised reaktsioonid Reaktsioon toimub KUI on IA ja IIA Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid CaO + H2O = Ca(OH)2 rühma metallideoksiidid Happeline oksiid + vesi =hape VÄLJAARVATUD SiO2 SO2 + H2O = H2SO3 Hape + alus = sool + vesi Reaktsioon toimub ALATI
Indikaator muudab värvust, sest lahus muutub happelisemaks (indikaator värvitu)-lahuse aluselised omadused vähenevad. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2↑ CO32– + 2H+ = H2O + CO2↑ On näha eralduva CO2 mullikesi. Kompleksühendi teke KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1…2ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO4 + 4NH3·H2O = Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3·H2O =[Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Algselt tekkiv sade oli Cu(OH)2. Lähteainetest CuSO4 on helesinine, NH4·H2O on värvitu, tekkiv lahus on tumesinine. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromootorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmist...
komplekslahusesse, kompleksis sisalduv Cu(II) taandub sukrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimise teel kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrides tekib uuesti Cu(II) kompleks, määratakse lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1ml ensüümilahuse kohta. Töö käik · Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine o invertiini lahust võetalse 0,4ml o invertiini lahjendatakse 25x (kokku lahust 10ml) o lahustiks kasutatakse atsetaatpuhvrit pH 4,8 · Ensüümireaktsiooni läbiviimine
· Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 temperatuur Lahustumist mõjutavad tegurid · Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõstmisel · Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu
Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades
võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oksüdeerub. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: Na2(SO4)3, BaCl2, Al2(SO4)3, NH3*H2O, Pb(NO3)2, K2CrO4, Na2CO3, HCl, CuSO4, Zn, Cu, HNO3, KMnO4, H2SO4, FeSO4, K2Cr2O7, metüülpunane ja fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija.
2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
