Õigussüsteemide võrdlev ajalugu, mõisted KT (0)

Sarnased õppematerjalid

62

docx

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu?  Möödaniku õigust  Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi  Minevikus kehtinud norme  Arusaamu väärtustest  Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

18

doc

Õigusteaduskonna aine

võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused:  Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu)  Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

45

doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. 6. Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele, teisalt aga ei ole kadunud soov stabiilsuse järele. Taoline pinge on viinud aeg-ajalt tervete õigussüsteemide väljavahetamisele, mis teinekord on saadetud vägivallaga. (Reformatsioon, 1789.a. revolutsioon Prantsusmaal). Sellele vaatamata on läänelik õigustraditsioon kui selline säilinud ja taganud enda uuenemise.  7. Mõistmine, et õiguse arengul on oma loogika, oma sisemine orgaaniliste muutuste mehhanism. Antud veendumuse kohaselt ei ole muutused pelgalt vana kohandumine uuega, vaid nad on osa üldisest muutumis- ja arengumudelist. Siinkohal eeldatakse, et

Õigus

8

pdf

Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon

Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peami

Õigusõpetus

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu

62

odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1

Õigus

42

docx

Euroopa õiguse ajalugu

olid keldid, germaanid ja slaavid arengurahvad. Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste.(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda.

Õigus

56

docx

Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid

arengurahvad. Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste.(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda.

Õigus

Kommentaarid (0)