Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veekogude toksikoloogia (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasutatakse biomarkerid?
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia
Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid ­ Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask (e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu 0.4 6.7 · 10 3.1 · 10
Hg 15.8 13.5 5.9
Pb 0.003 0.007 0.01 Tuvikene et al. Fish Physiology, Toxicology, and Water Quality (2000) Ammooniumi toksilisus · Toksilisus sõltub vee pH-st · NH3 palju toksilisem kui NH4+ · LC50 96h vikerforellilie 0,16-1,1 mg/l NH3 (11-48 mg/l ammooniumlämmastikku) · Akuutne toksilisus langeb temperatuuri tõustes. · Kroonilise toksilisuse nähud hakkavad ilmnema vikerforellil alates 0,04mg/l Toksiliste ainete bioloogiline kättesaadavus Bioakumulatsiooni suurus oleneb ainete bioloogilisest kättesaadavusest. Bioloogiline mitmekordistumine · PCB-d · Dioksiinid · Pestitsiidid (DDT jt.) Ökoöstrogeenid ja -androgeenid · Ained, mis sarnanevad oma keemiliselt ehituselt suguhormoonidega. · Võivad seonduda hormooni jaoks mõeldud retseptoriga ja sellega blokeerib retseptori nii, et hormoon ei saa enam ühineda (TBT, nonüülfenoolid, jne.) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata · Ainult keemilised määramised ei anna meile infot toksiliste ainete mõju kohta organismidele · Tuleks kasutada senisest rohkem mitmesuguseid bioteste (biomarkerid, bioindeksid) paralleelselt keemiliste analüüsidega Mürgisuse paradoks · Paracelsius ( Sveitsi arst) ­ kõik ained võivad olla mürgised ­ mürgisuse määrab ära doos . Vee toksikoloogia alates 1970
Klassikaline toksikoloogia Keskkonnakeemia Lühike veetoksikoloogia ajalugu · Süsteemsed toksilisuse mõju laboratoorsed uurimised alates 1920 · Periood enne II maailmasõda. Kasutati zooplanktonit ja kalu nii laboris kui ka looduses. · Pärast II MS hakati meetodeid standardiseerima. Biokatsed "kurgipurkides" (5-25l) · Võeti kasutusele organismid erinevatelt troofilistelt tasanditelt · 1960-ndad:läbivoolusüsteemide kasutuselevõtmine (madala kontsentratsiooniga ainete krooniline mõju) · Vee füüsikaliste ja keemiliste faktorite arvestamine aine toksilisuse hindamisel · 1970 mikro - ja mesokosmosed · 1980 QSAR, sobivate biomarkerite otsimine ja kasutuselevõtt · Kaasajal on leitud, et keemiliste ainete sisaldusi (põhjus) tuleb vaadata koos bioloogiliste muutustega (tagajärg). · Arvutitoksikoloogia (Ränimeetod) Hääletu kevad
Rachel Carson, 1962 Esimene bioloogilise mitmekordistumise käsitlus ja teavitamine üldsusele Toksiliste ainete keemiline määramine Spektrofotomeetria, fluorimeetria, vedelikkromatograaf HPLC , gaaskromatograaf GC, mass- spektromeeter MS A
16 prioriteetse PAH-I kromatogramm Fen BaA + Chr Anaphtene +F
B(b)F B(k)F Flo B(a)P B(ghi)P N Anaphtylene P D(ah)A I(123)P
S Vesi
Vesi/ heljum 1:5000
Heljum PAHid ahvena lihastes ja PAHide akumulatsiooni suhe ahvena organismi ja sette vahel 4500 120 4000
3500 100
3000 80 3-ring ng/g DW
3-ring
B SAF 2500 4-ring 60 4-ring 2000 5-ring 5-ring 1500 40
1000 20 500 0 0 Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla
Tuvikene et al. Fish Physiology, Toxicology, and Water Quality (2000) KOW Miks kasutatakse biomarkerid? · Annavad informatsiooni toksilise aine mõjust · Paljud kemikaalid (nt pestitsiidid, PASid) on organismis lühikese poolestusajaga, kuid nende mõju on pikaajaline · Biomarkerite abil saab määrata, kas täpsemad analüüsid on õigustatud Biomarker - mõõdetav bioloogiline reaktsioon teatud keemilisele ainele, mis võib avalduda ka kahjustusena
Walker et al., 1997 Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul : ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid , kasvukiirus, viljakus · Populatsioon : vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot.
60 50 40 winter 30 spring
20 10 0 R-1,5 E1 E3 E10
TARTU Tuvikene et al. Comp . Biohem. Physiol. 114 (1996) EROD aktiivsus
1000 p m o l/m in/m g p ro t
100 koha 10 latikas
1 lõuna kesk põhi Study sites GST aktiivsus
1600 1400 nmol/min/mg prot
1200 1000 koha 800 latikas 600 400 200 0 lõuna kesk põhi Study sites Mikrotuumade sagedus erütrotsüütides ( Palm & Krause , 1995)
Võrtsjärv Peipsi Matsalu laht Latikas 0,45
Haug 0,45 1,2
Ahven 0,3 1,5 2,1
Koha 0,3 1,4 Antioksüdant ensüümide aktiivsus vastuseks sinivetikate toksiinidele krabi (Chasmagnathus granulatus) hepatopankreases
