igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige
Näiteks erakonnad, nendel on oma erinev ideoloogia. Õiguse ideoloogia väljatöötlemisel peab arvestama konkreetseid ühiskondlike tingimusi, õigusteadvuse taset ja vähemuse-enamuse huve. Sotsiaalse kompromissi saavutamiseks see on ideaalne. 60. Õiguskultuur see on õiguse humaansete ja õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine, omaksvõtt veendumuse kaudu ning õigusettekirjutuste teadlik täitmine. ühiskondlik õiguskultuur individuaalne õiguskultuur professionaalne õiguskultuur ühiskondlik õiguskultuur on mõeldud ühiskonnale seadusandja poolt õigusloome õiguse rakendamises kontrollima nende korrektsust kohtud? 61. õiguskuulekus kõrge individuaalse õiguse tase, õigusnormide mõistmine ning omaksvõtt, kõrge õiguskultuur teadlik käitumine üksnes õiguspäraselt. Seaduslikkus põhiseaduse printsiip, tähendab seda et selle printsiibi aluseks on nõue, et
emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law ' dualistliku struktuuti kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on kujunenud kohtute tegevuse tulemusel kanslerikohtute tegevuse tulemusel.4 4 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 59 1. Common law ajalugu Common law kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist. Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja
avalikku võimu. Seadusõigus oli vahendiks õiguse idee realiseerimisel. (Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi
b) õigust kaitsvad H-D-S või H-S 2) Juriidlise kohustuse iseloomu alusel a) aktiivsed (tegu aktiivses vormis) b) passiivsed (hoiduda tegevusest) 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel a) lihtsad (üks pool õiguste, teine pool kohustuste kandja) b) liitõigussuhted (mõlemad pooled õiguste ja kohustuste kandjad) 36. Õigus ja moraali vahekord õigussuhetes, õigusteadvus, õiguse ideoloogia, õiguskultuur, õiguskuulekus: Õigusteadvus - ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, veendumusi, ettekirjutusi, reegleid ja teadmisi õiguse olemusest ning printsiipidest. Õiguse ideoloogia - õiguse mõisted, ideed, ideaalid nende konkreetses väljenduses. Õiguskultuur - õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuste kaudu. Õiguskuulekus - ühendab endas nii indiviidi kui ka temal baseeruvate sotsiaalsete
inimese südamesse kirjutatud normi ilma, et ühiskonna alustalad langeks dramaatiliselt löögi alla.Seega on loomuõigus tõeliseks tagatiseks sellele, et igaüks saaks elada vabalt ja austuses tema väärikuse vastu, mis oleks kaitstud kõiksuguse ideoloogilise manipuleerimise ja võimul olijate omavolilise kuritarvitamise eest." (http://elukultuur.wordpress.com/). Valgustusajastu loomuõiguskoolkond Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Loomuõiguse kontseptsioon võidutses Mandri-Euroopas 17. sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna sellise loomu- või mõistuseõiguse on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee, siis peab ta olema inimese poolt loodud õiguskorra (positiivse õiguse) mastaabiks
kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku
tuginema riiklikult organiseeritud ühiskonna seest tulenevatele valikutele. Tänapäevasel demokraatlikul ühiskonnakorraldusel on mõned põhimõttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad peavad kinni pidama. Riigi jaoks on ainukene võimalus ennast legitimeerida õiguse abil ja kaudu. Oluline on arvestada sellega, et Eesti õiguskord on kuulunud ja kuulub mandrieuroopalikku õiguskultuuri. Selle õiguskorra aluseks on antiikse Rooma õiguskultuur. Selles õiguskultuuris kujunes õiguskord normiloomingu kaudu. Eesti riik ehitab üles meie rahvuslikku õiguskorda samuti õigusnorme luues. Seejuures peab normiloomingu tulemus olema piisavalt üldine, samas arusaadav. See on vajalik põhjusel, et nii tavainimesed kui ka õiguse rakendajad võiksid võimalikult vähe pingutades vastu võtta juriidilist tähendust omava ja õigusele vastava otsustuse. Mandrieuroopaliku õiguskultuuri olemust rõhutab kehtiv põhiseadus, kui see sätestab, et
1) süüdimatus; 2) armuandmine; 3) amnestia; 4) aegumine. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONSEPTSIOONIST Õigus ja moraal See vahekord tähendab seda, et moraalinormid on õigusnormide hindamise kriteeriumiks, mõõdupuuks, kas kehtivad käitumiseeskirjad on ka õiglased. ÕIGUS (ius) tähendab vormi; ÕIGLUS (iustitia) tähendab sisu. IUSTITIA: kõigil olgu võrdväärselt õigused ja kohustused, st formaalselt on õiglus õiguse sisu; õigus on õigluse vorm. Õigusteadvus ja õiguskultuur (juriidiline kultuur) Õigusteadus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekujutusi, reegelid, veendumusi ja teadmisi õiguse (õigusnormide) olemusest ning printsiipidest. Õiguse ideoloogia on õiguse mõisted, ideed ja ideaalid nende konkreetses väljenduses. Kollektiivne õigusteadvus baseerub individuaalsel õigusteadvusel. Üksikisiku õigusteadvus formeerub tema sotsaialiseerumisprotsessis ühiskonna
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
· Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 13 saj. Mandri-euroopas. · Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt. · Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde. · Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK, kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket.
Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust.
Common law ja tavaõiguse segasüsteem endised Inglismaa kolooniad, Ghana 3. Mandri-Euroopa, islami ja tavaõiguse segasüsteem - Eritrea 4. Common law, Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem - Kamerun, Zimbabwe 5. Common law, islami ja tavaõiguse segasüsteem Keenia 6. Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem LAV, Namiibia · Mandri-euroopalik (seadusõigus). Lätted peidus antiikmaailmas, Vanas-Roomas. Õigusnormil ülesehitatud õiguskultuur. Ka meie kuulume siia. Rooma õigus on üles ehitanud mandri-euroopa õiguse hiigelhoone (Rene Dali). Oleme Eestis üles ehitanud täiesti normaalse kaasaegse õiguskorra, loomulikult vajab asi edasi minemist ja uuele tasemele jõudmist. Õigusnormid põhinev õigus, kus õigusnormidest ise, nendes korrareeglites, on ekspressis verbis sisestatud ühed normid, mis on kantud
Õiguspärane käitumine seondub positiivse sotsiaalse kontrolliga, õigusvastane käitumine seondub aga negatiivse sotsiaalse kontrolliga, negatiivse formaalse sotsiaalse kontrolliga ja õigusvastast käitumist sanktsioneeritakse õigusnormides kajastuvate sanktsioonide näol ja raames. Õiguskultuur on spetsiifiline sotsiaalne instituut, mis täidab inimeste poliitilise ja õigusliku teadvuse kujundamise funktsiooni. Samas õiguskultuur kujundab inimeste väärtusnormatiivseid seisukohti ja selle kaudu lõppkokkuvõttes mõjutab isikute õiguslikku käitumist. Mõned õiguskultuuri elemendid · Õigus kui normide süsteem, mis väljendab riigi tahet konkreetsete seaduste kaudu · Õigussuhted kui inimeste vahelised suhted, kus on kokku saanud õigussubjektide õigused ja kohustused · Õigusteadvus kui õigusliku tegelikkuse hingeline väljendus
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
mandil juba välja kujunenud korra. Väga suur osa on traditsioonilisel tavaõigusel. Tegu on segaõigussüsteemidega, nende varjatsoonidega, hõlmates peamisi õigussüsteeme. Mandri-euroopalik (seaadusõigus)- 13, 14 saj, kus ühiskond vajas religiooni, ilmalikku korda. Kanooniliselt lubati religiooni kõrvale ja ilmalikku. Ilmalikus nähti toetajat, et korda saab rohkem. Ühs hetk heideti pilk antiikaega, kus kunagi oli juba kujundatud normi õigus. Normi loomingul põhinev õiguskultuur, kus normid ise läbi teatud tunnuste grupeeruvad õigusharudesse. Ja kuna selline eeskuju oli olemas, siis leiti, et võtame selle üle. Seda nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks. Kuid vähem teatakse seda, et sellel ülevõtmiel oli kaks katset, millest esimene ebaõnnestus. VÕLAÕIGUS TSIVIILÕIGUS ASJAÕIGUS
Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus. 1.4. Ajalooline koolkond Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas
KK käsitluses ei olnud aeg kõikehõlmavateks seadustikeks, ulatuslikeks kodifikatsioonideks küps. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. KK oli küll piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. KK vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Kui vastuvõetud seaduse sisu vastab PS-s esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigustloova akti jaoks, siis on ta kehtiv normatiivsuse kontrollimine.Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane. St, e tõigusaktide loomine
juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib. Mandrieuroopalikku õigussüsteemi tervikuna iseloomustab õigusejagunemine era- ja avalikuks õiguseks. See on sama loomulik nagu common law ehk üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. 19. Sotsiaalsete normide mõiste ja struktuur. Õigusidee, õigusteadvus, õiguskultuur, õigus ideoloogia, seaduslikkus, õigusekuulekus, õiguslik nihilism, idealism. (Kuuluvad ka veel sinna tabelisse) Tavanormid on inimese käitumise püsivad reeglid, mis on kujunenud pika aja jooksul ning on saanud harjumuseks. (Lauakombed) Need antakse edasi põlvest põlve, kas suuliselt või eeskuju näol. Need tavad on püsivad ning neid muuta ei ole lihtne. Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Riikide tekkimisega võeti tavad kasutusele nagu
P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2. Õigusteadvus ja õiguskultuur (juriidiline kultuur) 102 P.3. Õiguse efektiivsus 103 § 2. Õigusriigi kontseptsioonist 103 P.1. Õigusriigi tunnused 103 P.2. Areng õigusriigi poole 104 Teema 8. Põhimõisted: 105
1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana kui ülikool ise, ja see tähendab, et Eesti erinevatel aegadel töötasid akadeemilise õigusharidusega juristid ning jätkavad seda tänapäeva tingimustes. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud terve rida põhimõtteliselt ühesuguseid arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille
Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad,
suveräänsusega riigid on liitriigid (nt. Araabia ühendemiraadid). 26. Riigivõim ja riigivõimu organid: Igal riigil on riigipea. Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt (nimeliselt) kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks selle suhtes välisriikidega. President omab võimu volitused konstitutsioonis ettenähtud korras ja ulatuses, kas otseste või kaudsete valimiste teel. 27. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi üldiseloomustus: Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur on kujunenud sadade aastate vältel. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud rida põhimõtteliselt ühesuguseid arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse Prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi
teel õigusnormide ammendav ja suletud süsteem. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Uusaja õigusfilosoofia ettevalmistavas järgus kujunesid välja järgmised eeldused: individuaalide ja individualismi väärtustamine. Nii tahte- kui mõistuseprobleemi teravustamine. Inimese ja inimloomuse asetamine õigusfilosoofilise mõtte lähtepunktiks. Valgustusajastu loomuõiguskoolkond Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Loomuõiguse kontseptsioon võidutses Mandri-Euroopas 17. sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna sellise loomu- või mõistuseõiguse on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee, siis peab ta olema inimese poolt loodud õiguskorra (positiivse õiguse) mastaabiks
Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast. PS aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse
Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud. Traagiline erand Saksamaal Hitler ja juudid.
Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet ,,põhiseaduse aluspõhimõtted", oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast. PS aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse
100. aasta pärast oli Normanida Lääne-Frangi riigi kõige paremini korraldatud ja uhkeim kristlik territoorium.Kasvas välja normanni lääneriik.Normannide hertsog Rollo andis frankide abiga oma hõimule uue stabiilse põhikorra. Ta rajas oma valitsuse koormisekohustuslike talupoegade ulatuslikule süsteemile.Läänimehed ei tohtinud tõusta vürsti konkurentideks ega nõrgendada ühendatud valitsust või olemasolevat sissetulekusüsteemi. Uus kristlik normanni õiguskultuur realiseerus Inglismaa normannide riigi põhikorras ja õiguses.Normannid ei läinud inglismaale paganlike saagijahtidena. William Vallutaja tuleks Inglimaale tähendas inglise õigusajaloole põhjapanevat pööret.Ta rajas saarel kindlalt valitsenud kuningriigi ja lasi end kuningaks kroonida. Normandia hertsong ja nüüd ka Inglimaa kuningas oli nüüd kogu maa ülim läänihärra ja maaomanik. Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused
100. aasta pärast oli Normanida Lääne-Frangi riigi kõige paremini korraldatud ja uhkeim kristlik territoorium.Kasvas välja normanni lääneriik.Normannide hertsog Rollo andis frankide abiga oma hõimule uue stabiilse põhikorra. Ta rajas oma valitsuse koormisekohustuslike talupoegade ulatuslikule süsteemile.Läänimehed ei tohtinud tõusta vürsti konkurentideks ega nõrgendada ühendatud valitsust või olemasolevat sissetulekusüsteemi. Uus kristlik normanni õiguskultuur realiseerus Inglismaa normannide riigi põhikorras ja õiguses.Normannid ei läinud inglismaale paganlike saagijahtidena. William Vallutaja tuleks Inglimaale tähendas inglise õigusajaloole põhjapanevat pööret.Ta rajas saarel kindlalt valitsenud kuningriigi ja lasi end kuningaks kroonida. Normandia hertsong ja nüüd ka Inglimaa kuningas oli nüüd kogu maa ülim läänihärra ja maaomanik. Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
lähtuvad peamiselt riigist, aga ka kohaliku omavalitsuse üksustest. Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. Normatiivse reguleerimise mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele5 ja positivismile6. Jutt on kas rohkem pragmaatilistest või rohkem kõlbelistest ideedest õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguse allikate klassifitseerimise osas tuleb rõhutada, et Eesti õiguskord kuulub germaani õiguse perekonda. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et õiguse allikat määratletakse tavaliselt kui ühiskonna tahtel põhinevat õigust. See tahe väljendub
kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur tunneb kolme suurt õiguse valdkonda: eraõigus, avalik õigus ja kriminaalõigus (viimane kuulub sisuliselt avalikku õigusesse). Õiguse valdkondadest lähtuvalt leiavad endale koha õiguse püsiväärtused, millede hulka tuleb arvata ka õiguse printsiibid. Üksikud õiguse valdkonnad lubavad eristada erinevatid aineid. Distsipliine, mis tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimise (seletamisega) võiks nimetada dogmaatilisteks aineteks
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
CCC 1532.a. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal - Inglismaal - rooma õiguse retseptsiooni. Seal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi eranditult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele ongi iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt "protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law' dualistliku struktuuri kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on kujunenud kohtute tegevuse tulemusel - kantslerikohtute tegevuse tulemusel. Common law' mõistet võib kasutada kahes tähenduses. Selle lai tähendus hõlmab kõigis Anglo- Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride, pretsedentide kogumit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
