Euroopa õiguse ajalugu (0)

I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid

1.Kleidid- Germaanlased - Slaavlased

Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri.
Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid . Nende asualad ulatusid Alpide -eelseist aladest ja keskmäestikust itta . Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis- strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada.
Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus , mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele.

2.Arhailine õigus

Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine-tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab stabiilsus: ei taotleta progressi , olukorra muutumist, reforme ega revolutsiooni. Arhailised kultuurid säilitavad traditsioonilist, hoiavad kinni isandi pärandist.
Õhtumaa tekkis kuna põhjamaade arhailised kultuurid said kokku Vahemere-äärsete antiiksete kristliku kultuuridega.Ajaloos tuleb ette ka kõrgkultuuride taasarhaiseerumist. Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad ka aastasadade pärast taas võimule pääseda. Vale on ettekujutus arhailiste kultuuride olemusest kui „varasematest vormidest“
Arhailised kultuurid on vormirikkamad kui kõrgkultuurid.Nende keel ja normide põimik on keerulisem. Nad on küll erinevad kõrgkultuurist, kuid ei ole paremad v halvemad, tugevamad v nõrgemad jne. Nad erinevad teist liiki mõtlemise ja arusaamade, elu ja maailma tõlgitsemise poolest. Rooma ja misjoneeriva kiriku vaatevinklist olid keldid, germaanid ja slaavid arengurahvad.
Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste .(Loomavarguste peatükid )See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus.
Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist . Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda.
Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt . Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks , sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli- abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja- Euroopale .Heita võib pilgu frankite argipäevale, kus kasvatatakse loomi ja haritakse põldu. Kehtis põhimõte „hari maad ja toida end ausalt “ Talupoeg elab oma kodus koos ligimese ja loomaga.(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline .(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused.

3.Õiguskohustuste alused

Kuidas pannakse alus õiguskohustustele ja neid täidetakse, teisel sanktsioonid, mis tagavad kuuletumise – selle poolest arhailised kultuurid ei erineva kõrgkultuurist. Tacitus räägib õiguskohustuste põhjendamisel germaanlastest : Täring-Kaotaja läheb orjusesse, seda nim truuduseks. Tekib küsimus, miks oli lubatud eneseorjastus. Miks ei põgenetud?
Germaanlaste fidesil ei ole midagi ühist Roomaste või tänapäeva truudusega. Tänapäeva ollakse truu perele jne. Truudus vanal ajal oli seatud inglise keelse sõnaga tree. Maagiline puu(pärn), kui keegi seda vannet andes puudutas, pani ta mängu iseenda, pere ja majapidamise.Truudus-kõige pantimine vandega, mis antakse pühad puud puudutades.
Õiguskohustuste aluseks oli arhailises õiguses vanne ja tõotus. See oli sunniga tagatud ja ülekkalukaim. Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus .Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine, maagia - tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine.
Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine

Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti.

Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
Suhteid inimeste, nende ja kõrgamte jõudude vahel hoiti tasakaalus andide abil. Kinkimist arhailine kultuur ei tunne. Põhimõte: annan, et sina annaksid. Andmine kohustab ja lepitab. Kingitus on sihipärane and, mis tehakse kindla vastutasu ootuses. Arhailises õiguses esineb annetus ka seal, kus inimeste suhteid kõrgemate jõududega tuleb korraldada kidlas õiguslikus vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi ( kaasavara -vastutasuk spruudiluna)

4.Õiguserikkumine ja trahv

Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb , siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu.
Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise mõistet, sest õigusrikkumine ie olnud inimeste õiguspoliitika objekt.Erinevalt karistusest kuulub sõna lunastus – sühne arhailise õiguse juurde.
Lepitus -on nii otsus, kohus kui ka lunastus, mis kirjeldab menelust, kuidas õigusjalule seatakse .Ladina keeles componere- parandama. Trahv/heastamine- bube, tähendab parandama ja on igivana.Õnnetuse kõrvaldamise tehnika. Heastamine oli keskne mõiste vanas õiguses.Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits .
Õigusrikkumist võis heaks teha elutute esemete, loomade ja inimestega. Rahagi oli tervendav annetus.Keldi-germaani-slaavi aladelt leitud raha, ei olnud raha tänapäeva tähenduses, kuid tal oli väärtus parandava annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale . Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik.
Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma .

5.Isikuõigus

Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse. Üksikisik võis ellu jääda sisi kui kuulus sugulasühendusse. Õiguslikkus seotuses ja rahus elati üksnes oma sugukonnaga. Ainult siis kehtis tingimatu rahukohustus. Suhetes teistega rahu puudus. Võõras on vaenlane- hostis.
Oli olemas moodus kuidas võõrast võis saada sõber. Arhailised kultuurid on külalislahked. Avatakse maja võõrale rituaalselt, millega saab võõrast-sõber. Et võõrast saaks külaline -sõber, tuli see sõprus vormiliselt luua. Kui külaline oli majas oli rahukohustus. Külalisõiguse kestus oli piiratud sest kolme päevaga hakkavad kala ja külaline lehkama.
Arhailised kultuurid ei tunne inimesele sünni poolest tulenevaid põhiõigusi. Vastsündinul ei ole õigust elule. Peremees otsustab kas ta jäetakse saatuse hooleks, lastakse surnuks nälgida või võetakse vastu õiguskaaslusse. Otsustades laps surmata ei ole tegemist õigusevastasusega, sets laps pole veel suguvõsas õigusi saanud. Vastuvõturiitus-isa võtab lapse sülle, annab nime, mähib oma mantlisse, annab süüa – nii saab lapsest tema laps, õiguskaaslane.
Pere-kõigi suguvõsas ja temast elavate inimeste hierarhiliselt korraldatud ühendus,mis allus pereisa ühtsele õiguslikule võimule. Germaanlased nim seda Munt, roomlased manus . Perepea otsustas vastsündinu elu üle, määras kindlaks eestkostealuste omavahelised suhted ja suhted teiste ühendustega, juhtis ühist majapidamist , otsustas perekonna esindamise kultuslikes toimingutes. Tema tegeles kõigi eluliste küsimustega. Peresse kuulusid nii elavad liikmed kui juba surnud ja tulevikus juurde tulevad.
Abielu. Naise lahkumisel isakodust ja minnes mehe koju oli lapsendamise tähendus. See ei tähendanud naise lõplikku lahutamist vanematekodust . Kui mees suri pöördus ta tagasi sinna kust oli tulnud. Abielu tegid kehtivaks vanded ja kingitused. Abielu oli mõlemalt poolt osalevate suguvõsade asi. Kihlatuil puudusid õigused ja nad e saanud otsustada millal tahavad abielluda .Perekonnad panid tütred mehele, võtsid pojale naise, et rajada sõprust ja tagada rahu. Otsustamispädevus kuulus perekonnapeale:isa,vanim vend,onu. Tehing toimus kaheosalise menetlusena, kihluse ja laulatusena. Kihlus- oli otsustav leping. Pidulikult, vandega võetud kohustust uuel suguvõsal pruudi eest kostmine üle võtta. See oli suunatud mõleapoolse õiguskohustuse rajamisele abielu sõlmimiseks. Laulatuse juures peab olema preester . Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega

6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad

Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas.
Kuninga võimuses oli hõimu heaolu kindlustamine.Kus oli hea kuningas, kosus maa jõudsasti, loomad paljunesid, naised viljakad , palju kala, valitses rahu ja head ajad. Kuningas oli hõimu heaolu tagatis , preester ja valitseja. Tema suutis ravida haigusi , kutsuda välja vihma, õnnistada viljasaaki ja tuua sõjaõnne. Kuninga pühadus tulenes tema päritolust.Tema soontes ei voolanud talupoja veri , vaid siniveri.Oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele. Pidi seda rikkalikult järglastele edasi andma.Rahva heaolu toetus kuninga pühadusele.Kuningasoo pühaveri tuli jumalaist. Kuningale annetati kui hüveameti valdajale. Kuningat ei võinud valida suvaliselt. Valida sai kuningliku soo liikmeid.Pikkad juuksed tõendasid erilist pühadust ja väge. Juustes kehastus kuninglik jõud. Kunigas kes ründas õigust muudatustega, tegi ebaõigust. Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi.
Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval . Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel härral olema vähemalt mitusada kuni mõne tuhandeni. Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja-Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast.

7.Kohtupäev

Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse .Hiljem hakkas selle asemel tulema kohtuotsus ja kohustus maksta ja võtta vastu kohtu otsustatud hüvitusraha. Õiguslikud kohustused valitsesid algselt ainult sugulaste vahel. Perekonnas ja suguvõsas esines õigusrikkumisis ja nendega tuli tegeleda.Perekonnapea teostas kohtusarnast tegevust, mis seisnes õigusrikkumiste heakstegemises, perekonna heaolu ohustavate jõudude lepitamises ja sõnakuulmatuse karistamises.
Õiguslik eneseabi oli tülitsevate naabrite esimene samm.See eneseabi toetus ühiste õiguslike kohustuste eitamisele ning oli seni võimalik, kuni võõrad grupid õnnestus ühise õiguse alla tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma . Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi.
Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse.Istungeid võis pidada ka germaanlaste aasta kolmikjaotusel: kevade, suve ja talve saabumisel. Kohtunik juhatas kohtuistungit ja küsis otsustajatelt , millist õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.( krahv ) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani.Kohtuniku käske täitis kohtuteener , kelle oli ka sau. Kohtunik istus vaatega itta, tema ümber olid poolringis otsusetegijad. Vaatega läände seisid pooled, kaebaja paremal ja kaebealune vasakul. Otsustajad pidid olema head inimesed, hea maine, suursugususe ja vanuse poolest silmapaistvad. Otsustajad läksid eemale nõu pidama . Otsustajatele ei kuulunud viimane sõna, pidid saama kohtukogukonna heakskiidu.(1 vastu). Pärast juuresolijate heakskiitu kohtunik kuulutas otsuse välja. Arhailise õigus seisnes vormiranguses.

8.Tõde

Arhailises õiguses oli protsessi ül õiguse taastamine , õigusolukorra muutumine.Kõigepealt ei pidanud asjaolusid selgeks tegema. Kohtuotsus ei rajanenud tänapäevasel tõendite hindamisel. Arhailine õigus ei saa küsida, kas tõde võib olla peitunud asjaoluse taha. Ta ei määra kindlaks juhtumit.Tõendite esitamine on tundmatu. See kujutab endas mitte tõe väljauurimist, vaid vormikindlat maagilist menetlust.
Tõde-ümberlükkamatu, protsessi vormiga tagatud õigusliku tagajärje taastamine. Otsus teeb asja tõeliseks. Kahtlusalune võis end vandega puhastada .Kui vanne oli eeskirjadekohaselt antud , siis oli kahtlustus kadunud. Vande andmine tegi teo olematuks . Tõendid ei saanud enam vandele vastu.
Arhailine õigus ei tundnud moodsat asjaolude tõendamist ja selle kinnitamist vandega. Vanne taastas maagiliselt tõe, vanduja mõistis ise endale kohtuotsuse.Valevande korral tabas teda väljamanatud karistus.Vandega tagati , et tegu ei olnud.Tagati et õigusrikkumist ei olnud. Vandega antud tagatis oli seda tugevam, mida rohkem vandeabilisi kaebealuse poolel oli.Polnud vahet, kas nad teost teadsid või mitte. Sugulased olid sünnijärgsed vandeabilised, kes pidid end kahtlustatava eet mängu panema või temast lahti ütlema. Kui vandeabilisi kokku ei saadud siis sai otsustada protsessikäiku jumalakohtu, ordaalide abil. Tuli ja vesi pidid tõe taastama. Üks jumalaotsus oli katel -palja käega asja väljavõtmine keeva veega katlast. ( vereproov , rauaproov jne). Kõigil neil meetoditel tulenes tõde menetluse tulemusena. Arhailine õigus oli vorm.Õiguslikud mõjud võisid tekkida kindlate vormide täitmisega. Eeskõneleja – tema ül oli asjaosalise eest ilma riisikota vormel ära öelda.

9.Arhailine õigus tunnetusprobleemina

Psühhiaatria – valdkond mis juriste puudutab. Täna on seal meditsiin nii kõrgel tasemel, et väikseim viga võib inimese tappa, sama on ka looduses. On suur vastutus Arhailises õiguses on tulevikuvaldkonnad, sest lähtuvad ruumilisusest. See on usutud õigus. Täielik vastand moodsale õigusele, mis on ratsionaalselt, teaduslikult vaadeldav. Ei ole mõistuslik , vaid usuline.
Need on tavad, traditsioonid, uskumused, mis on tänaseni püsima jäänud, vaatamata sellele, et nad pole ratsionaalsed . On paiguti erinevad. See oli kõik suuline ja aja jooksul tekkis kirjalik ratsionaalne õigus juurde. Õigus mida õpime on habras , ta küll baseerub arhailisel õigusel kuid on sellest erinev. Õpetatud õigus eeldab suurt pingutust, süsteemi, et ta püsiks, on habras, ja me kõik, kuigi me ei pruugi seda teadvustada, kanname endas tükikest arhailisest õigusest. Kuid kahjuks ajalugu kasutatakse sageli teiste halvustamiseks ja enda tõstmiseks, on harva objektiivne, see on üks osa, mida riigid kasutavad oma ideoloogia väljakujundamiseks. Aga kõik riigid sõltumata sellest kui tähtsad nad praegu on omavad arhailise õiguse alust. See oli osa nendest . Arhailine õigus on erinevatel rahvastel ka natuke erinev. NB! Millestki rääkides nt kohtus, tuleks alustada sõnadega, mina teen järgnevad järeldused lähtudes teadmistest, mis mul täna on. Tuleb austada ajalugu ja ajalugu pole lineaarne- Hattenhaueri meelest. NB! Otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle inimese olukorda, mis valikud tal olid jne.
Arhailine ja kaasaegne ühiskond, kuigi neil on ühisosa , on siiski nii erinevad, et arhailine kultuur ei lähe kõrgkultuuriks üle. Kuigi kõrgkultuuri hulgas on arhailist kultuuri. Arhailine kultuur jääb arhailisse ühiskonda ja tuleb moodsasse ühiskonda mingi osana .
Nt. Kus on arhailist õigust vaja? Kunagi oli põlvkonniti viikingitel teada, et kui saabuvad haned, siis paari päeva pärast on maa piisavalt soe et külvata , ja hea oleks kui on sadanud vihma enne külvamist. Seda teadmist anti edasi põlvkonniti. Meil , kes ei tegele põllumajandusega ja ka ei vaja seda, puuduvad need teadmised ja ei saa neid edasi anda. Arhailine õigus on just elamine loodusega koos ühes taktis. Meil paljudel puuduvad need oskused. *Arhailine õigus ei ole keeldude, käskude õpetus nagu tänapäeva õigus vaid on elamise õpetus. Keeldude ja käskude süsteem tuleb sisse seal, kus inimesed, kes elasid kogukondades, uskusid kõrgematesse jõududesse ja neisse uskumine tingis olukorra, kus see grupp ei lugenud õigeks kui keegi seal rühmas teeb pahandusi , kutsub esile jumalate pahameele. Kui keegi käitus valesti, pidi saama karistada , sest valesti käitumine võib ohtu seada ka teised. Ja siis oli igas kogukonnas vahemees kellel olid nn oskused jumalatega rääkimiseks, siis pidi tema jumalatelt küsima , miks nt lapsi ei saa, saak ikaldus , jahil saaki ei saa jne. Inimestel oli igapäevaselt välja kujunenud süsteem mida, millal, kuidas teha. Kõike mida oli vaja teada õpiti läbi kasvatuse, jälgimise ja tegemisega.
Arhailise õiguse keel : Arhailise õiguse keeleks olid erinevad märgid. Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus õpetus elust. Arhailine õpetus sellest, kuidas elada, ei ole seadusesse kirjutatud. Seda leidub nii vanades muistendites, rahvalauludes jne. Vana rahvatarkus. Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule.
KOHUS. Perekonnapea kui sugukonnavanema võim kehtis. Perekonnapeal või hõimuvanemal oli see õigus kohut mõista. Kohtumõistmine on kogukonnasisene ja selle kaugenemine aja jooksul kogukonnast, näitas riigi arengut. Kogukonnale tehti selgeks, et see karistamine pole isiklik asi,vaid et on toimunud rikkumine , mis kutsus esile jumalate viha, ja peab karistama, et paluda jumalatelt andeks. KARISTUSÜSTEEM. Trahvide süsteem. Õigusrikkumisi tuli ette sama palju kui kõrgkultuurides. Tänapäeval arvestame me süüga, keegi peab olema süüdi. Aga arhailises õiguses võis rikkumine olla ka tahtmatu , tuleneda nt oskamatusest kas kala püüda, jahtida, jne.
* Seisuslik ühiskond: kuhu oled sündinud, kuhu on võimalik tõusta , kus on piir ees?( Kuningad, ülikud, talutavad, orjad.) Sünnipärane eliit -kuningaid valiti ülikute hulgast, pidi sündima ülikuks. vürste valiti oskuste, vapruse ,teenete järgi, vürstiks ei pidanud sündima, selleks sai tõusta. Ühiskond põhineb veresugulusel, mida rohkem veresugulasi, seda rohkem liitlaseid. Hea kuningas oli siis kui põld kandis saaki, naised olid viljakad, lahingud võideti jne.
Arhailine õigus ei ole meie tänase õigusega sama, see on õpetus, kuidas elada võimalikult vähe vigu tehes, et need jumalad, kellesse usutakse, oleksid nende suhtes positiivse suhtumisega. Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi

II Peatükk. Rooma õigus

1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior

Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik , püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks.
Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg , foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed , püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas õiguskuulekust, ei alastatud ka lihastele lastele. Cato igas senatikõnes öeldu: „muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada“ – oli ülespürgiva vabariigi üks tulemusrikkamaid ütlusi.
Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi - ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult. Seda tegid ülikute pered, kes kindlustasid oma võimu perekonnapoliitika abil. Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele.
Patriits- oli roomas maaomanik Proletarius- vaene kodanik. Tema ainus vara olid järeltulijad - proles. Nemad pidid teda häda korral üleval pidama. Õiguslikud sidemed plebeide ja patriitside vahel. Tähtsam neist oli klientela, rooma kodanikud võisid end anda puuduse kannatamise pärast maaomanikust patriitsi sõltuvusse. Said maatükki harimiseks –vastutasuks teened.
Rooma oli range riikliku ülesehitusega genside vabariik, mitte demokraatia. Vähe on teada, aga tähtis on see, et juba kuningate ajastul oli olemas järjekindel seadusandlus ja õigusloome . Suurem osa õigusest võis olla kirjutamata tavaõigus , mis koosnes vormelitest, mida valdasid preestrid . Kuid peagi sai sellest kõigi kodanike asi ja riigi alus. Kuningate ja plebeide väljasaatmisega sai Roomas Rec publica, üldise avalikkuse asi ja mitte enam kuningate või poliitikute eralõbu. Verevalamist ei toimunud, kuningas kihutati minema. Vabariik oli vaabduse riigivorm. Kodaniku vabadusest sai Euroopa õiguse aluspõhi. Teine samm vabaduse teostamisel oli plebeide ülestõus Pühal mäel. Verevalamist polnud oli koostööst keeldumine . Euroopa õigusajaloo esimene streik. Rooma õppis konflikte lahendama kompromissiga- concordia.

2.Kaksteist tahvlit

Roomaõigustraditsioonile pani aluse XII tahvli seadused 451-450a eKr. Rahvas hakkas vabaduse tagatisena nõudma turvalisust, oli vaja kõigile kättesaadavaid seadusi , mille täitmine oleks kohutuslik kodanikele . Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks.
Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes.
Iga tahvel osundus erinevale teemale:

Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma . Otsust tegema kutsutud preetor , pidi ka lepitama. Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut.

Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle.

Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa.

Reguleeritud isa võim (patria potestas), rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Perepea võis vastsündinuid kui ka täiskasvanud järeltulijaid tappa. Talle kuulus koduvõim- manus. Ta oli kõigi pereliikmete piiramatu valitseja. Naisest lahutamisel peab mees laskma naisel asjad võtta ja ta välja saatma. Vara tagasi äiale andma. Kui poeg müüdi kolm korda, sai ta vabaks.

Reguleeris pärimisõigust. Kui pole pärijat määranud, pärib lähim sugulane. Kui sugulast pole, siis suguvõsa liikmed.

Vara liikumine tehingutes. Mancipatio -vormi kohane ja pidulikku ostu ja vara omandamisõiguse üleminekutenigut. In iure cessio- preetori juures toimuvat õiguste üleminekut. Reguleeris ka iganemist ja abielunaise seisundit . Mehest vabaks-3ööd kodust ära.

Naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal majanduses.

Deliktiõigus, needmine , laimamine, kehavigastused, nõidumisest, õisest viljavargusest, süütamisest, metsavargusest, varastamisest, hädakaitsest ja avateolt tabatud varga kohtlemisest.

Eesõiguste keeld, karistus riigireetmise eest.

Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada.
Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud.

3.IUS CIVILE

Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium . Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele.
Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks. Neile kuulus ius aexilii- oma vaheleastumisega kaitsesid nad rahva liikmeid magistraatide mitteõiguspäraste abinõude eest. Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid –consilia plebis, mille otsused omandasid hiljem õigusliku kehtivuse kogu riigis Preetor-paretor, amet oli konsuli omast vanem, kuid madalamal astmel.Esialgu oli preetor aast ametis väejuhi ja kõrgeima poliitilise võimu valdajana. Hiljem võttis preetor üle õigusmõistmise juhtimise(kodanike ja välismaalaste õigusvaidlused). Imperium -kõrgeim ametivõim oli preetorite ja konsulite käsutuses . Neid saatsid relvastatud ametriteenrid e liktorid. Tsensori amet jagati kaheks kõrgemate magistraatide poolt. Tsensori kohustused olid kodanike maksujõulisuse hindamine ja maksude määramine, hiljem kombevahtide roll.
Cura morum, kõigi kodanike kombejärelevalve andis tsensorileõiguse avaldada aualandavaid noomitusi. Mos maiorum, moraal oli õigusega ühevõrra tähtis. Ius quiritium-rooma kodanikuõigus. Rooma juristin nimetasid end preestriteks.
Avalik õigus puututab Rooma riigi seisundit ja korraldust, eraõigus aga üksikute kodanike huve. Avaliku õiguse esemeks on religioon , kulutus ja ametid. Eraõigus jaguneb kolmeks:Ius naturale-mida loodus on õpetanud kõigile elusolendeile, Ius gentium -õigus mida kasutavad inimlikud rahvad , ius civile-rooma kodanike õigus. Roomas puudus vajadus ius naturale järele. Täielik õigusvõime oli esialgu vaid perepeal. Orjad kuulusid algselt peresse olles domesticused nagu lapsedki. Ojad olid omand perepeale . Orjaks sai põlvnemisega orjatarist, sõjavangina ja orjusesse müümisega.Hiljem orjade olukord muutus Rooma riigi laienemisel. Linna tuli palju sõjavange, mis muutis orjad odavaks kaubaks.
Tekkis suurmaavaldus-latifundium. Orjadest sai asjad, mida käsitleti hingestatuina- animal . Orjad on asjad, kellel pole õigusõimet. Peculium -erivara, mille andis peremees orjale,et too saaks tegutseda kui õigusvõimeline ja peremees vastutas peculiumi ulatuses. Lapsed olid isa võimu all ja said täieliku õigusvõime pärast isa surma. Võisid ka peculiumiga saada majandusliku iseseisvuse või pereisa võimu alt vabaks laskmisega.

4.Õigusmõistmine

Ius civile- tsiviilõigus oli kodanike õigus. Õigusmõistmises kohtukorraldus jagunes avalik ja eraõiguslikuks. Menetluse avas preetor,tuli ametisse kodanike hulgast. Kõigepealt uuris poolte seisukohti, kuid ta ei olnud otsuses vaba. Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi.
Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt . Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus.

5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus

Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast. Caesaril ei õnnestunud võimu haarata, tema uuendused ebaõnnestusid. Ta tahtis diktatuuri, mis ei vastanud Rooma traditsioonile ja viis keisri surma- senatis . Gaius Octavianus - pani aluse riigi uuele põhikorrale, oli caesari sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus loobus diktaatori seisundist ja oli valmis vastu võtma senati poolt tunnustust. Ta tegi kõik, et anda senatile tagasi tema väärikus ja maine. Ta pidas kinni vana põhikorra sätetest ja piirdus riigiõigusliku princepsi-valitseja seisundiga .
Armees oli range kord. Augustus järgis esiisade kombeid, ei puudutanud riigivara , vaid enda vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas-õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents . Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim .(Autoriteet)

6.Keisriõigus

Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega. Algselt olid keisri õigusaktid olemasoleva õiguse täiendused ja selgitused . Keiser kehtestas seadustega uue õiguse, väljendas respektiga oma arvamust järelpärimise peale, andis mandaatidega valitsusele ja ja selle kaudu välja teada oma tahet, jagas õiguslikku kohustuslikku teavet.
Augustus tõi õigusloomesse sisse seaduse. Ta piiras testameerimisõigust.Testaator võis vabaks lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond.Tuli abielluda(kohustuslik) ja sünnitada lapsi. Ka lesestunud ja lahutatud pidid uuesti abielluma. Vallatuse ja lastetuse tagajärjeks oli kõrge maksustamine ja lõpuks pärimisjärgluse välistamine. Sellest olid vabasatud 3 või enama lapsega abielulised pered.
Keisri poole võis pöörduda, kui arvati, et oli käitutud kellegiga õigusvastaselt ja siis keiser otsustas. Riiki määras rahuidee, Rooma oli rahuriik. Rahu- pax- kodanike sisemise üksmeele väline väljendus . Kui Rooma keisrid pidasid rahu all silmas võõraste rahvaste alistamist. Rahu oli sõjalise võidu vili. Pax romana - relvad vaikivad . Ei peetud vajalikus võidetud rahvaid vihata. Sõdur elas sõjaväes teenimise ajal ja pärast seda keisri hoolitsuses. Keisrite ajal tavalise inimese olukord paranes - kodaniku vabadus.

7.Juristid

Õigusteadus ei olnud kusagil mujal nii iseseisve kui Roomas.Ametniku eeskuju oli jurist . Kuningate ajal hoolitsesid õiguse eest preestrid. Õiguse teenimesele said pühenduda jõukad ja kogenud. Hilisemas vabariigis tegutsesid ka õiguse koolid.Keisrite ajal oli Roomas olemas juristide tsunf-vabariigi tegelik kaitsja. Printsipaadi ajal juristide seisus muutus üha tähtsamaks.Keisrid jätsid juristide tarkusele vabad käed. Praktilise tulemuseni jõudmisel ei lähtutud normist , vaid asjast endast. Õigusest tehti oma elukutse . Keisrid tõstsid üksikuid juriste esile, andes neile õiguse avaldada õigusarvamusi.

8.Hilisantiik

Keisririik hakkas pärast Augustust nõrgenema, keisrist oli saanud ainuvalitseja-nende sõna oli seadus.Keisririik sai sõjaväe mängukanniks. Pääses valla anarhia . Sõjavägi tähendas ülestõususvõimalust. Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut.
Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga -jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki-rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur.
Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa , kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid . Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa. Konstatinoopol oli Ida-Rooma. Paavst jäi Rooma.

9.Germaanlased Rooma riigis

Germaanlased pidid Rooma pärandi läänes üle võtma. Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult . Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga . Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena.

10. Niinimetatud vulgaarõigus

Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine.

11. Corpus iusris civilis ja leges barbaropum

Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks . Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine .
Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond , 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit . Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine . Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega.

II LOENG KONSPEKT

*Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine , et ikka läheks minu järglastele.Tp on selleks geneetilised proovid . Aga kas tahame teada tegelikult? Kas see on hea lapse jaoks?
Ruumiline mõtlemine näide: Isaduse küsimus arhailises ühiskonnas- Kes on arhailise õiguse mõttes isa? (Tähtis on ring, eluline, ajaline, päikeseline jne). Igas erinevas sektoris peab inimene teadma kuidas käituda nii suvel kui ka talvel. Kui inimese elu paigutada sellele ringile siis arhailise maailmapildi järgi on oluline mida teatud eluperioodil teha. Nt täiskasvanute ülesanne kasvatada, laste ülesanne õppida. Murrangu kohad seetõttu elus olulised, et osata hinnata millal täiskasvanuks on saadud. Juutidel käisid tsükklid 7a kaupa. (49 aastasena oli läbitud 7 tsükklit.)
arhailise õiguses isaduse tuvastamine - kui kogukonda sündis laps, oodati natuke et laps võitlesks võitluse eluga ära.Pere kuhu sündis laps, (laps sündis perekonda mitte emale või isale ), kutsus inimesed lapse vastuvõtmise peole ja teatud hetkel toodi seltskonna ette potentsiaalne isa, kes pidi isaks saama läbi riituse . Ema kes oli lapse sünnitanud pidi avalikult kõigi ees andma lapse isa kätte ja isa pidi käänama lapse hõlma sisse, mis oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla.
*suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia.
*kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis võimalik ja kokku koguda pikka rooma impeeriumi kogemuse. Ta tahtis saada suureks valitsejaks. Valitsejad jagunesid kahte- ühed tahtsid saada suureks läbi seaduste ja teised linnu rajades. Justinjanus kuulub suurte seaduse loojate hulka(Justinianuse koodeks). Rooma Riik hukkus ja seadus kanti laiali ja kulus sadu aastaid et leida tükikesi sellest. Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud . (Justinianus pani kokku koodeksi.)
Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid . Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi. Selleks elasid kloostrites tudengid ja õppejõud koos, sõid koos, õppisid koos. Loeti ühiselt tekste. Niikaua kuni õigus oli valitsejate oma võis saada surmanuhtluse püüdes seda kritiseerida või muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid seaduste tekstide kohta kommentaare. Põhi oli alati kindel olemas, Justinianuse tekstid, nendega töötati ja kuni tänase päevani põhineb õigus Justinianuse koodeksil. Terminoloogia põhineb sellest. Mõisted võeti sealt.
Professor -kõrgeim hierarhias , tohtisid kirjutada kommentaare. Ja iga aasta idid tudengid neid ümber kirjutama koos kommentaaridega ja iga aastaga see siis täienes ja õigus arenes. Hierarhias madalamal olid dotsendid. Rooma õiguse tähtsus-on terminoloogias, meie terminoloogia on sealt võetud ja kasutame tänaseni.
Meie ja võõrad-Probleem mis on üle võetud roomast. Üks rahvarühm moodustab võimuloleva osa. Mis siis edasi saab? Roomlased tahtsid laieneda ja vallutasid maid. Mida teha inimestega kes ei kuulunud veresugulusel nende rahvusringi, polnud sama usku? Roomlaste jumalad ei kaitsnud võõraid. Õigus,mis laienes võõrastele nimetati ius gentium roomas. Seega, et areneda tuleb lahendada võõraste küsimus, tuleb integreerida nad ühiskonda aga tuleb arvestada et see pole enam siis see sama ühiskond mis see oli enne ja see küsimus on tänapäeva ka väga päevakohane. Et ühiskond ei hukkuks- on vaja võõrastele näidata väga selge tee kuidas saada kodanikuks. Roomlased nägid erinevais teid selleks. Üks tee võõraid integreerida on nad sõduriteks panna, ja sedakaudu said võõrad oma lastele helgema tuleviku tagada.
Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga . Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid , sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega , korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi.

III Peatükk. Õiguse ristiusustamine

1.Usk ja õigus

Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa.
Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu.
Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega.

2. Antiikne kirikuõigus

Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks.
Kirikust sai peagi juristide kirik. Juristid teadsid kuidas õiguse abil kontrollida poliitikat. Suurte juristide seas kirikus seisavad õpetlased:Tertullianus, Milaano Ambrosius ja Augustinus – nad esindavad juriste, kes astusid kiriku teenistusse kui Rooma hävis. Kristlus oli võimeline muutuma uueks riigikirikuks. Kirik sai riigikirikuna ka uue ameti. Algas riigi ja kiriku vastastikune läbipõimumine ja teineteise mõjutamine. Usk muutus eraasjaks. Tagada tuli riigi usuline ühtsus. Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja tagati riikliku sunnijõuga. Riiklikul usutunnistusel oli piiritlemisfunktsioon – see eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. Riik kasutas sanktsioone oma vaenlase vastu. Riigikirikuna pidi endine kristlik vähemuskirik muutuma rahvakirikuks. Kahtluse puhul on iga kodanik siiski kristlane . Riigi ja kiriku probleem olid juudid . Nad polenud ketserid , seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid.

3.Piiskopid- vaimulikud - ilmalikud

Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda.
Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest.
Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita ,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja loomavõistluste külastamine. Piiskopiametid ei tohtinud sattuda valedesse kätesse. Kiriku rahvas ja juhid pidid olema kandidaadi osas üksmeelel. Kui ükmeelt ei saavutati oli tähtsamaks kiriku juhtkonna otsus.
Piiskopi valimine ja ametisse seadmine . Ta pidi olema laitmatu eluviisiga . Rahvalt tuli küsida vastuväiteid, et kurjategija ameti ei pääseks ja neid pidi tõendama, muidu karistati sind ennast.Kandidaat pidi tulema vaimulikkonnast, mitte ilmalikust riigiteenistusest. Ei tohtinud olla abielus. Ei võinud olla kokubiini. Ei tohtinud olla järeltulijaid, kiriklikud ametid ei võinud muutuda päritavaks. Ta pidi kirikuõpetust hästi tundma,ametisse ei saandu raha v kinkide abil. Ta pidi elama oma karja juures ja ei tohtinud lahkuda kauemaks kui 1.aasta. Ta oli eeskuju kõigile vaimulikele. Sinod ja kirikukogu oli piiskoppide kokkutulek erineva tasemega küsimuste arutamiseks, otsustamiseks ja seaduste andmiseks . Kiriku ühtsus toetus piiskoppide üksmeelele. Üksteisele järgnesid üha uued riigi ja provitside kirikute seadusandlikud kogud . Reguleeriti kirikliku eluviisi küsimusi . Otsustati kuidas karistada. Kirikuametite jaoks seati ametiseadmise dokumendid .

4.Imperator intra ecclesiam non supra ecclesiam

Ida ja Lään olid teineteisest algusest peale erinenud.Keiser palus piiskoppe oma külaliseks. Oli olemas kristlik kujutlus , mis tegi Bütstantsi keisri jumalikuks „uus Mooses “. – Constantinus. Jumala peegelpildi ja esindajana saavat ta oma tarkuse otse Kristuselt. Jumalikule keisrile maksid piiskopid kõrget hinda: keiser olevat kiriku, dogmade ja usu isand. Ainult temale kuulus õigus otsustada kiriku õpetuse õiguse üle. Reguleeris seda, mis pidi kehtima kirikus. Kirik taipas , et keisri soosing oli vangla . Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu autoriteedist, vaid mainest.Kirik hoidis kinni autoriteedi ja õiguisvõime eristamises.

5.Riigikirikust kirikuriigini

Kiriku lõhenemine toimus pikkamööda ja see oli seotud paavst Gregorius I-ga.Esimene keskaja paavst. Ilmaliku valitsuse vahetas ta kirikuteenistuse vastu ja rajas 7 kloostrit.Andrease kloostris sai temast munk . Langobardid oli peagi tundimas Lääne-Rooma ja riik seisis hävimise äärel, kuid juristist paavst ei vandunud alla. Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks.
Tema reformitööd algasid rahandusasjadest. Katk ja sõda suurendasid kiriku finantsvajadusi. Rooma rahavas tahtis toitmist ja sõjanduse kulud tuli katta . Kiriku sissetulekuallikad olid juhuslikud. Kord oli halvenenud ka vaimulike seas- mungad ja nunnad hulkusid ringi. Gregorius seadis sisse korraldused . Seati sisse talupoegade koormatise arveraamatud. Tähtis oli ka talupoegade kaitsmine. Neilt saadavat ei tohi mitu korda sisse nõuda.Nende järeltulijaid said pärida majapidamise vanemate surma korral. Talumaad ei võinud ära võtta. Keelati koormiste sissenõudmine enne kui saaks oli koristatud ja müüdud. Kirik ei pidanud surema koos Lääne-Rooma riigiga, ta ärkas uuele elule - KESKAEG OLI ALANUD.
Õhtumaa sünni ja Euroopa õiguse ristiusustamise tegi võimalikuks-kirik avastas põhjamaade rahvaste misjoneerimise kui uue ,tulevikku juhatava ülessande. Ta lahutas end Idast, muutus Õhtumaa ladina kirikuks ja laienes Põhjas. Olid antud tänase riigiõpetuse kolm osa: territoorium , rahvas, riigivõim . Riigikirik muutus kirikuriigiks või tegi vähemalt esimese sammu selle suunas. Nüüd valitses ta ka Rooma õigust lisaks kristlikule sõnumile. Ta oli saanud Rooma Kirikuks.

6.Frangid

Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi. Frankide jaoks oli tähtis valida endale tugevaim jumal. Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida . Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid.
Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid -teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust. Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi. Kui järeltulija tahtis seda tagasi nõuda, sisi ta neeti.

7.Langobardid

Nad ei suutnud kanda kinnitada Roomas, kuid asusid elama kõikjal mujal. Langobardid arendasid oma poliitilist stiili. Nad võtsid kristluse omaks ariuslikus vormis. Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine.Visati kõrvale vana kohtumenetlus.

8.Anglosaksid

Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust.
Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem.

9.Sacerdotium ja imperium

Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama.
Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas .Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti.Kirik ei tahtnud saada enam kellegi omaks, ka keisri omaks mitte.Kirik kontrollis ilmalikku võimu. Kirik pidi olema õiguse hoidja ja kaitsa.

10.Õigus kui misjonivahend

Karl Suur leidis, et ta ül on levitada kristlust ja et tema riik on kutsutud seostama jumalariiki. Õukonnas ja kirkus oli uute seaduste loomiseks parimad võimalused. Kapitulaare võeti vastu keisri poolt kokku kutsutud sioditel. Kõikide paganlike ilmingute eest nähti ette surmanuhtlus.Kirikul ei olnud keisri seaduseandlust vaja. Õigusesse viidi sisse kristlik halastuseetika.Õigus ei olnud enam kõrgeim autoriteet.Patt viis põrgusse.Patuna võetav, ei saanud olla õigus.Preester oli kohtunik , kes määras patukahetsusi. Pihitool-koht kus ollakse silmitsi oma südametnnistusega. Pihitoolid said vanimateks ja edukamateks kriminaalkohtuteks.

11.Õiguse õpetamine ja õigusmõistmine

Pihitool oli kirikliku õiguskasvatuse kõrgpunkt.Kui ilmalik läks pihile pidid ta olema õppinud midagi heast ja kurjast. Ilmalikke tuli kasvatada ja õpetada piltide abil. Oli vaja praktilist õiguskontrolli. Röövlid pidid uutele sunniabinõudele alluma. Kirikukaristused ei nõudnud kohtutäitureidja ilmalikku täideviimissüsteemi.

12.Sacramentum magnum

Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele.

III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks.

Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema, kaasaegselt end kirjas väljendama. Kirik elab kindlatel tekstidel. Tänu kirikutele hakatakse kirja panema suulisi tekste, mida väärtustatakse, selle kaudu, et nad pannakse kirja. Tarkovski on 20.saj vene režisöör. Tema üks olulisemaid filme on Andrei Rublof.
Euroopa oli üks suur kaubateede võrgustik. Kaubatee on kultuurivahetustee. Valdadel olid omad piirid. Koos kaubaga levis uudis. Ristiusustamise käigus hakkab liikuma informatsioon ristiusustamise kohta. See hakkab levima ka valitsejate kaudu. Ungari on hea näide sellest, kuidas ristiusu vastuvõtmine muudab rahva saatust, valitseja võtab vastu ristiusu. Ristiusu levikule aitasid kaasa naised. Germaani hõimudel ristiusku pööramisel oli vaja valitsejatel kõrgest soost abikaasasid.
Priit Raudkivi - Kirjutas Kaupo reisist Rooma, Vatikani. Voldemar Panso – Ta kirjeldas ära, kuidas toimub ristiusustamine ühes piirkonnas, ta näitas, kuidas toimub see protsess. Kirik rajab erinevaid võrgustikke (kindlustussüsteemid, maantesüsteemid jne). Kujuneb kaubateedevõrgustik. Kujuneb kloostrite ja kirikute süsteem (peab olema teatud arv elanikkonda). Kaubateel liikunud informatsioon uute usundite kaudu levis kohtadesse rahulikul perioodil. Informatsioon uutest võimalustest oli olemas.
Ajaloos pole muutunud: kõik valitsejad, kes tahavad laiendada oma valdusi, valivad välja tugipunktid ja inimesed, kellele nad kavatsevad toetuda. Kirik loob uue Euroopa riigi, kuna järjest rohkem valitsejate kaudu usklike arv kasvab, kasvab ka inimeste arv, kellel on maksekohustus inimeste ees. Kirikuriik : kirikul on kõik riigi tunnused. Kirik tuginedes uuele kirjastandardile, kirjutamisviisile, hakkab kirja panema riigi jaoks olulisi tekste, mille hulgas on ka õigus. Kirik loob õigustekste, mida meie tunneme kanoonilise õigusena. Pannakse kirja munkade poolt suulisena edasi antud tavaõigus – ristiusustamise käigus sai kirjaliku vormi. Kui on suured katkud, kus palju inimesi sureb valikuta, siis eliidi hulka kuuluvatel oli sageli suurem võimalus ellu jääda.
Vürst ehitab kirikut, sest ta tahab jätta endast alles või kindlustada oma positsiooni pärast surma sellega, et ta on rajanud kiriku. Ta on toonud parimad meistrid. Valitseja, kes ehitab kirikut, teeb ehitusmeistrid pimedaks , sest ta ei soovi, et keegi tema konkurentidest saaks ehitada suurema kiriku. Julmus on ühiskonnas mõlemal pool. Kirik ei ole ainult hoone. Ta ütles, et tellige suurimad ja parimad kirikukellad , et võimalikult kaugele kõik inimesed kuuleksid ja tuleksid jumalateenistusele. Võimuga saab kõike, kuid katku vastu mitte. Sõdurid olid need, kes kandsid endasi haigusi, mille vastu ei olenud normaalseid ravimeid. Kirik on kogukonnamaja, kuid pühamuks muutub ta siis kui inimesed tulevad sinna palvetama, siis see on kirik. Kirikule on vaja ikoone, kunsti. Selleks, et olla meister, pidi sul olema õpilasi.
Mis muutus Euroopa linnades, seoses kirikute ehitamisega? Kirikute ehitamine annab linnale kõrguse – vertikaalmõõt. Sellega anti täiesti uus dimensioon , vastavalt proportsioonidele ehitati uusi hooneid.
Kes on kiriku autor, seda me vanemate kirikute juures sageli ei näe. Kui meister usub, et ta ehitab jumalakoda, siis ta ei tohigi oma nime kuhugi raiduda, sest jumal näeb seda ja vajadust oma nime fikseerida puudub. Isik, kes pani kiriku nurgakivi , pidi teadma, et tema selle kiriku valmimist kunagi ei näe. Oli vastutus, et kui nurgakivi on valesti pandud, siis kirikut ei ehitata. Ta kandis vastutust asja eest, mille valmimist ta kunagi ei näe. Kloostrites hakatakse juriste õpetama, nad olid mungad, kandsid mungarüüd jne.
Kirik annab endast helidega märku – kirikukellad. Kirikukella valamiseks on vajalik kindel segu: hõbe, vask, pidi teadma, palju midagi lisama pidi. Ilmalikus maailmas olid rikkad tööandjad, kirik oli hästi rikas. Eetiline kataloog -seda pole kunagi keegi kirikult ära võtnud. Joonistub välja puhas juura . Kirjalik õigus järjest suureneb kiriku abil, hiljem võetakse see stiil juristide poolt üle.

IV Peatükk. Õhtumaa kriis

1. Araablased

Euroopa oli agoonias. Oodati maailma lõppu ning Õhtumaast oli saanud sisemise ja välise vägivalla abitu mängupall. Euroopast oli saanud poliitiliste jõudude kaitsetu saak. Teda rüüstasid araablased ungarlased ja normannid . Talupojad vaesusid ja kirikute ning kloostrite rikkus tassiti üle mere. Euroopa elas üle kriisi, mis viimaks lõppes uusaja sünniga.
630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännakuga Mekasse. Paljud Kristlased pöördusid uue õpetuse poole. Islami levimisele aitas kaasa Muhamedi käsk, pidada Püha Sõda.Kuid peagi tõmbas islam ligi üha enam uskumatuid. Araabia keelest sai haritlaste maailmakeel. Muhameedlaste läbikäimine kristlastega ei olnud puhtalt sõjaline, vaid oli ka majanduslik ja kultuuriline. Hispaania ja Sitsiilia vallutamine jättis Euroopale kestvad jäljed. Seal tekkisid muhameedlikud riigid. Usutruud kristlased ja juudid olid valmis araablastelt palju õppima.
Õigusele sai osaks uuestisünd. Vähemused jäid oma õigustraditsioonile truuks, kuid võtsid õigusmõistmisesse sisse araabia elemente. Euroopas võeti üle islami õigusinstitutsioone. Muhamed andis usu alusena raamatu. Õigusel oli islamis põhjapanev tähendus, õiguse tõlgendamineja rakendamine oli religioosne ülesanne. Selline õigus oli figh.-õigusteadus, õiguslik õpetus. Euroopa on kogenud kolme üksteisest väga erinevat püha õigust, millele on ühine see, et nad põhjendasid oma olemasolu pühade raamatutega ning ei leidnud oma algupära mitte eelaegades, vaid jumalikus kehastamisaktis. Juudi, kristlik ja islami õigus. Kõik need rõhutasi õiguse üle ja eelriikliku iseloomu.
Juut on see, kes on sündinud juudi soost emast. Kõik Allahi käsud nõuavad ühesugust kehtivust. Õigus määratletakse selges vahetegemises fides ja ratio , usus ja mõistuse vahel. Usk ütleb, mis on Allahi tahe ja õigus. Mõistus ei pea tõestama selle mõistlikkust. Islami õigus on kohustusõpetus. Käitumine võis olla kas kohustuslik, soovitav , kahtlane, keelatud või neutraalselt lubatav. Oli neli õigusallikat: Koraan , Sunna , analoogia ja konsensus .Koraan kui püharaamat jäi kõrgeimaks õigusallikaks. Koraani käske oli vaja tõlgendada. Need tuli viia üksteisega kooskõlla kuna need pärinesid erinevatest aegadest . Teise õigusallikana lisandus Sunna. See sisaldab prohveti ja tema õigusõpetuse ülejäänud pärimust. Kui koraanist või sunnast ei piisanud , siis aitas analoogia.Analoogia on menetlus, mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus.

2.Karolingide pärand

Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni . Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara , et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus. Maksuõiguse-fiscuse algvaldaja võis oma õiguse täielikult või osaliselt kolmandale isikule üle kanda. Piiskopile anti ainuõigus järgmistele sissenõudmistele:kohtulõivus, trahvid , majutusmaksud, võõrustamisõigused, käendused. Karolingide läänindus oli rahu tagamise tehnika annetuse ja vande abil.Läänindus oli rahukohustuse loomise tehnika. 30.aasta jooksul täitmata jäänud maksukohustus kustus. Lagunemine ilmnes ka Karolingide riigi kolmandas suuremas uuenduses – riigiteenistuses.

3.Normannid

Pärast Araablaste tungimist Hispaaniasse, tulid normannid põhjast ja rüüstasid Põhja-Euroopat. Lääne-Frangi riigis olid nad kardetud röövlid. Kus nad välja ilmusid külvasid nad surma ja tuld . Normannid näisid sarnanevat rohkem loomade kui inimestega. Neil puudus side kristlusega. Nende õigus lubas visata lapsi merre.
Normannid pidid minema Euroopa ajalukku kuulsate riigirajajatena. Normannid kaitsesid oma saagiretketulemusi seninägematu meresõidutehnikaga – nende käsutuses olid head laevad. Põhjamaalased olid merega kohanenud ja tulid seal toime ka öösel maad nägemata. Meri ja laevasõit andsid normannidele veel ühe vooruse – raudse distsipliini .Meri tegi neist tõelised sõja ja meremehed. Nad olid väga kuulekad. Nad taipasid et rikaste lõunamaade röövimine ei saa olla alaline sissetulekuallikas. Nad lasid endilt rahu välja osta. Normanne ei huvitanud enam rüüsteretked Lääne-Frangi riiki, vaid sinna elama asumine. Selle tulemusena rajati Normanida – see oli normannide valitsus Lääne-Frangi riigi pinnal sealse kuninga Charles Litsameelse alluvuses.
Normannide liitmisel Frangi riigiliitu ja kristlikku Õhtumaasse oli kolm külge:

Normannide ristiusustamine

Nende asustamine Prantsusmaale

Nende õiguslik sidumine kuningariigiga
100. aasta pärast oli Normanida Lääne-Frangi riigi kõige paremini korraldatud ja uhkeim kristlik territoorium.Kasvas välja normanni lääneriik.Normannide hertsog Rollo andis frankide abiga oma hõimule uue stabiilse põhikorra. Ta rajas oma valitsuse koormisekohustuslike talupoegade ulatuslikule süsteemile.Läänimehed ei tohtinud tõusta vürsti konkurentideks ega nõrgendada ühendatud valitsust või olemasolevat sissetulekusüsteemi.
Uus kristlik normanni õiguskultuur realiseerus Inglismaa normannide riigi põhikorras ja õiguses.Normannid ei läinud inglismaale paganlike saagijahtidena. William Vallutaja tuleks Inglimaale tähendas inglise õigusajaloole põhjapanevat pööret.Ta rajas saarel kindlalt valitsenud kuningriigi ja lasi end kuningaks kroonida. Normandia hertsong ja nüüd ka Inglimaa kuningas oli nüüd kogu maa ülim läänihärra ja maaomanik. Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega.