Katalaas Glutaatiooni S- transferaas Superoksiid dismutaas Väliuuringud · Bioloogilise mitmekesisuse indeksid · Sumptestimine ( kalad , molluskid , veetaimed) · Mikro- ja mesokosmosed Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused ­ arengus ­ kasvus ­ paljunemises ­ ainevahetuses ­ füsioloogias ­ käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID · Primaarkultuur , kalade lõpuse epiteelirakkude kultuur · Monoklonaalsed rakukultuurid, PLHC -1 · Vetikakultuurid · Bakterkultuurid, Vibrio fischeri Lõpuse epiteelirakkude kultuur
K+
Ca2+ Cl- Na+ Cd2+ Rakukultuurid · Probleemid selles, kas in vitro testid kirjeldavad protsesse, mis toimuvad in vivo. · Probleem selles, et rakukultuurid on elusorganismi lihtsustatud mudelid ja kõike funktsioone, mis elusorganismil esineb, rakul ei esine. · Areng selles suunas, et asendada loomkatseid. · Praktika näitab, et in vitro katsed ei asenda kaugeltki veel loomkatseid ­ ravimite ja teiste keemiliste ainete ohutust ei osata veel piisavalt hinnata in vitro katsete abil Mida määratakse rakukultuuride puhul · Rakkude suremust · Üldvalgu hulka · Mingi ensüümi aktiivsust · Bioluminestsentsi PLHC-1 rakukultuur
EROD activity
16 14 South pmol/min/mg prot
12 Middle 10 North 8 6 4 2 0 5 10 20 30 40 50 60 70 Extract from dry sediment (mg per ml medium ) Vibrio fischeri bakterirakkude bioluminestsents Water of River Emajõgi and Narva 120 100 80 60 40 5 15 20 30 0 - 20Kvissental Praaga PPS Vasknarva Tank Merekyla
- 40 - 60
NARVA TARTU Kalade haismise uurimiseks kasutatakse elektrofüsioloogilisi ja käitumiskatseid Kala olfaktoorne organ 1% põlevkivituha ekstrakt Balti SEJ tuamägedelt Balti SEJ tuhavesi. Ohutu kontsentratsioon
Vasakule Paremale
Veekogude toksikoloogia #1 Veekogude toksikoloogia #2 Veekogude toksikoloogia #3 Veekogude toksikoloogia #4 Veekogude toksikoloogia #5 Veekogude toksikoloogia #6 Veekogude toksikoloogia #7 Veekogude toksikoloogia #8 Veekogude toksikoloogia #9 Veekogude toksikoloogia #10 Veekogude toksikoloogia #11 Veekogude toksikoloogia #12 Veekogude toksikoloogia #13 Veekogude toksikoloogia #14 Veekogude toksikoloogia #15 Veekogude toksikoloogia #16 Veekogude toksikoloogia #17 Veekogude toksikoloogia #18 Veekogude toksikoloogia #19 Veekogude toksikoloogia #20 Veekogude toksikoloogia #21 Veekogude toksikoloogia #22 Veekogude toksikoloogia #23 Veekogude toksikoloogia #24 Veekogude toksikoloogia #25 Veekogude toksikoloogia #26 Veekogude toksikoloogia #27 Veekogude toksikoloogia #28 Veekogude toksikoloogia #29 Veekogude toksikoloogia #30 Veekogude toksikoloogia #31 Veekogude toksikoloogia #32 Veekogude toksikoloogia #33 Veekogude toksikoloogia #34 Veekogude toksikoloogia #35 Veekogude toksikoloogia #36 Veekogude toksikoloogia #37 Veekogude toksikoloogia #38 Veekogude toksikoloogia #39 Veekogude toksikoloogia #40 Veekogude toksikoloogia #41 Veekogude toksikoloogia #42 Veekogude toksikoloogia #43 Veekogude toksikoloogia #44 Veekogude toksikoloogia #45 Veekogude toksikoloogia #46 Veekogude toksikoloogia #47 Veekogude toksikoloogia #48 Veekogude toksikoloogia #49 Veekogude toksikoloogia #50 Veekogude toksikoloogia #51 Veekogude toksikoloogia #52 Veekogude toksikoloogia #53 Veekogude toksikoloogia #54 Veekogude toksikoloogia #55 Veekogude toksikoloogia #56 Veekogude toksikoloogia #57 Veekogude toksikoloogia #58 Veekogude toksikoloogia #59 Veekogude toksikoloogia #60 Veekogude toksikoloogia #61 Veekogude toksikoloogia #62 Veekogude toksikoloogia #63 Veekogude toksikoloogia #64 Veekogude toksikoloogia #65 Veekogude toksikoloogia #66 Veekogude toksikoloogia #67 Veekogude toksikoloogia #68 Veekogude toksikoloogia #69 Veekogude toksikoloogia #70
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kiksu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte Ainete mürgisuse testimiseks kasutatavate katseloomade ja inimese vahel on palju anatoomilisi ja füsioloogilisi sarnasusi, millega loomade kasutamine toksikoloogilistes uuringutes ongi põhjendatud aga ka rida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, mida ei tohi tulemuste ülekandmisel ühelt liigilt teisele ignoreerida. rakukatsed · In vitro toksikoloogia lõpppunkte on palju ning erinevaid ning üheks laialt kasutatavaks lähenemiseks on aine genotoksilisuse määramine tema potensiaalse kantserogeensuse esialgseks hindamiseks. Viimase meetodid on üpris hästi paika pandud. Kuna erinevad genotoksilisuse testid detekteerivad erinevaid geneetilisi protsesse, on aine täielikuks iseloomustamiseks mõistlik kasutada tervet komplekti teste nagu näiteks: 1. DNA üleplaaniline süntees

