Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli lubatud eneseorjastus. Miks ei põgenetud ?
  • Kus on arhailist õigust vaja ?
  • Kuhu oled sündinud, kuhu on võimalik tõusta, kus on piir ees ?
  • Mis on omandis ja ühiskonnas oluline ?
  • Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks ?
  • Mida me tahame? Mida on vaja treenida ?
  • Mis siis edasi saab ?
  • Kes ei kuulunud veresugulusel nende rahvusringi, polnud sama usku ?
  • Mis muutus Euroopa linnades, seoses kirikute ehitamisega ?
  • Mida teha siis, kui oled midagi hävitanud ja nüüd jääb see territoorium sulle ?
 
Säutsu twitteris

I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid

1.Kleidid- Germaanlased - Slaavlased


Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri.
Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid . Nende asualad ulatusid Alpide -eelseist aladest ja keskmäestikust itta . Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis- strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada.
Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus , mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele.

2.Arhailine õigus


Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine-tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab stabiilsus: ei taotleta progressi, olukorra muutumist, reforme ega revolutsiooni. Arhailised kultuurid säilitavad traditsioonilist, hoiavad kinni isandi pärandist.
Õhtumaa tekkis kuna põhjamaade arhailised kultuurid said kokku Vahemere-äärsete antiiksete kristliku kultuuridega.Ajaloos tuleb ette ka kõrgkultuuride taasarhaiseerumist. Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad ka aastasadade pärast taas võimule pääseda. Vale on ettekujutus arhailiste kultuuride olemusest kui „varasematest vormidest“
Arhailised kultuurid on vormirikkamad kui kõrgkultuurid.Nende keel ja normide põimik on keerulisem. Nad on küll erinevad kõrgkultuurist, kuid ei ole paremad v halvemad, tugevamad v nõrgemad jne. Nad erinevad teist liiki mõtlemise ja arusaamade, elu ja maailma tõlgitsemise poolest. Rooma ja misjoneeriva kiriku vaatevinklist olid keldid, germaanid ja slaavid arengurahvad.
Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste .(Loomavarguste peatükid )See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus.
Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist . Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda.
Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt . Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks , sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli- abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja- Euroopale .Heita võib pilgu frankite argipäevale, kus kasvatatakse loomi ja haritakse põldu. Kehtis põhimõte „hari maad ja toida end ausaltTalupoeg elab oma kodus koos ligimese ja loomaga.(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline .(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused.

3.Õiguskohustuste alused


Kuidas pannakse alus õiguskohustustele ja neid täidetakse, teisel sanktsioonid, mis tagavad kuuletumise – selle poolest arhailised kultuurid ei erineva kõrgkultuurist. Tacitus räägib õiguskohustuste põhjendamisel germaanlastest : Täring-Kaotaja läheb orjusesse, seda nim truuduseks. Tekib küsimus, miks oli lubatud eneseorjastus. Miks ei põgenetud?
Germaanlaste fidesil ei ole midagi ühist Roomaste või tänapäeva truudusega. Tänapäeva ollakse truu perele jne. Truudus vanal ajal oli seatud inglise keelse sõnaga tree. Maagiline puu(pärn), kui keegi seda vannet andes puudutas, pani ta mängu iseenda, pere ja majapidamise.Truudus-kõige pantimine vandega, mis antakse pühad puud puudutades.
Õiguskohustuste aluseks oli arhailises õiguses vanne ja tõotus. See oli sunniga tagatud ja ülekkalukaim. Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus .Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine.
Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine
  • Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti.
  • Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
    Suhteid inimeste, nende ja kõrgamte jõudude vahel hoiti tasakaalus andide abil. Kinkimist arhailine kultuur ei tunne. Põhimõte: annan, et sina annaksid. Andmine kohustab ja lepitab. Kingitus on sihipärane and, mis tehakse kindla vastutasu ootuses . Arhailises õiguses esineb annetus ka seal, kus inimeste suhteid kõrgemate jõududega tuleb korraldada kidlas õiguslikus vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi ( kaasavara -vastutasuk spruudiluna)

    4.Õiguserikkumine ja trahv


    Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb , siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu.
    Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise mõistet, sest õigusrikkumine ie olnud inimeste õiguspoliitika objekt.Erinevalt karistusest kuulub sõna lunastus sühne arhailise õiguse juurde.
    Lepitus -on nii otsus, kohus kui ka lunastus, mis kirjeldab menelust, kuidas õigusjalule seatakse .Ladina keeles componere- parandama. Trahv/heastamine- bube, tähendab parandama ja on igivana.Õnnetuse kõrvaldamise tehnika. Heastamine oli keskne mõiste vanas õiguses.Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits .
    Õigusrikkumist võis heaks teha elutute esemete, loomade ja inimestega. Rahagi oli tervendav annetus.Keldi-germaani-slaavi aladelt leitud raha, ei olnud raha tänapäeva tähenduses, kuid tal oli väärtus parandava annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale . Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik.
    Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma .

    5.Isikuõigus


    Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse. Üksikisik võis ellu jääda sisi kui kuulus sugulasühendusse. Õiguslikkus seotuses ja rahus elati üksnes oma sugukonnaga. Ainult siis kehtis tingimatu rahukohustus. Suhetes teistega rahu puudus. Võõras on vaenlane - hostis.
    Oli olemas moodus kuidas võõrast võis saada sõber. Arhailised kultuurid on külalislahked. Avatakse maja võõrale rituaalselt, millega saab võõrast-sõber. Et võõrast saaks külaline -sõber, tuli see sõprus vormiliselt luua. Kui külaline oli majas oli rahukohustus. Külalisõiguse kestus oli piiratud sest kolme päevaga hakkavad kala ja külaline lehkama.
    Arhailised kultuurid ei tunne inimesele sünni poolest tulenevaid põhiõigusi. Vastsündinul ei ole õigust elule. Peremees otsustab kas ta jäetakse saatuse hooleks, lastakse surnuks nälgida või võetakse vastu õiguskaaslusse. Otsustades laps surmata ei ole tegemist õigusevastasusega, sets laps pole veel suguvõsas õigusi saanud. Vastuvõturiitus-isa võtab lapse sülle, annab nime, mähib oma mantlisse, annab süüa – nii saab lapsest tema laps, õiguskaaslane.
    Pere-kõigi suguvõsas ja temast elavate inimeste hierarhiliselt korraldatud ühendus,mis allus pereisa ühtsele õiguslikule võimule. Germaanlased nim seda Munt, roomlased manus . Perepea otsustas vastsündinu elu üle, määras kindlaks eestkostealuste omavahelised suhted ja suhted teiste ühendustega, juhtis ühist majapidamist , otsustas perekonna esindamise kultuslikes toimingutes. Tema tegeles kõigi eluliste küsimustega. Peresse kuulusid nii elavad liikmed kui juba surnud ja tulevikus juurde tulevad.
    Abielu. Naise lahkumisel isakodust ja minnes mehe koju oli lapsendamise tähendus. See ei tähendanud naise lõplikku lahutamist vanematekodust . Kui mees suri pöördus ta tagasi sinna kust oli tulnud. Abielu tegid kehtivaks vanded ja kingitused. Abielu oli mõlemalt poolt osalevate suguvõsade asi. Kihlatuil puudusid õigused ja nad e saanud otsustada millal tahavad abielluda .Perekonnad panid tütred mehele, võtsid pojale naise, et rajada sõprust ja tagada rahu. Otsustamispädevus kuulus perekonnapeale:isa,vanim vend,onu. Tehing toimus kaheosalise menetlusena, kihluse ja laulatusena. Kihlus- oli otsustav leping. Pidulikult, vandega võetud kohustust uuel suguvõsal pruudi eest kostmine üle võtta. See oli suunatud mõleapoolse õiguskohustuse rajamisele abielu sõlmimiseks. Laulatuse juures peab olema preester . Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega

    6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad


    Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas.
    Kuninga võimuses oli hõimu heaolu kindlustamine.Kus oli hea kuningas, kosus maa jõudsasti, loomad paljunesid, naised viljakad , palju kala, valitses rahu ja head ajad. Kuningas oli hõimu heaolu tagatis , preester ja valitseja. Tema suutis ravida haigusi , kutsuda välja vihma, õnnistada viljasaaki ja tuua sõjaõnne. Kuninga pühadus tulenes tema päritolust.Tema soontes ei voolanud talupoja veri , vaid siniveri.Oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele. Pidi seda rikkalikult järglastele edasi andma.Rahva heaolu toetus kuninga pühadusele.Kuningasoo pühaveri tuli jumalaist. Kuningale annetati kui hüveameti valdajale. Kuningat ei võinud valida suvaliselt. Valida sai kuningliku soo liikmeid. Pikkad juuksed tõendasid erilist pühadust ja väge. Juustes kehastus kuninglik jõud. Kunigas kes ründas õigust muudatustega, tegi ebaõigust. Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi.
    Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval . Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel härral olema vähemalt mitusada kuni mõne tuhandeni. Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja-Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast.

