Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused (0)

1. Mis on õigusajalugu , tema koht õigusteaduse süsteemis?
Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti.
Mida uurib õigusajalugu?

• Möödaniku õigust
  
• Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi
  
• Minevikus kehtinud norme
  
• Arusaamu väärtustest
  
• Õigustegelikkust
  

2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused.
Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse:

Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus , industriaal

geograafiliselt,

kultuuriliselt,

Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus
Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt.
3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni)
Eesti õigusajalugu kui partikulaarne

• õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut
  
• eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks.
  
• Eesti õigusajalugu on eesti rahva ja maa õiguse ajalugu varasematest teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.
  

MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD

esemelised allikad

• kinnisasjad
  
• vallasasjad
  

kombed

suulised e. filoloogilised allikad

• õiguslikud terminid
  
• õiguslikud vanasõnad
  
• kohanimed
  

KIRJUTATUD ALLIKAD

otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme

• allikad, milles avaldatakse või loetakse avaldatuks õigusnormid sellekohaste eeskirjadena
  

kaudsed allikad - allikad, milles otseselt õigusnorme ei väljendata, kuid millest võib neid järeldada..

• allikad, mis ei väljenda normi sisu, vaid tema rakendamist, nn. rakendusürikud
  
• allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut
  
• õigusteaduslikud teosed
  
• ilukirjanduslikud teosed
  
• isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus)
  

4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused
Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla aja­perioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe)

• Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane
  
• Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne
  
• Mittekirjutatud, tavaõigus
  
• Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval)
  
• Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos
  
• Pole primitiivne, kuid on teistmoodi
  

Iseloomulikud tunnused

• Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi)
  
• Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga)
  
• Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine)
  
• Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
  
• Kasuistlik (võib olla väga detailne)
  
• Maagia ja ordaalid
  
• Taliooniprintsiip: süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi
  
• Vanne (mingi puu juures, mõõga najal)
  
• Heastamine ( trahv õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits)
  
• Veritasu (tapmine kättemaksuks)
  

Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes.
Arusaam tõest

• Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline
  
• Vormikindel maagia tõe säilitamiseks
  
• Appikutsega süüdistamine (Mordgeschrei)
  
• Vanne – võis süüdistatava kahtlustest vabastada. Kultusesemed, algelemendid, vandeabilised (7-12 meest)
  
• Kindlad vormelid
  
• Ordaalid – jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võtted, mille kohaselt vaidlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude küsitlemise (tule, vee ja tulise rauaga proovimine) või kahevõitlusega.
  

Leping

• Suuline leping pidi olema kuuldav ja nähtav (käe ulatamine, - tõstmine) ja tunnistatud (tunnistajad vajalikud)
  
• Kirjalik leping (üks pool tegi ettepaneku, teine võttis selle vastu, pandi kirja, lisati tunnistajate nimed)
  
• Lepingu kindlustamine (tagatised või pantvangid, näiteks vanemate ja paremate pojad)
  

Vanne

• Õiguskohustuse tekkimise alus!
  
• Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures
  
• Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest
  
• Sümboleseme puudutamine
  

Heastamine

• Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika
  
• Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid pärit ohverdusest
  
• Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang süüteole, sugukond tunnistas oma liiget välja heites oma võimetust karistada , ei rahuldanud kannatanu afekti)
  

Veritasu

• Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu lunastanud.
  
• Heebrealastel rüvetab valatud veri maa ja selle teeb puhtaks ainult mõrvari enda veri.
  
• Kättemaks oli auasi ja kohustuslik
  
• Lähim meesliinis sugulane (harva ka naised)
  
• Kindel kord
  

Asüül
= Veritasu eest pakku

• Valitseja juurde
  
• Teisele maale
  
• Kiriku või altari juurde
  
• Hiide
  
• Lindpriil polnud asüüliõigust
  

Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses
modernne

• Teha kindlaks, mis juhtus
  
• Asjaolude tõendamine
  
• Kirjapandud
  
• Argumendid, tunnistajad
  
• Elab alal, mille on võitnud
  
• Valitseja käes
  

arhailine

• Õiguskorra taastamine
  
• Jumalakohus, vanne (koos vandeabilistega)
  
• Terviklik, usutud õigus
  
• Vormelid, zhestid
  
• Taastub
  
• Rahva seas
  

Kirjutatud õiguse kujunemine.

Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus.

• aluseks oli tavaõigus, mis seni elas mälus ja muutus koos ühiskonnaga.
  
• Kirja leiutamine andis võimaluse ( kirjaoskus vaid väheste privileeg).
  
• Aitas kaasa ühiskonna polariseerimisele valitsejateks ja valitsetavateks (seaduste jumalik päritolu).
  
• Võimalus seaduste eksportimiseks uutele vallutatud territooriumidele.
  

Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad.
Esmane üleskirjutus
I Sakraalse ja/või ilmaliku unitaarvõimu teke (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina)

• Ur-Nammu (2100 eKr)
  
  • Kui… siis….
    
  • rahatrahvid
    
• Hammurapi (1800 eKr)
  

5.1. Kiilkirjaseadused

• Ur-Nammu (21. saj eKr)
  
• Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides )
  
• Hetiidi (1650-1100 eKr)
  
  • Kui... siis..
    
  • Taliooniprintsiip
    
  • Teada ca 200 seadusepunkti
    
  • Kasutati 500 a
    

Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi)

Heebrea (juudi) õigussüsteem

• Monoteism: Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
  
• Lepingu idee: Jumala ja rahva vahel seatakse kokkulepped.
  
• Noa leping Jumalaga: Jumal ei hävita enam kõike veeuputusega.
  
