Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa õiguse ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, rooma, arhailise, lään, päras, jurist, idid, paavst, munk, normanni, annid, ilmaliku, normannid, juristid, kohtunik, preetor, õhtumaa, riigikirik, arhailised, vanne, kõrgkultuuri, juristide, järeltulija, tekste, justinianus, islam, germaanlased, kultuuril, eelse, annetus, suguvõsa, orjad, keiser, astuv, traditsioon, trahv, langobardidVanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
Lääne – Euroopaga, 1802 tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga, õiguse kodifitseerimine, talurahva vabastamine pärisorjusest. Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga
neid järeldada.. allikad, mis ei väljenda normi sisu, vaid tema rakendamist, nn. rakendusürikud allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut õigusteaduslikud teosed ilukirjanduslikud teosed isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust)
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus Ilmalikud õigussüsteemid läänelik õigus Quasi-läänelik õigus mitteläänelik õigus Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus
iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
8.2.1. Ordaalid Ordaale kasutati küll Hammurapi koodeksis, aga need polnud väga levinud üks näiteks oli Jõe jumala juurde sukeldumine. Ordaale kasutati kaheldavate süüdistute korral näiteks siis kui naisele näidati näpuga aga otseseid tõendeid petmise kohta ei olnud 8.2.2. Valetunnistused 8.3. Kohtuniku vastutus Kohtunikul oli isegi mingisugune vastutus peale pandud, näit 5.paragrahvi järgi eemaldati kohtunik ametist, kui ta muutis tagantjärele mõnda kohtu otsust ning ei tohtinud pärast eemaldamist enam kohtunikuna leiba teenida. Klassikaline õiguse allikas: Hammurapi koodeks Kiilkiri: Mesopotaamia (keskus), lisaks oli veel Armeenias ja Väike-Aasias Kiilkirja aeg: 4000 e.Kr-5. saj e.Kr Mesopotaamia: 1. Sumeri õigus 2. Babüloonia õigus 3. Assüüria õigus Sumeri õigus: seda iseloomustab · kirjutaud tekst; · isikud, kes määratlesid ennast seaduseandjatena;
Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester". Jumala ja keisri võim ning riik ei olnud üks ja seesama. Keiser ei olnud Jumal, samas Jumal ei olnud keiser, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Ajalugu ei ole ideaalne ning Õhtumaa ajaloo vältel on ilmalikud ja vaimulikud võimukeskused pidevalt võidelnud üksteisega oma võimu suurendamise eest. Aeg-ajalt on üks või teine pool
igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud.
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse.
*Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu. Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne
Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG
Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike. Nobiliteet- kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve. Võim vallutatud maades Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks. 1. itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks. 2. kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades. 3. Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused. 4. Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse. 5. provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale
Füüsilise isiku õigusvõime. Õigusvõime vs teovõime. Teovõime on võime võtta endale õigus ja kohustusi. Ainult inimene saab olla õiguse ja kohustuste kandja. Ainult inimene on õiguse subjekt. (Taska) Kanooniline õigus-ainult ristitutel õiguses. Keskaega Euroopa kontinente õigus-õigused seotud kommete ja usuga/nende läbi inimene seotud ühiskonnaga. Renessance-/reform- tõstab esile erahuvidest juhtiud üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud. Subjektiivne õigus- kui üksikisikule seadusandja poolt tagatud käitumisvõimaluste kogum. Positiivne õiguse
mis valis oma liikmed ise. Liikmeid 6-8. tähtsaim amet oli praost, kelle ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne. Piiskopil oli ilmaliku valitsejana õigus teha seadusi ja määrusi; teostada administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus. Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt. Igas stiftis kujunes ka oma stifti nõukogu. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli?
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi:
5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla. · Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine nii majanduses, ühiskondlikes suhetes kui ka kultuuris. · Aleksander Suure vallutusteperiood kestis 10 aastat. Alates 336 eKr ja lõppes 326 eKr. · Vallutati ära Kreeka, Väike-Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia ( Neid peab kaardile oskama märkida)
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
annaabi.ee 
