koosseise ja muutsid karistussüsteemi läbinähtamatuks ning segaseks. Selline õiguslik olukord püsis kuni 24. oktoobrini 1917.*36 2. Usuvastased süüteod vanas ja uues nuhtlusseadustikus NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest. Need olid suunatud sakraalsete, pühitsetud või mittepühitsetud esemete vastu.*37 Kirikuvara vastu suunatud süütegude koosseisud oli sätestatud NS 2. peatüki 4. jao artiklites 219–233. UNS koostamisel jäeti usuvastaste süütegude peatükist välja pühaduse teotamise (kirikust, kambrist ja teistest ruumidest kirikuvara vargus), valevande andmise, kiriklike korralduste mittetäitmise ja usu lõhes- tamise koosseisud. Mõned nimetatud koosseisudest olid sätestatud teistes UNS peatükkides ja mitu neist oli kõrvaldatud, sest UNS-s ei pidanud neid tegusid enam süütegudeks
pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostrid, võõrandati nende Taanis- hakati kirikuvara konfiskeerima, kõrgeim otsustusvõim kiriku asjades läks kuningale ja kirikmaad kuulutati riigi omandiks Saksmaa- kloostrid kaotati, kirik ja vara linnale Sveits- kaotati paavst 3. Kas kalvinismi levikul võis olla mõju ka Sveitsi, Hollandi jt maade majanduslikule arengule? Jah, kuna nende eesmärk oli kõvasti tööd teha ning tänu sellele oli eelnevalt nimetatud riikides väga hea tööjõud. 4. Miks jäi Prantsusmaa valdavas osas katoliiklikuks, aga Saksamaa mitte?
Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2
Mendikantide populaarsus erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni, millest tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel vaidlesid aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Kiriklikud asutused täitsid linnades ka pankade ülesannet – annetuste või deposiitidena kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima. Sageli kasutati intresse kapitaliannetaja määratud otstarbel – vaimulike ülalpidamiseks, kirikuvara soetamiseks, mõne kapitaliannetaja perekonnaliikme elatamiseks vms. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulikuordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. Kasutatud kirjandus Kala, Tiina “Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades” 2002 Külastatud aadressil: http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200- 1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edenemine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/ (30.03
· Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust
Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all)
Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni. Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara, et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus. Maksuõiguse-fiscuse algvaldaja võis oma õiguse täielikult või osaliselt kolmandale isikule üle kanda. Piiskopile anti ainuõigus järgmistele sissenõudmistele:kohtulõivus, trahvid, majutusmaksud, võõrustamisõigused, käendused. Karolingide läänindus oli rahu tagamise tehnika annetuse ja vande abil.Läänindus oli rahukohustuse loomise tehnika. 30.aasta jooksul täitmata jäänud maksukohustus kustus.
mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni. Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara, et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus. Maksuõiguse-fiscuse algvaldaja võis oma õiguse täielikult või osaliselt kolmandale isikule üle kanda. Piiskopile anti ainuõigus järgmistele sissenõudmistele:kohtulõivus, trahvid, majutusmaksud, võõrustamisõigused, käendused. Karolingide läänindus oli rahu tagamise tehnika annetuse ja vande abil.Läänindus oli rahukohustuse loomise tehnika. 30.aasta jooksul täitmata jäänud maksukohustus kustus
Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud 5 Eesti 18. sajandil alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus. Piiskopi institutsioon Vene ajal kaotati. Kõrgeimaks Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel
Õppekogumiku abil saab kavandada individuaalseid tunde, kus tähistatakse holokausti mälestuspäeva. Samuti sisaldab see lisamaterjali teema käsitlemiseks ajalootundides. Õppematerjali hulka kuulub ka CD ja DVD. Tööd jätkas inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon, kelle tegevus hõlmab Saksa ja Nõukogude okupatsiooni Eestis. 1991. aastal vastuvõetud omandireformi seaduse sätete alusel jätkus vara tagastamise protsess, mille käigus läheb kirikuvara riigilt tagasi usuliste ühenduste omandisse. See protsess on üldjoontes lõpule jõudmas. Käesolevas aruandes vaatluse all oleva ajavahemiku lõpuks oli EAÕK seadusliku kontrolli all enamik kirikuvarast, sealhulgas MPEÕK kasutuses olnud vara. Valitsus andis seitse kinnisvaraüksust MPEÕK valdusse eelmise vaatlusperioodi jooksul ja kolm ülejäänut käesolevas aruandes käsitletud perioodi ajal. 15
Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud. Rahvas esitas endiselt kuningale nõudmisi. Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles' st kolimine Tuileries'sse. Samuti tuli Pariisi rahvuskogu koos oma istungitega. Finantskriis kehtis edasi. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama. 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform Prm jaotati 83 departemanguks. Välja hakati andma asignaate, millest saavad seaduslikud maksevahendid Prm-l. Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine. Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda
Läbirääkimise raskuste kohta teksti palju.Tagantjärgi öelnud et tema ül oli tuli ja vesi kokku viia. Ivan IV oli vaherahu tingimuste tulemusena kõigist oma vallutustest pidanud loobuma. Pm lepitakse kokku, et 4. märtsiks on kõik Liivimaa kindlustatud tugipunktid tagasi antud ja venelased lahkuvad. Poolakatele tuli anda üle kõik kindlusedm 82 a oli aga osa kindlustest läinud rootslaste kätte. Suurtükke võisid venelased tagasi võtta, üljäänud vara tuli siia jätta. Tartu kirikuvara tohtis samuti kaasa võtta, poolakad lubasid venelastele anda küüdiabi.Valdava osa anti poolakatele tagasi, nt Smolenskit ei antud tagasi.Poola väejuht oli Jan Zamoiski. Mõned teated ülevõtmisest, toimunud oli suure nutu ja hala saatel, venelased lahkusid oma "ajaloolisest linnast". Zamoiski esmamulje on see et ta näeb selle kunagist hiilgust, mis on praeguseks kadunud. Poolakatel oli võimalik üle võtta vaid see, mis sel hetkel oli veel reaalselt venelaste käes.
Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast. Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama. 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform Prm jaotati 83 departemanguks. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Suure Prantsuse revolutsiooni poliitiline manifest, mille Asutav Kogu võttis vastu 26. VIII 1789. Põhineb 18. sajandi Prantsuse valgustajate, eriti Jean-Jacques Rousseau ideedel
annaabi.ee 
