näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia muutumine-lennuk kukub alla POT-KIN, lennuk tõuseb lendu KIN-POT, pendli võnkumine POT- KIN, KIN-POT. ül1. Kui palju tuleb teha tööd, et panna autot, mille mass on 3t suurendama oma kiirust 36km/h kuni 72km/h? v1=36km/h=10m/s, v2=72km/h=20m/s, m=3t=3000kg, A=? A=Ek2-Ek1 A=m*v22 /2 - m*v12 /2= 450 000J
· Usse on uuritud niivõrd, kuivõrd neid esineb lindude parasiitidena Rühma Thecamoebida kuuluva kodalase(Euglypha) esindaja Mõned näited selgrootute esindajatest Järgmistel lehekülgedel toon välja mõned erilised või lihtsalt silma jäänud selgrootud Raagritsikas · Raagritsikaid Eestis ei leidu · Tema varjamistehnika- "näen välja nagu puuoks!" · Tema vaenlased on linnud, sisalikud ja ämblikud · Kõige pikema liigi-33 cm- nimi on Phamacia serratipes. · Nad söövad kõike, mis on söödav, ja neile ette jääb Rohutirts · Harilik rohutirts kasvab 13-24 cm pikkuseks · Elukohana eelistab ta kuivi ja päikselisi kohti · Kriiksuvat häält tekitab ta oma kaht tiiba kiiresti üksteise vastu hõõrudes Kaan
Matilda nägi öösel unes metsa kus oli üks väike tüdruk (Jasmin) talle öelnud, et nad ei tohi metsa minna, et nad saavad kõik seal surma. Antonia kutsus deemondi umbes 15.aastat tagasi välja. Nad liikusid metsapoole, igaüks võttis kaasa mõne puuoksa lõkkejaoks. Ilm hakkas seal tumedaks muutuma. Nad tegid metsa lõkke ning istusid kõik selle ümber. Kui Antonia oli paar sõna lausunud, kõlas kohutav piksekärgatus, kõik olid hirmul ja Antonial sõnad sassis. Nende kohal olev puuoks oli rebenenud ja kukkunud Johannale kaela, seejärel jooksis ta metsast minema. Kui nad jätkasin tundisd nad, et maapind hakkab nende alt kaduma ja nad kõik kukkusid allapoole, sügavamasse ja pimedasse auku. Augus olles kontrolliti kas kõik on terved aga Mattias ei vastanud ta oli kadunud ja Matilda oli masenduses. Nad olid kuskil koopas. Valgust näitasid telefonidega. August välja tulles kukkus Matilda telefon tagasi ja nad pidid edasi minema Adeele telefoni valgusega
See peab olemas olema igas transpordivahendis. Ujumise turvalisus · Tutvu eelnevalt võimaliku ujumiskoha turvalisusega ( vee temperatuur, ujumiskoha sügavus, põhi jne). · Määra ujumise kord ja jälgi selle täitmist. · Ujumine väljasõitudel on lubatud vaid täiskasvanud saatja valve all, täiskasvanud saatja peab olema koos lastega vees. Uppuja päästmine · Kaldalt · Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vm, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas. · Võid heita basseini äärele, kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe. · Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale. · Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda. · Vees
Põispill keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud signaalide tekitamateks puutükk. Jauram puuoks, metallist taldrikutega, lüüakse vastu maad. Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill Suupill · RAHVATANTS seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants.
Abi kutsumine Ära karda kutsuda abi Tea kust ja keda appi kutsuda Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja
vastu ning värskendada hingeõhku. Antud väidet kommenteerida ei oska, pole ise kunagi sellist hambapastat kasutanud, aga poes näinud küll. Hinnaklassilt palju kõrgema hinnaga, kui nö tavalised hambapastad. 8 3. HAMBAHARI LÄBI AJALOO Umbes 3000 aastat e. Kr. hakkasid meie esivanemad rohkem huvi tundma oma suuhügieeni vastu ning võtsid kasutusele hambaharja taolise instrumendi. Selleks oli puuoks, mis oli ühest otsast harjataoliseks näritud. Harjataolise oksapoolega nühkisid nad hammaste vahele jäänud tahked toiduosakesed minema. Mõned oksad, millest hambahari oli tehtud, sisaldasid baktereid, mis aitasid ära hoida hammaste lagunemist. (Hambaravi blogi) 1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele
osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett. 3.2 Vitsamehed Vistsamehed ehk põhjaveesoonte uuraid otsivad veekanaleid, teevad põhjavee uuringuid ja projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned. Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel, näiteks: inimestel pole hea elada vee soone peal kuid ka taimed ei saa hästi kasvada veesoonte peal. Uurida on võimalik kõiki erinevaid põhjaveekomplekse alates kvaternaarsete setetega seotud põhjaveest kuni liivakividega seonduva Kambrium-Vendi veekompleksini.