Biokeemia
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). Toidu ohutuse ja mürgisuse probleemidega tegeleb toidutoksikoloogia, mis on toksikoloogia üks olulisemaid harusid. Toksikoloogia on teadus, mis uurib · ohtlike (kahjulike) ainete teket, koostist ja omadusi, · nende rakutoksilist, mutageenset, teratogeenset, kantserogeenset, allergeenset jt. toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat,

Toitumise alused
RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige

Keskkonnakeemia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest ­ autotroofid e. isevarustajad · primaarproduktsioon e. esmane toodang. Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid, kasutavad kas otse või kaudselt ­ heterotroofid · tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi · lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad Toiduahel · energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Troofilised tasemed · tootjad · taimtoidulised e. fütofaagid ­ esimese astme tarbijad · röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad Lagundajad Laguahel Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Konspekt aastast 2005
67
txt

Konspekt aastast 2005

KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak

Mikrobioloogia
Biokeemia I test
48
pdf

Biokeemia I test

LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASS

Biokeemia
kordamine toiduohutus
20
docx

kordamine toiduohutus

tulemusena. Saasteained avaldavad neg mõju toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. Keskkonna saasteained, põllumajanduslikud saasteained, tööstuslikud saasteained. Suurtes kogustes võivad saasteained põhjustada tervisehäireid. ppm – particles per million, osakesi miljoni osakese kohta ppb – particles per billion, osakesi miljardi osakese kohta 1 ppm = 1 mg/kg või 1 μg/gg/g 1 ppb = 1 μg/gg/g või 1 ng/g 38. Toksikoloogia ja toksikandid Toksikoloogia – teadusharu, mis tegeleb keemiliste ainete kahjulike mõjude uurimisega elusorganismidele. Toksikant – aine, mis mingis koguses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab elutalitluse häireid või surma. Aine mürgisus sõltub selle kogusest, aine on seda toksilisem, mida väiksemates kogustes või madalamatel kontsentratsioonidel see talitushäireid põhjustab. 39. Toksiliste ühendite toimed Toksilised ühendid võivad põhjustada:

Toiduohutus




Meedia

Kommentaarid (2)

Suggis profiilipilt
Suggis: Väga hea ülevaade.
16:54 08-05-2014
n2pa profiilipilt
Rainer Napits: ei ava, vigane
12:08 01-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun