, . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati. Saali õigus on varaseimaid barbariõigusi ning väärtuslik ajalooallikas feodaalsuhete kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , .
Karl Martell oli Karl Suure vanaisa. Omal ajal, kui moslemid vallutasid Püreneesid, siis Karl Martell läheb nendega sõtta. Araablased kaotavad. Nii ei saa islam edasi levida. Keisririigi taastamine 800. aastal krooniti Karl Suur Roomas keisriks (paavst ise kutsus), sest paavst Leo III soovis endale tugevat liitlast. Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid. Karolingide renessanssa 8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine. Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist. Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia.
– Riigivõim • Kirik muutus keskaegse Euroopa õpetajaks. Kogu ilmalik valitsus käis kiriku koolis. • Kirikliku õigussüsteemi kõrval arenesid teised: keskaja lääniõiguse aluseks said germaanlaste tavaõigused, neist arenesid maaõigused. Lisaks kujunesid linnaõigused. Frangi riik • Chlodovech I võttis ristiusu paavstilt 499 – Kiriku kui kirjavaldaja juhtimisel – lex salica – frangi tavaõigus, kapitulaarid (kuninglikud korraldused), kirikukogude otsused – Kiriku asüüliõigus, maaomandiõigus, hinge päästev annetus • Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel • Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800 Karolingide renessanss • Kunsti ja kirjanduse arendamine • Võimalik õppida seitset vaba kunsti • Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm)
778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide. Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna. 962.
Neid on palju võltsitud. KROONIKA varasema ajaloo, samuti kohaajaloo allika tähtis liik, nt Hendriku Liivimaa kroonika, Kelchi Liivimaa kroonika (selle saatesõna loed läbi!!). Allikakriitika ülesandeks on välja selgitada, millistelt autoritelt või allikatest osad pärinevad ning määrata erinevate variantide (väljaannete) genealoogiline side, et saada teada paranduste kronoloogia. (Tihtipeale on kroonikad suures osas laenatud teistelt autoritelt ja algallikatest) SEADUSED kapitulaarid, ukaasid, kindralkuberneride ja kuberneride patendid, riigiasutuste instruktsioonid on olulisimaks õigusajaloo allikaks. Arhiivist pole vaja otsida seaduse käsikirjalist teksti, algallikaks on ka seaduse publikatsioon (nt Riigi Teatajas). Allikad näitavad ainult seaduse teooriat, mitte praktikat. INSTRUKTSIOONID allikakriitika mõttes olulisim dokumentide liik, sest määratles täpselt, kuidas tuli andmeid koguda, töödelda, millised vead ja üldistused olid lubatud, millised keelatud
Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad
bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. Keisritiitel Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning
endale tugevaim jumal. Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid. Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid-teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad
Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid. Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid-teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad
Mõisaõigus kujunes vasallide ja talupoegade vahekordade määramiseks või maahärrade suhtes. Vasall oli talupoegade üle seadusandjaks ja kohtunikuks. Linnaõigus linna piires elavate inimeste õigus. Linnaõigus tekkis Euroopa suuremates linnades, kirjutatud tavaõigus. Olid olemas õigusraamatud. Saksamaal Hamburg, Lübeck, Magdeburg. Väiksemad linnad hakkasid kasutama suurte linnade õigusi ja nii levis see ka Eestisse. Keskvõimu poolt kehtestatud normid kapitulaarid kasutati selleks, et eelnevate normidega täiendada kohalikku tavaõigust. 2) Seisuslik paljasus oluline olid seisused: talurahvas, linnaelanikud, rüütlid ja vaimulikud. Igal seisusel oli oma õigus. Seisuslikkuse aspektiga seondub isikuline aspekt. Varguse puhul tuli mees üles puua, naine uputada. Tapmisel rüütli puhul tuli pea maha raiuda ilusti, talupoeg ratastati. Tapmise puhul tuli maksta terve meheraha, kehavigastuse puhul osa meherahast.
Suhteliselt vähe mõjutatud rooma ja kanoonilist õigusest. Koosneb kuninga väljaantud õigusnormidest. On 7 erinevat tüüpi kuritegude loetelusid. Üleminek arhailisest õigusest keskaja õigusele. Kehtis mitme rahva tavaõigus ehk partikulism (õigus on erinev piirkonniti, nii suuliselt, omandisuhete poolest jne) Feodaalühiskond sai võimalikuks selle tõttu, et maa kuulus feodaalile. Lisaks partikularismile üritab keskvõim anda välja tavaõigust toetavaid õigusnorme, kapitulaarid olid kuningavüimu enda seadused. Need ühtlustasid partikulaarset kriminaalõigust. Normid olid avalik õiguslikud. Detailselt on sätestatud vastutus varguste eest. Tegemist oli paganatega, siis ainuke koht on sees midagi katolikku, on proloog. Üldiselt on õigusnormid kaemuslikud ning abstraktsus puudub. Normid eristavad seisusi, on erinevad karistused ette nähtud erinevat sotsiaalse päritolu inimestele. Põhitähelepanu on kriminaal- ja protsessiõigusele. 15.2
annaabi.ee 
