kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Käsitööliste valmistatud esemed olid talupoja tehtud esemetest ilusamad ning vastupidavamad. Elavnes kaubavahetus ning kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed (Kõiv, Raudkivi 1996: 72-73).
graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten. Olgugi, et raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning
Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia"
boniteet: 31. Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_2ls - keskmiselt rähkne liivsavi. Boniteet: 51 Mulla siffer Kh“;K: õhuke paepealne ja rähkmuld ning lõimis 1: ls_210-15/p - keskmine liivsavi 10-15 cm; järgneb paas. Lõimis 2: ls_225-30/r_3ls_2;pk - keskmine liivsavi 25-30 cm; tugevasti rähkne keskmine liivsavi; järgneb paas ja klibu. Boniteet1: 23, boniteet2: 40, 14 maha. Lõplik boniteet: 49. Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis V°_1|30-80/ls - nõrgalt raudkivi veeriseline liivsavi kiht 30-80 cm. Boniteet: 46. Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_1sl30-70/r_2ls_1;k - nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht 30-70 cm; keskmiselt rähkne kerge liivsavi; kruus. Esialgne hindepunkt: 53 + 6 (parandus kahekihilistele lõimistele). Boniteet: 59 Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_120-30/v°_1ls_2;s 30 - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 20-30 cm; nõrgalt raudkivi veeriseline keskmie liivsavi; savi algab
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid na...
Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi
iseenda tegemisi ühe konkreetse taime silmadega. Vihiku algusest lõpuni läbi lugemine maalib tänapäeva inimesele ilmselt üsna tõetruu pildi sellest, mida Liplapil kasvatati, kuidas aia eest hoolitseti ja milliseid ülesandeid õpilastele jagati. Hämmastav on tüdrukute empaatiavõime, tundlikkus, kirjeldamisoskus ning laitmatu õigekiri ja kalligraafia, mis kõik kokku võis olla kindlasti ka üks Liplapi koolitöö eesmärke. Liplapi kuulsa koolimaja aset märgib tänapäeval suur raudkivi, tüdrukute internaat on alles. Liplapi kunagise triiphoone võsast välja ulatuv kõrge korsten on samuti üks tunnistus endisest koolist ja õitsvast talukohast.
Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121 `'Eesti Entsüklopeedia 7''1994 aasta, lk 140-141 `'Üldine Ajalugu'' lk 167-169 http://et.wikipedia.org/wiki/Paide#Ajalugu http://www.post.ee/?id=1595&product_id=631 http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=237&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_piiramine_(1558)
Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Kivikalme on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest. Eestis on materjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi. Kivikalmeid hakati ehitama neoliitikumis (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid. Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal oli Eestis ja Põhja-Lätis kasutusel kõigepealt kivikirstkalme, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1
Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840). Aga pärast Ludwigut lagunes Frangi riik sootuks. Kasutatud kirjandus: Ernst W. Wies "Karl Suur. Keiser ja pühak" Tallinn, 1999 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur Karl Suur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/karl_suur.htm Mait Kõiv, Priit Raudkivi. http://www.slideshare.net/MariePrna/frangi-riik-karl-suur-lne-euroopa-riikide-teke-10142754 Autor: Marie Pärna. Frangi riik, Karl Suur, lääne-Euroopa riikide teke. 30.03.14 Mariette Heleen Toome, 7a, Rocca al Mare kool
Megamaailm 12.klass Kontrolltöö nr. 2 1. Asteroid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid ehk kääbusplaneet on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskema...
Meeldis üldine kujundus alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. M. Kõiv, P. Raudkivi. Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile 5. E. Maripuu, I. Maripuu. Keskaeg II. Töövihik 7.klassile
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ü...
Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõikumisi erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused
Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
7 Ülemises kihis on kruus või veeris koos liivsaviga, mis ulatub 90-160 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja samuti on seal liivsavi. [5] Kog ehk gleistunud leostunud muld Lõimisevalem: ls_175/r_1ls_1 Ülemine kiht on liivsavi, mis ulatub 175 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja seal on kerge liivsavi.[5] Go ehk leostunud gleimuld Lõimisevalem: v°_1ls_260-75/r_1ls_2 Ülemine kiht on raudkivi veeris. Raudkivi on maakivi ehk granaat. Peale selle veel on seal liivsavi ja see kiht ulatub kuni 260 cm sügavuseni. Alumises kihis on rähk ja keskmine liivsavi.[5] Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad– need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu
Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus.