• Aabra(ha)mi leping: Tal saab olema loendamatu arv järeltulijaid, Tema sugu ehk järeltulijad võtavad vastu evangeeliumi ja hoiavad preesterlust, Tema soo teenimistöö kaudu “saavad õnnistatud kõik maa perekonnad, nimelt igavene elu” „Sinu soole annan ma selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni. Aabram pidi muutma oma nime Aabrahamiks, mis tähendab ´paljude rahvaste isa´,  ning olema Jumalale täiesti andunud ja kuulekas. Lepingu tähis ehk tunnusmärk pidi olema Aabrahami ja kõigi tema meessoost järglaste ja kodakondsete ümberlõikamine
  
• Moosese leping:
  
• Vana leping (ümberlõikamine): Iisraeli rahvas on osa Aabrahami järglastest, kelle jaoks kehtib Jumala leping Aabrahamiga. Siit järeldub, et Jumala ja iisraeli rahva lepingu tarvilik eeltingimus on ümberlõikamine. Kui mees pole ümber lõigatud, ei tunnista Jumal teda olevat Aabrahami soost ja järelikult ei saa ta olla ka iisraellane. Ta ei saa siis olla osaline Jumala lepingus. Vanas testamendis seisab korduvalt kirjas, et leping, mille Jumal tegi Iisraeliga Siinai mäel, on „kümme käsku”. Need on lepingu tuum ehk põhiosa. Ja ta [ Mooses ] oli seal Issanda juures nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata, ja ta kirjutas laudade peale seaduse [heebr.  brit ] sõnad, need kümme käsusõna. Ja tema tegi teile teatavaks oma seaduse mida ta käskis teid täita – need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele kivilauale. Ja sina räägi Iisraeli lastega ning ütle: Te peate kindlasti pidama mu hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel, teadmiseks põlvest põlve, et mina olen Issand, kes teid pühitseb.
  
• Uus leping (Jeesuse ihu ja veri): Jumala leping kristlastega. Jumal tegi vana lepingu iisraeli rahvaga, kellel oli Aabrahami lepingu tähis, nimelt ümberlõikamine. Ka uude lepingusse astumiseks tuleb täita tingimust. Uus ei ole vana lepingu taoline leping ühe terve valitud rahvaga, vaid on leping valitud üksikinimestega kõigi rahvaste seast. Selle algatab Jumal inimese valimisega. Lepinguga liitumise väliseks märgiks ehk tingimuseks on siis  ristimine , mis tähendab vee alla vajutamist ja veest ülestõstmist. On ju üldiselt teada, et uus testament räägib ristimisest kui toimingust, mille kaudu võeti vastu inimesi kogudustesse. Lepingu toimimiseks peab inimene uskuma, aga kui ta on Jumala valitu, saab ta vajaliku usujõu.
  

uurida piiblist, mis on uue lepingu tähis ehk tunnusmärk, siis vastus vaid järeldub Jeesuse püha õhtusöömaaja kirjeldusest. Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
Juutide põgenemine Egiptusest
Egiptuse nuhtlused: Piibli järgi saatis jumal Egiptuse rahvale kaela kümme nuhtlust, kuna vaarao ei tahtnud oma iisraellastest orje vabastada. Teadlased arvavad , et temperatuuri tõus tekitas Niiluse veetaseme alanemise ning muutis võimsa jõe mudaojaks. Umbes selline kirjeldus on ka piiblis, kus seisab, et «Niiluse vesi muutus vereks».
Teekond 40 aastat, Kaanan: Kaanan on ajalooline maa Egiptusest põhjas, mis hõlmas Foiniikia ja Palestiina.
Mooses Siinai mäel: Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides iisraeli rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse.
Taevamanna: Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Tamariski (taime) hangunud mahl. Kuldvasikas: kullast vasikakuju, mida iisraellased olevat kunagi kultuseobjektina kummardanud. Kui Mooses jääb üles mäele kauaks ajaks, ütleb rahvas: „Me ei tea, mis Moosesega on juhtunud. Tehkem siis endile jumal, kes meid siit maalt välja viiks.”„Hea küll,” ütleb Moosese vend Aaron. „Võtke oma kuldkõrvarõngad ja tooge need mulle.” Kui rahvas nii teeb, sulatab Aaron need ära ja teeb sellest kuldvasika. Ja rahvas ütleb: „See on meie Jumal, kes meid Egiptusest välja tõi!” Siis peavad iisraellased suurt pidu ja kummardavad kuldvasikat. Kui Jehoova seda näeb, on ta väga vihane. Sellepärast ütleb ta Moosesele: „Mine kiiresti alla. Rahvas teeb suurt kurja. Nad on unustanud minu käsud ja kummardavad kuldvasikat.”Mooses kiirustab mäelt alla. Kui ta lähemale jõuab, näeb ta, et rahvas laulab ja tantsib ümber kuldvasika! Mooses on nii vihane, et viskab maha need kaks kivilauda, millel on seadused, ja need purunevad paljudeks väikesteks tükkideks. Siis võtab ta kuldvasika ja sulatab selle ära.Tapetakse 3000 inimest.
5.3 Heebrea õigussüsteem Piiblis
Moosese seadused: Juutidele oli see jumaliku päritoluga õigus, ühtlasi leping Jahve ja tema äravalitud rahva vahel. Juudid võtsid lepingu tingimused vastu Siinai mäel vastuseks kõigele, mida Jahve oli neile teinud. Lepingu iseloomu näitas ka tõsiasi, et see oli väidetavalt kirjutatud kahele kivitahvlile, millest kumbki pool sai ühe.

Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus
Õigusajaloolaste silmis on tegemist erinevatel aegadel kirjapandud tavaõiguse normidega, mida iseloomustab religiooni ja õiguse suur seotus. Tänu pikale kujunemisloole on eri ajastute õigusnormid segunenud.

• Lepinguraamat (2. Moosese rmt)
  
• Pühadusseadused (3. Moosese rmt)
  
• Deuteronomium (5. Moosese rmt)
  

• Üleskirjutus teise templi perioodist (6. saj eKr, tegelikult osa 7. saj eKr)
  
  • Vanemas kihis veritasu jms
    
  • Uuemas: Sina ei pea mitte..., karistab jumal (apodiktiline)
    

• Toora – kõik viis Moosese rmt, juutluse alus: on Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikkuse seaduse lähtealus.
  

Jeruusalemma tempel: on Judaismi ohvrikultuse keskus Jeruusalemmas. See on ajaloo jooksul kaks korda hävitatud ja praegu on templist alles vaid Nutumüür. Templi kohta on ajaloos kasutatud eri nimesid, kuna kuningas Saalomoni ehitatud templi hävitamise järgset templit hakati nimetama teiseks templiks.

