Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants
kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta hingega, kuid vastased tapsid 50 000 last külmalt. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis suurepärase kajastuse ülimalt armastatud rüütlikirjanduses. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest
Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5 piiskoppkonda: jeruusalemm, aleksandria, antiookia, rooma, konstatinoopol. Tähtsamaid küsimusi arutati sinoditel. Kirik muutus tähtsamaid org rooma riigis, ta hoolitses vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust, mõistsid kohut. Kloostrite teke-et taevariiki saada pidi oma keha eest täiuslikult hoolitseda: maha suruda oma himusi ja tarvidusi. Paljud asusid äärealadele elama, et pühenduda täielikult usule, neid nim eremiitideks v munkadeks, aja jooxul tekkisid nende kogukonnad-kloostrid. Seal elati kindlaks määratud eeskirjade järgi.
Ristisõjad-põhjused rüütlitel oli vaja tegevust, kristusega seotud pühapaikade vabastamine,talupoegadel oli vaja maad,katoliku kiriku võimu laiendamine; I 1096,Amiensi,UrbanusII,vallutati Jeruusalemm;II 1189-1192,Friedrich Barbarossa,Richard Lõvisüda,Philippe Auguste,saavutati kokkulepe;III 1202-1204,Innocentius,vallutati Konstatinoopol ja rüüstati seda;kokku peeti 9. Romaani stiil(10.-13.saj)-kujunes Prantsusmaal,paksud müürid,massiivsed tornid,kitsad aknad ja uksed,ümarkaared,tugevad sambad või piilarid,võlvitud lagi,põhiliselt kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja
Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda ja isegi Etioopiasse. Vastulöök tuli Moraavias, tänapäeva Tsehhimaal. Seal jäid võitjaks paavsti pooldajad. Edukalt kulges õigeusu levitamine Venemaal. Kiievi-Vene vürst Vladimir kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks. Novgorodi Venest levis õigeusk varakult ka Karjalasse. kehtestas õigeusu Konstatinoopol sai pühaks linnaks kõigile kristlusse (õigeusku) pööratud rahvastele. Misjonärid olid suurepärased diplomaadid. Nad käitusid alandlikult, erilist tähelepanu pöörasid mõjukate inimeste abikaasadele. Misjonäri ehk vaimse isa mõjul said paljudest barbarite pealike naistest Bütsantsi huvide kaitsjad ja lobitöö tegijad. Rooma kirikus peeti jumalateenistust ladina keeles. Bütsantsi misjonärid tõlkisid Piibli kohalikku keelde. Piiskopid (kreeklased) osalesid kohalike
54-68 pKr Nero valitsemisaeg (kristlaste tagakiusamine) 98-117 pKr Traianuse valitsemisaeg (Rooma impeeriumi väline võimsus) 161-180 pKr Marcus Aureliuse valitsemisaeg (germaanlaste sissetungid) 211 pKr Rooma kodakondsus laienes kõigile keisririigi vabadele meestele 284-305 pKr Dioletianuse valitsusaeg 306-375 pKr Constantinius Suure valitsusaeg 313 pKr Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk 330 pKr keisririigi pealinnaks sai Konstatinoopol 370-375 pKr Suur rahvasteränne 395 pKr Theodosius Suur jagas surres riigi oma kahe poja vahel 4. sajandi lõpp Hieronymus tõlkis piibli kreeka keelest ladina keelde 476 pKr germaanlane Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri
ja sellega lõppeb Vana-Kreeka ajaloo periood. Itaallaste ühendamine roomlaste võimu alla. Aastakümnetel enne meie aja arvamist alistasid roomlased muistse Gallia, kuhu varakeskajal tekkis Frangi riik. Eesit varane ehk Rooma rauaaeg 100-450.a 235- 284.a- Germaanlaste sissetung Rooma aladele 476.a- Roomas hiline keisririik 313.a-Milano ediktga kuulutatakse ristiusk Rooma aladel lubatud kultuseks 330.a- Rooma keisririik laguneb kaheks: Ida- ja Lääne-Roomaks ja pealinnaks saab Konstatinoopol. 370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna
Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa. Konstatinoopol oli Ida-Rooma. Paavst jäi Rooma. 9.Germaanlased Rooma riigis Germaanlased pidid Rooma pärandi läänes üle võtma. Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas
Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa. Konstatinoopol oli Ida- Rooma. Paavst jäi Rooma. 9.Germaanlased Rooma riigis Germaanlased pidid Rooma pärandi läänes üle võtma. Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi
Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe
annaabi.ee 