4. Regnum teutonicum

Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili.
Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku. Otto Suure poliitilise edu põhjust nähakse kiriku uuendamises ja selle kujundamiseks riigikirikuks. Ta püüdis piirata hõimude iseseisvuspüüdlusi sugulussidemete sõmimisega, mi siiski ei läinud täide. Ta vajas riigivõimu tugevdamiseks teisi ühendamisvahendeid, nii jõudis ta riigikirikuideeni. Otto jaoks oli kirik alati riigikirik, sest see teenis riigi hüvangut. Loodi kiriku ja riigi jaoks personal, kes oli pühendunud ainult oma ametile. Oma võimu jagas Otto Rooma paavstiga.

5.Orde et regula

Regula Sancti Benedicti oli Õhtumaise munkkonna ühe vähemuse õiguskord . See on Euroopa õigust palju kujundanud ja kestvalt mõjutanud nagu kõik moodsad konstitutsioonitekstid kokku. Munklik eluviis meelitas ligi harituid ja oli mitmesuguseid munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist- kloostrisse . Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris.
Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo . Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine.
Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile. Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis.
Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid otsuseid võis Abt võtta vastu üksi, tähtsamate otsuste jaoks oli munkade kogu, kapitiili ärakuulamine. See tuli kokku kapiitlisaalis. Kloostris kehtis hierarhia . Igapäevane palve , töö ja puhkus oli kindlaks määratud ühetähenduslikumalt kui kloostri aujärjestus. Benedictus kohustas munki töötama,ka põllul ja aias, kuid nende tõeline tööpõld oli raamatukogus ja kirjutustoas. Kõige tähtsam töö oli raamatute ümberkirjutamine.

6. Cluny

9-10saj oli Euroopas suur kloostrireformide aeg. Kloostrireformide vajadus oli imlselge. Cluny reformide isa abt Odo. Tähtsale kloostrile pandi alus: kloostri loomisega ja selle vaimse vormi omandamine , mille kujundas kloostris tema abt Odo. Kloostri asutas Wilhelm iseenda ja kaaskondlaste hingeõnnistuse huvides. Uus algus pidi tähendama Benedictuse reeglite taaselustamist – mungad pidid reeglipäraselt elama.
Selle eesmärgi saavutamisega varustati klooster rikkaliku varaga ning anti kaks õigust: vaba võimalus valida abt ja sõltumatus ilmalikust ja kiriklikust territoriaalvõimust. Abt Berno kutsus oma järeltulijaks noore Odo, kes pärines suursugusest perekonnast. Odo asus põhjalikult uuendama munklust. Munki sunniti lihtsaid mungakuubi kandma. Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu . Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga . Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole.
Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu. Kõik rüütlid ei pidanud muidugi kloostrisse minema. Kristlikul rüütliseisusel oli täita suur ülesanne: vaeste-pauperes kaitsmine ja rahu-pax hoidmine. „Jumala asja eesti võidelda“ jutustasid Odo ja tema järeltulijad rüütlitele. Odo nimetas õpetuse, mis viis ülemaailmse tülini paavsti ja kiriku, kiriku ja riig vahel. Iga rünne tehingu vastu oli ürgpatt, sest karistusvormelid ähvardasid põrguga.10.saj vapustuse tagajär oli ebakindlus , ilmnesid kahtlused õiguse ja jumala väe püsivusele. Tsisternlaste uus ideaal oli vaesus . Elama pidi üksnes oma kätetööst. Palvet aja tööta! Ähenõudlik elu, pidev töö, tegid kloostrid peagi rikkaks.

7.Treuga Dei

Seesama Lõuna-Prantsusmaa osa, kus tekkis Cluny, tõi Euroopa õigusesse veel ühe uuenduse – jumalarahud.Jumalarahud mõtlesid välja ja arendasid välja piiskopid.Languedoc oli väike maailm, kus sündis uus Euroopa. Kristlased ja juudid elasid kõrvuti ja tundsid samal ajal huvi islami kultuuri vastu. Esimesed jumalarahud sõmiti Le Pyis enne 975.aastat. See sai teosk tänu Le Pyi piiskopile Wido II-le. Kirikuvara tagastati ähvarduse teel ja jumal andis piiskoppkonnale rahu ja korra. Wido sa maailmale teatada, et on jõudnud uue rahuvandeni. Pax tähendas uut hoiakut, muutunud poliitilist olukorda. Hiljem hakati seda nimetama jumalarahu, rahuvanne – treuga dei. Tähti soli teatud laadi vägivald välja juurida.
Tekkisid äsjaleiutatud, kurjad maksud . Kirik hakkas nende vastu võitlema. Rapina- mõistatuslik keelnd . Tehti kaitseid tõrjuda tagasi eneseabi.Jumalarahu pidi panema piirid enesekaitse kõige jõhkramatele vormidele. Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras. Vande ja konsensusega ühinemine oli õigusallikas-vandeliit, vandeühendus conuriatio. Seetõttu nimeati jumalarahusid ka ühendusteks-Einung. On vaieldav kas jumalarahud olid lepingud või seadused. Maarahukohus- oli maarahurikkujate vastu üskmeelselt võitlev vandeseltsimeeste ühendus.

8.Libertas ecclesiae

Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus . Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala.
Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis:

Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda

Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu

Investituur
Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate kindlustamine varaga toimus kiriku arvel. Kui järeltulijad oleks jäänud vaimulikku seisusesse , poleks see nii suur probleem olnud. Kirik vaesus kahekordselt vabade laste tõttu. Kirik pidi uuesti avastama erinevuse ilmaliku ja kirikliku õiguse vahel.
Preestritele pandi abielukeeld, kui ei saa abielluda, ei ole kirikul ka kohustust hoolitseda järeltulijate eest. Paavst ja keiser kuulutas välja ühise reformi. Kumbki andis oma seaduse. Piiskopi ametisse määramine, riietamine oli seni olnud kogu Euroopas keisri,kuninga või vürsti asi.Ainult kirik tohtis jagada kiriklikke ameteid, raha eest neid ei tohtinud osta. Investituuritüli lahenes kompromissiga:kirikule jäi õigus anda piiskopile sõrmus ja sau, kuna kuninga jakeisri osaks sai regaalide ametitega seotud ilmaliku võimu sümboli skeptri üleandmine . Kirik ja riik läksid oma teed.

9.Dictatus papae

Kirik kasutas kriisi kanoonilise õiguse uuendamiseks. Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse ümberkorraldamine ja kiriku autoniimia said alguse Roomast. Uuendatud paavstlus andis maailmale teada, et edaspidi valivad paavsti kardinalid. Kirik oli muutunud autonoomseks.Kiriku uut valitsemisstiili iseloomustas liikuvus- soov reisida .
Rooma kirikust sai reformiga-vabastada kõigi astemete vaimulikud ilmaliku kohtu ees vande andmise kohutusest, Õhtumaa esimene riik.Paavst Gregorius VII tegi kõik, et seda eelistust õiguslikult kindlustada. Selle püüdluse kuulsaim väljenud oli tema paavsti valitsusprogramm – Dictatus papae. Selle eesmärk:vundamnedi loomine tulevase kirikuõiguse ülesehitamiseks.

IV Longu konspekt.