• Saalomoni tempel (Saalomoni templi (Esimene tempel) hävitasid Paabeli sõjaväelased kuningas Nebukadnetsar II juhtimisel. Tempel rööviti, varandused viidi minema, suur osa elanikest veeti pantvangidena Paabelisse)
  
• Teine tempel (hävitasid roomlased 70 pKr)
  

Praegu on templi kohal alles Nutumüür ja Templimäele on ehitatud 2 islami jaoks ülitähtsat mošeed.

• Esimene ehk Salomoni tempel – selle hävitas Nebukadnetsar II 587 eKr
  

Paabeli vangipõli (597-539eKr):  on ajajärk Iisraeli ajaloos, mis algas juutide küüditamisega Paabelisse 597. aastal e.m.a Nebukadnetsar II ajal ja lõppes, kui juutidel lubati 539. aastal e.m.a kodumaale naasta. Nebukadnetsar II alistas Mesopotaamia, Süüria, Juudamaa, taastas Paabeli linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 aastal e.m.a. Jeruusalemma ja küüditas juudid Paabelisse asumisele
Toora
Viis Moosese raamatut, loomislugu ja lepingud Jumalaga, on Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikkuse seaduse lähtealus.
Talmud
juutide majanduslikku, religioosset ja õiguslikku tegevust reguleerivate eeskirjade kogum. Vajadus oli tingitud asjaolust, et Vana Testament oli muutunud kaanoniks, pühaks ning seega muutumatuks raamatuks. Samas ei sisaldunud seal vastuseid muutuvatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest oludest kerkinud küsimustele. Talmud demonstreerib heebrea õiguse muutumist. See ei ole enam pelgalt maaharijate õigus, vaid eelkõige kaupmeeste ja käsitööliste õigus. See on seostatav just küüditamise mõjuga. Siinne õigus on juudi ühiskonna õigus, mitte juudi riigi õigus

• Judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr.
  
• Hbr lameid = õpetus.
  
• Kirjatundjate ehk rabide koostatud
  
• Seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamiseks, kogumik "esivanemate pärimusest", millele ka Uues Testamendis viidatakse.
  
• Osad Mišna (palved ja õnnistused, sabat ja pühade pidamine, abielu ja lahutus, tsiviil- ja kriminaalõigus, toit ja riitused, kehaline ja toidu puhtus) ja Gemara (rabide kommentaarid Mišnale ).
  

Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus
Piibel erinevates õiguskultuurides

• Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim), ümberlõikamine
  
• Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika )
  

Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt). On üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis. Kirja koostas apostel  Paulus . Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas. Kirja keskne teema on Jeesuse Kristuse evangeelium ehk rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest
11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid.
Islam
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik  religioon , mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
12.Islami shariaat tänapäeval

• Islami õiguskultuur : koraan, sunna, hadith
  
• Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum
  
• Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms)
  
• Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool
  
• Kõik inimeste teod 5 liiki:
  
  • kohustuslikud,
    
  • soovitavad,
    
  • ükskõikseks jätvad,
    
  • ebasoovitavad,
    
  • keelatud.
    

Sunniidid ja ši- iidid

• Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida.
  
  • Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri – neist said sunniidid
    
  • Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid.
    

Püha sõda (džihaad) ja misjon

• Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema
  
• Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas
  
• ennekõike Hispaania kaudu
  
• Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist,
  
• hoiti antiigi pärandit, arendati teadust)
  

Hiina
Konfutsianistlik häbenemiskultuur
Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism

• Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu
  
  • Inimene on loomult hea
    
  • Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus
    
  • Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head
    
  • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima
    
  • Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord
    
  • Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju
    
  • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus)
    

4 allikat: lü (律: „kodifitseeritud õigus"), ling (令: „imperaatori korraldused"), ke (科: „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi (比: "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust.
Rooma õigus
Rooma õiguse tähtsus Euroopale:  on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga " Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik
Rooma õiguse allikad
juristide kirjutatud

• CIC digesta
  
• lex, leges regiae
  

(kuningate, preestrite seadused)

• Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga.
  

• Rooma kui impeerium,
  
• Rooma kui (kristlik) kirik .
  
• Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus
  

Tunnused:

• Rooma asutati (mitte ei tekkinud)
  
• Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine.
  
• Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees.
  
• Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused).
  
• Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava
  
• Maaharijate ja kodanike linn
  
• omandiõigus
  

8. Kreeka
Vana-Kreeka

• Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon)
  
  • Drakon 650 eKr
    
  • Lykurgos Spartas
    
  • Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida
    
  • Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud)
    
• Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000)
  
• suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
  
• demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr
  
• Agoraal ei otsustanud juristid , selline seisus puudus
  

• Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr)
  
• Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav
  
• Seadused kehtestab rahvakoosolek
  
• Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine.
  

Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused
13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus.
Põhiperioodid riigikorra järgi

• I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus).
  

Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid .

• II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius).
  
• 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud).
  

• II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit
  
  • Ius civile (rooma kodanikele)
    
  • Ius gentium (teistele rahvastele)
    
  • Ius naturale (filosoofiline)
    
• III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr
  
  • Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus
    
• IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni
  
  • Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus , CIC
    

14. Rooma õiguse olulisemad allikad.
Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis.
12 tahvli seadused

• I – kohtukohustus
  
• II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi)
  
• III – otsuse täideviimine. Võlgnik anti võlausaldaja kätte (60 päeva), riiklikku täitemenetlust ei olnud.
  
• IV – isa võim patria potestas. Koduvõim manus. Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara.
  
• V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased.
  
• VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek.
  
• VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal
  
• VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest.
  
• IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel.
  
• X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust.
  
• Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“.
  

Protseduurisüsteemid

• Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole)
  
• Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam
  
• Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum)
  
• 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele.
  

 

• Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas.
  
• Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus . Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule
  

Keisrite seadused

• Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi.
  
  • Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus
    
  • 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt
    

Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis

• Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia.
  
• Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine.
  
• Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533, mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma.
  

Osad:

• I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus
  
• II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades. Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud).
  
• III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat)
  
• IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused.
  

Rooma kriminaalõiguse areng

• Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas
  
• Ilmalik, eraldus religioossest varakult
  
• Perekonnapea karistusõigus
  
• Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust
  
• Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud
  
• Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud
  

Kuriteod

• Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium)
  
• Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum), riigivara omastamine (peculatus)
  
• Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum), valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis)
  
• Kõlblusvastased: abielurikkumine (adulterium), sugukõlvatus (stuprum), verepilastus (incestus), kupeldamine (lenocinium)
  
• Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine
  

Karistused

• Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega reguleeritud hagimenetluse alusel.
  
• Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes)
  
• Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti
  
• Elusalt matmine (naine)
  
• Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad)
  
• Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega
  
• Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine
  
• Pagenduskaristused (relegatio, deportatio)
  
• Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias)
  
• Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine
  

15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus

• Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis
  
• Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti
  
• Kodus oli perepea ka ülempreester
  
• Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma.
  
• Õiguse juured etruskide religioonis
  
• Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad
  
• Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus
  

• 313 Constantinose tolerantsusedikt
  
• 324 Konstantinopol ( paavst , patriarh)
  
• 325 Nikaia kirikukogu , usutunnistus
  

Rooma õiguse tähtsus Euroopale

• Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks
  
• Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus
  
• Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida.
  
• Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud
  

RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos:

avaliku ja eraõiguse eristamine;

RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks;

RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel;

RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus.
16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng.
Lääne-Rooma vs Ida-Rooma

• Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis riigiasutus.
  
• Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite hauda), kes jäi Rooma.
  
• Lääs oli Ida jaoks dekadentlik ja Ida Lääne jaoks ketserlik.
  
• Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik (arenes katoliku kirikuks) ja germaanlased.
  
• Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik kirik (arenes õigeusu kirikuks)
  
• Kirikulõhe 1054
  

Kristliku kiriku edu põhjused

• Kirik seisis sõltumatuna juutide ja roomlaste vahel.
  
• Religioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut.
  
• Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili.
  
• Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu.
  
• Riigi alused Pauluse kirjas roomlastele ptk 13: heitke ennast ülemate alla ja makske riigimakse. Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet
  
• Kristlus tõi leevendust Mooses käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest.
  

Lääne-Rooma langus (rahvasteränd, 4.-6. saj)
Kahe õiguskultuuri kokkupõrge ja süntees

• Roomlaste kirjalik, kutseliste juristidega, abstraktne
  
• germaanlaste karjakasvatajate-alepõllundajate arhailine lepitusõigus
  
• Nn Barbariõigused, Lad k, roomlastele eraldi seadused. Näit läänegootide kuningas Alarich II (VI saj)
  
  • Lex Visigothorum
    
  • Lex Romana visigothorum
    
  • NB! Personaalsuse printsiip
    

Mõjutegurid

• Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks
  
• Rooma vulgaarõiguse mõju
  
• Ristiusu mõju
  
• Germaanlaste tavaõigus
  
• Kirjutatud õigus
  

Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas

• Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii
  
• Germaanlaste tavaõigus
  
• Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus
  
  • Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine
    

Imperialistlik ja kristlik müüt

• Maailma keskpunkt on Rooma
  
• Maailmariik, administratiiv- ja õigusriik, ametnike hierarhia ja tsentralismiga.
  
• Kujunev kristlik kirik oli ameti- ja piiskopikirik. Jeesus oli Peetruse ametisse määranud (“ma rajan kiriku sulle kui kaljule”), järelikult keskus Roomas.
  
• Rooma piiskop ei saanud end siduda riigiga, ja visandas riigist sõltumatu õiguskorra.
  
• 3.-4.sajandil astusid ristiusku paljud rooma haritlased, kellest suurem jagu olid juristid, muutus juristide kirikuks.
  

Kiriku ja riigi kokkusaamine

• 313 Milano edikt – lubatud usk, lõpetati kristlaste jälitamine
  
• 325 Nikaia usutunnistus pandi kirja kreeka keeles. Õigusnorm . Usk valati seaduse vormi ja varustati riikliku sunnijõuga. Eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust.
  
• CIC 1.1.1. sissejuhatuses: Me tahame, et kõik rahvad meie leebe valitsuse all hoiaksid selle usu poole, millest andis roomlastele teadust püha apostel Peetrus, …
  
• P 1 nägi ette mittekristlastele karistusena kõigepealt jumala viha, aga seejärel ka „ilmalikku karistust meie äranägemise järgi, mille me tahame tuletada taevalikust sisendusest.“
  
• Juudiusu misjon keelatud, vastupidi mitte.
  
• 380 Ristiusust sai riigiusk
  
• Frankide ristimine, Chlodovech 499, paavstiusk (st Athanasiuse versioon)
  
• Kirik elab Rooma õiguse järgi
  
• Gregorius I (590-604) Suur
  
  • Pärit Rooma senaatorite perest
    
  • Korrastas kiriku rahaasjad: asus majandama maavaldusi, korrastas talupoegade koormised
    
  • Rõhutas paavsti erilist seisundit, asus ettevaatlikult ariuslasi pöörama
    
  • „Missale Romanum“ viis sisse ühtse liturgia (ladina kirik)
    
  • Eesotsas paavstiga kujundati Euroopas kultus, haldus ja õiguskord .
    

Kirikuriik

• Lääne kirik lõi lahku Idast ja nägi uut tööpõldu Põhja rahvaste misjonitöös.
  
• 7. sajandiks olid olemas riigi tunnused:
  
  • Territoorium
    
  • Rahvas
    
  • Riigivõim
    
• Kirik muutus keskaegse Euroopa õpetajaks. Kogu ilmalik valitsus käis kiriku koolis.
  
• Kirikliku õigussüsteemi kõrval arenesid teised: keskaja lääniõiguse aluseks said germaanlaste tavaõigused, neist arenesid maaõigused. Lisaks kujunesid linnaõigused.
  

Frangi riik

• Chlodovech I võttis ristiusu paavstilt 499
  
  • Kiriku kui kirjavaldaja juhtimisel – lex salica
    
    • frangi tavaõigus, kapitulaarid (kuninglikud korraldused), kirikukogude otsused
      
  • Kiriku asüüliõigus, maaomandiõigus, hinge päästev annetus
    
• Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel
  
• Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800
  

Karolingide renessanss

• Kunsti ja kirjanduse arendamine
  
• Võimalik õppida seitset vaba kunsti
  
• Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm)
  
• Ambitsioon võtta üle Rooma pärand
  

Nn Constantinose kingitus (8. saj võltsing, karolingide riigis kiriku kaitseks)
Karl Suure riigi jagamine 843
(Verduni lepe, saali õiguse järgi vendade vahel)
17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus.
Kanoonilise õiguse kujunemine
Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. 
Kanoonilise õiguse allikad

• algkoguduste kaanonid
  
• kirikukogude otsused
  
• paavstide dekretaalid (hiljem bullad)
  
• Kirikuisade õpetused
  

Kanoonilise õiguse arenguetapid

• Õigusest lähtudes
  
  • jus antiquum – kuni 8. saj
    
  • Jus novum – 9. saj
    
  • Jus novissimum – 16. saj
    
• Koodeksist lähtudes
  

jus vetus (enne koodeksit)
jus novum (koodeksi õigus, jus codicis)
jus antiquum

• apostlite koodeksid (12 apostli õpetused), millel polnud tegelikku õigusjõudu.
  
• Kuni Milano ediktini polnud süsteemi, seejärel püüti idakirikus kokku koguda.
  

Tähtsaimad:

• Idas Johannes Scolasticus (u. 550), Nomocanon (sisaldas valiku kirikuseadusi ja Justinianuse novelle), autoriteetne väljaanne 9. saj Konstantinoopoli patriarhilt Photiuselt
  
• läänes Dionysius Exiguus (u. 600) – võttis kasutusele AD
  
• Itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid
  
• Aafrikast tuli breviaare jne.
  

Ükski ei saanud keskajal üldkehtivaks.

Varajane periood - kuni 324.a.

Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev.

Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor.

Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid:

• kanonistika algus ja õitseng
  
• kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised.
  
• kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks
  

Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks , saades
esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus.
Paavst Innocentius III seadustas 1215 .a. inkvisitsiooni­menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse.
Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest.
Kirikuisad (kuni 8. saj)

• Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai)
  
• Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest)
  
• Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“.
  
  • Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda.
    
  • Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur.
    
  • Hierarhias tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale.
    

Varajased kodifitseerimiskatsed

• IX saj Pseudo-Isidoruse dekretaalid (Reimsis tegutsev võltsijate koolkond, mh Donatio Constantini)
  
• 1140 Decretum Gratiani - eristas õigusjuhtumid (causae) õigusprobleemidest (quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones).
  
  • Üks varaseim õigusteaduse metoodika,
    
  • keskaja ülikoolides õpetuse alus
    

Corpus iuris canonici 1580

• Decretum Gratiani 1140 /50
  
• Extravagantes, 5 rmt
  
• Decretales Gregorii IX, 1234 , ehk liber extra
  
• 1298 Bonifacius VIII liber sextus
  
• Clementinae constitutiones 1317 (Bonifatius VIII ja Clemens V dekretaalid)
  
• Praegu kehtib codex iuris canonici 1917
  

18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng.
Mis valdkondi kirikuõigus reguleerib?

• hingeõnnistus
  
• Abielu jm sakramendid nagu ristimine ja matus
  
• seksuaalkuriteod
  
• ketserlus: on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
  
• Testament (kui sul on kaks poega, tee Kristus kolmandaks…)
  
• Kirikuvanne
  
• Interdikt (terves piirkonnas keelati kiriklike talituste läbiviimine)
  

Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel.
Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale:

rooma eraõiguse tugev mõju

kanoonilise õiguse tugev mõju

õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel

õigusriigi ( rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine .

Mõju protsessiõigusele

• Kirjalike tõendite väärtustamine
  
• Süüdistaja (akusatoorne menetlus)
  
• Ülestunnistus kui süütõend ( piinamine )
  
• Kaks kokkulangevat tunnistust
  
• Eesmärk tõe väljaselgitamine (mitte kokkulepe nagu varem)
  
• Inkvisitsioon (küsitlus)
  
• Dokumenteerimine, tasemel haldus
  

Kiriku ja ilmaliku riigi suhe

• I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus)
  
• II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik)
  
• III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg)
  
• IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni ( reformatsioon )
  
• V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi
  
  • A) cuius regio, eius religio – riigikirikud
    
  • B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.)
    
• VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja propaganda abil püütakse kaotada religioosne ja ideoloogiline autonoomia (natsionaalsotsialism ja stalinism)
  
• VII - Riik mõistab end kui demokraatlik õigusriik, kus erinevad religioonid on seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus
  

Õigussiirded ( legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid
Õiguse ülekanne ehk siire

• Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus
  
• Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas
  
• Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt
  

Õigussiirde edukus
Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse nende järele vajadust, millised on varasemad ajaloolised kogemused, ja seaduse rakendajatest. Õiguse uuendamise kaudu sotsiaalsete muudatuste saavutamine ei sõltu loomulikult ainult juristide valmisolekust uut seadust õigesti rakendada, vaid ka reguleeritavate ühiskondlike suhete osaliste valmisolekust oma käitumist muuta. Õiguse mõiste ei piirdu ainult ühtlustatud reeglitega ja reegli tegelik tähendus ei tulene reeglist endast, vaid on kultuuriliselt ja ajalooliselt determineeritud
Varakeskkaeg

• Kujuneb personaalsuse printsiip (sünnipärane kuuluvus mingi õiguse mõjupiirkonda)
  
• Religioosne põhjendatus
  
• Kuningas annab kohtuvõimu (nt krahvile, piiskopile)
  
• Koos läänisuhetega võib hierarhias allapoole edasi anda ka kohtuvõimu
  
• Kiriklikku võimukandjat esindab foogt
  
• Õigusemõistmine toimub kindlatel kohtupäevadel, kasutatakse õiguseleidjaid ja ordaale (hiljem vanne)
  

11-13 saj

• Ketserlus (katarid)
  
• Linnad
  
• Ristisõjad
  
• Palveränd
  
• ülikoolid
  

Ketserite protsessid

• Uus protsessi kord
  
• Inkvisitsioon
  
• ei saa enam vande abil end puhastada
  
• oluline oli tegu
  
• Tunnistajate ülekuulamine
  
• kaudsed tõendid
  
• ülestunnistus.
  

Ristisõjad

• 1096-1291
  
• Kirik muutus mahajääva vara ja perekonna kaitsjaks.
  