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentide...
Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse. Linnas oli kõigil eluks paremad võimalused ning oli ka võimalik saada haridust. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Keskaeg" kirjastuselt Sinisukk 2003 2. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi 1996 3. http://www.annaabi.com/materjal-3434-Elu-keskaja-linnas
mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27. jaanuaril loeti kohtuotsus ette ning see ka allkirjastati. Ta hukati Londonis Whitehalli banketisaali ette püstitatud tapalaval. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on siiani viimane isik, kelle anglikaani kirik on kanoniseerinud. Kasutatud kirjandus: Helga Thoma "Troonilt tapalavale" Priit Raudkivi "Suurbritannia sünd" http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_I http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_I_of_England St Margaret's Church London Täname!
Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimidena igal pool. PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad)
leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000 · Euroopa sünd : vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350 / Robert Bartlett, Tallinn : Kunst, 2001 · Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel / Georges Duby, Tallinn : Varrak, 2007 · Keskaeg. I osa : [ajalooõpik 7. klassile] / Mait Kõiv, Priit Raudkivi, Tallinn : Avita, c2004 · http://www.waterhistory.org/histories/waterwheels · http://en.wikipedia.org/wiki/Watermill · http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
90/r_3;_2ls Kr rls - - 0,05 0,5 Ko v0_1ls1_40- 25-30 I 5,12 54 70/r_3;_2ls_1 Kokku: 9,49 ha 100 % K – keskmise sügavusega rähkmuld KI – leetjas muld Kr – koreserikas õhuke rähkmuld Ko – Leostunud muld v0 – raudkivi veeris ls – liivsavi r – rähk r_2ls1_30/r_3ls – keskmiselt rähkne 30 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi r_2ls/r_3ls – keskmiselt rähkne liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi V0_1ls1_90/r_2ls – nõrgalt raudkivine 90 cm tüsedune kerge liivsavi/ keskmiselt rähkne liivsavi 3 v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti; keskmiselt rähkne liivsavi
Asteroidid. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid ...
alles viikingiajast. Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest, et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast. Kasutatud kirjandus Kriiska, A., Tvauri, A. (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn: Pärnutrükk. Kõiv, M., Raudkivi, P. (2004). Keskaeg II osa. Tallinn: Avita. Põllundus ja karjandus rauaajal. http://www.vana.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/10pollundusjakarjandus.htm (25.04.2007 19.30) kool nimi EESTLASTE MUINASAEG Referaat Juhendaja: Koht ja aasta
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid. Aive oli abivalmis, tahtejõuline ja noor inimene, kuni ta sai oma sünnipäeval teada, et tal on lihashaigus-müasteenia
Minu mõtted raamatuga Lugesin Aive Raudkivi raamatut "Pilvedesse poodud lind" Alguses kohe ütleksin, et jäin raamatuga väga, väga hästi rahule, samuti ma soovitaksin kõigil lugeda seda raamatut. See raamat oli jagatud kirjadeks, mis oli pühendatud ta sõpradele, perele, tuttavatele ja teda aidanud arstidele. Aive oli tahtejõuline noor ja abivamis inimene, seniks kuni ta oma sünnipäeval sai teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Ma ei saa aru kuidas heade inimestega just sellised halvad asjad juhtuvad. See on lihtsalt ülimalt ebaõiglane, kuidas elutervel ja noorel naisel tuleb lihtsalt kuskilt lihasaigus, mis ähvardab ta eluks ajaks voodisse naelutada. Õnneks Aivel oli selline lihashaigus, mida sai kontrollida ravimite abil. Aivele oli see raske, eriti kui ta mõtles oma pojale, kuidas ta saab hakkama kui peaks nii juhtuma, et ta naelutataks voodisse. Esialgu oli Aive postiivne ja rahustas end sellega, et haigust saab kontrollida ravimi...
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kuj unemine.html http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10087&show=10114 http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud_sFCmbolid/peakatted_r F5ivad.php Muusika ajaloo konspekt. Ajaloo konspekt ja ajaloo õpik. Raamat "Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Lisaks kasutasin muid materjale mis ma internetist leidsin, ning õe vanu konspekte.
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tardkivimid on tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakooresvõi pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursatud. Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid. Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Lubja-, liiva- ja kiltkivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid Maal.