Vahel lõigati eristamiseks lehma kõhu alla rist ja pullile kolmnurkne sälk. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 3 Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid. Prunnakam siga oli ilusam. Isegi sea kõhualust ei lõigatud siledaks. Las olla paksem. Ainult sea ninaots vooliti teravaks, et tal oleks mõnusam tonkida. Hobuse jaoks valiti sobivalt kõver või oksaharuga puuoks hobusepuu. Hobuse kõige tähtsam tunnus oli keerus kael. See tõusis tavaliselt kõrgele püsti ja oli kehast peenem. Kaela otsa lõigati kõrvadega pea. Mõnikord pandi hobusele ka pulkjalad alla ja takust saba taha. RAHVARIIDED Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvarõivaste nime all. Igal Eesti kihelkonnal olid oma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõi...
Abi kutsumine: Ära karda kutsuda abi; Tea kust ja keda appi kutsuda; Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale; Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema; Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt: Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas; Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe; Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale; Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees:
1) objekt- killuke tegelikkust, millele märk osutab, aga mida pole kohal. 2) representant- see, mis on kohal ja osutab. (Saussure´i tähistaja) 3) interpretant- ise märk, samal ajal teise märgi osa. See, mille abil saame teada, millele meie märk osutab. Saussure´ist erineb see selle poolest, et Saussure´i arvates on märgil 2 osa: tähistaja- märgi materiaalne külg. Nt. noolekesed, pildid, murtud puuoks. Tähistatav- tähistaja viitab sellele. Nt. idee või mõiste. 30. Milline on Frege tähistamisteooria? Frege tahtis saavutada sellist universaalset, puhast ,,langi" ehk keelt, millest igasugune loomulik keel (eesti keel, saksa keel jne) oleks lihtsalt üks kõneline hälbiv vorm. Terminites eristab: sinn (mõte) ja bedeutung (osutus) . lause mõte on siis see, mida lause tähendab, mida ta peab silmas. Osutus on aga see, millele lause osutub tegelikkuses. Nt.
läbirändel sügisel ja kevadel. Maailmas on kormorani levila väga lai ulatudes Põhja-Euraasiast Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, osa linde on kodu leidnud ka Põhja-Ameerikas. Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama. LÄÄNEMERE IMETAJAD 1
Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma. 5.Isikuõigus Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse
Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma. 5.Isikuõigus Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse
Hiljem hakati kasutama va- mist. . se- lumetallist () vermitud letab m¨arki koosnevat h¨arjast rahasid, teokarpide kui ra- ja suust , h¨ arg inime- ha t¨ahendus on alles paljude sele midagi kurtmas. Luu- m¨arkide osades. ja pronkskiri n¨aitab selgelt, 168 et m¨argi u ¨laosas on puuoks, mitte h¨arg. Jaapanis oli sa- / ¡ Koosneb p¨uhamust £7 ¢ja `kaelaga mehest' . muti komme. vana seletab algm¨ argina, t¨ahendus oli palve esivane- foneetikuna
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
Tundrualadel hoiti põdraliha maasse või kivihunnikutesse kaevatud koobastes, mille sissekäik kaeti okste, liiva ja kividega. Kolta- ja inarisaamid kaevasid sügispaigas soolakala säilitamiseks kivide ja tohuga vooderdatud koopa, mis kaeti tohu, turba, puude ja kividega ning mis avati enne talvekülla siirdumist. Inarisaamidel võis maasse kaevatud panipaik olla vooderdatud paari ristpalkide reaga. Lihtsaim võimalus kala, liha või loomanahka üles riputada oli puuoks. Näiteks võis kingaheinu, jalatseid ja riideid kuivatada kuivanud oksliku männi küljes. Teise samasuguse puu küljes kuivatati kalu ja võrkusid. Hoiukohtadena kasutati mitmesuguseid raame, lavasid ja varjualuseid. Suurimaks ristpalkehitiste eelseks ehitiseks olid koltasaamide suvepaikadesse ehitatud põhjapõtrade varjualused, kuhu põdrad said koguneda sääskede eest varjule ning mis koosnesid pealt lamedast katusest ja seintest, mis moodustusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