• Ristiretkede rahastamine tegi katoliku kiriku Euroopa suurimaks finantsjõuks
  

Palverändurid

• kirjalikud tunnistused
  
• notarid
  
• Patukustutus
  
• Indulgentia
  

Rooma õiguse retseptsioon , selle tähtsus Euroopa õigusajaloos.
Antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis. Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub mõndagi väärtuslikku mineviku, vanaaja kultuurist. Uute rahvaste majanduslik areng viib jällegi paratamatult rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni. Ja jällegi, nagu kord varemgi, tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele. Seda vajadust rahuldab Rooma õigus, mida hakatakse uurima, rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlusesse. Seda teistkordset maailmavallutamist Rooma õiguse poolt nimetatakse Rooma õiguse retseptsiooniks. Rooma õiguse retseptsioon ehk taaskehtestamine algas Itaalias, kandus sealt üle Hispaaniasse, Prantsusmaale, Inglismaale, haarates seega peaaegu kõik Lääne-Euroopa maad. Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma rakenduse. Üheks peapõhjuseks, miks Rooma õiguse retseptsioon Saksamaal erakordse ulatuse saavutas, on see, et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks. Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte
22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt)
Keskaja õiguste paljusus

• Tavaõigus
  
• Kanooniline õigus
  
• Linnaõigused
  
• Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest)
  
• Maaõigused (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus -, lääni-, pärimis- jm õigus)
  

12-14. saj palju õiguskirjandust, sh Sachsenspiegel, u 1227 - sisaldab maa-, era-, kriminaalõiguse jt norme, ka lääniõigust. Eesti ja Läti alal kasutati Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337 ( kodifikatsioon )
Common law:

• Common law (pretsedentidel rajanev) on õigus, mida arendavad kohtunikud otsuste kaudu konkreetsetes juhtumites, mitte seadused, mida loovad seadusandjad või valitsusasutused (statute law).
  
• Parlamendis vastu võetud seadus muudab tava.
  

Levinud Briti saartel, endistest Briti kolooniates (USAs, Austraalias jm

• Pärast William Vallutajat oli keskvõim nõrk
  
• Paralleelsed kohtud: kuningakohtud, anglo-sakside kohalikud kohtud (shire, sheriff), kirikukohtud
  
• Kasutati ordaale
  
• Kuningakohus (paikne ja reisiv)
  
• Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri)
  
• Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi
  
• Kitsamas tähenduses on üldine õigus kohtuotsuste kogum, mis tervikuna moodustavad pretsedendi tulevaste kohtuasjade otsustamiseks. Üldist õigust loovad kohtunikud.
  

Magna Charta

• 1215 John Maata
  
• Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi ( maksud , vangistamine)
  

Mõjutas 13 koloonia iseseisvumist ja USA teket 18. Saj
on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all.
"Magna Cartale" kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele.
Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus

• Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim)
  
• Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused)
  
• Linnad (Riia või Lübecki õigus)
  
• Vasallid (oma rüütliõigused)
  
• Kirik (kanooniline õigus)
  
• Talupojad (tavaõigus, maaõigus )
  

Ühildamispüüded Saksa riikides

• Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval
  
  • Kaitseb õiguskorda ja maarahu
    
  • Tasandab seisuste vastuolusid
    
  • Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel)
    
• Karistusseadustik Karolina 1532
  
  • Avalikõiguslikud (kehalised) karistused
    
  • Kehtis Saksamaal kuni 1871
    
  • Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik)
    

Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus
Linn

• Libertas Civitas
  
• Millest vaba?
  
• Maahärra privileeg
  
  • Magistraat
    
  • Tsunftid
    
  • Gildid
    
  • Kohtuvõim
    

germaani-langobardi õigusmõtlemine ühines antiikse rooma ja orientaalse õigus- ja majanduskultuuriga
Linnaõiguste kujunemine

• Vaja oli kiiret protsessi
  
• lepingute poolitamine
  
• Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne)
  
• Maahärra privileeg
  

Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu
Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel".

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid .
Ülikoolide tekkimine

• Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti
  
• Trivium: grammatika, retoorika , dialektika;
  
• Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria , astronoomia .
  
• 12. sajandil sellest enam ei piisanud.
  
• Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult)
  
• Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus).
  
• 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee.
  
• Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid
  
• Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid)
  
• Doktor kui aadlik
  
• Juuraproletariaat
  

Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos.
15-16 sajand

• Trükikunst
  
• Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”).
  
• Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt)
  
• Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus.
  
  • Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas.
    
  • Aafrika orjakaubanduse teke.
    
• Reformatsioon
  
• Kuningavõimu tugevnemine
  
• Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus.
  
• Karistus peab hirmutama
  
• Nulla poena sine lege
  
• Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele.
  
• Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud.
  
• Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad
  

Humanism

• Inimene ja siinpoolsus
  
• Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt.
  
• Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus.
  
  • Mida on sel tekstil öelda?
    
  • Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti.
    
• Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini.
  
• Jean Bodin, „Kuus raamatut riigist“. Suveräniteet, ühtne ja absoluutne õigusvõim (absolutismi põhjendus).
  

Reformatsioon ja õigus

• Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani)
  
• Augsburgi usurahu 1555 Püha Rooma Riigis (Augsburgi usutunnistust pidavad protestandid võivad oma kombeid järgida)
  
• Nantes´i edikt 1598 (katoliiklus riigiusk, hugenottidele kodanikuõigused)
  
• Reformatsiooni mõju õigusele:
  
  • Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod.
    
  • Paavsti autoriteet pidi asenduma ilmalike rahvusvaheliste lepingutega
    
  • range vahe õiguse ja õigluse vahel.
    
  • õigusteaduse raskuspunkt ei kandunud Wittenbergi vaid Prantsusmaale Bourges’i.
    
  • ülikoole hakkasid paavsti ja keisri kõrval asutama vürstid.
    
  • ülikoolide religioosne jagunemine puudutas teoloogide kõrval ka juriste.
    
  • Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt).
    

Usutõe asemele looduse tõde

• Rene Descartes (1596-1650)
  
• Cogito ergo sum
  
• Soov mõelda maailm selgeks
  
• ajalugu ja esteetika ainult segavad
  
• Ürgkaos ja igavik hirmutavad
  
• Mos geometricus, geomeetriline meetod
  
• Kõik olemasolev püüti taandada lihtsatele geomeetrilistele figuuridele: aiad, tantsud, kindlused, lahingud, ei pääsenud ka õigus
  

Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus.
Meenutame juba tuntud:

Ur-Nammu seadused

Toora

12 tahvli seadused

Corpus Iuris Civilis

Süstematiseeritud

kehtiv

Loomuõiguslikud kodifikatsioonid

• Loomulik vastab loodu korrale
  
• Kalvinistid arvasid, et loodus on loomult patune ja ei saa olla jumaliku ilmutuse allikas. Ei saa olla otse loodusest tuletatud õigust.
  
• Hugo Grotius (1583-1645), „De iure belli ac pacis“
  
  • Inimene on ühiskondlik olend
    
  • Seaduse aluseks on inimühiskonna alalhoidmine
    
  • Universaalsed õiguspõhimõtted riikidevahelistes suhetes
    

Seaduste matemaatiline loogika

• Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687
  
• Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus)
  
• Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756
  
• Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794
  
  • Legalism (ei vaja tõlgendamist)
    
  • Nii arhailisi kui modernseid jooni
    

Mõistusõiguse süsteem

• Rene Descartes, Althusius, Grotius
  
• Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja
  
• De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini.
  
  • Inimese elu eesmärk on täita kohust.
    
  • Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus.
    
• Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused:
  
  • Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus
    
  • Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus (riigi seadus)
    
  • Jumal – kristlase kohustused – moraaliteoloogia (Pühakiri)
    
• Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus.
  
• Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur).
  
• Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja.
  

Mõistusõigus ja riigiõpetus koos

• Thomas Hobbes (1588-1679)
  
• 1651 “Leviathan”
  
• Kõigi sõda kõikide vastu
  
• Ühiskondlik leping
  
  • Muutmatu
    
  • Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees
    
  • Eesmärk rahu tagamine
    

John Locke (1632-1704)

• 1690 Two Treatises of government
  
• Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi.
  
• Võimu jagamine:
  
  • valitsus ja parlament
    
  • seadusandlik ja täidesaatev
    
• Enamusotsus. Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile.
  

Absolutism

• Taani 1661 kõigi seisuste esindajad kirjutasid alla „Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile“ (kehtestas absolutistliku valitsemiskorra lepinguga). Detailid järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709).
  
• Absolutistliku riigiõpetuse kohaselt oli riigiõigus vürstlik kojaõigus. Seotud dünastiaga.
  
• Riigid olid ikka veel eri moodi põhikordadega piirkonnad ja seisused , mis elasid ühe krooni all.
  
• Võimu koondamine vürstikotta lubas ületada maavalitsuste mitmekesisust.
  
• Pärilik võim läks üle troonijärglusõigusega.
  
• Seisused olulised.
  

Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus. (18 saj)

• USA iseseisvusdeklaratsioon (Kongress ratifitseeris 4.07.1776)
  
• Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (Pr. Asutav kogu võttis vastu 26. VIII 1789)
  
• Ideede allikad:
  
  • Jean-Jacques Rousseau (ühiskondlik leping, Emile)
    
  • Charles de Montesquieu (võimude lahusus )
    
  • Voltaire (sallivus, katoliku kiriku vaimse monopoli vastu)
    
  • USA puhul ka Magna Carta
    

Kriminaalkaristuse leevendamine

• Gute polizei
  
• Cesare Beccaria (1738-1794)
  
• Kuritöö ja karistus 1764
  
  • Kaotada piinamine ja surmanuhtlus
    
  • Aga nt Briti saartel karmid karistused kuni 1830teni
    

Valgustusajastu koodeksid

• Iseloomulikke jooni
  
  • Hakkab kaduma kasuistlikkus
    
  • Loomuõiguse ideest lähtuv lüngatuse taotlus
    
  • Kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle
    
• Seadusandlus kui tõhus vahend ühiskonna juhtimiseks ja võimu kasutamiseks
  
• Pannakse kirja mitte revolutsiooni vaid reaktsiooni ajal.
  

Prantsuse revolutsiooni mõju Euroopa õiguslikule arengule
Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda.

• n rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim  revolutsioon , millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajanditotalitaarsed režiimid.
  
• Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus – kodanlus, talupojad ja töölised – moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust.
  

USA põhiseadus, selle allikad

• 1783. aastal rahuleping inglastega
  
• Riigipea president, valitakse iga nelja aasta tagant
  
• Kongress (jaguneb Esindajatekojaks ja Senatiks, mis koosneb osariikide esindajatest)
  
• Ülemkohus.
  
• Igal osariigil oma esinduskogu ja niisugune osariigi valitsus, nagu rahvale meeldib.
  
• President, Kongress ja Ülemkohus tasakaalustavad üksteist (võimude lahususe printsiip)
  

Code Napoleon
Prantsuse kodifikatsioon

Reformides realiseeriti valgustuse võimude lahususe teooria

• Code Napoleon (1804) - isiku-, asja- ja kohustusteõigus
  
• Retseptsioon Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Portugalis, Hispaanias, Kreekas, kogu Lõuna-Ameerikas peale Brasiilia, mõnes USA osariigis ja Kanada provintsis (ka Venemaal kaaluti)
  
• 1806 tsiviilprotsessikoodeks
  
• 1807 kaubanduskoodeks
  
• 1808 kriminaalprotsessikoodeks
  
• Kaotas sünnipärased privileegid
  
• Ütles, et riigiametid peavad minema kõige võimekamatele
  
• Lubas usuvabadust
  
• Õigus/seadus on avalik ja kehtib alles pärast avalikustamist
  
• Seaduse puudumine ei pea takistama õigusemõistmist
  
• Naine jäi perekonnas mehele allutatuks
  
• Karistusseadustik dekriminaliseeris nõidumise, hereesia jmt
  

Venemaa õiguslik areng Russkaja pravdast 19. sajandi kodifikatsioonini
Ruskaja pravda

• Kiievi Venemaa õiguskoodeks
  
• Kirja pandi 12. saj alguses, vanim säilinud tekst 1284
  
• Umbes 100 käsikirja
  
• Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757
  
• Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe
  
• Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse)
  
• Piiras veritasu kohustust
  
• Kriminaalkaristused (vanemas kihistuses pole sotsiaalset vahet, hilisemas on)
  
• Feodaalsuhted (maksukogumine jms)
  
• Kaubandus
  
• Protsess: tunnistajad, ordaalid
  
• 121 paragrahvi
  
• Vladimir Monomahh (1053-1125)
  
• Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms)
  
• Talupoegade sõltuvussuhted
  
• Arheograafiline komisjon
  
• Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi
  
• Sakslaste tehtud algus unustati
  
• Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov
  
• “kui ma Karamzinilt kogusin vaid fakte, siis Ewers sundis mõtlema Vene ajaloo üle”
  
• 1497. a sudebnik
  
• Reguleeris riigiorganite kompetentsi ja suhteid
  
• Kohtuprotsessi
  
• Viis vanad seadused muutunud oludega vastavusse (aitas riiki tsentraliseerida)
  
• Surmanuhtlus, piitsutamine jms
  
• Ivan Julma 1550. a Sudebnik
  
• Suurendas seaduste rolli
  
• Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli
  
• Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval)
  

Maakogu seadustik 17 saj

• Tähtsus:
  
  • Valmistas ette absolutismi,
    
  • süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi
    
  • Venemaa esimene trükitud seadustekogu
    
  • Kehtis kuni 1832
    

• Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud
  
• Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist
  
• Reguleerimisalad:
  
  • Riigivalitsemine
    
  • Pärisorjuse kinnistamine
    
  • Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu
    
  • Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine, trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845)
    
  • Kohustusteõigus
    
  • Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele
    
  • Kohtuprotsess: piinamine, protokollimine, dokumentaalsed tunnistused, 10 tunnistajat, vanne piiblil.
    

18 saj

• Peeter I
  
  • kolleegiumide süsteem, asjaajamiskord
    
  • Pealinn Peterburi
    
• Katariina II
  
  • Seaduskomisjon 1767
    
  • Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus seisuste kaupa)
    
  • Surmanuhtluse kaotamine
    

Kodifitseerimine 19 saj

• Kava Aleksander I ajal (valitses 1801-1825)
  
• Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ prof . J. Neumann)
  
• Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga
  
• 1832 Vene seadustekogu (koodeks)
  
• 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889)
  
  • Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed)
    
  • + Tsensuuri leevendamine
    
  • + Pärisorjuse kaotamine jms
    
  • + politseireform, semstvo-omavalitsus
    

Vene seaduste kogu

• I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid
  
• II - kubermangude valitsemise seadused
  
• III - riigi tsiviilteenistuse seadused
  
• IV - riiklikud kohustused ja koormised
  
• V - maksundus
  
• VI - tolliasjandus
  
• VII - mündindus, mäetööstus
  
• VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine)
  
• IX - seisused (ka talurahvas)
  
• X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
  
• XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid
  
• XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid
  
• XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid
  
• XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse
  
• XV - nuhtlusseadus
  
• XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat
  
• I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid
  
• II - kubermangude valitsemise seadused
  
• III - riigi tsiviilteenistuse seadused
  
• IV - riiklikud kohustused ja koormised
  
• V - maksundus
  
• VI - tolliasjandus
  
• VII - mündindus, mäetööstus
  
• VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine)
  
• IX - seisused (ka talurahvas)
  
• X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
  
• XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid
  
• XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid
  
• XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid
  
• XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse
  
• XV - nuhtlusseadus
  
• XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat
  

Konstitutsiooniline monarhia

• 1905 Riigiduuma (Riiginõukogu + duuma)
  
• Põhiseadus
  
  • Riigipea on keiser jumala armust
    
  • Usuvabadus
    
  • Poliitiliste parteide loomise võimalus
    
  • Nulla poena sine lege
    

Nõukogude õigus

• 1917 veebruar – kodanlik-demokraatlik revolutsioon, võimule Ajutine Valitsus
  
• 1917 oktoober – võimule bolshevikud
  
  • Rahudekreet
    
  • Maadekreet
    
  • Dekreet kohtute kohta 30.11.1918
    
  • K. Marxi teooriast lähtudes:
    
    • a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud)
      
    • b) eraomand peab kaduma
      

Õigusperekonnad

• Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon
  
• Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu
  
• Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord
  
  • Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune)
    

Positivism
Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud tulemuste (teadmiste) korrastamine ja süstematiseerimine. Positivistid püüdsid filosoofiat kasutada lähtuvalt loodusteadustest. Näiteks Herbert Spencer ühiskonnaõpetus lähtus Darwini arenguõpetusest.

• Kujunes kaasaegne bürokraatlik riik
  
• halduskohtud (lahendamaks vaidlusi kodaniku ja riigi vahel)
  
• kommunaalne omavalitsus (20. sajandi heaoluriik)
  
• kinnisvararegistrite korrastamine, hüpoteek ja krediit (rooma õigus ei reguleerinud piisavalt)
  
• Juristid jäid sotsiaalsest arengust kõrvale. See lubas olla neil Europa õiguskorda stabiliseeriv element.
  
• Uusi töö- ja sotsiaalõiguslikke seadusi lõid poliitikud, konservatiivses vormis, et tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt.
  
• Sotsiaalkindlustus (pensionid, haigus-ja õnnetusjuhtumikindlustus, töökaitse)
  
• Karl Binding (1841-1920)
  
• Karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta.
  
  • • Ekvivalentsusprintsiip (sarnased juhtumid, sarnased lahendused)
    
  • • Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole)
    
  • • Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest)
    
• Lombroso
  
• L´omo deliquente 1878 – kuritegevus on inimesel geenides, kurjategijat võib välimuse järgi ära tunda.
  
• 19. sajandil juurdusid põhimõtted
  
• nullum crimen sine lege
  
• nulla poena sine lege
  

Common law

• Kodifitseerimata
  
• Keskaja Inglismaal
  
• pretsedendid
  

Civil law

• Kodifitseeritud
  
• Mandri-Euroopa
  
• Rooma õigus
  

• Napoleoni koodeks → Euroopa, Louisiana, Quebec, mudeliks ka Ladina-Ameerikas, Egiptuses, Süürias, Liibanonis
  
• Keskaja linnaõigused: Lübecki (Magdeburgi, Soesti, Frankfurti) õiguse perekond
  

• Emalinn → tütarlinnad
  
• Lääne-Aasia – islam
  
• Ida-Aasia – Hiina ja Jaapan (mõnedel autoritel eraldi erineva riigikorra tõttu)
  
• Lõuna-Aasia - hinduistlikud