Tallinna Lasnamäe Gümnaasium Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel Uurimistöö A utor: Maria Mukasei Juhendaja: Merike Raudkivi Tallinn 2014 Sissejuhatus Oma töös mina uurin kuidas inimese kuulmisoskused ja heli akustilised omadused mõjutavad edukat heli vastuvõttmist. Olen valinud seda teemat sellepärast, et inimese kuulmise ja heli omaduste uuring aitab inimestele rohkem arendada muusikat. Muusika kirjutamises on oluline arvesada seda, kuidas inimene seda vastu võttab, see aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid
need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama. Möödus kaua aega, kuni üks sulatajatest koldeavast koos põlenud sütega rauakängu välja tõmbas. Sepp kuumutas sepikojas rauakänkusid tules ja tagus kaua kahe tugeva raudkivi vahel, et räbu eemaldada. Kamakas kahanes tasapisi väikeseks rauatükiks. Sellest tagus sepp noa ja karastas tööriista mitu korda: ajas tules hõõguma ning pistis vette. Niiviisi muutus tööriist tugevamaks. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 aastat e.Kr.) Suhteliselt vähe on andmeid ka Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng on olnud omanäoline ja Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises ainetes taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorrusel...
● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta.
6. Keraamiliste plaatidega viimistluse puhul tuleb hermetiseerida ka põranda ja seinte ühinemiskohad ja läbiviigud. Samuti sanitaartehnika ühinemiskohad seina või põrandaga. Parim toode selleks on PENOSIL General Silicone, mis on väga hea nakkuvusega erinevatele materjalidele ja neutraalne, mistõttu sobib ka metalli ja naturaalse kivi kasutamise puhul. Looduslikud ehitusmaterjalid Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas i...
Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist. Et liivakivi on võrdlemisi kõva, kuid laseb ennast siiski kergesti purustada ja ümber töödelda, siis tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Temast valmistatakse ka käiasid, luiskusid jm. Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit on kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakivi. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniit ehk raudkivi on väärtuslik ehitusmaterjal. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena. Graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud rändkive (rändrahne). Joonis 17. Basalt Joonis 16. Graniit
Lükk meid kiitis, et sellega toime tulime ja arvatavasti sellest hetkest vallutasime ka tema südame ning olime kolmekesti tema jaoks heas valguses. Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, Kadri Mitt ja Mall Vainola. Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana Maripuu, Rea Raus, Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest kirjutada, aga kuna piiriks oli 1 A4, siis las jääda see. Palju mälestusi on ka teistest üritustest nagu ristimine (mis oli minul äärmiselt vinge ja lahe),
Referaadis sain teada rohkem keskaja inimeste elulaadi kohta, mis jällegi on tänapäeva
inimestest erinev. Sain teada, milliseid seisusi väärtustati rohkem , milliseid vähem.
15
ALLIKAD
1. Mati Kõiv, Mati Laur, ,,Keskaja ajalugu VII klassile". Talinn: Avita, 2007.
2. Hillar Palamets, "Keskaja kultuurist ja olustikust". Tallinn: Valgus, 1982.
3. Mati Kõiv, Priit Raudkivi, ,,Keskaeg". Tallinn: Avita, 1996.
4. Jaques Le Goff, ,,Keskaja inimene". Talinn: Avita, 2002.
5. Madelaine Pelner Cosman, ,,Keskaja leksikon". Tallinn: Perioodika, 2001.
6. Vikipeedia contributors, 'Rüütel', Vikipeedia, , 13 jaanuar 2009, 15:46 UTC,
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING.....................................
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
1. Settemoondekivimid tekivad settekivimitest ümberkristalliseerumise teel. MARMOR, IGIKIVI, KALJUKIVI 2. Tardmoondekivimid tekivad tardkivimitest ümberkristalliseerumise teel. GUEIS Keemiline koostis jääb samaks, aga ümberkristalliseerumise käigus saavad uue struktuuri, muutuvad tugevamaks, tihedamaks. GRANIIT raudkivi, kristallilise struktuuriga (kristalli läbimõõt 130 mm). VÄRVI JÄRGI JAOTATAKSE 4 GRUPPI 1. PUNANE 2. PRUUN 3. HALL 4. ROHELINE Teralisus on näha. Survetugevus moodustab 1/40 kuni 1/60. Tõmbertugevus 4060 korda väiksem kui survetugevus. Suur mahumass. Väike veeimavus (0,50,8 %). Suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Suur soojajuhtivus. Võrdlemisis kõva (Mohsi skaalal 67). Kulumiskindel. Poleeritav
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