Karolingide võimu lõpust kuni uue tõusuni Euroopas, see on Araablaste aeg. Araablased tulevad Hispaaniasse, algab nende periood. Kolm probleemi oli: Araablased, Normannid- viikingid ja Ungarlased. Ungarlased lähevad ristiusustamise eelsesse aega tagasi, neid kardeti, sest nad olid röövlid.
630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännaku Mekasse. Püha sõda-me elame ka praegu püha sõja ajal. Muhamedi surma järel tekib kaks likumist ja need liikumised tänase päevani sõdivad omavahel. Euroopa on alati tsükliliselt langenud ühesse või teise kriisi. Araablastel on väga oluline tähtsus Euroopa kultuurile , nad kinkisid suure osa matemaatikat meile, araablased tundsid huvi antikkkultuuri vastu, antiikfilosoofia vastu. Tänu sellele, et nemad tõlkisid enda jaoks Aristotelest, sisi hiljem said teised rahvad Araabia keelest enda keelde seda tõlkida. Kuni 12-13saj Araablaste mõju, nende areng oli kõrge. Euroopa linnad olid kääbikud kui võrrelda kui suured olid Araabia linnad. Araabia akadeemiad olid võimsamad. Euroopal on aeg meelde tuletada, et Eurooplastel polnud mingit põhjust olla uhke. Eurooplased tõlkisid araablasi.
Maailmas erinevad kultuurid ja rahvad on pidevalt sõdinud. On sõjalised konfliktid ja võimuvõitlus. On olemas lihtsad röövretked-röövitakse paljaks ja kultuurilist mõju pole. Teised on kannatusega seotud vallutused, mis jätavad väga sügava kultuurilise jälje. Berberid- viirald reisis ja joonistas neid kunagi. Usu maailm on nii keeruline, et inimene , kes sinna ei kuulu, saab asjadest raskesti aru.Kuna hispaania keel on niivõrd oluline, siis tõlgitakse teistesse keeltesse, kuid saamata aru juurtest.
Figh-õigusteadus, õiguslik õpetus. Islami õiguse erisus on äärmiselt tihe side usundiga. Sekulariseerimine - usundi vähenemine. Kolm suur usundit: juudid, kristlik ja islam . Need kõik põhinevad pühadel raamatutel. Seetõttu kirikuõigus õhtumaal ei saavutanud kunagi nii olulist rolli nagu see oli Juudi ja Islami õigus. Õlimäel elavad moslemid . Kuldvärav avaneb kui tuleb viimsepäeva kohus, see on kalleim matmiskoht. Juut on see, kes on sündinud juudi soost emast. Täisjuut on ainult see, kelle ema oli juuditar , seega mees ei ole oluline. Juudi peres peab iga naine lapse üles kasvatama.Emaliin(tädi-vanaema) tagab juudile selle, et iga laps kasvatatakse juudiks. Kui isa on juut ja ema ei ole, siis nad on pooljuudid-nad pole täisväärtuslikud. Enne oli moslemite õigus ja siis tuli Põhja-Itaalias õigus, millele meie tugineme.
Kohustuslik, soovitav, kahtlane-keelatud, neutraalselt lubatud. Moslemi maailm on lihtsam mõnesmõttes, sest teatud reeglid on kohustuslikud ja teatud asju peab tegema. Meie ühiskond, mis on niivähe usust mõjutatud, tundub nagu kõik oleks lubatud , kuigi pole. Meil pole positiivsuse skaalat. Neli õigusallikat: koraan-kohustuslik, sunna, analoogia-millegiga sarnane, konsensus-kokkulepe.
Ulla Johannsen-tallinnas pärit etnoloog, kes on uurinud türklaste kui moslemite õigust. Tegi ekspertiise. Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse.
Euroopa õiguse ajalugu 2
Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset vabakunsti :grammatika, retoorika - rääkimine , dialektika , arhimeetima, muusika , geomeetria ja astronoomia . 12saj . nüüd oli igal uuel teadusel oma õpikeskus, mis tõmbas ligi Euroopat. Salernod- arstiteadus . Maailma keskpunkt oli juristide jaoks Polonja hk Põhja-Itaalia. Õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks . Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi. Juura proletariaat.Prantsuse revolutsioon sünnib juristide poolt.-liikumapanevaks jõuks olid vaesematest peredest pärit juristid.
V LOENG
Murrang on hea, sest siis avanevad kõik ajaloo kihid . LINNADE TEKE 10-12 sajand.
Rooma riiki ei hävitatud, vaid ta sooritas enesetapu. Keskaja Euroopa on sündinud Rooma riigi varemetele, mille muutsid varemeteks barbarid . Kogu süüd ei saa barbaritele anda, roomlased aitasid ka ise kaasa. Üks argument, millepärast pidi Eesti Kreekat toetama , sest meie oleme sündinud roomlaste varemetele.
Rooma impeeriumi hävimine toimus roomlaste enda kätega. Vallutades uusi alasid, oli ka küsimus, mida nende inimestega teha. Barbarid põletasid Rooma maha.
Mida teha siis, kui oled midagi hävitanud ja nüüd jääb see territoorium sulle? dubleeritud tekstid- osa kultuurist ikkagi säilis. Keskaegne Euroopa avastab end antiik-kreeka varemetel, aga loeb seda teksti vaevaliselt. Need asjad, mis üle võetakse, on väga olulised. 13saj algab meil tõsine ajalugu, mis on ka kirja pandud. Linn saab keskaegkse Euroopa põhimudeliks. Linnas areneb ka õigus- tekib linnaõigus. Kodanik- linnas elab inimene, kes on erineva staatusega. Keskaegne linn Euroopas jääb maha antiigi suurtest linnades, idamaa linnadest, aga see pani Euroopa käima.
10-13 sajand
Tavaliselt asuvad linnad teede ristumispunktis. On olemas turismimarstrudid, mis räägivad vanadest kaubateedest, keisriteedest. Linn tekib sinna, kus liiguvad kaubad -see paneb Euroopa liikuma.Sõja -ja kaubateed üldjuhul kattuvad. Paljud linnas asuvad jõgede ääres. Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades. Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne).
On olemas 2 tüüpi linnasid:

• erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada.
  
• Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see, kellel on selles linnas kinnisvara. Linn jagatakse kruntieks. Kesaegsed majad on tihedalt ehitatud, sest maa on kallis. Et saada paavsti toetust, pidi midagi loovutama- nii tuleb kirik/klooster linna territooriumile. Kaupmeeste jaoks oli olulisem kirik Niguliste, sest see on kaupmeeste püha kaitsja kirik.
  

Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead selleks loa saama (Tallinnas viru väravad).
Linnad jagunevad erinevatesse kategooriumidesse:

• emalinnad- väga rikad linnad. Meie alal on Hansalinnade ühendus. Meie ajal oli olulisem Lübeck, mis oli Tallinnale emalinn. 1248 andis Lübeck Tallinnale linnaõiguse . Kuna Tallinn asus ka vanal kaubateel, siis suuliselt teati palju kaupmeeste kombeid-neid ei pandud kirja. Linnaõigus on hea, et kirjeldada 3D õigust. Kesaegses linnaõiguses olid erinevad põhimõtted: 1. Kuidas ellu jääda pisikeses suletud keskkonnas.
  

Linna järgi moderniseerub ka maaelanikkond. Keskaegne linn on kloostrite, kirikute linn. Rääkides Euroopa õigusest, ei saa mööda minna reformatsioonist. 2017 räägib Euroopa ueusti kirikulõhest.
Martin Luther tõlgid piibli saksa keelde. Teda loetakse kaasaegse saksa keele isaks. Kirjutatud õigus pannakse kirja munkade kaudu. Martin Luther ütles, et iga kristlane peab jumala rääkima oma emakeeles. Kõik maailma emakeeles tõsteti võrdseks. Euroopas hakkab suur pühade tekstide ja piibli tõlkimine oma emakeelde. Lutherlusega on seotud koolisüsteem- tema tees ütles, et tüdrukud ja poisid tuleb lugema õpetada, sest iga kristlane peab oskama jumalaga rääkida. Kiriku käes olid koolid, kirik teostas lugemiskontrolli- talvel käis kirikuõpetaja lugemist kontrollimas, sest siis polnud kuhugi joosta ning polnud ka talutöid. Reformatsiooni tulemus- kristlane peab ise lugema piiblit. Reformatsioon aitas kaasa massilisele kirjaoskusele. Lutheri usku piirkondades areneb lepingute süsteem. Meil ei ole head ülevaadet, mis annaks lühikese ülevaate, mis juhtus reformatsiooni algusest peale katoliikliku maailmaga . On öeldud , et võitis Luther. Katolik maailm tegi omad järeldused. Reformatsiooniga juhtus Euroopas suur muutus- reformatsiooni hetkeks kirjutatud õigus oli kogu Euroopas loonud teatud kultuuritaseme. S.t kiriklikud ja ilmalikud autoriteedid olid kõigile Europas ühed. Reformatsiooni käigus pannakse alused arengutele, mis on rahvusriikide tekke aluseks. Euroopa jagunes pooleks- tekkisid erinevad autoriteedid. Luther ütles, et tuleb arendada rahvuskeeli. Tekivad väikesed rahvuskeelsed territooriumid, mis püüavad luua omakeelset kõrgkultuuri. Euroopa muutub väga kirjuks, kes püüavad arendada ka oma õigust. Vestfalli rahu 1648. Sellega lõppeb 30 aastane sõda. Vestfali rahu oli rahvusvahelise sõja üks põhileping. Algab sõnadega “Anname andeks teisele poolele”.