    7.Kohtupäev


    Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse .Hiljem hakkas selle asemel tulema kohtuotsus ja kohustus maksta ja võtta vastu kohtu otsustatud hüvitusraha. Õiguslikud kohustused valitsesid algselt ainult sugulaste vahel. Perekonnas ja suguvõsas esines õigusrikkumisis ja nendega tuli tegeleda.Perekonnapea teostas kohtusarnast tegevust, mis seisnes õigusrikkumiste heakstegemises, perekonna heaolu ohustavate jõudude lepitamises ja sõnakuulmatuse karistamises.
    Õiguslik eneseabi oli tülitsevate naabrite esimene samm.See eneseabi toetus ühiste õiguslike kohustuste eitamisele ning oli seni võimalik, kuni võõrad grupid õnnestus ühise õiguse alla tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma . Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi.
    Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringigakohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse.Istungeid võis pidada ka germaanlaste aasta kolmikjaotusel: kevade, suve ja talve saabumisel. Kohtunik juhatas kohtuistungit ja küsis otsustajatelt , millist õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.( krahv ) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani.Kohtuniku käske täitis kohtuteener , kelle oli ka sau. Kohtunik istus vaatega itta, tema ümber olid poolringis otsusetegijad. Vaatega läände seisid pooled, kaebaja paremal ja kaebealune vasakul. Otsustajad pidid olema head inimesed, hea maine, suursugususe ja vanuse poolest silmapaistvad. Otsustajad läksid eemale nõu pidama . Otsustajatele ei kuulunud viimane sõna, pidid saama kohtukogukonna heakskiidu.(1 vastu). Pärast juuresolijate heakskiitu kohtunik kuulutas otsuse välja. Arhailise õigus seisnes vormiranguses.

    8.Tõde


    Arhailises õiguses oli protsessi ül õiguse taastamine , õigusolukorra muutumine.Kõigepealt ei pidanud asjaolusid selgeks tegema. Kohtuotsus ei rajanenud tänapäevasel tõendite hindamisel. Arhailine õigus ei saa küsida, kas tõde võib olla peitunud asjaoluse taha. Ta ei määra kindlaks juhtumit.Tõendite esitamine on tundmatu. See kujutab endas mitte tõe väljauurimist, vaid vormikindlat maagilist menetlust.
    Tõde-ümberlükkamatu, protsessi vormiga tagatud õigusliku tagajärje taastamine. Otsus teeb asja tõeliseks. Kahtlusalune võis end vandega puhastada .Kui vanne oli eeskirjadekohaselt antud , siis oli kahtlustus kadunud. Vande andmine tegi teo olematuks . Tõendid ei saanud enam vandele vastu.
    Arhailine õigus ei tundnud moodsat asjaolude tõendamist ja selle kinnitamist vandega. Vanne taastas maagiliselt tõe, vanduja mõistis ise endale kohtuotsuse.Valevande korral tabas teda väljamanatud karistus.Vandega tagati , et tegu ei olnud.Tagati et õigusrikkumist ei olnud. Vandega antud tagatis oli seda tugevam, mida rohkem vandeabilisi kaebealuse poolel oli.Polnud vahet, kas nad teost teadsid või mitte. Sugulased olid sünnijärgsed vandeabilised, kes pidid end kahtlustatava eet mängu panema või temast lahti ütlema. Kui vandeabilisi kokku ei saadud siis sai otsustada protsessikäiku jumalakohtu, ordaalide abil. Tuli ja vesi pidid tõe taastama. Üks jumalaotsus oli katel -palja käega asja väljavõtmine keeva veega katlast. ( vereproov , rauaproov jne). Kõigil neil meetoditel tulenes tõde menetluse tulemusena. Arhailine õigus oli vorm.Õiguslikud mõjud võisid tekkida kindlate vormide täitmisega. Eeskõneleja – tema ül oli asjaosalise eest ilma riisikota vormel ära öelda.

    9.Arhailine õigus tunnetusprobleemina


    Psühhiaatria valdkond mis juriste puudutab. Täna on seal meditsiin nii kõrgel tasemel, et väikseim viga võib inimese tappa, sama on ka looduses. On suur vastutus Arhailises õiguses on tulevikuvaldkonnad, sest lähtuvad ruumilisusest. See on usutud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #1 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #2 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #3 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #4 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #5 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #6 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #7 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #8 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #9 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #10 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #11 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #12 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #13 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #14 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #15 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #16 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #17 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #18 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #19 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #20 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #21 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #22 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #23 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #24 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #25 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #26 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #27 Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt nii loengute kui ka raamatust eksami jaoks. Põhjalik!

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Euroopa õiguse ajalugu
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    26
    doc
    Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
    62
    docx
    Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    34
    doc
    Euroopa ja Eesti õigusajalugu





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun